Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Ege-Lii Luik Puudutatud isik – U.V, riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Andrei Matvejev
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 25.02.2026 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
U.V määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
U.V tähtaja
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata U.V taotlus täiendavate tõendite väljanõudmiseks.
2.Jätta asja materjalide juurde võtmata ja tagastada U.V määruskaebuse lisad 1-8 digitaalse toimiku lehekülgedel 326-356.
3.Jätta U.V määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 25.02.2026 määrus haldusasjas nr 3-25-4766 muutmata.
4.Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendused araabia keelde.
Määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi, sünniaeg ja kodakondsus tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3-25-4766
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 28.07.2024 Tallinna sadamas kinni Helsingisse suunduvale reisilaevale minna soovinud isiku, kes on tuvastatud kui XXX kodanik U.V (sünd. XX.XX.XXXX), ning kes esitas pärast enda kinnipidamist rahvusvahelise kaitse taotluse. Isiku sõnul vajab ta rahvusvahelist kaitset, sest endise abikaasa hõim soovib teda lahutuse tõttu tappa ja tema kodu rünnati. Isik selgitas, et lahkus Iraagist Türki 16.06.2024 ning sisenes Schengeni alale Bulgaaria kaudu ja saabus Eestisse eesmärgiga jõuda Soomes elava õe juurde. Tallinna Halduskohus andis 29.07.2024 määrusega välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel PPA-le loa pidada isik kinni ja paigutada kinnipidamiskeskusesse. Luba on hiljem korduvalt pikendatud, viimati kuni 23.05.2025 (haldusasi nr 3-24-2209).
2.PPA luges 29.10.2024 otsusega nr 12407280001 U.V rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendamatuks ja lükkas selle tagasi, tegi sundtäidetava ettekirjutuse Eestist lahkuda ning kohaldas isikule Schengeni sissesõidukeeldu 5 aastaks. Puudutatud isik vaidlustas PPA otsuse haldusasjas nr 3-24-3192. Tallinna Halduskohus jättis 05.03.2025 otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohtu otsus jõustus Riigikohtu 12.12.2025 otsusega.
3.Seoses rahvusvahelise kaitse taotleja staatuse lõppemisega andis Tallinna Halduskohus 07.03.2025 määrusega väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) alusel PPA-le loa pidada puudutatud isik kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse. Luba on hiljem korduvalt pikendatud, viimati kuni 04.01.2026 (haldusasi nr 3-25-552).
4.Puudutatud isik esitas PPA-le 31.12.2025 korduva rahvusvahelise kaitse taotluse.
5.Tallinna Halduskohus rahuldas 02.01.2026 määrusega VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel PPA 31.12.2025 taotluse ning andis loa paigutada puudutatud isik kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 02.03.2026.
6.PPA esitas 23.02.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks VRKS § 361 lg 1, lg 2 p-de 4 ja 5 ning § 362 lg 5 alusel kuni neljaks kuuks. Puudutatud isiku kinnipidamine kuni tema korduva rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuni ning tulevikus sunniviisilise väljasaatmiseni on vajalik, kuna isikuga seotud rahvusvahelise kaitse asjaolud ei ole veel välja selgitatud. Kuna isik on esitanud korduva taotluse ja ta soovib tugineda uutele asjaoludele (sh ähvarduskirjadele, millest isik pidi olema teadlik alates 23.12.2025), siis tuleb anda isikule võimalus need uued asjaolud esitada ning läbi viia vestlus. Isik küll ilmus 19.02.2026 vestlusele, kuid teavitas, et tal on valud, mis ei võimalda tal vestlusel osaleda. Kui isik ei nõustu vestlusel osalema, planeerib PPA isikule esitada kirjalikud küsimused ja annab vastamiseks tähtaja. Puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse väljasaatmise vältimiseks, kuna taotlus esitati pärast seda, kui PPA oli isikut teavitanud, et tema võimalik väljasaatmine toimub 13.01.2026, mitte aga siis, kui isik 23.12.2025 sai teada ähvarduskirjadest. Arvestades puudutatud isikuga seotud asjaolusid kogumis (ebaseaduslik ränne Schengeni alal, valeütluste andmine, rahvusvahelise kaitse süsteemi väärkasutamine, PPA tagasilükkav otsus nr 12407280001-1 ja isiku kaebuse rahuldamata jätmine, korduva taotluse esitamine väljasaatmise takistamiseks) on isikust tulenev põgenemisoht (VSS § 68 p 6) jätkuvalt aktuaalne ning seetõttu ei ole võimalik järelevalvemeetmeid kohaldada. Pärast PPA tagasilükkavat otsust on isik korduvalt avaldanud, et ta ei ole nõus Iraaki tagasi pöörduma. Vabaduses viibides võib isik lahkuda talle sobivasse liikmesriiki või asuda end Eestis varjama, kuna isik on korduvalt väljendanud, et ei ole nõus Iraaki tagasi pöörduma.
7.Puudutatud isiku esindaja leidis 25.02.2026 kohtuistungil, et puudutatud isiku tervis on ohus ja esineb enesetapuoht. Kinnipidamise tingimused ei ole head. Isikul on üks tuttav naine, kes võiks tagada isikule elukoha oma tütre majas, millest on PPA-d teavitatud. 2(6)
3-25-4766
8.Tallinna Halduskohus pikendas 25.02.2026 määrusega VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 25.06.2026 (k.a). Puudutatud isik esitas 30.12.2025 korduva rahvusvahelise kaitse taotluse. PPA kinnitas, et isikuga seotud rahvusvahelise kaitse asjaolude ei ole veel välja selgitatud, kuna isik soovib tugineda uutele asjaoludele. Korduv taotlus on esitatud pärast seda, kui jõustus halduskohtu otsus, millega jäeti rahuldamata puudutatud isiku kaebus PPA 29.10.2024 otsusele nr 12407280001. Isikule oli teada, et PPA kavandas tema peatset väljasaatmist (eelduslikult 13.01.2026). Seega esineb PPA-l jätkuvalt põhjendatud vajadus isikut kinni pidada, et tagada tema kättesaadavus rahvusvahelise kaitse menetluses nõutavate toimingute tegemiseks. Puudutatud isiku osas esineb VSS § 68 p 6 kohane põgenemisoht. Puudutatud isiku varasemat käitumist ja hoiakuid ning ka isiku üldiselt madalat usaldusväärust arvestades on põhjendatud alus arvata, et kinnipidamiskeskusest vabastamisel ei jääks isik Eestisse ootama ära korduva rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse tulemust. Puudutatud isik liiguks edasi kas oma varasemasse sihtriiki Soome või mõnda teise Schengeni konventsiooni osalisriiki, kus tal on võimalik ennast tõhusamalt varjata, et vältida päritoluriiki tagasisaatmist. VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmeid ei oleks ilmselt võimalik tõhusalt kohaldada, kuna need ei tagaks isiku Eestisse jäämist. Puudub alus arvata, et korduva rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus ja sellest tulenevalt isiku kinnipidamine võiks kujuneda pikaajaliseks, arvestades, et PPA on asunud isiku väiteid kontrollima. Arvestades, et kaebajaga seotud asjaolusid on varem analüüsitud, ei ole uute asjaolude hindamine sedavõrd (aja)mahukas. Isiku kinnipidamist ei saa lugeda ülemääraseks ainuüksi selle kestuse tõttu. Puudutatud isiku kinnipidamist kuni 25.06.2026 ei saa pidada ebaproportsionaalseks, arvestades seejuures isiku senise kinnipidamise pikkust ja korduva rahvusvahelise kaitse menetluse staadiumi. Kinnipidamist ei saa pidada vastuolus olevaks isiku turvalisuse või tervise kaalutlustega. Isikule on kinnipidamiskeskuses tagatud arstiabi ning vaatamata sellele, et isik üritab end pidevalt ise kahjustada, üritatakse seda ära hoida ja antakse talle arstiabi.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.Puudutatud isik palub 12.03.2026 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 25.02.2026 määrus ja teha asjas uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata. Halduskohus ei ole hinnanud kinnipidamise kestust ja proportsionaalsust. Puudutatud isikut on VRKS ja VSS alusel kokku kinni peetud juba 19 kuud. Isikule on tagatud Eestis elukoht, kus ta võib viibida ja on PPA-le kättesaadav. Samuti on tagatud materiaalne toetus. Elukohta pakkuva isiku 03.03.2026 seletusest ja fotodest nähtub, et tegemist ei ole tühja majaga, nagu väitis PPA istungil. Kohus on rikkunud ärakuulamise õigust. Isik avaldas 25.02.2026 istungil, et kaasatud tõlk ei taga tõlget araabia keelde. Isiku esindaja juhtis kohtu tähelepanu sellele, et puudutatud isik on istungil ebaadekvaatses seisundis ja ei pruugi istungil toimuvast selgelt aru saada. Puudutatud isik valdab üksnes araabia keelt. Puudutatud isik ja esindaja suhtlevad WhatsAppi kaudu tekstsõnumitega, mis võimaldab tõlke. Samas võeti isikult 21.02.2026 telefon, mille abil ta esindajaga suhelda sai. Kinnipidamiskeskuse pakutavad teised suhtlemisvõimalused (elutsooni arvutis Teamsi kaudu, elutsooni paigaldatud telefoni kaudu jms) ei taga puudutatud isiku ja esindaja võimalust suhelda. Kuna puudutatud isik ei saanud istungil toimunust aru ning ta ei saanud enne ega pärast istungit esindajaga suhelda, tegi isik enesetapukatse ning nõudis telefoni, et saada esindajalt vähemalt minimaalset teavet toimunu kohta. Istungil
3(6)
3-25-4766 toimunust ja kohtumääruse sisust sai puudutatud isik teada alles 28.02.2026, kui esindaja kohtus temaga kinnipidamiskeskuses. Seega ei olnud isiku menetlusõigused tagatud. Kohus ei ole taotluse lahendamisel võtnud arvesse kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tingimusi. Puudutatud isik on esitanud hulgaliselt kaebusi kinnipidamistingimuste kohta. Tema kinnipidamise tingimused on jõudnud sellise tasemeni, kus isik eelistab enesetappu kinnipidamise jätkumisele ja koduriiki tagasipöördumisele. Enesetapukatse ei olnud demonstratiivne. Esindaja veendus 28.02.2026 kokkusaamisel, et puudutatud isikul olid suured haavad kaelal ja peas ning lohk otsmikust veidi kõrgemal. Enesetapukatse nõuab psühhiaatrilise abi osutamist, mida isikule seisuga 28.02.2026 ei olnud osutatud. 28.02.2026 tagastati isikule telefon, kuid selle tingimusena nõuti, et isik annaks menetlejale seletused rahvusvahelise kaitse menetluses.
10.PPA palub 26.03.2026 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Halduskohus on hinnanud piisava põhjalikkusega kinnipidamise vajalikkust ja proportsionaalsust. Isiku suhtes esineb põgenemisoht ning leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole võimalik. Seetõttu ei saa isikut suunata elama majutuskeskusesse ning kaaluda ei saa kindlaksmääratud kohas elamist. Isik väitis istungil, et ta ei saa kaasatud tõlgist aru, samas tõlk sai puudutatud isikust aru. Seega, kui isik oleks oma seisukohad istungil avaldanud, oleks tõlk saanud need tõlkida ning tema avaldused oleks olnud kohtule ja PPA-le arusaadavad. Kohus ei rikkunud ärakuulamise kohustust. Esindajal oli eelnevalt võimalik oma kliendiga taotlus läbi arutada. Puudutatud isikule on tutvustatud kinnipidamiskeskuse poolt väljastatud mobiiltelefoni kasutamise korda. Puudutatud isik andis 21.02.2026 kahel korral kinnipidamiskeskuse mobiiltelefoni üle teisele isikule, kes tegi kiirabile valeväljakutsed. Seoses toimepandud rikkumisega kohaldati isiku suhtes turvaabinõuna kinnipidamiskeskuse mobiiltelefoni kasutamiseks loa mitte andmist. Isikul oli jätkuvalt võimalik kasutada lauatelefoni ja eluosakonna statsionaarset seinatelefoni, pidada kirjavahetust, kasutada eluosakonna arvutites olevat suhtlusprogrammi Teams ning taotleda füüsilisi kokkusaamisi. Puudutatud isiku 26.02.2026 enesevigastamine leidis aset elutsoonis, kus viibisid ka teised kinnipeetavad. Tema tegevus oli demonstratiivne. Isikule anti erakorralise meditsiini osakonnas esmaabi, tal ei esinenud selliseid vigastusi, mis oleks tinginud tema hospitaliseerimise. Kinnipidamiskeskusele meditsiiniteenust osutav arst ega erakorralise meditsiini osakond ei ole seni pidanud vajalikuks isikut psühhiaatri vastuvõtule suunata. Kinnipidamiskeskuses toimub iganädalaselt vaimse tervise töötuba, kus kinnipeetavatel on võimalik osaleda, kuid puudutatud isik ei ole selleks soovi avaldanud. Viimati suunas kinnipidamiskeskus isiku vaimse tervise töötuppa 13.03.2026, kuid isik keeldus seal osalemast.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Puudutatud isik on määruskaebuses esitanud taotluse nõuda Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuselt välja tema kohta ajavahemikul 25.02.2026˗27.02.2026 tehtud Terviseportaali kanded. Samuti on puudutatud isik palunud võtta asja materjalide juurde määruskaebuse lisad 1˗8 (dtl 326˗356). Ringkonnakohus jätab HKMS § 62 lg 2 alusel taotletud Terviseportaali kanded välja nõudmata ning määruskaebuse lisad 1˗8 asja juurde võtmata, sest need ei oma praeguse määruskaebuse lahendamisel tähtsust. Ringkonnakohus saab kontrollida üksnes seda, kas halduskohus on 25.02.2026 määrusega PPA taotluse 4(6)
3-25-4766 rahuldanud õiguspäraselt või mitte. PPA 26.03.2026 vastuse kohaselt vigastas kaebaja end 26.02.2026. Seega on võimalikud Terviseportaali kanded ning koos määruskaebusega esitatud lisad tekkinud pärast halduskohtu 25.02.2026 määruse tegemist ning halduskohus ei saanud neile loa andmise üle otsustamisel tugineda.
12.PPA ja halduskohus tuginesid isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamisel VRKS § 361 lg 2 p-dele 4 ja 5 ning viitasid põgenemisohu osas VSS § 6 8 p-le 6. VRKS § 361 lg 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada muu hulgas rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht (p 4), või kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks (p 5). VSS § 68 p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui ta on teada andnud või kui tema hoiakutest ja käitumisest järeldub, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.
13.Puudutatud isik esitas 30.12.2025 korduva rahvusvahelise kaitse taotluse, mille põhjendamiseks esitas uued tõendid (kaebaja õele väidetavalt saadetud ähvarduskiri koos kahe padruniga, dtl 11˗13). Seega on PPA-l põhjendatud vajadus isikut kinni pidada, et tagada tema kättesaadavus rahvusvahelise kaitse menetluses nõutavate toimingute tegemiseks (esitatud tõendite kontrollimiseks, vestluse pidamiseks), arvestades isiku puhul tuvastatud VSS § 68 p 6 kohast põgenemisohtu. Ringkonnakohus on isiku põgenemise ohtu korduvalt tuvastanud haldusasjades nr 3-24-2209 ja nr 3-25-552 ning viimati praeguses asjas tehtud 12.02.2026 määruses ja jääb varem avaldatu juurde. Isiku varasemat käitumist ja hoiakuid ning isiku üldiselt madalat usaldusväärsust arvestades on põhjendatud alus arvata, et kinnipidamiskeskusest vabastamisel ei jääks isik Eestisse ootama ära korduva rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse tulemust, vaid liiguks edasi kas oma varasemasse sihtriiki Soome või mõnda teise Schengeni konventsiooni osalisriiki, kus tal on võimalik end tõhusamalt varjata, et vältida päritoluriiki tagasisaatmist. Määruskaebuses ei ole toodud esile uusi asjaolusid, mis tingiksid varasema hinnangu muutmist.
14.Puudutatud isiku kinnipidamine on põhjendatud ka VRKS § 36 1 lg 2 p 5 alusel. Isik oli kinni peetud Eestist lahkuma kohustamise menetluses ning on põhjendatud alus arvata, et tema 30.12.2025 korduv rahvusvahelise kaitse taotlus on esitatud väljasaatmise vältimiseks. Isiku rahvusvahelise kaitse taotlus oli kolmes kohtuastmes tunnistatud põhjendamatuks. Isikule oli teada, et PPA kavandas tema peatset väljasaatmist (eelduslikult 13.01.2026). Korduva rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendamiseks esitatud uued tõendid on kahtlust äratavad (sh ähvardamise viis ja ähvarduskirja saatmise aeg) ning need ei saa ilmselt lükata ümber haldusasjas nr 3-24-3192 tehtud kohtute järeldust, et kaebaja ei ole põhistanud väidet, et Iraani ametivõimud ei suuda või ei soovi pakkuda isikule piisavat kaitset. Sisulise hinnangu esitatud tõenditele ja korduva taotluse põhjendatusele saab anda taotluse sisulisel lahendamisel.
15.Halduskohus on andnud hinnangu kinnipidamise kestusele ja proportsionaalsusele. Kohus on õigesti leidnud, et isiku kinnipidamist ei saa lugeda ülemääraseks ainuüksi selle kestuse tõttu. Kuigi puudutatud isikut on kinnipidamiskeskuses kinni peetud juba alates 28.07.2024, on see toimunud kahe erineva seaduse (VSS ja VRKS) alusel erinevatel eesmärkidel. Kinnipidamiste perioode ei summeerita ning korduva taotluse esitamisega käivitus kinnipidamise tähtaja arvestus uuesti (vt Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 9). See ei tähenda siiski, et pärast korduva rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist võiks isikut kergekäeliselt kinni pidada veel 18 kuu jooksul. Praegusel juhul ei ole ringkonnakohtul siiski põhjust arvata, et korduva rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus ja sellest tulenev isiku 5(6)
3-25-4766 kinnipidamine võiks kujuneda pikaajaliseks. Päritoluriigiga seotud asjaolusid on juba varem analüüsitud ning läbitud on kohtumenetlus. Uued asjaolud ei ole sedavõrd mahukad või varasemast erinevad, et nende hindamine võiks kujuneda ülemäära keerukaks.
16.Kuna puudutatud isiku osas on tuvastatud põgenemisoht, ei oleks VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine põhjendatud, sest see võib osutuda ebatõhusaks ega tagaks sama tõhusalt isiku kättesaadavust (vt ka Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-193-16, p 12). Kuigi isiku kinnipidamisega kaasnev õiguste riive ajas süveneb ning kinnipidamine võib mõjuda isiku psüühikale rusuvalt, ei nähtu menetluse asjaoludest, et isikut oleks kinnipidamiskeskuses jäetud vajaliku arstiabita. Asja materjalidest nähtuvalt tekitas puudutatud isik endale 26.02.2026 elutsoonis viibides vigastusi, isikule kutsuti kiirabi ja ta toimetati erakorralise meditsiini osakonda. Pärast esmaabi andmist toimetati isik tagasi kinnipidamiskeskusesse. PPA on 26.03.2026 vastuses määruskaebusele selgitanud, et kinnipidamiskeskusele meditsiiniteenust osutav arst ega erakorralise meditsiini osakond ei ole seni pidanud vajalikuks isikut psühhiaatri vastuvõtule suunata. Kinnipidamiskeskuses on isikule tagatud juurdepääs meditsiiniteenustele ning ka psühholoogi abile (vt VRKS § 36 3 lg 1 ja VSS § 269). PPA kinnitusel on isikul kinnipidamiskeskuses võimalus osaleda iganädalaselt toimuvas vaimse tervise töötoas, kuhu isik suunati viimati 13.03.2026, kuid isik keeldus seal osalemast. Kuna pole alust arvata, et puudutatud isiku terviseseisundi paranemine kinnipidamiskeskuses viibimise ajal ei oleks võimalik, kui isik teeb tervishoiutöötajatega koostööd ja võtab vastu talle pakutava abi, ei tingi terviseseisundiga seonduv isiku kinnipidamiskeskusest vabastamist. Samuti ei ilmne asjaolusid, mille põhjal saaja järeldada, et kinnipidamiskeskuses kinnipidamine ohustaks puudutatud isiku turvalisust.
17.Halduskohtu määruse tühistamiseks ei anna alust asjaolu, et puudutatud isiku väitel ei saanud ta 25.02.2026 kohtuistungil tõlgist aru ning rikuti tema ärakuulamisõigust. Puudutatud isik osales kohtuistungil koos riigi õigusabi korras määratud esindajaga ning PPA taotluse sisu oli isikule tõlgi vahendusel enne istungi toimumist tutvustatud. Kohtuistungi helisalvestise kohaselt sai tõlk aru puudutatud isiku jutust, seega oli isikule soovi korral tagatud võimalus esitada oma selgitused araabia keeles.
18.Kinnipidamiskeskuse tingimuste vaidlustamiseks on puudutatud isikul õigus esitada eraldiseisev kaebus halduskohtule. Kinnipidamistingimused kinnipidamiskeskuses saaksid iseseisvalt olla kinnipidamise lubamatuks tunnistamise aluseks üksnes olukorras, kus kinnipidamiskeskuses ei olekski isikule võimalik nõuetekohaseid tingimusi tagada või oleks alust eeldada, et neid isikule tegelikult ei tagata. Ringkonnakohtul ei ole esitatud asjaolude põhjal alust arvata, et kinnipidamiskeskuses ei tagata puudutatud isikule nõuetekohaseid kinnipidamistingimusi. Seejuures on PPA määruskaebuse vastuses selgitanud, et puudutatud isikule väljastatud kinnipidamiskeskuse mobiiltelefoni kasutamise õigust piirati 21.02.2026 seoses sellega, et isik andis mobiiltelefoni üle teisele isikule, rikkudes sellega kinnipidamiskeskuse kodukorra p-i 94. Isikule oli jätkuvalt tagatud võimalus kasutada kinnipidamiskeskuse lauatelefoni või eluosakonna statsionaarset seinatelefoni, pidada kirjavahetust, kasutada eluosakonna arvutites olevat suhtlusprogrammi Teams ning taotleda füüsilisi kokkusaamisi. Mobiiltelefoni kasutamise õigus taastati 28.02.2026.
19.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 25.02.2026 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.