Maksuõigus › Muud maksumenetluses tehtud korraldused ja otsused (v.a maksuotsused)

3-24-1019 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-24-1019 Vaidlustatud korraldusega nõutud teave ning kaebajale esitatud küsimused ei aita kontrollida C. X residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioonil kajastatud andmete õigsust asjaomasel maksustamisperioodil. Esitatud küsimused ei saa suurendada ega vähendada C. X 2021. a tulumaksukohustust. Laenulepinguni jõudmise asjaolude, laenuvõtmise põhjuste, intressi, laenu tagasimaksmise, maksevõime ega laenu tagamise asjaolude väljaselgitamisega ei ole võimalik C. Xle määrata maksu ega vähendada maksukohustust. Võib oletada, et kaebaja vastaks korralduses esitatud küsimustele järgmiselt. Kaebaja ei mäleta täpselt lepingutega seotud asjaolusid ja kuidas laenulepinguteni jõuti, kuid arvab, et seda tehti ilmselt läbirääkimiste tulemusena, kaebaja arvates võeti laen kinnisvara soetamiseks ning omatarbeks, kaebaja arvates oli intressiks 5% ja laen tuli tagasi maksta 31.12.2021. Kaebaja ei mäleta täpselt, kuidas äriühing veendus isiku maksevõimes, aga arvab, et tehti väga põhjalik analüüs, küsiti kõigi pankade kontode väljavõtted, võeti krediidiinfost päringud, küsiti käendajate kohta infot ja nende pangakontode väljavõtted ning garantiiandja kinnistute hindamisaktid, mis ei oleks vanemad kui 6 kuud. Samas tundub kaebajale, et tegemist on kohatu küsimusega ja see on pigem suunatud äriühingu juhatusele. Kaebaja ei mäleta täpselt, kas tegemist oli tagamata või tagatud laenudega, kuid maksustamise seisukohalt ei ole neid erinevalt reguleeritud. Kaebaja oletab, et C. X maksis kõik laenud tagasi 2022. a lõpuks. On arusaamatu, kuidas saaks sellised vastused aidata kontrollida C. X tulumaksukohustust.

3-24-1019 Kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks on sobivaks kriteeriumiks teabe üldine seos maksumenetlusega (vt nt Riigikohtu 26.09.2018 otsus nr 3-16-2324, p 9). Vaidlustatud korralduses ei esine selliseid põhjendamispuudusi, mis tooksid kaasa korralduse tervikuna tühistamise, sest kaebajalt nõutud teave on C. X maksumenetlusega äratuntavas üldises seoses. Korraldusest nähtuvalt pidi kaebajale olema ilmne, et temalt nõutud teabe küsimine hõlmab C. X suhtes toimuvat maksukontrolli füüsilise isiku kogu 2021. a tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse üle. Kaebajalt küsiti teavet C. X ja Libris Group OÜ vaheliste laenutehingute kohta, mis sõlmiti ajal, mil kaebaja oli Libris Group OÜ juhatuse liige. Kaebajale esitatud küsimused on seotud maksukontrolli käigus MTA-le teatavaks saanud konkreetsete laenutehingutega, mille osaliseks on kaebaja olnud ning seetõttu võis kaebajalt eeldada nende tehingutega seotud teabe olemasolu. Maksuhaldur ei pidanud vaidlustatud korralduses kaebajale täpselt selgitama, millist maksumenetluses tähendust omavat asjaolu soovitakse kaebajalt nõutava teabega tõendada või kontrollida, kuidas selline teave täpsemalt maksumenetlust ja maksukohuslasele võimaliku maksu määramise otsustust mõjutab või millisel täpsel eesmärgil kaebajalt saadud teavet maksumenetluses kasutatakse. See, kuidas hinnata olemasolevat ja kolmandalt isikult täiendavalt saadavat teavet, on MTA pädevuses. Kolmas isik ei saa maksuhalduri eest otsustada, kas taotletav teave ja dokumendid võimaldavad korralduses nimetatud eesmärki saavutada või mitte, sest praeguse vaidluse esemeks ei ole kontrolli tulemusena koostatav võimalik maksuotsus. Kuna vaidlustatud korralduse küsimused nr 2–7 puudutavad konkreetsete laenutehingutega seotud tegelikke asjaolusid, siis ei ole nende küsimuste osas teabe nõudmine meelevaldne. C. X kui maksukohustuslasega seotud haldusasjas nr 3-23-1804 vaidlustatud 08.06.2023 korraldusega küsis MTA küsimustes nr 3.2 ja 4.8, kuidas on maksukohustuslane loonud kontakti ülekande teinud isikuga, ning küsimuses nr 4.6, millistest vahenditest maksukohustuslane laenu tagastab. Tallinna Halduskohus tühistas 14.03.2024 otsusega muu hulgas MTA 08.06.2023 korralduses sisalduvad küsimused nr 3.2, 4.6. ja 4.8, kuna kohtule ei olnud äratuntav seos nende küsimuste ja maksumenetluse vahel. Eelkõige jäi arusaamatuks, kuidas nendele küsimustele esitatavad vastused võiksid aidata kaasa C. X 2021. a tulumaksuarvestuse kontrollimisele. Sarnaselt Tallinna Halduskohtu 14.03.2024 otsuses nr 323-1804 esitatud seisukohtadega ei ole ka siinses asjas äratuntav, kuidas saaks maksuhaldurile maksukohustuslase tulumaksuarvestuse kontrollimisel kaasa aidata teave selle kohta, kuidas on lepingupooled jõudnud laenulepingute sõlmimiseni. Ehkki maksumenetluses maksukohuslasele ja kolmandale isikule esitatavad küsimused ei pea olema kokkulangevad, on arusaadav, et vastustaja soovis teada, kuidas on laenulepingu osalised jõudnud laenulepingueelsete läbirääkimisteni. See tähendab, et kaebajale esitatud küsimus oli tähenduselt sarnane 08.06.2023 korralduse tühistatud küsimusega nr 4.8. Kuna vastustaja ei ole vaidlustatud korralduse ühegi esitatud küsimuse vajalikkust ja täpsemat seost selgitanud ka kohtumenetluses, ei ole kohus veendunud, et küsimuse nr 1 puhul esineb üldine seos C. X suhtes toimuva maksumenetlusega. Seega tuleb korraldus tühistada selles sisalduva küsimuse nr 1 osas.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-24-1019 osaühingu seaduslik esindaja, sest vastupidisel juhul on see lihtsalt kunagise juhatuse liikme suvaline arvamus või mälestus, mis võib suure tõenäosusega olla (osaliselt) vale. Kindlasti ei aita kaebaja vastused tuvastada C. X ning Libris Group OÜ (kustutatud) vaheliste laenutehingute asjaolusid. Kaebaja ütlused ei saa tuua endaga kaasa mingeid juriidilisi tagajärgi Libris Group OÜ-le (kustutatud) ega C. Xle. Riigikohus on otsuse nr 3-16-2324 p-s 9 märkinud, et üksnes sel juhul tohib MTA pöörduda otse kolmanda isiku poole, kui kontrollitaval maksukohustuslasel ei saagi olla uuritavat teavet või dokumente. Praegusel juhul pole see nii. Halduskohus leidis, et kuna vastustaja on pöördunud teabe saamiseks esmalt C. X poole, on ta täitnud MKS § 61 lg-s 2 sätestatud kohustuse, sõltumata sellest, et C. Xle tehtud korralduse üle käiv kohtuvaidlus on pooleli. Sellise käsituse korral kaotab kõnealune säte oma tähenduse, milleks on kaitsta kolmandaid isikuid ebavajaliku halduskoormuse eest. Kui seadus on maksukohustuslasele ette näinud võimaluse vaidlustada teabe küsimist ja maksukohustuslane seda teeb, siis ei saa MTA väita, et ta on MKS 61 lg-s 2 sätestatud kohustuse juba täitnud. Sel juhul tulebki ära oodata kohtulahend ning alles siis, kui teabe nõudmise korraldus jääb jõusse ja maksukohustuslaselt siiski teavet ei saada, saab teabe küsimiseks pöörduda kolmanda isiku poole.

3-24-1019 kontrollida. Veel enam – eelnev selgitamine võib oluliselt mõjutada MTA-le antavate vastuste usaldusväärsust, seda eriti nt olukorras, kus tehingupartnerite puhul on tegemist seotud isikutega. Kuigi kohus on otsuses õigesti välja toonud, mis on kolmandalt isikult nõutava teabe nõudmisel sisulisel piiritlemisel sobivaks kriteeriumiks, ei ole ta neid kriteeriumeid küsimuse nr 1 puhul järginud. Halduskohus ei ole ka selgitanud, milles seisneb vaidlusaluse korralduse küsimuse nr 1 erinevus ülejäänud küsimustest. Seisukoht, mille kohaselt on arusaadav, et MTA soovis teada, kuidas on laenulepingu osalised jõudnud laenulepingueelsete läbirääkimisteni, on ekslik. Korralduses esitatud küsimusest nähtuvalt huvitas maksuhaldurit, kuidas jõudsid isikud laenulepingute sõlmimiseni, mitte aga see, kuidas jõuti laenulepingueelsete läbirääkimisteni või kuidas üleüldse loodi kontakt isikuga. Seega ei ole kõnealune küsimus sisult kattuv haldusasjas nr 3-23-1804 vaatluse all olnud korralduse küsimustega nr 3.2 ja nr 4.8, mis puudutasid isikutega kontaktide loomist. Nii on kohus küsimuse nr 1 tühistanud pelgalt haldusasjas nr 3-23-1804 otsuse põhjendustele viidates, kuigi haldusasja nr 3-23-1804 vaidlusaluse korralduse küsimused erinevad oluliselt praeguses haldusasjas vaidlustatud korralduse küsimusest nr 1. Üllatuslik ja põhjendamatu ka halduskohtu etteheide, et MTA ei ole kohtumenetluses selgitanud vaidlustatud korralduse ühegi esitatud küsimuse vajalikkust ning täpsemat seost. Esiteks ei ole kohus MTA-lt küsimuste täiendavat selgitamist nõudnud. Teiseks on halduskohtu etteheide vastuolus tema enda seisukohaga, et maksuhalduril puudub kolmandalt isikult teabe nõudmisel kohustus detailselt põhjendada, milliseid konkreetseid asjaolusid ta soovib kindlaks teha ning kuidas on kaebajalt nõutud teave ja dokumendid konkreetselt seotud maksukohustuslase kontrollimisega. Halduskohus on asunud alusetult piirama maksuhalduri tegevust maksumenetluses (vt MKS § 59, § 61 lg 1).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-24-1019 ja kontrolli objektiks on muu hulgas väidetav laenusuhe C. X ja Libris Group OÜ (kustutatud) vahel 2021. a-l. Äriregistri andmetel oli kaebaja 2021. a-l Libris Group OÜ (kustutatud) juhatuse liige. Seega on kaebaja isik, kellel võib olla teavet C. X ja Libris Group OÜ (kustutatud) vaheliste 2021. a laenutehingute kohta. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vaidlustatud korralduse küsimused nr 2–7 puudutavad konkreetsete C. X ja Libris Group OÜ vahel toimunud laenutehingutega seotud tegelikke asjaolusid ja nende puhul on arusaadav üldine seos C. X suhtes toimuva maksumenetlusega. Tähtsust ei oma see, et kaebaja arvates ei aita tema vastused laenutehingute asjaolusid tuvastada. Selle, kas esitatud küsimused on asjakohased ja millist tähendust saadud vastused omavad, otsustab maksuhaldur (MKS § 11 lg 2 ja § 59 lg 1).

3-24-1019 küsimused on sama tähendusega kui praeguses asjas vaidlustatud korralduse küsimus nr 1 „palume selgitada, kuidas jõuti Libris Group OÜ ja C. X vaheliste laenulepingute sõlmimiseni“. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa küsimusest nr 1 järeldada, et MTA soovis sellega teada just asjaolu, kuidas jõudsid laenulepingu osalised lepingueelsete läbirääkimisteni või kuidas loodi omavaheline kontakt. Seejuures ei ole seda küsimust mõistnud nii ka kaebaja, kes on kaebuse lk-l 2 seoses küsimusega nr 1 märkinud järgmist: „Oletame, et mina kui kunagine juhatuse liige vastaksin, et täpselt ei mäleta, aga arvan, et laenulepinguteni jõuti läbirääkimiste tulemusena.“ (vt dtl 4). Vastustaja on apellatsioonimenetluses selgitanud, et küsimusega nr 1 sooviti saada üldisemaid selgitusi laenulepinguteni jõudmise protsessi ning tehingupoolte rolli kohta selles. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud vastustaja selgitus, et selline teave annab võimaluse hinnata pooltevahelist seotust ning teiste tõenditega kogumis võimaldab anda hinnangu ka tehingu tegelikule toimumisele või muudele asjaoludele, mis omavad tähendust maksukohustuse kindlakstegemisel. Korralduse küsimus nr 1 puudutab sarnaselt küsimustega nr 2–7 konkreetseid Libris Group OÜ ning C. X vahelisi laenulepinguid. Seega on ringkonnakohtu arvates ka küsimuse nr 1 puhul äratuntav küsitava teabe üldine seos läbiviidava maksumenetlusega ning kõnealust küsimust ei saa pidada meelevaldseks. Olukorras, kus MTA-l puuduvad eelnevad andmed laenulepingu sõlmise asjaolude kohta, ei pea küsimuses olema väga konkreetsed ja spetsiifilised, vaid võivad jääda teatud ulatuses n-ö avatud küsimusteks. Esitatavat vastust saab vajadusel hiljem täiendavate küsimuste abil täpsustada. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et MTA 28.02.2024 korraldus on õiguspärane ka selle küsimuse nr 1 osas.

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.