Y.A kaebus Andmekaitse Inspektsiooni 03.04.2025 otsuse nr 2.1-1/25/362-822-3 ja 08.04.2025 vaideotsuse tühistamiseks ning Andmekaitse Inspektsiooni kohustamiseks järelevalvemenetluse jätkamiseks
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.04.2026 (HKMS § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
14.03.2025 sai Andmekaitse Inspektsioon (edaspidi ka AKI) Y.A (edaspidi ka kaebaja) kaebuse Tartu Linn, Muru tn 6 // 8 // 10 // 12 korteriühistu (edaspidi KÜ) peale seoses sellega, et KÜ paigaldas KÜ territooriumile kaamerad (üks filmib Muru tn 2 kinnistut ja teine prügimaja) ilma KÜ liikmete nõusolekuta.
2.Kaebuse peale alustas AKI järelevalvemenetlust ning 03.04.2025 teatega nr 2.1-1/25/362822-3 lõpetas AKI järelevalvemenetluse.
3.Kaebaja esitas 04.04.2025 vaide AKI 03.04.2024 menetluse lõpetamise teatele nr 2.11/25/362-822-3, millega taotles menetluse lõpetamise otsuse kehtetuks tunnistamist ning järelevalvemenetluse jätkamist.
4.AKI jättis 08.04.2025 vaideotsusega nr. 2.3-6/25/473-1073-2 vaide rahuldamata.
5.Tartu Halduskohtus registreeriti 06.05.2025 Y.A kaebus tunnistada AKI 03.04.2025 otsus nr 2.1-1/25/362-822-3 ja sellele järgnenud vaideotsus 08.04.2025 õigusvastaseks ning kohustada AKI-t jätkama järelevalvemenetlust käesolevas asjas.
6.Tartu Halduskohus edastas kaebuse kohtualluvuse järgi Tallinna Halduskohtusse. Määrus jõustus 16.09.2025.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7.Kaebaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) KÜ juhatus paigaldas korteriomanike teadmata ja ilma koosolekul hääletuseta valvekaamerad, mis filmivad nii pildi kui heliga prügimaja sees ja hoovi. Kaamerate paigaldamisest ei teavitatud ühtki korteriomanikku, samuti puudusid kaamerate kasutamise alguses mistahes viited, et valvet on alustatud. Alles pärast kaebaja korduvaid päringuid lisati hiljem kaamerat tutvustavad sildid. Kaamerate paigaldamise otsus on tehtud teadmata juhatuse liikmete poolt ilma, et selleks oleks olnud korteriomanike ühist otsust. Küsimustele, millal ja miks kaamerad paigaldati, vastati ähmastavalt või jäeti vastamata. Informatsioon kaamerate maksumuse ja andmetöötluse kohta selgus alles ühistu raamatupidamisest. Inimesi jälgitakse ilma nende teadliku nõusolekuta. Prügimaja lukustuse eemaldamine, et igaüks saaks kaamerapildi ees sorteerimist jälgida, on selgelt ülepiirav. Kaebajale kui korteriomanikule ei ole antud teada, kes näevad salvestusi, kui kaua neid säilitatakse ega ka seda, mis on täpselt nende kasutamise õiguslik alus. 2) AKI selgitas, et kaamerate paigaldamine peab toimuma ühistu sisese kokkuleppe alusel, kuid nemad ei saa sekkuda eraõiguslikesse vaidlustesse. Samuti toodi välja, et kuna puudub "avalik huvi" ja isik saab oma õigusi kohtus kaitsta, siis nemad järelevalvet ei jätka. AKI juhtis küll KÜ juhatuse tähelepanu seadustele ja kohustustele, kuid menetluse sulgesid. Kaebaja esitas AKI-le vaide, mille sisuks oli, et AKI ei hinnanud menetluses konkreetseid asjaolusid, vaid esitas üldiseid seisukohti. Kaebaja vaates on tegemist selge KÜ-poolse rikkumisega, kuna puudub dokumenteeritud hääletus valvekaamerate paigaldamiseks, ometi peavad kõik elanikud nende kasutamist rahaliselt katma. Samuti on tegemist pilti ja heli salvestava jälgimissüsteemiga prügimajas. AKI ei ole sisuliselt hinnanud kaebust, vaid on viidanud formaalsele piirangule, et tegemist on eraõigusliku vaidlusega. Tegemist ei ole kahe elaniku vahelise vaidlusega, vaid ühistu juhtorgan on tegutsenud korteriomanike õigusi eirates ja jälgimisseadmeid paigaldades. AKI enda juhistes on kirjas, et valvekaamerate kasutamise üle peab otsustama ühistu üldkoosolek. Kaebajal puudub igasugune teave selle kohta, et sellist otsust oleks tehtud. Samuti pole antud teada, kuidas on tagatud andmetöötluse õiguslikkus, säilitusperiood või ligipääsude reguleeritus.
8.Vastustaja leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel. 1) Juhul, kui korteriühistu juhtorgan on tegutsenud jälgimisseadmeid paigaldades korteriomanike õigusi eirates, on tegemist eraõiguslike suhetega korteriomanike ja korteriühistu vahel. Korteriomanike omavahelisi suhteid ning nende suhteid korteriühistuga reguleerib eelkõige korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS), mis sätestab korteriomaniku õiguse nõuda, et eriomandi ja kaasomandi eset kasutataks seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja korteriühistu põhikirja kohaselt. Ehk kaebajal on võimalus ühistu juhatuselt nõuda, et kaamerate kasutamise või keelamise otsustamine pandaks ühistu üldkoosoleku päevakorda. Kui juhatus keeldub selle küsimuse päevakorda lisamisest, siis seaduse kohaselt saavad vähemalt 1/5 korteriühistu liikmetest (või kui kokku on ühistus üldse alla 30 liikme, siis vähemalt 6 liiget) nõuda küsimuse panekut ühistu üldkoosoleku päevakorda. Samuti saavad ühistu liikmed ise kutsuda kokku üldkoosoleku, kui juhatus keeldub. Selleks peavad vähemalt 1/10 ühistu liimetest kirjalikult seda nõudma juhatuselt. Kui juhatus ikkagi keeldub, saavad 1/10 ühistu liikmetest üldkoosoleku ise kokku kutsuda ja selle kohta kõigile teate välja 2
saata. Kui korteriomanik ei ole korteriühistu või selle juhatuse tegevusega rahul, tuleb selliseid vaidlusi lahendada kas KrtS §-s 631 sätestatud vaidluste kohtuvälise lahendamise korras või tsiviilkohtus. 2) 14.03.2025 AKI-le esitatud kaebusest on näha, et kaebaja rahulolematus korteriühistu konkreetse juhatuse liikme vastu ei piirdu kaamerate küsimusega, vaid on laiem. AKI korrakaitseorganina ei või oma tegevuse ja sekkumisega aidata kaasa eraisikute tüli suurendamisele, sh sellega tõsta põhjendamatult enda halduskoormust. Oluline on sunnijõuga sekkumine vaid juhtudel, kui olukord seda tõepoolest õigustab. Seega tasub alati analüüsida, kas käesoleva kaameravaidluse lahendamine ka tegelikult korteriühistu liikmete tüli lahendab. Käesoleval juhul soovib kaebaja, et AKI asuks tema asemel korteriomaniku ja andmesubjekti õigusi teostama (palub AKI-l võtta KÜ-ga ühendust ja selgitada välja asjaolud). Seejuures ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta ise on korteriühistu juhatuse poole pöördunud või kuidagi teismoodi proovinud olukorrale lahendust leida enne vastustaja poole pöördumist. Järelevalvemenetluse jätkamine kaebaja asemel andmetöötluse detailide väljaselgitamise eesmärgil ei ole otstarbekas ega põhjendatud. Ühtlasi ei ole mõeldav, et vastustaja peaks korteriühistu asemel hakkama reguleerima ühistu kodukorda või suhteid korteriomanike vahel. 3) AKI ülesandeks on küll kontrollida isikuandmete töötlemise nõuetest kinnipidamist (sh kaamerate kasutamise õiguslikku alust ja teavituse olemasolu), kuid AKI ei saa lahendada isikutevahelisi erimeelsusi. Järelevalvemenetluse läbi viimisel kaalutlusõigust teostades peab AKI võtma arvesse mh seda, millised on inimese enda võimalused olukorda lahendada, kui süsteemse või ulatusliku isikuandmete õigusvastase töötlemisega on tegu või kas esineb muu oluline avalik huvi, mis võib sellises olukorras tingida AKI järelevalve vajalikkuse. Vastustaja juhtis KÜ tähelepanu kaamerate kasutamise nõuetele ning üldise kaamerate kasutamise korra loomisele ühistu territooriumil, kuid AKI ei saa korteriomanikke ega ühistut igapäevaselt kontrollima või kaamerapilti monitoorima jääda.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.AKI otsustab järelevalvemenetluse algatamise ja lõpetamise kaalutlusõiguse alusel ning kohtulik kontroll piirdub hindamisega, kas AKI on kaalutlusreeglitest kinni pidanud (nt RKHKo 23.03.2016 nr 3-3-1-85-15, p-d 14 ja 17). Riigikohus on ka leidnud, et järelevalvemenetluse algatamise üle otsustamisel kaalutlusõigust teostades peab AKI võtma arvesse seda, kui süsteemse või ulatusliku isikuandmete õigusvastase töötlemisega on tegu või kas esineb muu oluline avalik huvi, mis võib sellises olukorras tingida AKI järelevalve vajalikkuse (RKHKo 18.04.2022, 3-20-1342, p 25).
10.Kaebuse asjaoludest nähtuvalt esitas kaebaja AKI-le 14.03.2025 sekkumistaotluse (AKI 22.12.2025 vastus kaebusele, lisa 1) seonduvalt KÜ juhatuse tegevusega, mis seisnes kaamerate paigaldamises nii Muru tn 2 hoone välisseinale kui ka prügimaja sisse. Kaebaja juhtis tähelepanu, et kaamera paigaldamisele KÜ territooriumile ei eelnenud KÜ liikmete hääletust ega nende nõusolekut. Kaebaja palus AKI-l võtta KÜ-ga ühendust ja selgitada välja järgmised asjaolud: kas kaamerate paigaldamise kohta toimus ametlik korteriühistu liikmete hääletus; kui hääletust ei toimunud, siis millise seadusliku aluse ja otsuse põhjal on kaamerad paigaldatud; kellel on ligipääs salvestistele ja kui kaua neid säilitatakse; kas prügimaja sisese kaamera paigaldamine on proportsionaalne meetod elanike käitumise jälgimiseks. Järelevalve lõpetamise teatega samaaegselt tegi AKI 03.04.2025 tähelepanu juhtimise kirja KÜ juhatusele (AKI 22.12.2025 vastus kaebusele, lisa 2), milles selgitas KÜ territooriumile kaamerate paigaldamise ja filmimise nõudeid. Menetluse lõpetamise teates selgitas AKI kaebajale järelevalvemenetluse lõpetamise põhjuseid ning tõi välja, mida kaebaja enda õiguste kaitseks saab ette võtta. AKI osundas, et KÜ ise peab reguleerima kaamerate kasutamise 3
kortermajas ja selle territooriumil ning et korteriühistu poolt turvakaamerate kasutamise ning kortermajas korteriomanike poolt kortermajja turvakaamerate paigaldamise korra saab kehtestada korteriühistu üldkoosoleku otsusega. AKI tõi ka välja, et ei saa KÜ asemel ise hakata reguleerima ühistu kodukorda, vaid AKI sekkub siis, kui KÜ rikub majaelanike õigusi, nt seeläbi, et ühistu (st juhatuse liikmed ühistu nimel) on kaamerad paigaldanud ilma üldkoosoleku otsuseta või kodukorrata ning sedaviisi, et see ülemääraselt kahjustab mõne korteriomaniku eraelu). AKI selgitas, et ei saa lahendada sellist probleemi, mis puudutab kortermaja või muu kaasomandis oleva kinnistu territooriumile paigaldatud kaamerat ning et vastavad küsimused tuleb lahendada ühistu kaudu või kaasomanike vahelise kokkuleppe alusel. AKI juhiste kohaselt peaks kaebaja KÜ juhatuselt nõudma, et kaamerate kasutamise või keelamise otsustamine pandaks ühistu üldkoosoleku päevakorda. 03.04.2025 Tähelepanu juhtimises, mis oli adresseeritud Murukodu OÜ juhatuse liimetele (ilmselt on mõeldud Murukodu KÜ-d, mis on äriregistri kohaselt Tartu linn, Muru tn 6 // 8 // 10 // 12 korteriühistu täiendav nimi ning AKI kiri on saadetud aadressile [email protected], mis on KÜ äriregistri kohane kontaktaadress), toob AKI välja, et on saanud kaebuse KÜ tegevuse peale seonduvalt kaamerate paigutamisega KÜ territooriumile. AKI selgitab põhjalikult KÜ territooriumile kaamerate paigaldamise nõudeid, mh, et: ‒ KÜ-le kuuluvat ala tohib filmida üksnes üldkoosoleku otsusel või korteriomanike kokkuleppel; ‒ avalikku ala (ala, mis ei kuulu KÜ territooriumi hulka) võib filmida üksnes juhul, kui eelnevalt on koostanud õigustatud huvi hinnang; ‒ naaberkinnistute filmimiseks puudub õiguslik alus ning kaamerad tuleb kas eemaldada, ümber suunata või vaatevälja piirata nii, et see piirneks vaid KÜ enda kinnistuga; ‒ kaamerate kasutamisel peavad igal juhul andmekaitsetingimused ja paigaldatud teavitussildid.
olema
koostatud
nõuetekohased
AKI on viidanud ka asjakohastele õigusaktidele (Isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM), KrtS), juhenditele (nt AKI õigustatud huvi juhend, juhend kaamerate kasutamise kohta) ning kohtupraktikale. Seega AKI tähelepanu juhtimisest pidi KÜ-le igati selgeks saama, millised nõuded kaamerate paigaldamisel tuleb täita, mistõttu ka juhul, kui kõiki nõuded ei olnud algselt täidetud, sai KÜ juhatus suunise, kuidas vajakajäämised kõrvaldada.
11.Kohtu hinnangul on AKI 03.04.2025 järelevalvemenetluse lõpetamise teade nr 2.11/25/362-822-3 ja vaideotsus õiguspärased. Kuna kaamerate paigaldamine KÜ territooriumile ei ole iseenesest õigusvastane, vaid korteriomanike kokkuleppel ning asjakohaste nõuete järgimisel lubatav tegevus, ei pea AKI riikliku järelevalve käigus tegema toiminguid, mida korteriühistu liikmed saavad ise teha enda õiguste kaitseks. AKI ei pidanud enda initsiatiivil asuma välja selgitama sekkumistaotluses kirjeldatud asjaolusid, sest kõik vastavad õigused ja võimalused on kaebajal KÜ liikmena.
12.AKI on selgitanud üldist õiguslikku raamistikku kaamerate paigaldamise kohta. Korteriomanike pädevuses on teha ettepanekuid KÜ üldkoosoleku päevakorra täiendamiseks, kui KÜ juhatus pole küsimust ise päevakorda pannud. Üldkoosolek on pädev otsustama kaamerate paigaldamise ja määrama salvestamise tingimused (näiteks, kui kaua salvestusi säilitatakse ja kellel on neile juurdepääs). KÜ poolsete KrtS rikkumiste korral on korteriomanikul õigus pöörduda KÜ vastu kohtusse. AKI on õigesti tähelepanu juhtinud, et korrakaitseseaduse (KorS) § 4 lg 2 kohaselt ei ole mitte kõigi isikutevaheliste vaidluste lahendamine täitevvõimu ülesanne ning seda ei nõua ka IKÜM. AKI on asjakohaselt selgitanud, et eraõiguslike vaidluste uurimiseks peab järelevalveasutusel kui korrakaitseorganil olema kaalukas põhjus. Kui vaidlus ei puuduta suurt osa ühiskonnast ning 4
eraisik saab teise eraisiku tegevuse vaidlustada maakohtus tavapärases hagimenetluses, siis inspektsioon suure tõenäosusega sellesse ei sekku. AKI toob välja, et üldjuhul lähtutakse eeldusest, et inimene saab ise oma õigusi kaitsta ning vajadusel nende kaitsmiseks ka kohtusse pöörduda. Kohus leiab, et AKI tegevus on kooskõlas õigusaktide ja kohtupraktikaga ning AKI ei ole järelevalvemenetluse lõpetamisel diskretsiooni piire ületanud. AKI on leidnud, et järelevalvemenetluse jätkamine kaebaja asemel andmetöötluse detailide väljaselgitamise eesmärgil ei ole otstarbekas ega põhjendatud. Kohtul puudub alus AKI otsuse ümber hindamiseks. HKMS § 158 kg 3 kohaselt kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt, kuid kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei saa AKI-le ette kirjutada, kuidas viimane enda ressursse järelevalvemenetlusi läbi viies peaks planeerima ja jagama. Kohtu arvates pole tegemist juhtumiga, mis oleks paljastanud süsteemse või ulatusliku isikuandmete õigusvastase töötlemise või mille menetlemise suhtes esineks muu oluline avalik huvi.
13.Ülaltoodut arvestades jääb kaebus rahuldamata.
14.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus tehti kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.