Päraküla selts MTÜ, MTÜ Eesti Metsa Abiks, MTÜ Roheline Pärnumaa, A.G, B.Z, U.L-i , E.X-i, K.K, R.X-i , V.T, L.C , O.Z-i , R.P, Z.J , J.C , V.P, H.S, W.G , X.T, Y.T, S.I, X.A, V.T, H.H , J.U, G.S-i ja T.V kaebus Vabariigi Valitsuse 22. augusti 2025. a korralduse nr 151 „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu osaline kehtestamine Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas“ tühistamiseks osas, millega kehtestati eriplaneering Pärnu 1 alal Päraküla selts MTÜ kaebus Keskkonnaameti metsateatiste tühistamiseks Kaebajad: Päraküla selts MTÜ, MTÜ Eesti Metsa Abiks, MTÜ Roheline Pärnumaa, A.G, B.Z, U.L ,
E.X, K.K, R.X , Z.U, L.C , O.Z , R.P, Z.J , J.C,
V.P, H.S, W.G , X.T , Y.T, S.I, X.A, V.T, H.H , J.U, G.S ja T.V , esindajad vandeadvokaat Margus Reiland ja vandeadvokaadi abi Brita Kärt Vähejaus Vastustajad: Vabariigi Valitsus Kaitseministeeriumi kaudu, esindajad vandeadvokaadid Martin Triipan ja Siim Vahtrus Keskkonnaamet, esindaja Signe Lehtme Kaasatud haldusorgan: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, esindaja Merle Vilu Tallinna Halduskohtu 11.02.2026 määrus
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine
Vabariigi Valitsuse ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse määruskaebused Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse Vabariigi Valitsuse (Kaitseministeeriumi kaudu) ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse 16.02.2026 määruskaebused Tallinna Halduskohtu 11.02.2026 määruse resolutsiooni punkti 7 peale.
3-25-3125
Rahuldada määruskaebused. Tühistada Tallinna Halduskohtu 11.02.2026 määruse resolutsiooni punkt 7 ja seal kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu. Jätta Päraküla selts MTÜ esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
Selgitused Määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7 teine lause).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Keskkonnaamet (KeA) kinnitas Vabariigi Valitsuse 22.08.2025 korralduse nr 151 „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu osaline kehtestamine Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas“ (korraldus nr 151 või REP) alusel 20.01.2026 ja 09.02.2026 metsateatised kaitsetööstuspargi (KTP) Pärnu 1 alal raadamiseks kokku 40,53 ha ulatuses (34,34 ha + 6,19 ha).
2.Päraküla selts MTÜ esitas Tallinna Halduskohtule 03.02.2026 kaebuse KeA poolt 20.01.2026 väljastatud metsateatiste nr 50001194567, 50001194550, 50001194519, 50001194518, 50001194257, 50001194256, 50001194255, 50001194254, 50001194253, 50001194252, 50001194251, 50001194250, 50001194249, 50001194248, 50001194247, 50001194246, 50001194245, 50001194244, 50001194243, 50001194242, 50001193934, 50001193933, 50001193932, 50001193931, 50001193930, 50001193929, 50001193928, 50001193927, 50001193926, 50001193925, 50001193924, 50001193923, 50001193922, 50001193921, 50001193920, 50001193919, 50001193918, 50001193917, 50001193916, 50001193915, 50001193914, 50001193913, 50001193912, 50001193911 ja 50001193910 tühistamiseks. Kaebaja esitas esialgse õiguskaitse (EÕK) taotluse, paludes kohtul peatada vaidlustatud metsateatiste (raielubade) kehtivus kuni põhiasjas kohtulahendi jõustumiseni. Kaebaja leidis, et kui jätta EÕK kohaldamata, on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusel (RKIK) võimalik alates 31.01.2026 kuni 28.01.2026 realiseerida vaidlusalused metsateatised ja ala raadata, mis tooks kaasa korvamatu kahju.
3.Kohus rahuldas 03.02.2026 määrusega kaebaja EÕK taotluse ajutiselt ning peatas vaidlusaluste KeA antud raielubade kehtivuse 30 päevaks. Kohus kaasas haldusorganina arvamuse andmiseks menetlusse RKIK-i.
4.Kaebaja esitas 10.02.2026 taotluse kaebuse muutmiseks, täiendades seda nõudega tühistada KeA poolt 09.02.2026 KTP Pärnu 1 alale väljastatud metsateatised nr 50001198215, 50001198216, 50001198217, 50001198218, 50001198219, 50001198220, 50001198221, 50001198222, 50001198223, 50001198224, 50001198225, 50001198226, 50001198227, 50001198228, 50001198229, 50001198230, 50001198231, 50001198232, 50001198233, 50001198234, 50001198235, 50001198236, 50001198237, 50001198238, 50001198239 ja 50001198826 ning peatada EÕK korras nende metsateatiste kehtivus.
5.KeA esitas 10.02.2026 seisukoha, milles palus viivitamata tühistada ajutine EÕK ning teha uus määrus, millega jätta kaebaja EÕK taotlus rahuldamata.
6.RKIK esitas 10.02.2026 seisukoha, milles palus tühistada 03.02.2026 määrus EÕK kohaldamise osas ning jätta kaebaja EÕK taotlus rahuldamata. Metsateatised on antud kehtiva õiguspärase planeeringu alusel ega ole vastuolus kehtiva õigusega.
7.Tallinna Halduskohus võttis 11.02.2026 määrusega mõlemad kaebused haldusasjas nr 3-26-292 menetlusse (resolutsiooni p 1); liitis haldusasja nr 3-26-292 varem menetlusse võetud haldusasjaga 3-25-3125, milles on kaebuse esemeks korraldus nr 151, ühte menetlusse, asja numbriks jäi 3-25-3125 (resolutsiooni p 5); tühistas 03.02.2026 määrusega 2(10)
3-25-3125 haldusasjas nr 3-26-292 30 päevaks kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu (resolutsiooni p 6); rahuldas Päraküla selts MTÜ esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas Keskkonnaameti 20.01.2026 metsateatiste nr 50001194567, 50001194550, 50001194519, 50001194518, 50001194257, 50001194256, 50001194255, 50001194254, 50001194253, 50001194252, 50001194251, 50001194250, 50001194249, 50001194248, 50001194247, 50001194246, 50001194245, 50001194244, 50001194243, 50001194242, 50001193934, 50001193933, 50001193932, 50001193931, 50001193930, 50001193929, 50001193928, 50001193927, 50001193926, 50001193925, 50001193924, 50001193923, 50001193922, 50001193921, 50001193920, 50001193919, 50001193918, 50001193917, 50001193916, 50001193915, 50001193914, 50001193913, 50001193912, 50001193911 ja 50001193910 ning 09.02.2026 metsateatiste nr 50001198215, 50001198216, 50001198217, 50001198218, 50001198219, 50001198220, 50001198221, 50001198222, 50001198223, 50001198224, 50001198225, 50001198226, 50001198227, 50001198228, 50001198229, 50001198230, 50001198231, 50001198232, 50001198233, 50001198234, 50001198235, 50001198236, 50001198237, 50001198238, 50001198239 ja 50001198826 kehtivuse kuni liidetud haldusasjas nr 3-253125 menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni (resolutsiooni p 7). Kaebajal esineb EÕK vajadus – kui metsateatised realiseeritakse, on raadamisel sisuliselt pöördumatud tagajärjed looduskeskkonna jaoks. Kaebuse rahuldamise korral ei ole võimalik maha võetud metsa (lähitulevikus) asendada. Kohus ei nõustu RKIK-i seisukohaga, et ka kaebuse rahuldamise korral on võimalik endine ökosüsteem taastada. Metsaseaduse (MS) § 32 lg 1 kohaselt on raadamine raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks. Raadamise mõju ei ole võrreldav lageraiega, mille puhul tulenevad MS-st mitmed metsa uuendamisega seotud kohustused, näiteks seemne- ja säilikpuude säilitamine (MS § 29 lg 1; vt ka metsa majandamise eeskirja). RKIK märkis oma 10.02.2026 vastuväites, et KTP ehitamisega soovitakse alustada juba 2026. a suveperioodil; jutt on mh suurtest pinnase kaevetöödest. Seega ei nähtu plaani raadataval alal metsamaa säilitada, mistõttu ei ole veenev argument sel alal ökosüsteemi säilimisest. RKIK-i selgituste kohaselt on tegemist ligikaudu 50 aasta vanuse metsaga, mis ei oma väga suurt ökoloogilist väärtust ning sellise metsa raie ei põhjusta pöördumatuid tagajärgi. Teisalt oleks mõnekümne aasta möödumisel tegemist juba vana metsaga, samas kui metsa maha võtmise korral võtaks praegusega samaväärse ökosüsteemi ja looduskeskkonna taasteke eeldatavalt vähemalt 50 aastat. See on aga piisavalt pikk aeg, mille osas ei saa nentida, et EÕK kohaldamata jätmisel tekkivad tagajärjed oleksid hõlpsasti kõrvaldatavad. Seega ei saa nõustuda, et EÕK kohaldamata jätmisel mingeid pöördumatuid tagajärgi ei kaasne ning kaebajal EÕK vajadust ei esine. Kohus selgitab ka vastuseks KeA 10.02.2026 seisukoha p-s 5 toodule, et kohus jättis haldusasjas nr 3-25-3125 EÕK taotluse rahuldamata põhjusel, et üksnes kehtestatud REP alusel ei saa asuda ellu viima tegevusi, mis potentsiaalselt võiks kaebajate subjektiivsetele õigustele ja looduskeskkonnale pöördumatut mõju avaldada, märkides lisaks, et kaebajatel on võimalik vaidlustada konkreetsed ehitustegevuseks, raietegevuseks jmt tarbeks antavad load. Praegusel juhul ongi kaebaja vaidlustanud raieload, mis annavad õiguse REP alal raadamiseks. Kohtu hinnangul ei saa kaebust pidada ka ilmselgelt perspektiivituks. Asjas nr 3-25-3125 märkis kohus 12.01.2026 määruses, et kaebuses on toodud esile ja põhjalikult argumenteeritud konkreetsed aspektid, milles kaebajate hinnangul on REP KSH olnud puudulik. Tõendite kogumine jätkub. Tulenevalt asjaolust, et vaidlustatud metsateatiste andmise aluseks on asjas nr 3-25-3125 vaidlustatud korraldus nr 151, ei saa ka metsateatiste tühistamiseks esitatud kaebust pidada ilmselgelt perspektiivituks. Kohus nendib avalikku huvi KTP rajamise ning selleks vajalike tegevuste, sh vaidlustatud metsateatistega hõlmatud ala raadamise vastu. Kohus ei nõustu kaebaja argumendiga, et riigi 3(10)
3-25-3125 huvi KTP rajamisel on üksnes majanduslik. Samas nähtub kohtule, et KTP rajamise eesmärk ei ole üksnes riigikaitselisest avalikust huvist kantud ning riigi julgeolekule suunatud. RKIK on viidanud 10.02.2026 esitatud seisukohas, et dokumendis „Eesti kaitsetööstuspoliitika 2024–2030“ on määratletud, et kaitsetööstuse edasine arendamine järgnevatel aastatel on Eesti jaoks strateegiliselt oluline, sest tugev kodumaine kaitsetööstus toetab riigi kaitsevõimet, loob kõrgema lisandväärtusega töökohti ja panustab majandusse. Seega on kõnealusel projektil nii riigikaitseline kui ka sotsiaalne ja majanduslik eesmärk. Selgelt ei ole tegemist tegevusega, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine (vrd planeerimisseaduse § 2 lg 2). Samas leiab kohus, et viivitus, mis kaasneb EÕK kohaldamisega nii vaidlusaluste metsateatiste realiseerimisele kui KTP projekti elluviimisele ning sellest tulenev riive avalikule huvile ei ole nii märkimisväärne, et õigustada pöördumatut või vähemalt üksnes väga pika aja jooksul tagasi pööratavat mõju looduskeskkonnale. Kohus nendib, et REP kehtivuse peatamata jätmine võimaldas ja võimaldab tegeleda projekti elluviimise ettevalmistustega, sh nt taotleda erinevaid lubasid, mis kokkuvõttes vähendab märkimisväärselt kohtuvaidlus(t)est tingitud viivitust, isegi kui lubade elluviimine on EÕK kohaldamise ajaks takistatud.
8.Vabariigi Valitsus ja RKIK esitasid Tallinna Ringkonnakohtule 16.02.2026 määruskaebused, milles paluvad tühistada Tallinna Halduskohtu 11.02.2026 määruse osas, millega rahuldati esialgse õiguskaitse taotlus (resolutsiooni p 7) ning jätta Päraküla selts MTÜ esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
9.Vabariigi Valitsus on 16.02.2026 määrusekaebuses seisukohal, et arvestades kaalukat riigikaitselist huvi ühelt poolt ja konkreetsetel asjaoludel tunduvalt väiksema kaaluga huvi väheväärtusliku metsa raie edasilükkamiseks teiselt poolt, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamise ja sellega kogu kaitsetööstuspargi rajamise ettevalmistuse edasilükkamine põhjendatud. Kohus on sisulise analüüsita väitnud, et esialgse õiguskaitse kohaldamisest tekkiv viivitus kaitsetööstuspargi rajamisel ei ole oluline – tegelikkuses on viivitusel siiski oluline mõju riigikaitselistele avalikele huvidele. Kaitsetööstuspargi kiire rajamine on avalikes huvides ja ajakriitiline. Samuti on kohus ilmselgelt liiga kõrge kaalu andnud raadamisele kuuluvate puude säilitamisele, arvestades asjaolu, et tegemist on majandusmetsaga, kus puude raie (sh lageraie võtetega) on tavapärane, regulaarne tegevus. Omariikluse säilitamine on olemuslikult ülimuslik mistahes muu avaliku huvi ees, sh looduskaitselise huvi, mida on põhiseaduses samuti kõrgelt väärtustatud. Kõiki muid avalikke huve peale omariikluse säilitamise (sh looduskaitset) saab Eesti riik edendada üksnes eeldusel, et ta on iseseisev ja kontrollib oma territooriumi. RKIK on EÕK taotluse osas selgitanud, et Pärnu 1 alale KTP rajamine, sh seda ettevalmistav tegevus füüsilises keskkonnas – metsateatiste alusel kavandatud raadamine – on otseselt vajalik Eesti riigi kaitsevõime suurendamiseks. RKIK on kaebuse 2 ja EÕK taotluse menetluses ning vastustaja oma vastuses kaebusele 1 selgitanud, miks on KTP rajamine Eesti riigikaitse huvides ka juhul, kui seal toodetavat laskemoona või muud varustust ei hangita (üksnes) Eesti enda tarbeks. Halduskohus on küll määruse punktis 20 ühelt poolt nõustunud, et KTP rajamine on kantud riigikaitselisest huvist, kuid samas viidanud, justkui vähendaks selle huvi kaalu asjaolu, et KTP eesmärk ei ole kantud üksnes riigikaitselisest huvist, vaid et sellel on lisaks majanduslikud ja sotsiaalsed eesmärgid. Tegelikkuses on mitme samasuunalise avaliku huvi esinemisel, mis räägivad EÕK kohaldamise vastu (sh riigikaitseline, majanduslik ja sotsiaalne huvi) nende huvide ühine kaal suurem, mitte väiksem võrreldes olukorraga, kus teisi samasuunalisi huve ei eksisteeriks. 4(10)
3-25-3125 Oluline on teha omalt poolt praegu kõik vajalik, et suurendada laskemoona jm sõjavarustuse tootmist, et vältida olukorda, kus Venemaalt lähtuv julgeolekuoht realiseerub, kuna Venemaa peab Eesti ja meie liitlaste relvajõudude varustatuse taset piisavalt madalaks, et uskuda oma edusse reaalses sõjalises konfliktis. Nõustuda ei saa kohtumääruse üldsõnalise väitega, et esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaasnev viivitus ei ole „nii märkimisväärne“ et jätta metsateatiste kehtivus esialgse õiguskaitse korras peatamata. RKIK on oma 16.02.2026 esitatud määruskaebuses selgitanud, et KTP ehitus lükkub edasi vähemalt 8–12 kuud ka juhul, kui halduskohus jõuab otsuseni 2026. a suvel ja tühistab EÕK eraldiseisva määrusega. Ilma EÕK abinõud eraldi tühistamata on metsateatiste kehtivus peatatud kuni põhivaidluse lõpuni, mis võib võtta aastaid. Kohus jättis raadamise tagajärgede ja EÕK vajaduse hindamisel arvestamata, et tegu on nn majandusmetsaga, millel puuduvad looduskaitselised piirangud. Selline mets raiutaks pärast raieküpsuse saavutamist eelduslikult lageraie korras maha ka juhul, kui käesolevas menetluses esitatud kaebused rahuldataks ja KTP-d alale ei rajataks. Teisisõnu ei ole küsimus selles, kas metsateatistega hõlmatud alal puittaimestik üldse maha raiutakse – see juhtub suure tõenäosusega ühel hetkel niikuinii – vaid selles, millal see aset leiab (tavapärase majandamise käigus võivad raied leida aset mõnevõrra hiljem). Eeltoodust tulenevalt ei saa esialgse õiguskaitse kasuks rääkiv huvi seisneda selles, et metsateatistega hõlmatud alalt üldse ja mitte kunagi puid ei eemaldataks ning see püsiks edaspidi olulise inimmõjuta metsaökosüsteemina ja kujuneks kindlasti vanaks loodusmetsaks. Sellist eesmärki ei ole võimalik püstitada ega saavutada käesolevas kohtumenetluses. EÕK kasuks rääkiv huvi on tegelikkuses kitsam, seisnedes vaid selles, et puid ei raiutaks kogu raadamisalalt käesoleval ajal, eriplaneeringut ettevalmistava tegevusena, jättes samas võimalikuks puude sisuliselt samaväärse raie lageraiena tavapärase metsamajandamise käigus. Seda, miks on kaebaja väidetavalt esindatavate avalike huvide seisukohalt oluline, et just käesoleval ajal puude raiumine toob pöördumatud tagajärjed, ei ole selgitanud ei kaebaja ega halduskohus vaidlusaluses määruses. EÕK kontekstis ei ole olulist erinevust, kas metsateatistega hõlmatud majandusmetsa alal raiutakse puud kavandatud raadamise käigus või tavapärase metsa majandamise käigus lageraiena. Seega ei tooks metsateatiste kohane raadamine kui selline kaasa unikaalseid, pöördumatuid tagajärgi, mis õigustaks EÕK kohaldamist. Konkreetsete, vaidlustatud metsateatiste alusel raadataks metsa vaid 34,34 hektaril ca 204 ha suurusest KTP alast, st ca 1/6 alast, kusjuures suures osas on tegemist teedevõrgustiku tarbeks suhteliselt kitsaste ribade raiumisega, mille mõju looduskeskkonnale (kaasnev häiring) võib olla isegi tagasihoidlikum tavapärasest majandusmetsas läbiviidava lageraie mõjust. Vastustaja nõustub täielikult RKIK 10.02.2026 ja 16.02.2026 menetlusdokumentides toodud selgitustega, mille kohaselt ei saa ka kaebuse perspektiivi praeguse menetlusfaasis kõrgeks hinnata seetõttu, et kaebajad ei ole suutnud esitada tõendeid suure osa väidete toetuseks ja on taotlenud halduskohtult aega tõendite esitamiseks.
10.Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus on 16.02.2026 esitatud määrusekaebuses leidnud, et kohus on põhjendamatult seadnud looduskeskkonna kõrgemale riigikaitse huvist, vastavaid huve seejuures esialgse õiguskaitse määruses selgelt võrdlemata ja kaalumata. Vaatamata sellele, et KTP rajamisega kaasneb ka majanduslik eesmärk Eesti kaitsetööstuse arendamisel, on siin keskne ja ülimuslik riigikaitseline huvi, mis on suunatud Eesti riigi julgeoleku tagamisele. Kaasatud haldusorgan on selgitanud julgeoleku olukorda ning riigikaitselist huvi põhjalikult 10.02.2026 Tallinna Halduskohtule esitatud vastuväite punktis 3. Metsateatiste kohane raadamine teenib riigikaitselisi ehk olulisi avalikke huve, võimaldamaks rajada objekt, millega tõstetakse riigi kaitsevõimet, mille kaudu omakorda kaitstakse Eesti riiki ja Eesti 5(10)
3-25-3125 inimesi. KTP rajamise eesmärk on mh suurendada sõjalist heidutust ja ennetada sõjalise ohu realiseerumist. Huvide kaalumisel tuleb arvestada, et sõjalise ohu realiseerumisel on oluliselt raskendatud ka rahva tervise kaitse ning täisväärtusliku elukeskkonna tagamine. Riigi huvi seisukohalt on oluline, et KTP-le vajaliku baastaristu rajamisega saaks alustada võimalikult kiiresti. Tulenevalt halvenenud julgeolekuolukorrast maailmas, sh Eesti lähiregioonis, ei ole aega viivitusteks, vaid kriitiliselt vajalik on vastavad tootmisvõimsused luua ja tagada selleks vajalik taristu esimesel võimalusel. Tootmisvõimsuste loomine ja kasutusele võtmine on otseses seoses sõjalise ohu ja selle realiseerumise tõenäosusega. See, et KTP rajamise ja kasutusele võtmise kasuks ei räägi üksnes riigikaitseline huvi, vaid see võib teenida ka muid avalikke huve (nt majanduslikud, sotsiaalsed), ei vähenda riigikaitselise huvi kaalu võrreldes sellele väidetavalt vastanduva looduskaitselise huviga. Vastupidi, mitme erineva kaitsetööstuspargi kasuks rääkiva huvi olemasolu tähendab, et neile vasturääkivad (nt looduskaitselised) huvid peavad olema eriti kaalukad, et õigustada esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kuigi kohus viitas EÕK määruse p-s 21, et halduskohus teeb oma otsuse asjas eeldatavasti 2026. a suvel ja võib paralleelselt otsuse tegemisega uuesti üle vaadata EÕK kohaldamise ning selle teoreetiliselt ka määrusega tühistada, on kohtumäärusega kohaldatud EÕK-d kogu kohtuvaidluse ajaks. Arvestades vaidluse senist kulgu, võib eeldada, et vaidlus võib enne lõpplahendi jõustumist kesta mitmeid aastaid. Kuna vaidlusaluste metsateatistega kavandatud raadamine on hädavajalik selleks, et rajada kogu KTP rajamise eelduseks olev nn baastaristu (teed jm kommunikatsioonid), tähendab EÕK kohaldamine konkreetsete metsateatiste suhtes sisuliselt igasuguste füüsiliste ettevalmistustööde peatamist kogu KTP alal ja kogu projekti edasilükkumist määramata tulevikku. Füüsiliste ettevalmistustööde tegemise võimatust ei korva ega leevenda see, et samal ajal on võimalik koostada erinevaid projekte, kuna ehitustöid saab teha vaid järk-järgult ja õigete ilmaoludega, nagu alljärgnevalt selgitatud. Praeguse ajakava kohaselt on plaanitud alustada alal teede ehitusega märtsi lõpus 2026. Kui raadamistööd lükkuvad sügisesse, saab teetöödega alustada alles 2026. a lõpus või ebasoodsate ilmastikuolude korral alles 2027. a kevadel. Seega isegi eeldusel, et 2026. a suvel halduskohtu otsuse tegemisel EÕK tühistataks, milles puudub igasugune kindlus, tähendaks EÕK praegune kehtima jäämine veebruari lõpuni seda, et töödes tekiks vähemalt 8–12 kuu pikkune viivitus. RKIK on 10.02.2026 Tallinna Halduskohtule esitatud vastuväite punktis 4 selgitanud kaebuse väidete põhjendamatust ja rõhutab, et teatud kitsama ala raadamise mõjud on oluliselt kitsamad KTP kogumõjudest, mistõttu mitmed kaebuse väited riigi eriplaneeringu kohta ei seondu üldse metsateatistega. Samuti tuleb arvestada, et kaebaja ei esitanud koos kaebusega ega menetluse algfaasis KTP REP väidetavat õigusvastasust põhjendavate väidete aluseks olevaid tõendeid, vaid taotles kohtult ajapikendust selliste tõendite esitamiseks. Kuigi kaebajal on menetluse käigus õigus esitada täiendavaid tõendeid, annab see siiski teatud tunnistust sellest, et kaebuse väited ei põhine ka kaebaja enda hinnangul piisavatel tõenditel, mida on asjakohane arvestada, hindamaks, kas on põhjendatud peatada riigi julgeoleku tagamiseks vajalikku tegevust. Halduskohus ei nõustunud RKIK-i seisukohaga, et ka kaebuse rahuldamise korral on võimalik endine ökosüsteem taastada ning leidis, et kuna ei nähtu plaani raadataval alal metsamaa säilitada, ei ole veenev argument sel alal ökosüsteemi säilimisest. Arusaamatu on, miks kohus räägib just konkreetse raadatava ala ökosüsteemist, justkui oleks see mingi eraldiseisev ala või objekt. EÕK taotlusest ei nähtu, miks näiteks konkreetsete alade puudest puhastamisega rohevõrgustik ei peaks edasi toimima. 6(10)
3-25-3125 Antud juhul ei ole kohane eraldi vaadelda ainult raadatava ala ökosüsteemi, sest tegelikult on see ala osa laiemast ökosüsteemist (olgu selleks siis see kogu rohevõrgustiku tuumala või see osa metsast, mis on tehisaladega piiratud). Sellisel juhul ei hävine kogu ökosüsteem, vaid väga väike osa sellest ning selle osa hävimine ei mõjuta ülejäänud suurema ökosüsteemi säilimist. Metsateatiste mõjude ulatus on KTP mõjudest väiksem nii põhjusel, et need puudutavad üksnes osa kavandatavast KTP alast, kui ka põhjusel, et metsateatised võimaldavad ala üksnes raadata ehk puudest ja põõsastest puhastada. Kaebusest nähtub, et kaebaja eesmärk kaebuses on eelkõige rohevõrgustiku toimimise säilitamine ja see säilib. Metsateatiste realiseerimise käigus kasvavate puude eemaldamine ei katkesta rohevõrgustiku toimimist. Kaasatud haldusorgan rõhutab, et KTP REP-is ja kohtuvaidluses on arvutused ja korduvad selgitused andnud pädev ekspert, kes tugineb Eesti riigis üldkasutatavale metoodikale. Hinnates metsaökosüsteemi kaitse vajadust kui avalikku huvi, on kohus jätnud täielikult tähelepanuta, et raadataval alal ei kehti looduskaitselisi piiranguid, ehk teisisõnu on tegemist tavalise majandusmetsaga. Eestis on majandusmetsades tavapärane, et raieküpsuse saavutanud metsades teostatakse lageraied. Seega on kohus EÕK taotluse lahendamisel ebaõigesti eeldanud, nagu võiks juhul, kui KTP-d ei rajataks ning sellega seonduvaid raietöid ei teostataks, kujuneda aja jooksul alal välja kõrge vanusega väärtuslikud metsakooslused. Tegelikkuses erineb looduskeskkonna seisukohalt olukord, kus esialgse õiguskaitse objektiks olevat raadamist teostatakse (aga hiljem peaks mingil põhjusel leitama, et see oli õigusvastane ja ala tuleb uuesti kasutusele võtta metsamaana) olukorrast, kus raadamist ei teostata, aga mõni aeg hiljem teostatakse lageraie, vaid selle poolest, millal alal leiduv puittaimestik raie läbi uuendatakse. Teisisõnu eksis halduskohus, leides, et raadamisega kaasnevad erilised, pöördumatud tagajärjed.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Määruskaebused tuleb HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuste esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebused on tähtaegsed (HKMS § 204 lg 1) ning vastavad HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Määruskaebuse kiiremaks lahendamiseks ei pea ringkonnakohus vajalikuks küsida teiste menetlusosaliste seisukohti, vaid arvestab nende poolt seni esitatuga. Kuna mõlema määruskaebuse väited põhiküsimustes kattuvad, lahendab ringkonnakohus mõlemad määruskaebused koos, eristamata detailselt nende põhjendusi. HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
12.Määruskaebemenetluses on vaidluse all 20.01.2026 ja 09.02.2026 registreeritud lubava märkega metsateatised (raieload), millega Keskkonnaamet andis RKIK-le loa REP Pärnu 1 alal metsa raadamiseks kokku 40,53 ha suurusel alal. Kaebajate hinnangul on korraldus nr 151 kui metsateatiste aluseks olev dokument õigusvastane, samuti on metsateatised vastuolus Pärnu maakonnaplaneeringus toodud rohevõrgustiku looduslike alade osakaalu nõudega. Vaidlus puudub selles, et metsateatiste aluseks olnud korraldus nr 151 oli ja on kehtiv ning selle kehtivust ei ole kohtumenetluses peatatud.
13.Halduskohus rahuldas EÕK taotluse eeskätt kaalutlusel, et metsateatiste realiseerimise negatiivne mõju looduskeskkonnale on sisuliselt pöördumatu, võttes mh arvesse, et raadamisele järgnevad ehitustööd ja ökosüsteem ei säili, ning seda ei kaalu üles mõningane ajaline viivitus KTP rajamisel, mille vältel on siiski võimalik tegeleda lubade taotlemise ja muude ettevalmistavate tegevustega. Samuti viitas halduskohus, et kuigi KTP rajamise vastu on kaalukas avalik huvi, ei ole tegu siiski üksnes riigikaitse eesmärgil kehtestatud REP-ga. 7(10)
3-25-3125
14.EÕK raames ei lahenda kohus lõplikult põhivaidlust (Riigikohtu otsus asjas nr 3-212241/11, p 15) ja EÕK kohaldamise saaks iseseisvalt välistada üksnes kaebusel igasuguste usutavate eduväljavaadete puudumine (nt Riigikohtu 14.12.2004 määrus nr 3-3-1-85-04, p 16; 22.11.2004 määrus nr 3-3-1-76-04, p 8). Ringkonnakohus ei kujunda määruskaebust lahendades eraldi seisukohta korralduse nr 151 õiguspärasuse ega kaebuse eduväljavaadete osas ning ei hinda ümber halduskohtu seisukohta, et kaebust ei saa tervikuna pidada ilmselt perspektiivituks. Sealjuures, nagu RKIK on oma seisukohtades põhjendatult märkinud, ei puuduta oluline osa kaebuste põhjendustest REP asukohavalikut ehk põhimõttelist otsust KTP sellesse kohta rajada (mis toob kaasa raadamise vajaduse), vaid selle käitamise mõjusid.
15.Samuti ei saa eitada kaebaja õiguskaitsevajadust. Põhjendatud on halduskohtu seisukoht, et tänasega samaväärse metsakoosluse kujunemise aega arvestades ei saa ala raadamisega kaasnevaid tagajärgi pidada lihtsasti kõrvaldatavateks. Sellises olukorras tuleb möönda vähemalt HKMS § 249 lg 1 mõttes kaebuse eesmärgi saavutamise olulist raskendatust kohtuotsusega. EÕK kohaldamise osas taandub küsimus seega eelkõige HKMS § 249 lg 3 mõttes huvide kaalumisele EÕK määruse ettenähtavate tagajärgede kontekstis.
16.Piiritlemaks EÕK määruse ettenähtavaid tagajärgi, tuleb esmalt arvestada, et vaidlusaluste metsateatiste reguleerimisese on MS § 41 lg 1 p 1 kohaselt metsa raie raadamiseks ja raadamine on § 32 lg 1 kohaselt raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks. Otsustades EÕK kohaldamise raames raieloa kehtivuse peatamise üle, on seega asjakohane lähtuda huvide kaalumisel just raieloa õiguslikust tähendusest, st raieluba ei anna iseenesest õiguslikku alust maa kasutusotstarbe muutmiseks ega maa muul otstarbel kasutamiseks, vaid loob selleks üksnes ühe eelduse. Halduskohus võttis metsateatiste realiseerimise tagajärgede kaalumisel arvesse mh seda, et kaebuse rahuldamise järel ei ole võimalik ökosüsteemi taastada, kuna ei nähtu plaani metsamaa säilitamiseks, vaid alal algab ehitustegevus. Ringkonnakohus nõustub, et liidetud haldusasjas vaidluse all oleva REP elluviimise tagajärjeks tervikuna on mh metsamaa kasutusotstarbe muutumine, kuid seda ei saa käsitada metsateatiste ega seega ka metsateatiste kehtivuse kohta tehtava EÕK määruse vahetu tagajärjena. Metsateatised annavad aluse metsa raiumiseks, kuid mitte ehitustöödeks, sh pinnase- ja teetöödeks.
17.Teiseks ei nõustu ringkonnakohus halduskohtu käsitlusega, et metsateatiste realiseerimise mõju tuleb arvestada lähtudes potentsiaalist, et mõnekümne aasta möödumisel oleks tegemist juba vana metsaga. Asjas ei ole kohtule arusaadavat vaidlust, et tegemist ei ole kaitsealuse, vaid majandusmetsaga, mille uuendamiseks ei ole välistatud mh lageraie. Ringkonnakohus ei nõustu ka halduskohtu seisukohaga, et raadamise mõju ei ole lageraiega võrreldav põhjusel, et MS § 29 lg 1 kohaselt kaasnevad lageraiega mitmed metsa uuendamisega seotud kohustused, nt seemne- ja säilikpuude säilitamine. Halduskohtu väide, et raadamisega metsa uuendamise kohustust ei kaasne, on mõistagi õige, kuid see ei tähenda, et mõlemad raie liigid ei oleks oma vahetu tagajärje mõttes võrreldavad. Sh ei ole MS § 29 lg 2 kohaselt ka lageraie korral seemnepuude jätmise kohustus absoluutne, nt kui raiutava metsa koosseisus pole seemnepuudeks sobivaid puid. Metsa uuendamine on MS § 24 lg 2 kohaselt võimalik erineval viisil, sh lisaks looduslikule uuendusele ka külvamise ja istutamisega. Igal juhul ei ole lageraie ja raadamise vahetu tagajärje erinevus selline, et raadamise õigusliku aluse äralangemise järel ei võiks alternatiivsete uuendusmeetmete rakendamisega jääda raadamise keskkonnamõju lageraiega samaväärseks.
18.Seega leiab ringkonnakohus, et kuigi asjaolu, et tänase metsakoosluse taastumine võib võtta aega vähemalt 50 aastat, on piisav möönmaks asjas põhimõtteliselt õiguskaitsevajadust, ei saa EÕK määruse ettenähtava tagajärjena arvestada kogu REP elluviimise tagajärgi ega alternatiivina metsa looduslikuna säilimist määramata ajaks. Konkreetne huvide kaalumisel asjasse puutuv metsateatiste realiseerimise mõju ehk HKMS § 249 lg 3 mõttes EÕK määruse 8(10)
3-25-3125 ettenähtav tagajärg looduskeskkonnale on eeldatavalt võrreldav sellega, kui lageraie tehakse enneaegselt (enne küpsuse saavutamist) ja metsa uuendamine võib mõnevõrra edasi lükkuda. EÕK määruse ettenähtavaks tagajärjeks ei saa antud asjaoludel olla ehitustööd ega maa kasutusotstarbe muutumine. Tähtsusetu ei ole sealjuures ka vastustaja esile toodud asjaolu, et vaidlusaluste metsateatiste alusel tehtavad raied puudutavad suures osas teedevõrgustiku jaoks kitsaste ribade puhastamist, mille mõju ökosüsteemi toimimisele on ilmselt väiksem kui sarnase pindala raadamisel suurema tükina.
19.Kaebaja keskkonnaalaseid väiteid, sh mõju veel registreerimata elupaikadele, ei saa pidada väheolulisteks. Tõene on väide, et vaidlusalused raied halvendavad koosluse seisukorda. Raie tulemusena muutuvad keskkonnatingimused raielankidel ning kaovad senised elupaigad. Samas ei ole kohtul EÕK kohaldamise kontekstis alust pidada ka REP KSH aruannet ilmselt puudulikuks või Kliimaministeeriumi ja KeA kooskõlastatud kompensatsioonimeetmete kava ilmselgelt ebapiisavaks. Põhjendamatu ei ole RKIK-i 10.02.2026 esitatud seisukoht, et metsateatiste realiseerimise käigus kasvavate puude eemaldamine veel iseenesest ei katkesta rohevõrgustiku toimimist, sest ka lageraie lank toimib rohevõrgustiku osana. Olenemata sellest, kas KTP rajamine realiseerub, tuleb raadamisest tulenev mõju vastavalt meetmetele hüvitada. Arvestades, et tegemist on ilma teadaoleva märkimisväärse looduskaitselise väärtuseta majandusmetsaga, ei ole alust eeldada, et raielubade realiseerimine tooks kaasa sellise mõju, mida ei oleks võimalik taastada või kompenseerida. Ala, kus raadamine toimuks, asetseb lisaks osaliselt maaparandussüsteemi maa-alal ehk väita ei saa, et tegemist oleks inimese tegevusest puutumatuks jäänud alaga.
20.Ringkonnakohus selgitab seoses kaebaja väidetega vastuolu kohta Pärnu maakonnaplaneeringuga, et metsa paiknemine rohevõrgustiku tugialal iseenesest metsa raiumist ei välista. Pärnu maakonnaplaneeringu looduskeskkonna joonise kohaselt paiknevad vaidlusalused kinnistud rohevõrgusiku tuumalal. Selles planeeringus on tuumala mõistet kasutatud tugiala tähenduses PlanS § 6 p 17 mõttes. Vähemalt esmasel hinnangul ei saa pidada asjakohatuks RKIK-i 10.02.2026 menetlusdokumendis esitatud arvutusi, mille kohaselt säiliks 34,34 ha metsateatiste realiseerimisel loodusliku alana ca 96,7 %, st ei tekiks ohtu, et looduslike alade ulatus tugialal jääks alla 90 %. Seda ka siis, kui arvestada lisaks 09.02.2026 väljastatud täiendavate raielubadega 6,19 ha alal. Üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ alusuuringu „Rohe- ja sinivõrgustiku eesmärk ja toimimise tagamine“ lõpparuande sõnastusest nähtub, et looduslik kooslus ehk looduskooslus on niisugune kooslus, mis on kujunenud pika aja jooksul valdavalt looduslike protsesside tulemusel märkimisväärse inimmõjuta. Kui looduslik kooslus asendatakse püsivalt ja pöördumatult inimtekkelise maastikuga, on tegu tehiskooslusega. Ajutised inimtekkelised häiringud (nt lageraie) halvendavad koosluse seisundit, kuid ei muuda selle olemust (looduslik kooslus ei muutu tehiskoosluseks). Arvestades, et raielubade realiseerimise vahetut mõju saab võrrelda sisuliselt lageraiega ja see ei anna iseenesest õiguslikku alust maa muul otstarbel kasutamiseks, on raielubade kehtivuse peatamise otsustamisel asjakohane hinnata ka mõju rohevõrgustikule just sellest lähtuvalt.
21.Ringkonnakohus ei nõustu ka halduskohtu hinnanguga EÕK kohaldamisega kaasnevale mõjule riigi julgeolekuhuvi suhtes. Ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebuse esitajad määruskaebustes ja seal viidatud varasemates seisukohtades ja tõendites asjakohaselt selgitanud, miks raadamistööde edasilükkumine vähemalt s.a septembrisse toob kaasa olulise, vähemalt 8–12-kuulise viivituse REP elluviimisel ja KTP rajamisel. RKIK-i poolt esitatud elluviimise ajakava on usutav ja seda arvestades ei saa pidada tõenäoliseks, et tegevuste ümberkorraldamine, liigutades nt ettevalmistustöid ette- ja füüsilisi tegevusi tahapoole, võimaldaks mahajäämust märkimisväärselt kompenseerida. Samuti on määruskaebuse esitajad veenvalt põhistanud, miks tooks viivitus tänases julgeolekuolukorras kaasa olulised 9(10)
3-25-3125 riskid, sh nii otsese mõjuna kaitsevõime arendamise viibimisel kui kaudse mõjuna Eesti rahvusvahelisele positsioonile ja heidutusvõimele.
22.Riigikaitselise huvi kaalukust ei vähenda sealjuures halduskohtu määruses osundatu, et KTP rajamine ei ole PlanS § 2 lg 2 mõttes ainult julgeolekuotstarbeline tegevus. Nimetatud erandile alluvate ehitiste puhul (mille ainus eesmärk valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja asjakohase ohuhinnangu alusel antud Vabariigi Valitsuse otsuse kohaselt on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine) on seadusandja planeeringu koostamise kohustuse üldse välistanud, st kui normid ei tulene muust allikast, on avaliku võimu planeerimisdiskretsioon sisuliselt piiratud ainult õiguse üldpõhimõtetega. Praegusel juhul on läbi viidud põhjalik REP menetlus, kaalutud erinevaid asukohti ja huvisid, teostatud KSH ja kehtestatud REP põhjendatud otsusega. Sellest saab EÕK kohaldamise kontekstis eeldada mitte seda, et julgeolekuhuvi oleks väiksema kaaluga kui erandi olukordades, vaid pigem vastupidi, et julgeolekuhuvi on eeldatavalt juba haldusmenetluses konkureerivate, sh keskkonnahuvidega põhjalikumalt kaalutud, kui seda tehtaks erandi kohaldamisel.
23.Vaidlust ei ole, et KTP planeerimise eesmärgid on kitsas tähenduses riigi julgeoleku tagamisest ja (sõjalisest) riigikaitsest laiemad. See aga ei tähenda, nagu ei oleks KTP rajamise eesmärk tervikuna riigikaitsehuvist kantud. Ühest küljest teenib KTP rajamine otseselt sõjalise riigikaitse eesmärke, nt parandades laskemoona ja lõhkeainete kättesaadavust ning aidates luua nende kohapealse tootmisvõimekuse, mis on oluliselt suurema tõenäosusega kasutatav ka olukorras, kus majandussuhted ja kaubavahetus teiste riikidega on juba katkenud või oluliselt häiritud. Teisalt, nagu tuleneb Kaitseministeeriumi igati asjakohastest selgitustest, ei konkureeri ka KTP majanduslikud ja sotsiaalsed eesmärgid kuidagi riigikaitselise eesmärgiga, vaid soodustavad seda. Eesti laiapindse riigikaitse kontseptsioonis on sõjaline kaitse vaid üks tegevussuund.1 Majanduslik kindlus, tööhõive, ekspordipotentsiaal, koostöövõrgustikud, välisinvesteeringud ja muud KTP oodatavad mõjud on kahtlemata laiapindse riigikaitse huvides. Laiemas plaanis ei saa ka KTP rajamise mõju looduskeskkonnale käsitada üksnes negatiivsena. Vastustaja on õigesti märkinud, et Eesti riigi kontroll oma territooriumi üle on esmane eeldus, et riik üldse saaks looduskeskkonna kaitsega tegeleda. Samuti võib eeldada, et heidutuse ebapiisavuse ja geopoliitiliste riskide realiseerumise korral oleks negatiivne mõju Eesti looduskeskkonnale drastiline ning raielubade realiseerimise tagajärgedega võrreldamatu.
24.Eeltoodut arvestades tuleb ringkonnakohtu hinnangul asuda seisukohale, et raielubade kehtivuse peatamine ei ole põhjendatud. Kuigi metsateatiste realiseerimise mõju looduskeskkonnale ei ole lihtsasti taastatav, ei kaalu avalik huvi selle kahju ärahoidmiseks üles vastassuunalist avalikku huvi, et riigi kaitsevõime tugevdamiseks mitmest aspektist olulise KTP rajamine ei seiskuks potentsiaalselt 8–12 kuuks või veelgi pikemaks ajaks, mis EÕK kohaldamisel oleks ülekaalukalt tõenäoline.
25.Seega tuleb halduskohtu kohaldatud EÕK abinõu tühistada ja kaebaja EÕK taotlus rahuldamata jätta. /allkirjastatud digitaalselt/