Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Kristiina Lõbus Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – U.V (sünd. xx.xx.xxxx), esindaja v. adv. Andrei Matvejev.
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses, 18.06.2026 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta Politsei- ja Piirivalveameti taotlus rahuldamata.
2.Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga.
3.Määrata vandeadvokaat Andrei Matvejevi poolt haldusasjas nr 3-25-4766 U.V osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 126 eurot ja 48 senti, sh käibemaks 24 eurot ja 48 senti.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 28.07.2024 Tallinna sadamas kinni Helsingisse suunduvale reisilaevale minna soovinud isiku, kes on tuvastatud kui Iraagi Vabariigi kodanik U.V (sünd. xx.xx.xxxx), ning kes esitas pärast enda kinnipidamist rahvusvahelise kaitse taotluse. Isiku sõnul vajab ta rahvusvahelist kaitset, sest endise abikaasa hõim soovib teda lahutuse tõttu tappa ja tema kodu rünnati. Isik selgitas, et lahkus Iraagist Türki 16.06.2024 ning sisenes Schengeni alale Bulgaaria kaudu ja saabus Eestisse eesmärgiga jõuda Soomes elava õe juurde. Tallinna Halduskohus andis 29.07.2024 määrusega välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel PPA-le loa pidada isik kinni ja paigutada kinnipidamiskeskusesse (KPK). Luba on hiljem korduvalt pikendatud, viimati kuni 23.05.2025 (haldusasi nr 3-24-2209).
2.PPA luges 29.10.2024 otsusega nr 12407280001 U.V rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendamatuks ja lükkas selle tagasi, tegi sundtäidetava ettekirjutuse Eestist lahkuda ning
kohaldas isikule Schengeni sissesõidukeeldu 5 aastaks. Puudutatud isik vaidlustas PPA otsuse haldusasjas nr 3-24-3192. Tallinna Halduskohus jättis 05.03.2025 otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohtu otsus jõustus Riigikohtu 12.12.2025 otsusega.
3.Seoses rahvusvahelise kaitse taotleja staatuse lõppemisega andis Tallinna Halduskohus 07.03.2025 määrusega väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) alusel PPA-le loa pidada puudutatud isik kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse. Luba on hiljem korduvalt pikendatud, viimati kuni 04.01.2026 (haldusasi nr 3-25-552).
4.Puudutatud isik esitas PPA-le 31.12.2025 korduva rahvusvahelise kaitse taotluse. Tallinna Halduskohus rahuldas 02.01.2026 määrusega VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel PPA 31.12.2025 taotluse ning andis loa paigutada puudutatud isik kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 02.03.2026
5.PPA esitas 23.02.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse puudutatud isiku KPK-s kinnipidamise tähtaja pikendamiseks VRKS § 361 lg 1, lg 2 p-de 4 ja 5 ning § 36 2 lg 5 alusel kuni neljaks kuuks. Puudutatud isiku kinnipidamine kuni tema korduva rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuni ning tulevikus sunniviisilise väljasaatmiseni on vajalik, kuna isikuga seotud rahvusvahelise kaitse asjaolud ei ole veel välja selgitatud.
6.Tallinna Halduskohus pikendas 25.02.2026 määrusega VRKS § 36 1 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel puudutatud isiku KPK-s kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 25.06.2026 (k.a).
7.Puudutatud isik esitas 12.03.2026 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 25.02.2026 määrus ja teha asjas uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata.
9.04.03.2026 saatis PPA isikule teatise, milles selgitab isikule, et talle anti 27.02.2026 üle küsimused ja anti aega lisatõendite esitamiseks ja küsimustele vastamiseks kuni 16.03.2026. PPA andis isikule teada, et tal oli PPA poolt korraldatud vestlusel 19.02.2026 võimalik kohtuda menetlejaga näost näkku ning esitada oma põhjendused ja seletused. Isik loobus isiklikust vestlusest, tuues põhjenduseks oma tervisliku seisundi. PPA võib vestluse ära jätta, kui taotleja ei ole temast mitteolenevatel põhjustel suuteline vestlusel osalema. Sellisel juhul võimaldatakse taotlejale esitada oma põhjendused ja seletused kirjalikult. Seda on PPA praegusel juhul ka teinud. Kui isik ei soovi PPA küsimustele ettenähtud tähtajaks kirjalikult vastata ja lisatõendeid esitada, siis jäetakse tema korduv rahvusvahelise kaitse taotlus läbi vaatamata.
10.13.03.2026 esitas isik PPAle kirjalikud vastused rahvusvahelise kaitse küsimustele. 19.05.2026 esitas isik Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA kohustamiseks võimaldada kaebajale videokõnet emaga.
11.Kohus andis 19.05.2026 määrusega PPA-le võimaluse esitada oma seisukoht kaebuse perspektiivide ja esialgse õiguskaitse taotluse osas. PPA esitas 28.05.2026 vastuse, milles teavitas, et kaebaja on soovitud videokõne teinud 27.05.2026. Kohus jättis 28.05.2026 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ja küsis kaebaja seisukohta menetluse lõpetamise osas. Seisukoht tuli esitada 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Tallinna Halduskohus lõpetas 10.06.2026 määrusega haldusasjas nr 3-26-1501 menetluse.
2
12.08.06.2026 viidi isikuga läbi rahvusvahelise kaitse taotleja vestlus, mille eesmärk on anda enne haldusakti andmist isikule võimalus esitada arvamusi ja vastuväiteid ja uusi asjaolusid enne lõpliku otsuse vormistamist. PPA menetlejal oli plaanis isikuga vestlus läbi viia algselt 05.06.2026, kuid siis selgus, et KPK-s ei olnud isikule kutset edastanud ja siis lükati vestlus edasi 08.06.2026 kuupäevale. PPA selgitas isikule, et tema poolt esitatud ütlused ja kirjalikult esitatud vastused on nüüd analüüsitud ning hetkel kaldub PPA arvama, et isiku rahvusvahelise kaitse taotluse osas tehakse negatiivne otsus ja isikule ei anta pagulase staatust. PPA hinnangul on isik nii esmase kui ka korduva rahvusvahelise kaitse menetluses esitanud väiteid, mis ei vasta tõele. Muuhulgas väitis isik 02.01.2026 toimunud KPK-sse paigutamise kohtuistungil, et ta ei olnud teadlik sellest, et tema rahvusvahelise kaitse menetlustoimingud lõppesid Riigikohtu otsusega. Isiku esindaja aga kinnitas kohtuistungil, et otsus anti isikule edasi samal päeval, kui see tehti. PPA seletas isikule vestlusel, et ta on andnud esimeses rahvusvahelise kaitse menetluses väga vastuolulisi ütlusi oma lahutuse põhjuste kohta. PPA hinnangul ei ole isik nende ütluste vastuolulisust kõrvaldanud ka korduvas rahvusvahelise kaitse menetluses. Lisaks lähevad isiku ütlused vastuollu ka päritoluriigiinfoga. Isik tõi enda vastuses välja, et asi võib olla tõlgis või siis sõnastuses, millest vastuolud tekivad. PPA selgitas isikule, et 19.02.2026 kutsuti isik vestlusele ja kui isik tuli kohale, siis ta väitis, et ta tervis on nii halb, et ei saa vestlusel osaleda. Hiljem isik saatis PPA menetlejale anamneesi, millest nähtus, et õlal ei olnud viga midagi ja isik ise võttis sellelt ära rõhksideme ning asendas selle tavalise marliga. PPA järeldas antud juhtumist, et isik teeskles 19.02.2026 haigusseisundit ja üritas sellega takistada menetluse efektiivset läbiviimist. Isik oma vastuses jäi eriarvamusele ja tõi välja, et ta pidi minema operatsioonile ja ei tea, miks teda ei viidud. PPA selgitas isikule, et on hinnangul, et isiku tegevuse eesmärgiks on venitada menetlus nii pikaks, et isik lõpuks vabastataks ning tal oleks seejärel võimalik liikuda edasi teistesse Euroopa Liidu riikidesse. Isik vastas, et see ei vasta tõele.
13.Tallinna Halduskohtus registreeriti 17.06.2026 Politsei- ja Piirivalveameti taotlus U.V kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks.
14.Tallinna Halduskohtus arutati käesolevat loataotlust isiku kinnipidamiseks 18.06.2026 toimunud kohtuistungil. Puudutatud isik istungile ei tulnud, sest kiirabi viis ta haiglasse. Puudutatud isik vigastas end enne kohtuistungit. Isiku esindaja tõi välja, et isik on pea kaks aastat olnud pidevalt kinnipidamisel. Eelnevalt veebruaris proovis teha enesetapukatse pärast kohtuotsust. Olles isikuga kokku puutunud kaks korda, on isiku füüsiline seisnud halvenenud märgatavalt. Isikul on palju kaebusi KPK vastu. Enesetapukatsed on seotud kinnipidamisega. Vabaduses ta seda ei teeks. Eestis on olemas isikud, kes annaksid talle elukoha. Isik on kinnitanud, et on valmis ootama oma otsust Eestis. Ei oska ühtegi keelt peale araabia keele.
KOHTU PÕHJENDUSED
15.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. VRKS § 65 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui käesoleva seaduse § 60 lõikes 1 sätestatud liikumisvabaduse piirangut ja § 67 lõikes 2 sätestatud kinnipidamise alternatiivi ei ole võimalik tulemuslikult kohaldada. VRKS § 66 lg 4 kohaselt pikendab halduskohus VRKS § 66 lg 2 sätestatud tähtaega, arvestades käesoleva seaduse § 65 lõikes 1 nimetatud tingimusi, kuni nelja kuu kaupa juhul, kui esineb § 65 lõikes 2 sätestatud alus. VRKS § 65 lg 2 p 2 alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on põgenemise oht. Isiku puhul esineb 3
põgenemis oht VSS § 68 nimetatud asjaoludest tulenevalt. Sätte eesmärk on muu hulgas tagada, et isik oleks PPA-le vajalike menetlustoimingute tegemiseks (sh ärakuulamiseks) kättesaadav ning ennetada isiku võimalikku edasiliikumist. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid.
16.Puudutatud isiku suhtes esinevad VRKS § 65 lg 2 p 2, 4 ja 5 tulenevad alused isiku kinnipidamiseks. Taotlusest selgub, et puudutatud isiku kinnipidamine kuni tema rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuni ning tulevikus sunniviisiliseks väljasaatmiseni on vajalik, kuna puudutatud isikuga seotud asjaolud ei ole veel välja selgitatud ja rahvusvahelise kaitse menetlus on pooleli ning isiku suhte esineb põgenemise oht. Asjaolud ei ole käesoleva taotluse esitamise ajaks muutunud selliselt, et põgenemisohtu välistada. Isik oli teadlik sellest, et saabus Schengeni viisaruumi ilma seadusliku aluseta. Puudutatud isiku eesmärk oli jõuda Soome Vabariiki. Pärast PPA tagasilükkavat otsust on isik korduvalt avaldanud, et ei ole nõus Iraaki tagasi pöörduma. Tallinna Halduskohus ja Tallinna Ringkonnakohus on varasemalt korduvalt jaatanud isiku põgenemisohtu (nii asjas 3- 24-2209, kui ka asjas nr 3-25-552). Muu hulgas leiti, et isiku varasemat käitumist ja hoiakuid ning isiku üldiselt madalat usaldusväärsust arvestades on põhjendatud alus arvata, et kinnipidamiskeskusest vabastamisel ei jääks isik Eestisse ootama ära korduva rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse tulemust, vaid liiguks edasi kas oma varasemasse sihtriiki Soome või mõnda teise Schengeni konventsiooni osalisriiki, kus tal on võimalik end tõhusamalt varjata, et vältida päritoluriiki tagasisaatmist. Nimetatu ei ole tänaseks muutunud. Puudutatud isik ei ole koostöövalmis ega aita kaasa rahvusvahelise kaitse menetluse tõhusale läbiviimisele. Isik ei ole korduvalt PPA menetlustoimingutel (vestlustel) osalenud, leides osalemise vältimiseks alati erineva ettekäände. Kohus nõustub PPA järeldustega, et isik on teadlikult võtnud suuna, et venitada menetlust ja siis põhjendada, et ta tuleb vabastada kuna menetlus on kestnud liiga kaua ning siis kasutada seda võimalusena põgeneda ja hoida eemale menetlus toimingutest ja väljasaatmisest. Lisaks puudutatud isik, saabudes Schengeni alale ja läbides enda sõnade kohaselt mitmeid liikmesriike, ei taotlenud esimeses turvalises liikmesriigis rahvusvahelist kaitset. Ka Eestis ei pöördunud isik ise politsei poole ega taotlenud koheselt kaitset vaid tegi seda alles, siis kui ta kinnipidamiskeskusesse sisse vormistati. Rahvusvahelise kaitse menetluses on puudutatud isik esitanud mitmeid vasturääkivaid ja tõendamata väiteid, takistanud menetlust ja pole soovinud PPA ametnikega koostööd teha. Isik ei suutnud põhjendada, miks on tema poolt välja toodud asjaoludes nii palju ebakõlasid. Isik tugines ebakõlade lahendamisel enamasti väitele, et sõnastus on olnud teine või tõlge ei ole täpne.
17.Olenemata sellest, et jätkuvalt esinevad asjaolud, mis õigustaksid isiku kinnipidamist, leiab kohus, et PPA taotlus järjekordselt isiku kinnipidamist pikendada 4 kuu võrra tuleb jätta rahuldamata, kuna see oleks isiku suhtes ebaproportsionaalne. Isikut on VRKS-i ja VSS-i alusel peetud KPK-s kinni juba alates 28.07.2024 (9 kuud VRKS alusel ja u 10 kuud VSS alusel). See tähendab, et käesoleva taotluse rahuldamisel oleks isiku kinnipidamise kestus järjestikku pea 2 aastat ja 3 kuud. Riigikohus on leidnud, et VRKS sätestatud aluste esinemise korral on lubatud isikut maksimaalselt kinni pidada kuni 18 kuud (vt Riigikohtu 03.03.2016 määrus nr 3- 3-1-14-16, p-d 10–11). Samuti on Riigikohus leidnud, et VRKS-i ja VSS-i alusel kinnipidamise tähtaegasid ei summeerita ning uue rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisega käivitub kinnipidamise tähtaja arvestus uuesti (vt Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 9; 03.03.2016 määrus nr 3-3-1-14-16, p 10). Siiski on Riigikohus rõhutanud, et kuigi VRKS ja VSS alusel toimunud kinnipidamisi ei saa summeerida, võib korduvate kinnipidamiste pikk kestus muuta olukorra ebaproportsionaalseks (RKHKm 16.06.2017, 3-3-1-24-17, p 14). Käesoleval juhul on kinnipidamise pikkus muutunud ebaproportsionaalseks. Pole kindlust, et isiku korduva varjupaigataotluse menetlus ja 4
väljasaatmine on võimalik lõpule viia nelja kuu jooksul ning ei eksisteeri vajadust kinnipidamist veelgi pikendada. Oluline on ka isiku käitumise muutumine. Isik on mitmeid kordi KPK-s teinud enesetapukatseid. Ka vahetult enne 19.06.2026 istungit vigastas isik end ja viidi kiirabiga ära. Puudutatud isiku esindaja tõi istungil välja, et veebruaris proovis isik teha enesetappu pärast kohtuotsust ning isiku füüsiline seisnud on halvenenud märgatavalt. Isikul on palju kaebusi KPK vastu, enesetapukatsed on esindaja sõnul seotud kinnipidamisega ning vabaduses ta seda ei teeks. Kohus märgib, et isiku käitumist vabaduses pole võimalik prognoosida. Kohus peab siiski usutavaks isiku psüühilise olukorra muutumist seoses pika kinnipidamise kestusega. Kohus küsis 18.06.2026 istungil PPA esindajalt, kas isik võiks vabaduses olles kujutada ohtu teistele isikutele või avaliku korrale. PPA esindaja vastas, et pole alust pidada puudutatud isikut ohtlikuks. Kohus andis 18.08.2026 istungil PPA-le täiendava võimaluse esitada argumente, mis kõneleksid isiku vabastamise vastu (tähtaeg 19.06.2026 kl 10). PPA selliseid argumente ei esitanud. Seega tuleb puudutatud isiku KPKsse paigutamisele eelistada teisi variante, näiteks isiku paigutamist varjupaigataotlejate majutuskeskusesse.
18.Ülaltoodut arvestades jääb PPA taotlus rahuldamata.
19.Kuna VRKS § 9 lg 1 sätestab, et ajutise kaitse ja rahvusvahelise kaitse menetluse teave on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 artikli 7 alusel asutusesiseseks kasutamiseks ning seda säilitatakse sama määruse artikli 72 alusel kuni kümme aastat. Lähtuvalt eeltoodust asendab kohus HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel avaldatavas määruses puudutatud isiku nime tähemärgiga.
20.Tallinna Halduskohtusse saabus 18.06.2026 vandeadvokaat Andrei Matvejevi taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kohus on kontrollinud tasu suuruse vastavust justiitsministri 26.07.2016 määrusele nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“. Tasu riigi õigusabi osutamise eest halduskohtumenetluses, sealhulgas halduskohtusse kaebuse koostamine ja esitamine, on 39 eurot iga poole tunni kohta (määruse § 11 lg 1). Tasu miinimummääraks on poole tunni tasu, kui määruses ei ole sätestatud teisiti (määruse § 5). Kohus peab taotlust põhjendatuks. Advokaadi toimingud on riigi õigusabi saaja õiguste kaitseks vajalikud ning sellega seotud kulu ei ole ülemäärane. Esindaja on tasutaotluses välja toonud, et tasu hõlmab PPA taotlusega tutvumist ja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamist (45 minutit summas 59 eurot) ning kohtuistungil osalemist (33 minutit summas 43 eurot). Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 22 lg-test 6 ja 7 ning justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 5 ja § 11 lg-st 1 leiab kohus, et riigi õigusabile kulutatud aeg ja tehtud toimingud on põhjendatud ning riigi õigusabi tasu suuruseks tuleb määrata 126,48 eurot, mis sisaldab käibemaksu 24 eurot ja 48 senti. Kohtumääruse alusel riigi õigusabi tasu väljamaksmist riigi õigusabi osutanud advokaadile korraldab RÕS § 24 lg 1 alusel Eesti Advokatuur. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.