Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Kristjan Siigur
Määruse tegemise aeg ja koht
19.03.2026, Tallinn
Haldusasja number
3-26-132
Haldusasi
Z.U kaebus Andmekaitse Inspektsiooni 19.12.2025 otsuse nr 2.1-1/25/1652-3527-10 ja 13.01.2026 vaideotsuse nr 2.3-6/25/1943-4153-6 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja avaldus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – Z.U Vastustaja – Andmekaitse Inspektsioon, esindaja Irina Meldjuk
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 06.03.2026 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Z.U määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse Z.U määruskaebus Tallinna Halduskohtu 06.03.2026 määruse peale haldusasjas nr 3-26-132.
2.Jätta Z.U määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 06.03.2026 määrus haldusasjas nr 3-26-132 muutmata.
Jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
1.Z.U (kaebaja) esitas 29.10.2025, 03.11.2025, 04.11.2025 ja 12.11.2025 Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) tegevuse peale seoses võimaliku isikuandmete väärkasutusega. Kaebaja leidis, et PPA on lekitanud kaebaja ülikooli e-posti aadressi, millele laekusid seejärel 22.11.2022 ja 03.05.2023 väljapressimiskirjad.
3-26-132 Kaebaja soovis, et AKI küsiks PPA-lt välja kõik logid, uuriks väljapressimiskirjade ajalist seost ning selgitaks välja andmekogus andmete töötlemise õigusliku aluse.
2.AKI tegi 03.12.2025 kirjaga nr 2.1-1/25/1652-3527-8 järelepärimise PPA-le, milles soovis teada, kas PPA-l on olnud perioodil 19.11.2022–22.11.2022 või 03.05.2023 paiku kaebajaga kokkupuudet või kas tema andmeid on sel perioodil PPA-s töödeldud (sh vaadatud, edastatud). Kui on, siis tuli PPA-l esitada ülevaade, mis eesmärgil ja mil viisil on kaebaja isikuandmeid kirjeldatuga seoses töödeldud, sh edastatud.
3.PPA selgitas 12.12.2025 vastuskirjas nr 1.6-7/296-2 AKI-le, et kaebaja suhtes on alustatud kriminaalmenetlus ning isik on alates 09.04.2024 kuni vastuse koostamise hetkeni tagaotsitav. Kaebaja isikuandmeid on töödeldud seoses kriminaalmenetlusega. Kaebaja on teinud 2024. ja 2025. a-tel PPA-le mitmeid pöördumisi, milles leiab, et politseiametnikud on toime pannud kuritegusid. PPA on vastuskirjadega kaebajale selgitanud, et tõenäoliselt on ta langenud õngitsuskirjade ohvriks, kuid õngitsuskirja saatmises väidetavate politseiametnike poolt kuriteokoosseis puudub, kuna saadetud kirjadega ei ole tekitatud varalist kahju, nii nagu näeb ette karistusseadustiku § 209. Petuskeemi sattumist ei saa automaatselt seostada andmelekkega, kuna kelmid kasutavad erinevaid meetodeid, mille abil proovitakse ära arvata võimalikke e-posti aadresse või muid kontaktandmeid, kombineerides sealjuures teavet, mis on isiku kohta avalikult leitav. Kahtlase e-kirja või (video)kõne saamisel on kõige õigem saabunud e-kiri kustutada või kõne katkestada. Tööülesannete täitmisel, mis eeldavad kirjalikku suhtlust, kasutavad PPA ametnikud e-posti aadresse, mis on kujul [email protected] või edastatakse dokument läbi PPA dokumendihaldussüsteemi või olenevalt menetlusest, muu infosüsteemi kaudu.
4.AKI lõpetas 19.12.2025 otsusega menetluse isikuandmete kaitse asjas nr 2.1-1/25/16523527-10. AKI asus kaebaja edastatud lisamaterjali uurimise põhjal seisukohale, et tõenäoliselt on kaebaja sattunud petuskeemi, kus politseiametnike nimel on kaebajale saadetud petukirju, milles mh nõutakse raha. Tõsikindlalt pole võimalik selgeks teha, kas ja kus on kaebaja enda e-posti aadressi kasutanud. Kuna tegemist on ülikooli e-posti aadressiga, kasutas kaebaja seda tõenäoliselt ka õppetöös, mistõttu oli see teada ka kaasüliõpilastele või õppejõududele. Samuti sisestas kaebaja seda tõenäoliselt õppetööga seotud keskkondadesse. Seetõttu on tõenäoline, et e-posti aadress oli teada laiemale isikute ringile ning ei ole välistatud, et e-posti aadress võis kelmidele teatavaks saada muude kanalite kaudu. Petuskeemi sattumist ei saa automaatselt seostada andmelekkega, kuna kelmid kasutavad erinevaid meetodeid, mille abil proovitakse ära arvata võimalikke e-posti aadresse või muid kontaktandmeid, kombineerides sealjuures isiku kohta avalikult leitavat teavet. PPA ametnikud kasutavad e-posti aadresse kujul [email protected] või edastatakse dokument läbi PPA dokumendihaldussüsteemi vm infosüsteemi kaudu. AKI ei tuvastanud mh PPA 12.12.2025 vastuskirjas toodud selgitustele tuginedes, et kaebaja andmed oleksid PPA-st lekkinud.
5.Kaebaja esitas 22.12.2025, 02.01.2026 ja 11.01.2026 vaide AKI 19.12.2025 otsusele.
6.AKI jättis 13.01.2026 vaideotsusega nr 2.3-6/25/1943-4153-6 kaebaja vaide rahuldamata. Vaideotsuses leiti, et inspektsiooni sekkumine ja järelevalvemenetluse jätkamine ei ole vajalik. AKI pädevus piirdub isikuandmete kaitse nõuete täitmise üle järelevalve teostamisega vastavalt isikuandmete kaitse seadusele (IKS) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27.04.2016 määrusele (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärusele (IKÜM)). Õiguskaitseasutuste menetlustoimingute õiguspärasuse kontrollimine, sh tagaotsitavaks kuulutamise aluste ja põhjendatuse hindamine, ei kuulu AKI pädevusse. AKI ei saa sekkuda PPA tegevusse või teostada järelevalvet PPA ametnike konkreetsete menetlustoimingute, sh toimikute vaatamise või registrikannete tegemise üle. Petuskeemidega tegelemine ja 2(6)
3-26-132 kurjategijate tabamine ei kuulu samuti AKI pädevusse, mistõttu ei saa AKI aidata petukirja saatja tuvastamisega. Kahju tuvastamine ja sellega seotud vaidlused kuuluvad tsiviilasjade hulka, mida lahendavad maakohtud. AKI täitis oma uurimiskohustuse asjakohasel määral, sh uuris kaebuse ja edastatud lisamaterjali ning tegi järelepärimise PPA-le. Menetluses tuvastatud asjaolude pinnal asus AKI õigesti seisukohale, et tõenäoliselt on tegemist petuskeemiga, kus politseiametnike nimel on saadetud petukirju, milles mh nõutakse raha. Menetluse tagajärjel ei tuvastanud AKI andmeleket PPA poolt ehk PPA suhtes järelevalvemenetluse jätkamiseks alust ei esine.
7.Kaebaja esitas 16.01.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täpsustatud 25.02.2026 ja 27.02.2026) AKI 19.12.2025 otsuse nr 2.1-1/25/1652-3527-10 ja 13.01.2026 vaideotsuse nr 2.3-6/25/1943-4153-6 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja avaldus uuesti läbi. Kaebaja ülikooli e-posti aadress oli privaatne, rangelt akadeemiline ning edastati PPA-le vaid tähtajalise elamisloa taotlemisel. PPA on peamine andmelekke allikas. Võltsitud tagaotsitava staatus oli nähtav globaalselt ja takistas kaebajal abiprofessori kohale asumist koduülikoolis Bangladeshis. Kaebaja on olnud kaks aastat töötu ja ilma igasuguste hüvitusteta. Kaebaja taotleb üksikasjalikku uurimist ja soovib andmeid isikute kohta, kes vastutavad. Kaebaja palus 17.02.2026 esialgse õiguskaitse taotluses peatada kaebaja kohta teabe levitamine ning PPA kodulehel avaldatud kaebaja tagaotsitavaks kuulutamise teate avalik nähtavus. Kaebaja professionaalne karjäär on saanud PPA kodulehel avaldatud info tõttu kannatada. Kaebaja on jäänud ilma abiprofessori ametikohast, kuna potentsiaalne tööandja leidis taustakontrolli käigus PPA poolt levitatava ebaõige info. Sarnastel põhjustel on ka teised ülikoolid kaebaja kandidatuuri tagasi lükanud. Isik A. Mets kasutab riiklikke andmeid kaebaja ja tema üliõpilase ründamiseks. Selline tegevus tõestab valeinfo aktiivset ja skandaalset levikut ning hävitab kaebaja maine akadeemilises ringkonnas. Kaebaja vahetu eesmärk on õpingute ja doktoriõppe jätkamise võimaluse taastamine, kuivõrd kaebaja on 9aastase kogemusega õppejõud ja töötas abiprofessorina. Riikliku tegevusetuse ja AKI tegutsemisest keeldumise tõttu on kaebaja akadeemiline areng tupikseisus. Kohtulik uurimine ja haldusliku omavoli tuvastamine annaks olukorrale lahenduse ning kaebaja saaks jätkata teadustööd ja töötamist matemaatika õppejõuna.
8.Tallinna Halduskohus tagastas 06.03.2026 määrusega kaebuse ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline (HKMS § 121 lg 2 p 21). AKI teostab riiklikku järelevalvet isikuandmete töötlemisele kehtestatud nõuete täitmise üle ning võib isiku kaebuse alusel või omal algatusel algatada järelevalvemenetluse (IKS § 51, § 56 lg 1 ja lg 3 p 8). Isikul puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Puudutatud isik (isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda) võib nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise üle kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve (Riigikohtu 23.03.2016 otsus nr 3-3-1-85-15, p 13). IKÜM ega IKS ei kohusta iga kaebuse alusel järelevalvemenetlust algatama, vaid kaebuse kohta tuleb teha kaalutletud otsus. Kohtul on võimalik kaebuse sisulisel lahendamisel kontrollida üksnes seda, kas AKI on kaebaja kaebuse menetluse lõpetamise otsustamisel pidanud kinni kaalutlusreeglitest. Kohus saaks kohustada vastustajat üksnes kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama ja kaaluma järelevalvemenetluse algatamist, mitte järelevalvemenetlust algatama ega selle tulemusena PPA suhtes mingeid konkreetseid meetmeid rakendama. Seetõttu on AKI 13.01.2026 vaideotsuses õigesti kaebajale selgitanud, et õigusaktid ei 3(6)
3-26-132 kohusta iga kaebust menetlema selliselt, et menetluse tulemuseks on andmetöötlejale ettekirjutuse tegemine või karistuse määramine. AKI ei ole menetluse lõpetamise otsuses kaalutlusvigu teinud. AKI täitis oma uurimiskohustuse asjakohasel määral, kui uuris kaebust ja selle lisamaterjali ning tegi järelepärimise PPA-le kaebuse asjaolude väljaselgitamiseks. AKI selgitas, et menetluse tagajärjel ei tuvastatud andmeleket PPA poolt. PPA kinnitas haldusmenetluse käigus, et kaebaja andmeid on töödeldud käimasolevas kriminaalmenetluses. AKI pädevuses ei ole hinnata õiguskaitseorgani konkreetsete menetlustoimingute õiguspärasust, sekkuda PPA tegevusse ega teostada järelevalvet konkreetsete PPA ametniku menetlustoimingute üle. Järelevalvemenetluse algatamise üle uuesti otsustamine ei taga kaebajale tema soovitud eesmärgi saavutamist, milleks on hinnata PPA tegevuse põhjuslikku seost kaebajale petukirjade edastamisel ning petukirja saaja isikuline tuvastamine. Sellest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebaja õiguste riive on väheintensiivne. Kaebuse eesmärk on hinnata AKI tegevuse õiguspärasust, kuid kaebuse sisulise lahendamisega ei ole kaebajal võimalik saavutada enda tegelikku eesmärki, milleks on PPA tegevuse üle järelevalve jätkamine ning kaebajale petukirjade saatja isikuline tuvastamine. Riikliku järelevalve käigus ei ole kaebajal võimalik saavutada tema soovitud eesmärki õngitsuskirja saatja isikuliseks tuvastamiseks, samuti ei saa kaebaja kaebuse sisulise lahendamisega kõrvaldada tema tagaotsitavaks kuulutamise mõjusid. Riive vähesele intensiivsusele viitab seegi, et õngitsuskirjad edastati kaebajale 2022. ja 2023. a-tel tema ülikooli e-posti aadressile, mis on avalikult kättesaadav ka veel käesoleva määruse koostamise hetkeks. Kuna tegemist on kaebaja avaliku e-posti aadressiga, mis on kättesaadav väga laiale isikute ringile, ei ole välistatud, et e-posti aadress sai kelmidele teatavaks avalike kanalite kaudu. Sealjuures puudub PPA poolt tagaotsitavaks kuulutamise teates kaebaja eposti aadress. Kui kaebaja ei soovi, et tema e-posti aadress oleks avalikkusele (sh võimalikele kelmidele) kättesaadav, saab kaebaja kasutada muid õiguskaitsevahendeid oma subjektiivsete õiguste kaitseks. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks puudub alus. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseks kohaldatavad abinõud peavad olema seotud vaidlustatava haldusakti või toiminguga (HKMS § 251 lg 1). Esialgse õiguskaitse taotlusega ei ole reeglina lubatav tagada kaebajale enamat, kui tal oleks võimalik saavutada põhivaidluse lahendamisega. Kolmanda isiku tegevusest tulenevaid mõjusid ei ole kaebajal võimalik käesolevas asjas esialgse õiguskaitse taotlusega kõrvaldada. Kaebaja saab oma õigusi suhetes eraõiguslike isikutega kaitsta tsiviilkohtumenetluses. Tagaotsitavaks kuulutamine toimub PPA määruse alusel, mida saab kaebaja vaidlustada prokuratuurile kaebuse esitamisega. Prokuratuuri määrust on kaebajal võimalik vaidlustada Riigiprokuratuuris ning Riigiprokuratuuri määrust maakohtus. Käesoleva vaidluse esemeks on AKI 19.12.2025 menetluse lõpetamise otsus ning 13.01.2026 vaideotsus. Seega väljuvad kaebaja taotletavad esialgse õiguskaitse abinõud kaebuse esemest.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.Kaebaja palub 08.03.2026 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 06.03.2026 määrus. Vaidluse tuum on riigi suutmatus uurida andmeleket. Kohus ei saa pidada kaebuse rahuldamist ebatõenäoliseks enne, kui on tuvastatud riikliku andmetöötluse põhifaktid. Kaebaja õiguste riive ei ole väheintensiivne. Tagaotsitavaks kuulutamine on kõrge intensiivsusega riive, mis sunnib kaebajat pagendusse, hävitab kaebaja professionaalse maine ja takistab Eestisse naasmist. Kohus on rikkunud uurimisprintsiipi ja jätnud faktid
4(6)
3-26-132 tuvastamata. Kaebaja on juba prokuratuuri poole pöördunud, halduskohus on kaebaja viimane õiguskaitsevahend.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele.
11.Halduskohus tugines kaebuse tagastamisel HKMS § 121 lg 2 p-le 2 1. Tegemist on kaebuse tagastamise diskretsioonilise alusega, mille kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui täidetud on kaks kumulatiivset tingimust: riive vähene intensiivsus ning kaebuse rahuldamise vähene tõenäosus (nt Riigikohtu 26.05.2022 määrus nr 3-21-1411, p 12). Kaebaja õiguste riive on vähese intensiivsusega, kui kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike, võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (vt Riigikogu XIII koosseisu 496 SE seletuskiri, lk-d 22– 23).
12.Asja materjalidest nähtub, et kaebaja hinnangul on PPA kriminaalmenetluse käigus avaldanud kaebajale kuuluva ülikoolis õppetöö käigus kasutatava e-posti aadressi, kuhu on seejärel 2022. ja 2023. a-tel saadetud kaks väljapressimiskirja. Kaebaja soovib, et AKI nõuaks järelevalvemenetluse käigus PPA-lt välja teabe, mille põhjal saaks tuvastada kaebaja e-posti aadressi lekkimise asjaolud, sh PPA ligipääsulogid, uuriks õngitsuskirjade ajalist seost PPA tegevusega ja tuvastaks õngituskirjade saatja. Samuti ei ole kaebaja rahul tema tagaotsitavaks kuulutamisega ning selle kohta teate avaldamisega PPA veebilehel.
13.AKI on sõltumatu järelevalveasutus, kes teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet IKS-is, selle alusel kehtestatud õigusaktides, IKÜM-is ning muudes seadustes isikuandmete töötlemisele kehtestatud nõuete täitmise üle (IKS § 51 lg 1, § 56 lg 1 ja lg 3 p 8). Isikul puudub subjektiivne õigus nõuda nii järelevalvemenetluse algatamist kui konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnormid näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks (nt Riigikohtu 13.10.2010 otsus nr 3-3-1-44-10, p 15; 23.10.2013 määrus nr 33-1-29-13, p 17; 22.10.2014 otsus nr 3-3-1-42-14, p 12). AKI-l on järelevalvemeetme alustamise ja kohaldamise ning järelevalvemenetluse lõpetamise üle otsustamisel kaalutlusõigus. Kohus saab kaebust lahendades kontrollida üksnes seda, kas vastustaja on teostanud kaalutlusõigust õiguspäraselt. Seejuures tuleb arvestada, et kaebajal on õigus nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise üle kaalutlusvigadega üksnes juhul, kui see tema õigusi ka tegelikult kaitseb. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga, et praegusel juhul ei nähtu asjaolusid, mis annaks alust arvata, et vastustaja on menetluse lõpetamisel kaalutlusõigust rikkunud. AKI on pärast kaebaja avalduse saamist pöördunud 03.12.2025 järelepärimisega nr 2.1-1/25/16523527-8 PPA poole asjaolude väljaselgitamiseks. PPA selgitas 12.12.2025 vastuskirjas AKI-le, et kaebaja suhtes on alustatud kriminaalmenetlus, ta on alates 09.04.2024 tagaotsitav ning kaebaja andmeid töödeldi käimasolevas kriminaalmenetluses. Samuti selgitati, et kaebaja on tõenäoliselt langenud õngitsuskirjade ohvriks, mille on saatnud väidetavad politseiametnikud. Kaebaja avaldusele ja selle lisamaterjalile ning PPA-lt saadud andmetele tuginedes ei tuvastanud AKI 19.12.2025 otsuses andmeleket PPA poolt. AKI selgitas kaebajale seejuures õigesti, et AKI-l puudub pädevus sekkuda PPA tegevusse, teostada järelevalvet PPA ametnike konkreetsete menetlustoimingute üle süüteomenetluses ning hinnata kaebaja tagaotsitavaks kuulutamise põhjendatust. Samuti ei tegele AKI petuskeemide tuvastamise ja kelmide 5(6)
3-26-132 tabamisega. Ka ei või AKI lahendada küsimust võimalikust kahjust, kuna see kuulub tsiviilkohtu pädevusse. Kohus saaks kaebuse rahuldamisel kohustada vastustajat üksnes kaebaja avaldust uuesti läbi vaatama. Kaebuse sisuline lahendamine ei võimaldaks tuvastada kaebajale edastatud õngitsuskirjade saatja isikut ega hinnata PPA tegevuse põhjuslikku seost kaebajale õngitsuskirjade saatmisel. Ringkonnakohtule ei nähtu ka sellist avalikku huvi, mille kaitseks peaks praegu sekkuma AKI. Seega ei nähtu AKI järelevalve jätkamise vajalikkust tingivaid asjaolusid. Eelneva põhjal on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
14.AKI poolt järelevalve menetluse lõpetamisel ei riivata kaebaja õigusi intensiivselt. Kaebaja on oma pöördumisele vastuse saanud ning järelevalve jätkamine ei saaks teda viia lähemale oma eesmärgile, mis näib olevat nende politseiametnike karistamine, kes väidetavalt osalesid petuskeemis.
15.Kuna kohus tagastas kaebuse õiguspäraselt, ei olnud esialgse õiguskaitse kohaldamiseks alust. Kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus ei ole ka lubatav, kuna esialgse õiguskaitse taotluse saab esitada üksnes kohtumenetluse esemeks oleva nõude piires ehk esialgse õiguskaitse taotlus peab teenima sama eesmärki kaebusega. Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse korras keelata kolmandal isikul kaebaja tagaotsitavaks kuulutamise kohta teabe levitamine ning peatada tagaotsitavaks kuulutamise teate avalik nähtavus PPA veebilehel. Vaidluse ese on samas AKI 19.12.2025 otsus menetluse lõpetamise isikuandmete kaitse asjas ning 13.01.2026 vaideotsus. Seega väljub taotletud esialgse õiguskaitse abinõu põhivaidluse esemest.
16.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 06.03.2026 määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.