X. X.i kaebus Lääne-Harju Vallavalitsuse kohustamiseks lahendama kaebaja taotlus Nõmme tn 5, Vasalemma katastriüksuse nr 86801:001:0796 detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamiseks Kaebaja X. X. Vastustaja Lääne-Harju vald, seaduslik esindaja Anti Pärtel
Menetlusosalised Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X. X.i kaebus. Kohustada Lääne-Harju valda lahendama viivitamata X. X.i taotlus Nõmme tn 5, Vasalemma katastriüksuse nr 86801:001:0796 detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamiseks, kuid mitte hiljem kui 31.12.2025 (kaasa arvatud).
2.Mõista Lääne-Harju vallalt X. X.i kasuks välja menetluskulud summas 20 eurot (ilma käibemaksuta).
3.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12.01.2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, hyvastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.
1.Vasalemma Vallavolikogu 29.05.2012 otsuse nr 22 punktiga 1 kehtestati Vasalemma vallas Vasalemma alevikus Nõmme tn 5 krundi detailplaneering (DP).
2.X. X. omandas 13.10.2020 Harju maakond, Lääne-Harju vald, Vasalemma alevik, Nõmme tn 5 kinnistu (edaspidi Nõmme tn 5 kinnistu).
3.X. X. esitas 17.07.2024 Lääne-Harju Vallavalitsusele avalduse katastriüksuse 86801:001:0796 DP osaliselt kehtetuks tunnistamiseks ning 09.11.2024 täiendava meeldetuletuse avalduse menetlemiseks.
4.Lääne-Harju vald teatas 14.11.2024, et asuvad X. X.i 17.07.2024 avaldust menetlema.
5.Tallinna Halduskohtule saabus 17.07.2025 X. X.i kaebus nõudes kohustada Lääne-Harju Vallavalitsust lahendama kaebaja taotlus Nõmme tn 5 kinnistu DP osaliselt kehtetuks tunnistamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja leiab, et DP osaliselt kehtetuks tunnistamise taotluse lahendamata jätmine on õigusvastane.
6.1.Kaebaja ostis Nõmme tn 5 krundi 13.10.2020. Ostuotsuse tegemisel teadis kaebaja küll DP olemasolust, kuid mitte selle sisust. Püüdes DP alusel elamu ehitust kavandada, selgusid DP puudujäägid. Kaebaja hinnangul on kehtiv DP vigane ja vasturääkiv, mistõttu soovis kaebaja DP osaliselt kehtetuks tunnistamist. Kaebaja eesmärk on lahendada probleemi, et kinnistu on küll asukohalt ja paiknemiselt sobiv kodu ehitamiseks, kuid sellele DP-ga antud vigase ja segase ehitusõiguse tõttu kasutuskõlbmatu ja sisuliselt väärtusetu.
6.2.Kaebaja on probleemi lahendamiseks esitanud DP osaliselt kehtetuks tunnistamise taotluse, kuid menetlus on võtnud kinnistu suurust ja mõjuala (kaks piirinaabrit, 3000 m2 osa 9000 m2 suurusest DP alast 2,9 km2 suuruses umbes 800 elanikuga asulas) arvestades ebamõistlikult kaua. Avaldajalt kolmandate isikute kaasamise nõudmine probleemi lahendamiseks on õigusvastane.
6.3.Avaldaja poolt esile toodud probleemid jäid tähelepanuta, küll aga järgnes ähvardus uue detailplaneeringu koostamisel hakata nõudma „veenvaid põhjendusi“ ja viiteid seadusele, teostada konkreetselt menetluse alusele kinnistule suunatud halduskiusu pöörates igasuguse menetluse nüanssidele oluliselt suuremat rõhku ning kohaldada hüpoteetiliste tulevikus esitatavatele ehitusprojektidele ehitusseadustiku (EhS) § 13 lg 1 nõudeid.
6.4.Haldusorganil on uurimiskohustus ja ärakuulamiskohustus.
6.5.Olemasoleva DP alusel ei ole võimalik koostada ehitusprojekti vastavuses EhS §-ga 13 mh näiteks põhjusel, et krundi lubatud ehitusala ei saa olla samal ajal positiivne joonise järgi ja negatiivne seletuskirja järgi ning seletuskirja järgi ei ole võimalik aru saada, milles see lahenduse olemus tegelikult seisneb. Rikutud on võrdse kohtlemise põhimõtet ja arvestatud ei ole kaalutlusõigusega.
2(6)
3-25-2355
6.6.Kaebaja juhtis menetluse kirjavahetuses tähelepanu asjaolule, et kinnistule kehtestatud kohustuslik ehitusjoon tähendab elamu paigutamist 3000 m2 suuruse kinnistu kõige ebasobivamasse kohta (vt kaebuse lisa 14).
6.7.DP-s esitatud lahenduse mõju miljööle on küsitav, sest mistahes ehitise paiknemise korral on mõju Nõmme tn poolt rohkem, kui kaks korda suurem võrreldes kõrvaltänavaga. Kuni avalikult kättesaadavate andmete alguseni ei ole mitte üheski Vasalemma alevikus kehtestatud detailplaneeringus kehtestatud kohustuslikku ehitusjoont, vaid rõhutatakse hoonete paigutamise kohustust lähtuvalt võimalusest maksimaalselt säilitada olemasolev kõrghaljastus (vt kinnistule Sihi 4, Vasalemma, 2012. a kehtestatud detailplaneeringut). Arusaamatuks jääb, miks diskrimineeritakse selle kõrvaltänava järgi joondamise nõudega ainult ühte kinnistut terves alevikus (vt kaebuse lisa 14, muud asjaolud).
6.8.Rikutud on haldusmenetluse põhimõtteid.
Vastustaja nõustub kohustamisnõudega, kuid vaidleb keelamisnõudele vastu.
7.1.Vastustaja tunnistab, et kaebaja avalduse menetlemisel on toimunud viivitus. Haldusakti andmisega viivituse põhjustas asjaolu, et vajalik oli selgitada välja kaebaja tegelik eesmärk. Kuigi kaebaja esitas 17.07.2024 vastustajale avalduse katastriüksuse 86801:001:0796 osas DP osaliselt kehtetuks tunnistamiseks ja 09.11.2024 veel täiendava meeldetuletuse avalduse menetlemiseks, siis nii kirjavahetusest kaebajaga kui ka kaebusest endast ilmneb pigem, et kaebaja ei soovi tegelikult kinnistu ehitusõigusest ilma jääda, vaid muuta kehtivat detailplaneeringut.
7.2.Kui vastustaja kergekäeliselt ilma kõiki asjaolusid välja selgitamata, kaalutlemata ja edasisi menetluse läbi mõtlemata DP kaebaja kinnistu osas kehtetuks tunnistaks, siis on oht, et kaebaja võib kaotada kinnistul ehitusõiguse. Vastustaja püüdis kaebajale selgitada, et kaebaja tegeliku eesmärgi saavutamiseks on mõistlik ja vajalik kehtestatud DP muutmine planeerimisseaduse (PlanS) § 140 lg 7 alusel. DP muutmiseks tuleb koostada uus sama planeeringuala hõlmav detailplaneering, mis eeldab kaebaja poolt teistsuguse sisuga avalduse esitamist.
7.3.Kaebajale on püütud selgitada, et temale kuuluv kinnistu asub detailplaneeringukohustusega alal, kus PlanS § 125 lg 5 alusel erandina projekteerimistingimuste väljastamine ei pruugi olla võimalik. Olukorras, kus DP on (osaliselt) kehtetu, kuid projekteerimistingimusi ei väljastata, on ainsaks ehitusõiguse saamise lahenduseks uue detailplaneeringu menetlus. See eeldab vastustaja ja kinnistu omaniku vahelist koostööd, sh halduslepingu sõlmimist ning avalikkuse kaasamist. Seda kõike on vastustaja kaebajale ka korduvalt selgitanud.
7.4.Kuna haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 3 ja §-st 5 tulenevalt ei ole haldusorganil mõistlik teha mitmeid haldusakte, vaid valida kohe sobivaim menetlusviis, milleks oleks praegusel juhul uue DP algatamine. Vaatamata vastustaja selgitustele soovib kaebaja siiski DP osalist kehtetuks tunnistamist.
7.5.Haldusakti andmisega viivituse põhjus on ka see, et DP osalise kehtetuks tunnistamise puhul on tegemist kaalutlusotsusega, mis ei puuduta üksnes kaebajat, vaid ka teisi isikuid, kelle õigusi, huve ja ootusi võib DP mõjutada. Seda eriti olukorras, kus planeering on juba osaliselt ellu viidud ehk planeeringujärgsed krundid moodustatud, lahendatud kinnistute juurdepääsud jne. Sellise DP osalise kehtetuks tunnistamise otsuse langetamine eeldab igal juhul detailplaneeringuala kinnistute omanike ja teiste asjaomaste isikute kaasamist. Vastustaja on kaebajale selgitanud, et DP ei pruugi olla võimalik osaliselt kehtetuks tunnistada.
3(6)
3-25-2355
7.6.Vastustaja nõustub tegema kaebaja taotluse osas otsuse mõistliku aja jooksul, isegi jättes arvestamata taotluse tegeliku eesmärgi. Kaebuses soovitud haldusakti andmine on kohaliku omavalitsuse volikogu ainupädevuses (kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 33). Mõistliku aja määratluses on vajalik paraku arvestada 19.10.2025 toimuvaid kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi, avalikkuse ja puudutatud isikute kaasamise vajadust ning nendele seisukohtadele esitamiseks vajaliku aja andmist. Vastustaja peab mõistlikuks menetlusajaks haldusakti andmist hiljemalt 31.12.2025.
7.7.Keelamiskaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja ei ole sihilikult ega pahatahtlikult viivitanud ega ole ähvardanud kaebajat mistahes kujul. Menetluse käigus on kaebajalt küsitud täiendavaid selgitusi ja arvestatud vajadusega hinnata ka teiste isikute õigusi ja huve. Sellist menetluses küsimuste küsimist ja selgituste küsimist ning andmist ei saa kuidagi pidada halduskiusuks, vaid selgitamiskohustuse täitmiseks. Avalikkuse kaasamine ja naaberkinnistute omanike seisukohtade arvestamine on haldusorganile seadusest tulenev kohustus, mitte halduskius või kaebaja õiguste rikkumine. Kaebaja esile toodud kriitika ametnike käitumises ei vasta tegelikule menetluskäigule. Vastustaja on toiminud seadusest tulenevate põhimõtete kohaselt ega ole ühelgi juhul keeldunud kaebaja ärakuulamisest. Samuti ei ole tõendatud, et vastustaja oleks tegutsenud diskrimineerivalt või võrdse kohtlemise põhimõtet rikkudes. Vastustaja on olnud lahendustele orienteeritud ja kaalutlev.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada, kuivõrd vastustaja on põhjendamatult jätnud kaebaja 17.07.2024 esitatud avalduse katastriüksuse 86801:001:0796 osas DP osaliselt kehtetuks tunnistamiseks, mõistliku aja jooksul lahendamata.
9.Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks vastustaja tegevusetuse õiguspärasus kaebaja 17.07.2024 taotluse lahendamisel.
10.Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust asjaolus, et vastustaja ei ole käesoleva ajani lahendanud kaebaja 17.07.2024 taotlust DP osaliselt kehtetuks tunnistamiseks. Samuti on vastustaja tunnistanud käesoleva haldusasja menetluses, et on õigusvastases viivituses taotluse lahendamisel, mistõttu on kohustamisnõude rahuldamise eeldused täidetud.
11.Vastavalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg-le 1 võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. PlanS § 140 lg 1 punkti 1 kohaselt võib detailplaneeringu või selle osa tunnistada kehtetuks, kui planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda. Detailplaneeringu võib tunnistada osaliselt kehtetuks, kui on tagatud planeeringu terviklahenduse elluviimine pärast detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist (PlanS § 140 lg 2). Kaebaja on 17.07.2024 avalduses taotlenud temale kuuluva kinnistu osas DP osaliselt kehtetuks tunnistada, kuivõrd ta ei soovi seda ellu viia (digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 10). Detailplaneeringu tunnistab kehtetuks kohaliku omavalitsuse volikogu (PlanS § 140 lg 6). Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks PlanS § 127 lg-s 1 nimetatud asutustele ja arvamuse andmiseks § 127 lg-s 2 nimetatud isikutele ja asutustele (PlanS § 140 lg 3). Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse otsuse eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi selle kohta arvamust avaldada, kui seadus ei sätesta teisiti (PlanS § 140 lg 4). PlanS-s ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse HMS-i, arvestades PlanS erisusi (PlanS § 1 lg 3).
4(6)
3-25-2355
Vastavalt HMS § 5 lg-le 2 viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele.
12.Asja materjalist on näha, et kaebaja on korduvalt pöördunud vastustaja poole sooviga menetleda tema taotlust DP osaliselt kehtetuks tunnistamiseks (dtl-d 21, 22, 24, 27, 50). Seejuures nähtub kaebaja kirjavahetusest vastustajaga, et ametnikud on eri meelt küsimuses, kas osaliselt kehtetuks tunnistamine on võimalik või tuleks tervikuna kehtetuks tunnistada, mitte et tegemist oleks puudustega taotlusega (vrdl HMS § 15). Küll aga on asjas ilmselge, et vastustaja ei ole asunud sooritama PlanS §-s 140 sätestatud menetlustoiminguid ning taotlus on olnud lahendamata juba aasta aega, mida kohe kindlasti ei saa pidada kooskõlas olevaks mõistliku aja põhimõttega. Ühtlasi tähendab eelnev seda, et järgitud ei ole ka HMS § 5 lg-s 2 toodud põhimõtteid. Veelgi enam, on arusaamatu, miks on pidanud vald põhjendatuks enne kaebaja 17.07.2024 taotluse lahendamist asuda seisukohale, et asutakse koostama uut detailplaneeringut (dtl 27). Vaidlus puudub, et kaebaja ei ole seda taotlenud, mistõttu on vastustaja väljunud taotluse raamidest. Lisaks ei ole hea toon asuda rõhutama kaebajale enne taotluse lahendamist, et uue detailplaneeringu algatamisel tuleb veenvalt põhjendada kehtiva detailplaneeringu kitsaskohti ja viidata seadusesätetele (dtl 27). Kohustus kontrollida sisuliselt detailplaneeringu kooskõla õigusaktidega on vastustajal, mitte kaebajal. Ühtlasi on omandiõiguse oluline osa otsustada, kuidas ja millises ulatuses isikule kuuluvat kinnistut hoonestada. Vastustaja kohustus on 17.07.2024 taotluse lahendamisel hinnata, kas osaliselt kehtetuks tunnistamisel on tagatud planeeringu terviklahenduse elluviimine (vt PlanS § 140 lg 2). Seda pole vastustaja praegu üldse analüüsinud.
13.Eeltoodust on ilmselge, et vastustaja on põhjendamatult viivituses kaebaja 17.07.2024 taotluse lahendamisega, mistõttu kuulub kaebus rahuldamisele.
14.Keelamisnõude osas selgitas kohus oma 25.09.2025 määruses järgmist: „Kohus tõlgendas 13.08.2025 määruses X. X.i kaebust kooskõlas HKMS § 2 lg-ga 4 viisil, et kaebaja eesmärgiks on vastustaja kohustamine lahendama tema taotlus ning võttis kaebuse sellises nõudes menetlusse. Kohtule nähtub, et keelamiskaebuse esitamise ajendiks on kaebaja rahulolematus haldusmenetlusega tema taotluse lahendamisel ning kaebaja soovib, et sellist viivitust tulevikus ei toimuks. Kohus selgitab, et sisuliselt vaidlustab kaebaja haldusorgani tegevusetust ning sellise kaebuse eesmärgi saavutamiseks on kohane just kohustamisnõude esitamine. Keelamisnõue on kohustamisnõude eriliik ning selle esitamine ei ole kaebuse eesmärgi saavutamiseks asjakohane. Samuti ei nähtu kohtule, et täidetud oleksid HKMS § 45 lg-s 1 sätestatud täiendavad eeldused keelamisnõude esitamiseks. Kokkuvõtlikult jääb kohus seisukohale, et kaebuse eesmärgi saavutamiseks on kõige otstarbekam nõue, mis on käesoleval ajal kohtu menetluses. Juhul, kui kaebaja siiski soovib keelamiskaebuse juurde jääda ning ei nõustu kohtupoolse tõlgendusega, tuleb sellest viivitamatult kohut teavitada.“ (dtl-d 111-12). Eeltoodust tulenevalt ei ole kohus keelamisnõuet menetlusse võtnud ning ka kaebaja ei ole 25.09.2025 määruses toodud selgitustele vastu vaielnud. Seetõttu jätab kohus tähelepanuta vastustaja väited seoses keelamisnõudega.
15.Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus kaebuse tervikuna. Kohus kohustab vastustajat lahendama kaebaja 17.07.2024 taotluse viivitamata, kuid mitte hiljem kui 31.12.2025 (kaasa arvatud). Kohus selgitab, et vastustajal tuleb taotlus lahendada, kontrollides PlanS §-s 140 sätestatud eeldusi. Seejuures on Riigikohus mitmes lahendis selgitanud PlanS § 140 sisu (vt Riigikohtu 09.06.2023 otsus nr 3-20-2247, 26.02.2024 otsus nr 3-21-459). Lisaks on Tallinna Ringkonnakohus oma 13.06.2025 otsuses nr 3-22-1219 selgitanud planeeringu terviklahenduse mõistet järgmiselt: “Ringkonnakohus leiab, et detailplaneeringu terviklahenduse mõistet PlanS § 140 lg-s 2 saab mõista sisuliselt samatähenduslikuna detailplaneeringu ruumilise terviklahenduse mõistega PlanS § 124 lg-s 2; muudes detailplaneeringut reguleerivates PlanS sätetes terviklahenduse mõistet ei kasutata. PlanS 5(6)
3-25-2355
eelnõu 571 SE I lugemise seletuskirjas on selgitatud, et ruumilise terviklahenduse loomine PlanS § 124 lg 2 mõttes tähendab, et detailplaneeringu tulemusena tekkiv ruumiline lahendus peab olema terviklik nägemus, kuidas ala tulevikus parimal võimalikul viisil kasutama peaks, ning see hõlmab maa-alale parima maakasutusviisi leidmist ning kinnisasja ehitusliku ja muu kasutuse ettevalmistamist ja suunamist. Seega tähendab terviklahenduse elluviidavus PlanS § 140 lg 2 mõttes samuti eeskätt võimalust viia ellu just ruumilise mõju vaates olemuselt sarnane või vähemalt samaväärne lahendus nt maakasutusviisi ja ehituslike tingimuste mõttes. Riigikohus on PlanS § 142 lg-t 2 kohaldades tõlgendanud terviklahenduse elluviidavuse tunnustena näiteks seda, et ülekaalukas osas säilivad planeeringualal DP-ga kehtestatud ehitustingimused muutumatuna ning neid on võimalik ka faktiliselt järgida vaatamata teatavatele kõrvalekalletele, ning planeeringualal tervikuna hoonestuslaad tuntavalt ei muutu, kuigi see võib muutuda märkimisväärselt konkreetse kinnistu puhul /.../.“ Nendest seisukohtadest on vastustajal võimalik taotluse lahendamisel juhinduda.
16.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud vastustaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud vastustaja kanda. Kaebaja on tasunud kaebuselt riigilõivu 20 eurot, mis kuulub vastustajalt välja mõistmisele.
17.Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.