Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X.X kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Ege-Lii Luik Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X.X, riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Andrei Matvejev
Asja läbivaatamine
02.01.2026 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba X.X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 02.03.2026 (kaasa arvatud).
2.Tõlkida määruse resolutsioon, edasikaebamise kord ja kohtu põhjendused araabia keelde.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtumäärus avaldatakse jõustumisel tervikuna. Avaldatavas kohtumääruses asendatakse puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärkidega. Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 265 lg 5, § 204 lg 1).
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kontrollis 28.07.2024 Tallinnas D-terminalis Helsingisse suunduvale laevale minevaid reisijaid. Araabia päritolu välimusega isikul puudusid igasugused dokumendid. Ta väitis end olevat iraanlase, kes räägib vähesel määral inglise keelt. Laevapilet oli Y.Y nimele. Ta soovis minna Soome Helsingisse ning väitis, et saabus samal hommikul Lätist ja laevapileti oli keegi hea inimene aidanud soetada. Ta väitis, et räägib vaid araabia keelt. Kuna isik viibis Eestis seadusliku aluseta, pidas PPA ta väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) alusel kinni.
3-25-4766
2.Isik esitas kinnipidamiskeskuses rahvusvahelise kaitse taotluse. Temaga viidi läbi vestlus, mille käigus isik selgitas, et koduriigis ähvardab teda oht tema elule ja tervisele, sest tema endise naise pere soovib teda Iraagis tappa ja tema kodu rünnati. Isik selgitas, et lahkus Iraagist 16.06.2024 Türki viisa alusel (maksis 200 eurot), milleks kasutas Iraagi passi. Ta sisenes Schengeni alale Bulgaaria kaudu ja saabus Eestisse Serbia, Bosnia ja Hertsegoviina, Sloveenia, Horvaatia, Itaalia, Saksamaa, Tšehhi, Poola, Leedu ning Läti kaudu. Tema eesmärk oli jõuda Soome. Ta kasutas Soome jõudmiseks teise isiku abi, kellega oli ühenduses telefoni teel. Telefoni kaotas ta Eestisse tulla ära. See teine isik oli öelnud, et tema juurde tuleb üks süürlane, kes annab talle laevapileti.
3.PPA esitas 29.07.2024 välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel Tallinna Halduskohtule taotluse X.X (puudutatud isik) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks. Tallinna Halduskohus rahuldas 29.07.2024 määrusega asjas nr 3-24-2209 PPA taotluse ning andis loa isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni 29.09.2024. Kohus pikendas 26.09.2024 määrusega kinnipidamise tähtaega kuni 26.01.2025 ja 23.01.2025 määrusega kuni 23.05.2025.
4.PPA luges 29.10.2024 otsusega nr 12407280001 isiku rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendamatuks ja lükkas selle tagasi. Isikule tehti sama otsusega sundtäidetav lahkumisettekirjutus ning kohaldati 5-aastast sissesõidukeeldu Eestisse ja Schengeni alale. Isik vaidlustas PPA 29.10.2024 otsuse asjas nr 3-24-3192. Tallinna Halduskohus jättis 05.03.2025 otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohtu otsus jõustus Riigikohtu 12.12.2025 otsusega. Halduskohus kohaldas 05.03.2025 määrusega esialgset õiguskaitset ja keelas PPA-l lahkumisettekirjutust sundtäita kuni asja menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.
5.PPA esitas 06.03.2025 VSS-i alusel Tallinna Halduskohtule taotluse isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks. Tallinna Halduskohus rahuldas 07.03.2025 määrusega asjas nr 3-25-552 PPA taotluse ning andis loa isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni 07.05.2025. Kohus pikendas 07.05.2025 määrusega isiku kinnipidamise tähtaega kuni 07.09.2025 ja 04.09.2025 määrusega kuni 04.01.2026.
6.Isik esitas 31.12.2025 korduva rahvusvahelise kaitse taotluse. PPA võttis taotluse vastu ja pidas isiku VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel 31.12.2025 kl 11.40 kuni 48 tunniks kinni.
7.PPA esitas 31.12.2025 VRKS § 361 lg 1 ja lg 2 p-de 4 ja 5 alusel Tallinna Halduskohtule taotluse X.X (Iraagi Vabariigi kodanik, sündinud XX.XX.XXXX) kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks kuni 2 kuuks. Põhjendused:
7.1.Puudutatud isiku kinnipidamine on vajalik tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemiseks ja tulevikus tema sunniviisiliseks väljasaatmiseks. Puudutatud isiku soovib tugineda uues rahvusvahelise kaitse taotluses uutele asjaoludele, sh ähvarduskirjadele, millest ta pidi olema juba teadlik vähemalt alates 23.12.2025. Jääb arusaamatuks, miks ei esitanud puudutatud isik rahvusvahelise kaitse taotlust juba 23.12.2025, vaid alles pärast seda, kui PPA selgitas talle, et ta planeeritakse lähiajal välja saata. On üsna tõenäoline, et puudutatud isik esitas korduva taotluse selleks, et väljasaatmist nurjata ja jääda vähemalt esialgu Eestisse. Arvestades isikuga seotud asjaolusid kogumis (ebaseaduslik ränne Schengeni alal, valeütluste andmine, rahvusvahelise kaitse süsteemi väärkasutamine, Eesti oli transiitriik ja Soome sihtriik, PPA 29.10.2024 tagasilükkav otsus ja isiku kaebuse rahuldamata jätmine asjas nr 324-3192, korduva taotluse esitamine väljasaatmise takistamiseks), on PPA seisukohal, et isikust tulenev põgenemiseoht on jätkuvalt aktuaalne ja seetõttu ei ole võimalik leebemaid järelevalvemeetmeid kohaldada. Vabaduses viibides võib isik lahkuda talle sobivasse
2(7)
3-25-4766
liikmesriiki või asuda end Eesti-siseselt varjama, kuna ta on korduvalt väljendanud, et ei ole nõus Iraaki tagasi pöörduma.
7.2.Puudutatud isik pidas 02.–23.09.2025 näljastreiki, mille ajal keeldus korduvalt meditsiiniõe kontrollist, kiirabist ja psühhiaatriakliinikusse kontrolli viimisest. 08.12.2025 viidi temaga läbi nõustamine tagasisaatmise osas, et olukorda selgitada ja täpsustada, kas isik on valmis tegema PPA-ga koostööd ja esitama avalduse ajutise reisidokumendi väljastamiseks Iraaki juhul, kui Riigikohus jätab tema kaebuse rahuldamata. Isik keeldus dokumenti taotlemast. Riigikohus jättis 12.12.2025 otsusega puudutatud isiku kassatsioonkaebuse rahuldamata, asudes seisukohale, et tema rahvusvahelise kaitse taotlus lükati õiguspäraselt tagasi ja talle kohaldatud sissesõidukeeld on proportsionaalne. Sellega avanes võimalus isik koduriiki tagasi saata. PPA taotles isikule ajutist reisidokumenti. Iraagi saatkond Soomes lubas dokumendi vormistada 05.01.2026 ja isik planeeriti välja saata 13.01.2026. PPA soovis isikuga 18.12.2025 uuesti nõustamise läbi viia, kuid isik keeldus sellest. Ta avaldas 23.12.2025, et soovib võimalikult ruttu koju minna. Samal päeval saabus isiku õelt e-kiri, milles paluti isikut Iraaki mitte saata, ka mitte juhul, kui ta seda ise nõuab. Õele oli saadetud ähvarduskiri. Puudutatud isik keeldus 30.12.2025 väljasaatmisest, põhjendades seda sellega, et tema perekond Iraagis on põhimõtteliselt kodutud. 31.12.2025 esitas ta korduva rahvusvahelise kaitse taotluse, kuna ta on saanud ähvardavaid sõnumeid, mis kujutavad temale tõsist ja otsest ohtu. Isiku perekond, sh ema, õed ja naisevend on hoiatanud teda Iraaki naasmise eest. Ta väitis, et tema esindajal on tõendeid rahvusvahelise kaitse vajaduse kohta.
7.3.Isik saabus Schengeni alale ja läbis enda sõnade kohaselt mitmeid liikmesriike, kuid ei taotlenud esimeses turvalises liikmesriigis rahvusvahelist kaitset. Ka Eestis ei pöördunud ta ise politsei poole ega taotlenud kohe kaitset, vaid tegi seda alles siis, kui ta kinnipidamiskeskusesse vormistati. PPA lükkas tema rahvusvahelise kaitse taotluse tagasi ja Riigikohus jättis 12.12.2025 otsusega selle otsuse jõusse. Seega on isiku sunniviisiline väljasaatmine alates 12.12.2025 lubatud. Isik sai väidetavast ähvardusest teada 23.12.2025, kuid esitas korduva rahvusvahelise kaitse taotluse alles 31.12.2025 pärast seda, kui PPA teavitas teda tema väljasaatmisest. PPA hinnangul on märkimisväärne, et isikule saadetakse ähvarduskiri „viimase hoiatusena“ vahetult pärast seda, kui Riigikohus oli jätnud tema kaebuse rahuldamata. Kuna tegemist on korduva taotlusega ja isik väitis, et tal on uued asjaolud, siis tuleb anda talle võimalus need uued asjaolud esitada ja viia läbi vestlus. Pärast seda saab otsustada, kuidas tema taotlus lahendada.
7.4.Isiku suhtes esineb põgenemisoht (VSS § 68 p 6). Isik teadis, et saabus Schengeni alale ilma seadusliku aluseta, ja soovis jõuda Soome, et esitada just seal rahvusvahelise kaitse taotlus. Pärast PPA tagasilükkavat otsust on isik korduvalt avaldanud, et ta ei ole nõus Iraaki tagasi pöörduma. Kohtud on varem jaatanud isiku põgenemisohtu. Ebaseaduslik piiriületus ja ränne Schengeni alal oli teadlik ja tahtlik tegevus, milleks isik tegi ka rahalisi kulutusi. Isiku käitumine ja ütlused kinnitava põgenemisohu esinemist. Vabaduses viibides võib ta kasutada toimetaja või lähedaste abi ja jätkata oma teekonda Soome. Seega poleks ta vabaduses viibides menetlustoimingute jaoks kättesaadav.
7.5.Puudutatud isiku suhtes ei ole võimalik leebemaid järelevalvemeetmeid tõhusalt kohaldada, sest esineb põgenemisoht. Põgenemisohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuna leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma tema varasem käitumine. Põgenemisohu korral ei suuda isiku suunamine majutuskeskusesse ja leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põgenemist eelduslikult ära hoida. Isikul ei ole ühtegi reisidokumenti, mille PPA saaks järelevalvemeetmete täitmiseks hoiule võtta. Ei ole 3(7)
3-25-4766
välistatud, et isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ja jätkab oma teekonda Soome, seda enam, et Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ja dokumentideta liikumine ei ole raskendatud.
7.6.Isiku usaldusväärsust vähendab ka tema varasem käitumine. Isik on korduvalt andnud valeütlusi enda Eestisse saabumise, Schengenis sugulaste puudumine ja kinnipidamiskeskuses toimunu kohta. Isiku asjade seast leiti tšekk ajaga 27.07.2024 kl 10.56, millelt on näha, et summa 15,9 eurot on tasutud pangakaardiga, kuid isiku asjade seas pangakaarti ei olnud. Seega on tõenäoline, et isik andis vahetult enne sadamasse saabumist enda mobiiltelefoni, passi ja muud dokumendid ära, mis tõendaksid tema isikusamasust või annaksid teavet tema reisiteekonna kohta. On tõendatud, et isikut üritasid 27.07.2024 laevaga Soome viia tema enda sugulased. Isik oli eelnevalt väitnud, et tema neid isikuid ei tunne. Isik väitis, et teda aitas üks lahke süürlane, kellega kohtuti Eestis ühe järve ääres (isiku väidete kohaselt oli ta selleks hetkeks mobiiltelefoni kaotanud). Isik väitis esialgu, et tal ei ole Soomes sugulasi. See, et isikul on Soomes õde, selgus, kui viimane tuli kinnipidamiskeskusesse sooviga oma vennaga kohtuda. Lisaks valetas isik selle kohta, et kinnipidamiskeskuses isolatsioonis viibides jäeti ta ilma nii toitlustusest kui ka mobiiltelefonist. Tegemist on isiku püüdlustega kinnipidamiskeskusest vabaneda. Vabaduses viibides ei oleks ta korduva rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemiseks kättesaadav ega asuks kaasa aitama tulevikus väljasaatmise korraldamisele. Isikul on olemas kontaktid ja kogemus, kuidas Schengeni alal ebaseaduslikult liikuda. Tal puudub Eestiga igasugune side, tal ei ole siin tuttavaid, sugulasi ega majanduslikke sidemeid. PPA hinnangul ei ole õe tuttav, kes võimaldaks talle majutust, seesugune side Eestiga, mis vähendaks põgenemisohtu.
7.7.Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku tervise või turvalisuse kaalutlusega.
8.PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde. Kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskirja järgi ei ole lubatud pakiga toiduaineid saata, kuid neid võib osta poest. Suitsude üleandmist piirati isikule ajal, kui ta pidas näljastreiki. Ta suitsetas sel ajal väga sageli ja meditsiiniõide soovitas suitsetamist näljastreigi ajal vähendada. Hiljem anti 10 pakki sigarette talle kätte. Tema väidetav sõbranna ega ka isik ise ei ole esitanud kokkusaamiseks ühtegi avaldust, seepärast ei saanudki kokkusaamised toimuda.
9.Puudutatud isik ei nõustunud taotlusega, sest PPA väljatoodu põhineb oletustel. PPA otsib põhjusi isikust lahtisaamiseks. Isik on olnud kinnipidamiskeskuses 1,5 aastat. Ta ei ole kunagi PPA-le vastu tegutsenud, vaid teinud koostööd. Isik pöördus ise Iraagi saatkonna poole, et uurida võimalust Iraaki kiiresti tagasi pöörduda. Tema perekond oli saanud ähvarduskirju ja ta soovis oma peret päästa. Tema perekond saatis talle sõnumi, et ta ei läheks tagasi, sest see tähendaks enesetappu. Isik ei teadnud Riigikohtu lahendist ega sellest, et rahvusvahelise kaitse menetlus oli tema suhtes lõppenud. Sai sellest teada alles 30.12.2025. Lootis esitada uued tõendid käimasolevasse menetlusse. Isik sai 02.01.2026 oma vanemalt vennalt kirja, et eile õhtul pandi maja põlema. Põleng õnnestus kustutada. Isik saab esitada hiljem selle kohta tõendid. Isik ei ole vastu sellele, et tahetakse tagasi saata, kuid praegune aeg ei ole selleks sobiv. Kui ta tagasi saadetakse, siis soovib lahkuda vabatahtlikult. Kinnipidamiskeskuses kinnipidamise jätkamine ei ole seaduslik, on mõistusevastane. Teada on, et isik on Iraagi kodanik, selle kohta on olemas dokumendid, on olemas ka eelmine dokument. Nüüd väljastati uus dokument, mis on PPA käes. Isik ise pöördus saatkonna poole, et talle dokument väljastataks. Isik soovib rõhutada, et on olnud kinnipidamiskeskuses juba 1,5 aastat ja tundnud seal nälga, sest seal pakutav toit ei sobi talle. Ei vasta tõele, et tal võimaldatakse endale ise süüa teha. Ta on halvas tervislikus seisundis. Lisaks alandused ja solvamised, teda ei austata ja mõnitatakse. Ta on esitanud mitmel korral juhtkonnale kaebusi, 4(7)
3-25-4766
kuid neile ei ole vastatud. Temalt on võetud väärikus. Kinnipidamiskeskust on teavitatud, et isiku silm ei näe viimased 7 kuud hästi, lisaks on ta suhkruhaige. Isegi kiirabi käis teda vaatamas, kuid nüüd eitatakse seda. Langepaurid ootavad teda ja võtaks ta enda juurde elama. Vastutaks tema eest. Nad toovad talle kinnipidamiskeskusesse asju. Kinnipidamiskeskus keeldub neid pakke puudutatud isikule edastamast. Alguses lubati tuua talle toiduaineid, mis on korralikult pakendatud, kuid millegipärast ei lubata neid talle üle anda. Samas teistel isikutel lubatakse pakke saada. Puudutatud isiku esindaja rõhutab, isikule tehtud põgenemisetteheide ei ole põhjendatud. Isik teab, et kui ta liigub edasi, siis saadetakse ta Eestisse tagasi. Isiku kohalolu menetlustoimingute läbiviimiseks ja võimalikuks edaspidiseks väljasaatmiseks on võimalik tagada leebemate järelevalvemeetmetega. Isik on teinud PPA-ga koostööd. Tal ei olnud kinnipidamisel küll passi, kuid olid olemas teised mitteametlikud dokumendid, mh juhiluba. Samuti viitas ta PPA-le, kust saaks tema passi koopia – Iraagi saatkonnast Pariisis. PPA hankis passi koopia ja korraldas isiku kohtumise saatkonna töötajatega, kes tuvastasid tema isikusamasuse. See võimaldas talle reisidokumendi vormistada, mis peaks varsti saabuma. Isik on olnud kinnipidamiskeskuses juba 1,5 aastat. Kinnipidamistingimused ei vasta nõuetele. Nt paigutati isik ilma õigusliku aluseta lukustatud kambrisse ja talle ei võimaldata pakke saate. Esindaja kinnitas, et isikut teavitati Riigikohtu otsusest kontaktisiku kaudu samal päeval, kui otsus tehti.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.VRKS § 362 lg 3 sätestab, et kui välismaalane esitab kinnipidamiskeskuses kinnipidamise ajal või väljasaatmise käigus rahvusvahelise kaitse taotluse, peab PPA ta kinni ja taotleb halduskohtult 48 tunni jooksul rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisest arvates loa tema kinnipidamiseks kuni 2 kuuks, kui esinevad sama seaduse § 361 lg-s 2 sätestatud rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise alus ja lg-s 1 nimetatud põhimõtted. VRKS § 361 lg 1 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. VRKS § 361 lg 2 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada järgmistel alustel: 4) rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht; 5) kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. VRKS § 361 lg 21 sätestab, et sama paragrahvi lg 2 p-des 4 ja 7 nimetatud põgenemisohuna käsitatakse seda, kui esineb VSS §-s 6 8 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. VSS § 68 p 6 järgi hinnatakse lahkumisettekirjutuse tegemisel või välismaalase kinnipidamisel välismaalase põgenemise ohtu. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.
5(7)
3-25-4766
11.Asjaoludest nähtuvalt lükati puudutatud isiku eelmine rahvusvahelise kaitse taotlus tagasi ja kohtud jätsid tema kaebuse selle otsuse peale rahuldamata. Otsused jõustusid 12.12.2025. Pärast seda sai PPA asuda isiku väljasaatmist täide viima ja talle selleks vajalikke dokumente hankima. PPA selgitustest nähtuvalt valmivad isiku dokumendid 05.01.2026 ja isik planeeriti Iraaki välja saata 13.01.2026. Puudutatud isik esitas 31.12.2025 uue rahvusvahelise kaitse taotluse, sest väidetavalt oli tema perekond saanud uue ähvarduskirja. Seega esitas puudutatud isik uue rahvusvahelise kaitse taotluse ajal, mil ta viibis kinnipidamiskeskuses ja toimus tema väljasaatmise menetlus (VRKS § 362 lg 3). Kuna PPA-l tuli uus taotlus vastu võtta ja isiku väidetud uusi asjaolusid kontrollida, siis tuli väljasaatmise menetlus peatada ja taotleda isiku kinnipidamist uuel alusel – VRKS-i alusel. Varasem kinnipidamise alus tulenes VSS-ist.
12.Kohtud on varem korduvalt isiku kinnipidamise aluseid kontrollinud ja põgenemisohtu kinnitanud. Kohtul puudub ka praegusel juhul põhjus varem võetud seisukohtadest lahkneda. Isiku varasem käitumine ja hoiakud näitavad, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita, ning see kinnitab tema suhtes põgenemisohu olemasolu (VSS § 6 8 p 6). Isik on korduvalt avaldanud PPA-le ja kohtule, et ei soovi Iraaki naasta. On tõenäoline, et kinnipidamiskeskusest vabanedes ei jää isik tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise tulemust ja sellele järgnevat võimalikku väljasaatmist ära ootama, vaid lahkub omavoliliselt oma sihtriiki, kus on sugulased ees ootamas ja abistamas. Isiku vastupidised kinnitused ei ole usaldusväärsed, sest isik ei ole käitunud varem usaldust tekitavalt. Isikul on kogemused ja kontaktid, kes on aidanud tal seni Schengeni alal ebaseaduslikult liikuda ja teeksid ilmselt seda ka edaspidi. Ta ei taotlenud rahvusvahelist kaitset esimeses turvalises riigis, vaid püüdis jõuda Soome, kus elavad tema sugulased. Rahvusvahelise kaitse taotlejal puudub õigus valida riiki, kus rahvusvahelist kaitset taotleda. Seda tuleb teha esimeses turvalises riigis. Selle tegemata jätmine näitab, et Schengeni alale tulemine ei olnud tingitud rahvusvahelise kaitse vajadusest, vaid isik lootis leida majanduslikult paremaid elutingimusi. Sellisel eesmärgil ei pea riik välismaalast oma riiki lubama. Isik sisenes Schengeni alale ja liikus Schengeni alal ilma seadusliku aluseta, ületades korduvalt ebaseaduslikult erinevate riikide piire. Ta sai lahti oma telefonist ja dokumentidest, et muuta enda isiku tuvastamine keerulisemaks või võimatuks. Ta ei taotlenud kohe Eestis PPA-lt rahvusvahelist kaitset, vaid esitas taotluse alles kinnipidamiskeskuses, kui talle sai selgeks, et tema edasiliikumine on takistatud. Ta esitas PPA-le rahvusvahelise kaitse menetluses korduvalt valeväiteid ja valetas kohtule kinnipidamistingimuste kohta. Isik valetas 02.01.2026 kohtuistungil ka selle kohta, millal ta Riigikohtu 12.12.2025 otsusest teada sai. Seega ei vali isik vahendeid oma eesmärgi saavutamiseks. Ta on keeldunud korduvalt Iraaki tagasi minemast ja selleks reisidokumente hankimast. Ta avaldas veidi aja eest PPA-le soovi Iraaki naasta, sest tema venda olla ähvardatud. Samal ajal oli ta teadlik tema õele saadetud ähvarduskirjast, millele tugineb hiljem esitatud rahvusvahelise kaitse taotluses. Seega käitub isik vastuoluliselt. Need asjaolud kinnitavad, et isiku suhtes esineb põgenemisoht. Põgenemisohtu ei vähenda ka asjaolu, et Dublini määruse järgi tuleks ta teise liikmesriiki lahkudes Eestisse tagasi saata. See ei takista tal end ametivõimude eest varjata ja ebaseaduslikult riigis elada. Tegemist on prognoosotsusega, kus PPA ega kohus ei tea, kuidas isik tegelikult vabaduses käituks. Kuid tema eelnevat käitumist ja suhtumist arvestades võib olla üsna tõenäoline, et ta püüab teha kõik endast oleneva, et enda väljasaatmist vältida ja sihtriiki jõuda.
13.Põgenemisohu tõttu ei ole leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eelduslikult tõhus. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab, et isikut saab usaldada ja et ta allub PPA kohaldatavatele järelevalvemeetmetele. Isiku senine käitumine ja koostööst keeldumine sellist usaldust ei ärata. PPA-l puudub võimalus võtta järelevalvemeetmena isiku dokumendid hoiule, sest isikul ei ole veel kehtivaid dokumente. Samas ei ole kehtivate dokumentide puudumine takistanud isikul seni Schengeni alal ringi liikumast. Isik võib
6(7)
3-25-4766
kinnipidamiskeskusest vabanemise järel jätkata liikumist Soome ja talle ei pruugi dokumentide puudumine takistuseks osutuda. Isikul puudub Eestiga igasugune majanduslik side ja siin ei ela tal tuttavaid ega sugulasi, seega puuduks tal motivatsioon siia paigale jääda. Ei ole eluliselt usutav, et Soomes elavad sugulased oleksid selliseks motivatsiooniks. Seda enam, et tõenäoliselt jääb tema uus rahvusvahelise kaitse taotlus samuti rahuldamata ja PPA saadab ta tagasi Iraaki. Isik ei ole Langepauridega kordagi kohtunud ega tunne neid, seega ei saa neid pidada tema tuttavateks ega usaldusväärseteks isikuteks, kes tagaksid tema Eestisse jäämise. Isiku taotluse menetlemiseks, asjaolude kontrollimiseks ja isikult täiendava info saamiseks, samuti võimalikuks tulevikus toimuvaks väljasaatmiseks on oluline, et isik oleks PPA-le menetlustoiminguteks kättesaadav. Ilmselt ei ole isiku huvides uue taotluse menetluse tulemust ära oodata, sest selle võimalik tulem on piisavalt ette nähtav.
14.Kohus nõustub PPA hinnanguga, et puudutatud isik esitas uue rahvusvahelise kaitse taotluse eesmärgiga vältida enda väljasaatmist päritoluriiki. Sellist käitumist võib pidada rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitamiseks ja see ei anna alust isikut kinnipidamiskeskusest vabastada. Isik väitis enda ründamist Iraagis ning elu ja tervise ohustamist juba eelmises rahvusvahelise kaitse menetluses, kuid kohtud selgitasid, et see ei ole aluseks talle rahvusvahelise kaitse andmiseks, sest teda ei ähvarda oht riigi poolt ja pole tõendatud, et riik ei saaks teda ähvardavate isikute eest kaitsta. Seega ei ole isiku viidatud uued asjaolud asjakohased. Tegemist on sarnaste asjaoludega, mida hinnati juba eelmises menetluses. Seetõttu on alust arvata, et isik püüab uue rahvusvahelise kaitse taotlusega enda väljasaatmist vältida ja Eestis viibimist pikendada. Sellist käitumist ei saa pidada heauskseks.
15.Isiku kinnipidamine ei ole muutunud ebaproportsionaalseks. Kuigi ta viibib kinnipidamiskeskuses alates 28.07.2024, on kinnipidamine toimunud erinevate seaduste alusel ja neid perioode ei saa omavahel liita. Kinnipidamiskeskuses viibimine ei ole vastuolus isiku turvalisuse ega tervise kaitsega. Isikule tagatakse kinnipidamiskeskuses vajadusel tervishoiuteenused.
16.Kui isikul on etteheiteid kinnipidamiskeskuse tingimuste peale, on tal õigus esitada nende peale halduskohtule eraldi kaebus. Kohtule teadaolevalt ei ole kinnipidamistingimused sellised, mis õigustaksid tema vabastamist kinnipidamiskeskusest. Kinnipidamiskeskuse tingimusi on mh kontrollitud Tallinna Halduskohtu 01.09.2025 määrusega asjas nr 3-25-552. Kohus ei tuvastanud isiku õigusi rikkuvaid tingimusi.
17.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus PPA taotluse ja annab PPA-le loa paigutada isik kinnipidamiskeskusesse kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 2 kuuks. PPA-l tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui tema kinnipidamise alus ära langeb (VRKS § 364 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.