X. Xi taotlus Lääne-Harju vallale rahatrahvi määramiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja X. X Vastustaja Lääne-Harju vald, seaduslik esindaja Anti Pärtel
Menetlustoiming
Rahatrahvi määramise taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X. Xi 24.02.2026 taotlus.
2.Määrata Lääne-Harju vallale Tallinna Halduskohtu 12.12.2025 otsuse nr 3-25-2355 resolutsiooni täitmata jätmise eest rahatrahv 1500 eurot.
SELGITUSED
Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg 1 ja § 248 lg 4). Sekretäril saata määrus menetlusosalistele (esindajate kaudu).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X. X esitas 24.02.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse Lääne-Harju vallale trahvi määramiseks Tallinna Halduskohtu 12.12.2025 otsuse haldusasjas nr 3-25-2355 täitmata jätmise eest. Taotluse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. Tallinna Halduskohus tegi 12.12.2025 haldusasjas nr 3-25-2355 kohtuotsuse, millega kohustas vastustajat lahendama X. X 17.07.2024 taotlus ning määras otsuse täitmiseks tähtaja. Taotluse esitamise ajaks (24.02.2026) ei ole vastustaja kohtuotsust täitnud. Kohtuotsuse täitmata jätmine ei ole üksnes menetluslik viivitus, vaid olukord, mis pikendab ja süvendab pikaajalist õiguste riivet. X. X. palub vastustajale määrata rahatrahv kohtuotsuse täitmata jätmise eest ning määrata vastustajale uus konkreetne tähtaeg ning kohustada vastustajat esitama kohtule teave täitmiseks tehtud toimingute ja täitva haldusakti teatavakstegemise kohta.
2.Tallinna Halduskohtu 25.03.2026 kohtunõudega paluti vastustajal esitada hiljemalt 06.03.2026 seisukoht trahvi määramise taotlusele.
3.Vastustaja palub jätta trahvi määramise taotlus rahuldamata. Oma seisukohta põhjendab vastustaja järgmiselt.
3-25-2355
Vastustaja on kohtuotsust täitnud ja alustanud taotluse lahendamist viivitamata. Kuigi kohtuotsuses kasutatakse väljendit „viivitamata“, tuleb haldusorganil oma otsust tehes järgida seadusest tulenevaid menetlusreegleid. Kohtuotsusest ei saa järeldada ega eeldada, et kohalik omavalitsus peaks tegema otsuse menetlusnorme eirates. Vallavalitsus alustas kohtuotsuse täitmist viivitamata ning algatas detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetluse. Menetluse käigus on tehtud mitmeid menetlustoiminguid, sh koostatud otsuse eelnõu ning kaasatud menetlusosalised. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine kuulub volikogu pädevusse (planeerimisseadus (PlanS) § 140 lg 6; kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS) § 22 lg 1 p 33). Vallavalitsusel puudub õiguslik pädevus sellise otsuse tegemiseks. Seetõttu ei olnud võimalik kohtuotsuse täitmiseks teha otsust enne, kui küsimus on nõuetekohaselt ette valmistatud ning volikogule esitatud. Samuti peab volikogu otsuse eelnõu läbima tavapärase menetluskorra, sh komisjonide menetluse ning istungi päevakorda võtmise. Valimisjärgne periood kujutas endast objektiivset takistust otsuse tegemisel. Kohtumenetluses kaebusele vastates eeldas vastustaja, et vallavolikogul on võimalik teha otsus hiljemalt 31.12.2025, kohus arvestas kohaliku omavalitsuse eeldust ja märkis kohtuotsusesse selle tähtaja. Paraku valimistulemuste kinnitamine venis, mistõttu puudus kohalikul omavalitsusel organ, mis oleks olnud pädev otsust tegema. Peale valimistulemuste kinnitamist oli võimalik teha esimene volikogu istung alles 02.12.2025, kuid esimesel istungil ei olnud võimalik hakata koheselt arutama X. X taotlust. Sellel istungil tuli seadusest tulenevalt esmalt moodustada kohaliku omavalitsuse juhtorganid. Kuna valimiste puhul on tegemist seadusest tuleneva protsessiga, siis on selline olukord käsitatav vastustajalt sõltumatu objektiivse takistusena, mis takistas otsuse tegemist kohtuotsuses märgitud tähtajaks. Kohtuotsus tehti 12.12.2025. Vastustaja asus seda viivitamatult täitma. X. X. esitas vallale 13.12.2025 uue taotluse, milles soovis hoopis sama detailplaneeringu õigusvastasuse tuvastamist. Kohtuotsust täites saatis vald 16.12.2025 menetlusosalistele infokirja nr 6-1/1911 küsimaks planeeringuala kinnistuomanike ja piirinaabrite arvamust. Infokirjale laekusid vastused 22.12.2025 ja 04.01.2026, milles vastuväiteid ei esitatud, kuid esitatud omakorda avaldus detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks ka nende omanduses oleva katastriüksuse osas (registreeritud dokumendiregistris 22.12.2025 nr 6-1/191-2 ja 04.01.2026 nr 6-1/191-3). See tekitas vajaduse hinnata detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist tervikuna, mitte üksnes osaliselt. Kõigi asjaolude väljaselgitamiseks saatis vallavalitsus 27.01.2026 täiendava selgituskirja 6-1/191-8 menetlusosalistele, milles selgitas, et Nõmme tee 5 detailplaneeringuga on määratletud Xxxxx xx x Pärna tn 16c ja Pärna tn 16b kruntide osas kõik PlanS-s olevad kohustuslikud planeeringu ülesanded ning detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisel kaovad kõik määratletud õigused ja kohustused. Pärna tn 16b kinnistu omanik kinnitas 29.01.2026 saadetud kirjas nr 6-1/191-9, et on tutvunud asjaoludega ja soovib jätkuvalt detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist. Pärna tn 16c kinnistu omanik kinnitas 28.01.2026 kirjas nr 6-1/191-10, et on tutvunud asjaoludega ja soovib jätkuvalt detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist. Saadud vastuste põhjal täiendati otsuse eelnõu (vt lisa 2). Vallavalitsus suunas oma 10.02.2026 istungil Nõmme tn 5 detailplaneeringuga seotud eelnõu vallavolikogu menetlusse, kuid kuna veebruaris toimus volikogu 17.02.2026, siis ei jõudnud eelnõu volikogu komisjonidesse ega volikogu istungile. Kuna PlanS-s ettenähtud tähtaegade järgimise puhul on tegemist seadusest tuleneva nõudega, siis on tegemist mõjuva põhjusega, mis takistas viivitamatult otsuse tegemist. Käesoleval juhul ei aitaks rahatrahvi määramine kaasa kohtuotsuse täitmisele ega kiirendaks menetlust. Vastustaja on otsuse eelnõu koostanud ja see on menetluses. Otsuse vastuvõtmine on kavandatud volikogu lähimale võimalikule istungile, mis toimub 31.03.2026. See on esimene realistlik võimalus otsuse vastuvõtmiseks. Vastustaja hinnangul ei ole tahtlikku 2(6)
3-25-2355
kohtuotsuse täitmata jätmist toimunud. Viivitus on tingitud objektiivsetest ja vastustajat sõltumatutest asjaoludest. Menetlus on jõudnud lõppfaasi ning otsuse vastuvõtmine on kavandatud lähimale võimalikule volikogu istungile. Seetõttu ei ole sunnivahendi kohaldamine põhjendatud ega proportsionaalne.
4.X. X. esitas 08.03.2026 täiendava seisukoha, milles märgib järgmist. Vastustaja vastusest nähtub selgelt, et kohtuotsust pole tähtaegselt täidetud. Kohtuotsuse täitmata jätmist ei õigusta viide volikogu pädevusele, valimisjärgsele perioodile ega menetlustähtaegadele. Need asjaolud olid vastustajale teada varem. Eelnõu koostamine, kirjade saatmine, arvamuste küsimine ja volikogu menetlusse suunamine ei ole sama mis taotluse lahendamine. Vastustaja väidab vääralt, et Lääne-Harju Vallavalitsus saatis 16.12.2025 infokirja 6-1/191-1 arvamuse küsimiseks. Tegelikult saadeti nimetatud kiri koos eelnõu mustandiga välja 22.12.2025. Kirjas sisalduv konteineri digiallkirjastamise kuupäev oli 16.12.2025. Sellele järgnes veerand tunni jooksul sama eelnõu versioon, mis oli esimesest verisoonist oluliselt ähvardavamas toonis. Vastustaja jätkab eelnõudes avaldaja taotluse eesmärgi moonutamist. Jätkuvalt käsitletakse avaldaja taotlust kui soovi detailplaneeringu elluviimisest loobuda ja kinnistut elamukrundina mitte kasutada. Vastustaja käsitlus ei ole kooskõlas HMS § 5 lg-ga 2. Kohtuotsuse täitmata jätmist kinnitab ka asjaolu, et avaldaja sai volikogukõlblikust eelnõust teada alles 06.03.2026 kohtu digitoimiku kaudu. Varasemalt ei olnud seda avaldajale teatavaks tehtud. Vastustaja viide avaldaja 13.12.2025 esitatud täiendavale taotlusele ei saa õigustada kohtuotsuse täitmata jätmist. HMS ei piira taotluste arvu.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Tulenevalt HKMS § 248 lg 1 esimesest lausest määrab kohus kohtulahendi või kohtu kinnitatud kompromissi täitmata jätmise eest süüdiolevale menetlusosalisele rahatrahvi kuni 32 000 eurot. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võtab kohus rahatrahvi määramisel arvesse kohtuotsuse jõustumisest möödunud aega ja muid asjaolusid, mis omavad rahatrahvi ning selle suuruse määramisel tähtsust.
6.Esmalt märgib kohus, et HKMS § 248 lg-d 1 ja 2 ei näe ette trahvitaotluse lahendamisel vastustajale kohtuotsuse täitmiseks uue tähtaja määramist. See aga ei tähenda, et vastustaja võibki olla viivituses otsuse täitmisega. Nimelt on menetlusosalisel õigus ka korduvalt esitada trahvi määramise taotlus, kui pärast trahvi määramise taotluse lahendamist ei ole süüdiolev menetlusosaline mõistliku aja jooksul kohtuotsust täitnud. Seejuures on mõistlik menetlusaeg määratlemata õigusmõiste, mida tuleb kohtul sisustada, arvestades iga asja eripära ning olusid.
7.Kohus nõustub X. Xga, et käesoleval juhul on põhjendatud vastustajale rahatrahvi määramine kohtuotsuse täitmata jätmise eest ning seda alljärgnevatel põhjustel.
8.Tallinna Halduskohtu 12.12.2025 kohtuotsuse resolutsiooni punktiga 1 rahuldati X. X kaebus ning kohustati Lääne-Harju valda lahendama viivitamata X. X taotlus Xxxxx xx x Vasalemma katastriüksus nr xxxxx:xxx:xxxx detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamiseks, kuid mitte hiljem kui 31.12.2025 (kaasa arvatud). Vastustaja on kinnitanud oma 06.03.2026 vastuses, et kohtuotsus on jätkuvalt täitmata ning alles 31.03.2026 volikogu istungil plaanitakse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsus vastu võtta. Seega puudub vaidlus, et Tallinna Halduskohtu 12.12.2025 kohtuotsus on käesoleva ajani täitmata. Sisuliselt
3(6)
3-25-2355
tähendab eelnev, et kuigi vastustaja ei ole olnud tegevusetu, siiski on viivitus olnud juba 76 päeva (arvates 31.12.2025).
9.Rahatrahvi määramisel tuleb esmalt hinnata, kas kohtuotsuse resolutsioon on arusaadav ja täidetav ka ilma otsuse muude osadeta (Riigikohtu halduskolleegiumi 24.04.2018 määrus nr 3-17-725, p 11). Käesoleval juhul on Tallinna Halduskohtu 12.12.2025 otsuse resolutsioon eraldivõetuna arusaadav ja selge – vastustaja pidi lahendama X. X taotluse viivitamata, kuid hiljemalt 31.12.2025. Kohustamiskaebuse rahuldamisel võib kohus kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama (HKMS § 41 lg 3). See tähendab, et kui haldusorganil on abinõu valimisel ulatuslik kaalutlusõigus ja juhtumi asjaolud ei tingi ühe kindla abinõu rakendamist, võib kohus teha ettekirjutuse, et asutus otsustab taotluse lahendamise enda valitud viisil (vrdl Riigikohtu halduskolleegiumi 24.04.2018 määrus nr 3-17-725, p 13). Seejuures on kohtuotsuses tähtaja (31.12.2025) määramisel lähtutud vastustaja enda antud tähtajast. Nii nähtub 12.12.2025 kohtuotsuse punktist 7.6, et vastustaja on pidanud võimalikuks lahendada X. X taotlus hiljemalt 31.12.2025.
10.Asja materjalist nähtub, et vastustaja on asunud taotlust lahendama 22.12.2025 (mitte 16.12.2025, nagu vastustaja väidab), mil saatis menetlusosalistele infokirja nr 6-1/191-1 küsimaks planeeringuala kinnistuomanike ja planeeringuala piirinaabrite arvamust detailplaneeringu osalise kehtetuks tunnistamise eelnõule (digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 202). Kuigi vastustaja võis koostada kirja juba 16.12.2025, siis välja on see saadetud menetlusosalistele alles 22.12.2025. Planeeringuala kinnistute omanikud vastasid 22.12.2025 ja 04.01.2026 ning teatasid, et neil vastuväited puuduvad, kuid soovisid ka enda katastriüksuste osas detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist (dtl-d 190-191 ja 217-218). Siinkohal on tähelepanuväärne asjaolu, et vastustaja on 15.01.2026 saatnud X. Xle kirja nr 62/191-4, milles mh märgib, et vastustaja jätkab menetlusega koheselt peale kirja nr 6-1/191-1 saatmise järgse 30 päeva perioodi lõppemist või varem, juhul kui kõik PlanS § 127 lg-tes 1 ja 2 nimetatud isikud või asutused on oma arvamuse avaldanud (dtl 126). Ometi oli juba 04.01.2026 seisuga teada planeeringualasse jäävate kinnisasjade omanike seisukoht detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise osas, kuid vastustaja on pidanud 27.01.2026 põhjendatuks uue päringu saatmist detailplaneeringualasse jäävatele kinnistuomanikele selgitamaks, kas viimased on ikka kindlad, et soovivad detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist. Samas ei ole vastustaja välja toonud, kas ja kui siis, millistelt asutustelt või isikutelt veel seisukohti oodati, mis takistasid kohe peale 04.01.2026 vastuse saamist esitada eelnõu volikogu istungile ning seda ka olukorras, kus menetlusosalised olid teatanud, et soovivad detailplaneeringu tervikuna kehtetuks tunnistamist.
11.Asja materjalist nähtuvalt saatis vastustaja menetlusosalistele 27.01.2026 kirja nr 61/191-8, milles selgitas, et vald on valmis tunnistama Nõmme tee 5 detailplaneeringu tervikuna kehtetuks, kuid sellisel juhul kaovad kõikide kruntide kõik detailplaneeringuga määratletud õigused ja kohustused (dtl-d 199-200). Menetlusosalised jäid 28.01.2026 ja 29.01.2026 saadetud kirjades jätkuvalt seisukohale, et soovivad detailplaneeringu tervikuna kehtetuks tunnistamist (dtl-d 186 ja 209-210). Vastustaja selgitab, et vallavalitsus suunas oma 10.02.2026 istungil Nõmme tee 5 detailplaneeringuga seotud eelnõu vallavolikogu menetlusse, kuid kuna veebruaris toimus volikogu istung 17.02.2026, siis ei jõudnud eelnõu volikogu komisjonidesse ega volikogu istungile (dtl 144). Lisaks on vastustaja kinnitanud, et kohtumenetluses eeldas vastustaja, et vallavolikogul on võimalik teha otsus hiljemalt 31.12.2025, kuid valimistulemuste kinnitamine venis ning esimene volikogu istung oli võimalik teha alles 02.12.2025, kuid esimesel istungil ei olnud võimalik hakata arutama X. X taotlust (dtl 143).
4(6)
3-25-2355
12.Arusaamatu on siinjuures, et kui kohtumenetluses arvestas vastustaja, et otsust on võimalik teha juba 31.12.2025 ning ka siis oli siduv vastustajale PlanS § 140 lg-st 3 tulenev tähtaeg, siis miks väidab vastustaja oma 15.01.2026 kirjas (s.o enam kui kuu aega hiljem; dtl 126), et kohtuotsuse täitmist takistab PlanS § 140 lg-s 3 sätestatud tähtaeg. Samas on vastustaja pidanud võimalikuks menetlusega jätkata ka enne 30-päevase tähtaja möödumist, kui kõik menetlusosalised on vastanud vallale (dtl 126). Kohtu hinnangul on vastustaja selline käitumine vastuoluline ning vastuolus hea halduse tavaga.
13.Kohus leiab, et vastustaja on olnud hooletu kohtuotsuse täitmisel. Vastustaja ei ole välja toonud mõjuvaid põhjusi, miks ei oleks saanud X. X taotlust varem lahendada. Paljasõnaline on vastustaja väide, et valimistulemuste kinnitamine venis ning puudus pädev organ. Olukorras, kus volikogu esimene istung toimus 02.12.2025, ei pea paika vastustaja väide, et puudus pädev organ alates sellest kuupäevast kuni 31.12.2025 (mis oli viimane kohtuotsuse täitmise tähtaja päev). Aga ka juhul, kui eeldada väite valimistulemuste kinnitamise venimise kohta õigsust, siis on selgusetu, miks ei oleks saanud suunata detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise eelnõu 02.12.2025 istungist järgmisele volikogu istungile või jaanuaris toimuvale volikogu istungile. Lääne-Harju valla kodulehe andmetel toimuvad volikogu istungid üldjuhul üks kord kuus, kuu viimasel teisipäeval 1. Tulenevalt Lääne-Harju valla põhimääruse § 21 lg-st 2 kutsutakse volikogu istung kokku üldjuhul korra kuus. Tulenevalt Lääne-Harju valla põhimääruse § 21 lg-st 3 on volikogu esimees või tema asendaja kohustatud volikogu kokku kutsuma vallavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Istungi toimumise aja määrab volikogu esimees või tema asendaja. Istung peab toimuma hiljemalt ühe kuu jooksul ettepaneku esitamisest. Eelnev tähendab, et välistatud ei olnud ka erakorralise istungi kokku kutsumine vallavalitsuse ettepanekul. Seejuures ei ole vastustaja selgitanud, miks ei saanud varem X. X taotlust volikogu istungile panna ning miks vallavalitsus ei teinud istungi kokkukutsumiseks volikogule vastavat ettepanekut. Sellekohased mõistlikud põhjendused vastustaja vastusest puuduvad.
14.Hiljemalt jaanuari viimaseks teisipäevaks pidid olema vastustajale X. X taotlusega seotud asjaolud selged, kuivõrd juba 22.12.2025 ja 04.01.2026 teatasid menetlusosalised oma seisukoha eelnõu osas. Ka juhul, kui vastustaja eesmärk oli menetlusosalistelt nende seisukohale veelkord kinnitust saada ning selgitada detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise tagajärgi, oleks seda saanud oluliselt varem teha. Vastavaid selgitusi oleks vald saanud jagada ka kohe peale 04.01.2026 seisukoha saamist vabas vormis (nt e-kirjaga; HMS § 5).
15.Mõjuvaks põhjuseks ei saa pidada ka vastustaja välja toodud asjaolu, et X. X. esitas 13.12.2025 taotluse tuvastada vaidlusaluse detailplaneeringu õigusvastasus ja tühisus. Kuigi võib esineda olukordi, kus peale kohtuotsuse tegemist asjaolud muutuvad ning tegemist on asjaoludega, mis mõjutavad kohtuotsuse täitmist, siis praegusel juhul see nii ei ole. HMS ei näe ette haldusorganile eraldiseisvat alust haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks, vaid õigusvastasuse tuvastamise nõue sisaldub juba haldusakti kehtetuks tunnistamise nõudes. Niisamuti sisaldub tühisuse tuvastamise nõue haldusakti kehtetuks tunnistamise nõudes. Erinevus on üksnes selles, et juhul, kui haldusakti andnud haldusorgan tuvastab haldusakti tühisuse (HMS § 63 lg 4), siis ei ole tagajärjeks mitte haldusakti kehtetuks tunnistamine (HMS § 65), vaid haldusakti tühisuse tuvastamine HMS § 63 lg 4 alusel. Eelnev tähendab, et X. X eesmärk ei olnud muutunud.
16.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vastustaja on põhjendamatult venitanud kohtuotsuse täitmisega. Küsimus vastustaja kehvast töökorraldusest ning oskamatusest prioriteete seada ei saa õigustada kohtuotsuse täitmata jätmist. 1
Vallavolikogu istungid | Lääne-Harju vald
5(6)
3-25-2355
17.Vältimaks olukorda, kus vastustaja suhtuks kohtulahendite täitmisse kergekäeliselt ning arvestades, et kohtule teadaolevalt ei ole vastustaja X. X taotlust lahendanud, peab kohus põhjendatuks vastustajale karistuslikul eesmärgil rahatrahvi määramist. Arvestades rikkumise iseloomu (kohtuotsuse täitmise tähtaja ületamine 76 päeva ning vastustaja hoolimatust esimesel võimalusel X. X taotlus lahendada) peab kohus põhjendatuks määrata vastustajale rahatrahv summas 1500 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.