D.F-i kaebus audiitortegevuse järelevalve nõukogu 06.08.2025 otsuse nr 1153 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 22.09.2025 määrus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – D.F, lepinguline esindaja v-adv Taivo Ruus Vastustaja – Audiitorkogu, lepingulised esindajad v-adv Toomas Pikamäe ja v-adv abi Kaspar Kaljurand
Menetluse alus ringkonnakohtus
D.F-i määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse D.F-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 22.09.2025 määruse resolutsiooni punkti 6 peale.
2.Rahuldada D.F-i määruskaebus osaliselt.
3.Tühistada Tallinna Halduskohtu 22.09.2025 määruse resolutsiooni punkt 6 haldusasjas nr 3-25-2924 osas, milles halduskohus jättis rahuldamata D.F-i esialgse õiguskaitse taotluse audiitortegevuse järelevalve nõukogu 06.08.2025 otsuse nr 1153 täitmise peatamiseks osas, milles D.F-i karistati täiendavale kutseeksamile suunamisega.
4.Peatada audiitortegevuse järelevalve nõukogu 06.08.2025 otsuse nr 1153 täitmine osas, milles D.F-i karistati täiendavale kutseeksamile suunamisega moodulite „Eesti finantsaruandluse standard“ ja „Vandeaudiitori kutsetegevuse standard – üldosa“ osas.
5.Määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada kaebaja ja Osaühingu X nimed tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).
3-25-2924
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Audiitortegevuse järelevalve nõukogu (AJN) lõpetas 06.08.2025 otsusega nr 1153 audiitortegevuse seaduse (AudS) § 124 lg 1 p 7, § 143 lg 1, § 144 lg 1 ning lg 2 p-de 9 ja 10, § 145 p 3 ja § 146 lg-te 1 ja 2 ning lg 3 p 1 alusel D.F-i suhtes distsiplinaarmenetluse, luges distsiplinaarsüüteo tuvastatuks ning karistas D.F-i rahatrahviga 200 eurot ja suunas ta täiendavale kutseeksamile EFS (Eesti finantsaruandluse standard) ja VKS üld (Vandeaudiitori kutsetegevuse standard - üldosa) moodulite osas, mis tuleb sooritada hiljemalt 31.03.2026. Kvaliteedikontrolli hinne „oranž“ aastatel 2024 ja 2025 näitab, et vandeaudiitor ei ole järjestikuste aastate jooksul suutnud parandada töövõttude kvaliteedis esinevaid olulisi puudusi ega kvaliteeti nõutava tasemeni täiustada. Olulised menetluses tuvastatud rikkumised olid: 1) RTJ 2 “Nõuded informatsiooni esitlusviisile raamatupidamise aastaaruandes” äritegevuse rahavoogudest mitte aru saamine; 2) RTJ 4 “Varud” lõpetamata toodangu kajastamise põhimõtetest mitte aru saamine; 3) RTJ 5 “Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad” lõpetamata projektide realiseerumise ja kapitaliseerimise põhjendatuse nõuetest mitte aru saamine; 4) RTJ 12 “Tulu kajastamine” sihtfinantseerimise tulu kajastamise põhimõtetest mitte aru saamine; 5) RTJ 15 “Lisades avalikustatav informatsioon” nõuetest arusaamine osas, mis käsitleb tingimuslike kohustiste ja varade kajastamist ning avalikustamist; 6) ISRE(EE)2400-47 “Rahvusvaheline ülevaatamise teenuse standard“, mis puudutab audiitoripoolset asjakohase tõendusmaterjali hankimist järelpäringute teel; 7) ISRE(EE)2400-69 “Rahvusvaheline ülevaatamise teenuse standard“, mis puudutab audiitoripoolset arusaamist, kas finantsaruanded on kooskõlas rakendatava finantsaruandluse raamistikuga. D.F teadis või pidi teadma, et on allutatud AudS §-s 40, § 41 lg-s 1 ja 45 lg-s 1 sätestatule. Nõuete täitmata jätmine ei ole vabandatav, kuna kohustuse täitmist välistavad asjaolud ei ole tõendamist leidnud. Oluliste rikkumiste tõttu on menetlusaluse isiku distsiplinaarsüütegu oluline ning kahjustab vandeaudiitori kutset, Audiitorkogu, selle organite või nende liikmete mainet, usaldusväärsust ja autoriteeti. Distsiplinaarmenetluses tuleb lugeda tuvastatuks asjaolu, et D.F on süüliselt täitmata jätnud Audiitorkogu liikme kohustuse täita audiitori kutsestandardeid ja muid Audiitorkogu liikme tegevust reguleerivaid õigusakte. Karistust kergendavaks asjaoluks on hea koostöö menetlejatega ning kvaliteedikontrolli käigus enamuse tähelepanekute puhul oma eksimuste tunnistamine. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistuse määramata jätmine AudS § 146 lg 3 p 2 alusel ei ole käesoleval juhul asjakohane, kuivõrd rikkumine ei ole väheoluline. AudS § 146 lg 3 p 3 kohane menetluse lõpetamine ja karistuse määramata jätmine, kui süütegu annab aluse kutse äravõtmiseks, oleks antud menetluses liigselt audiitori õigusi piirav. Töövõtud, mille osas audiitor oma tähelepanekud tegi, olid pigem väikesed ettevõtted, mistõttu ei ole toimunud ülekaalukat avaliku huvi kahjustamist ning puudub ohu jätkuva kaitsmise vajadus. AJN-i 2024. ja 2025. a otsustest nähtuvalt ei ole vandeaudiitor suutnud parandada töövõttude kvaliteedis esinevaid olulisi puudusi ega kvaliteeti nõutava tasemeni täiustada. Kvaliteedikontrolli käigus tehtud olulised tähelepanekud näitavad, et D.F-il ei ole audiitori kutsestandardite rakendamiseks piisavaid teadmisi. Noomitus ei oleks sobilik karistus, et mõjutada D.F-i ja teisi isikuid hoiduma taolistest rikkumistest ning kaitsta avalikku huvi. Ainuüksi rahatrahv ei oleks karistuse eesmärki silmas pidades piisav. Sobiv, vajalik ja 2(8)
3-25-2924 mõõdukas distsiplinaarkaristus käesoleval juhtumil on rahatrahv koos täiendavale kutseeksamile suunamisega, mis tuleb AudS § 24 lg 2 kohaselt läbida hiljemalt 31.03.2026.
2.D.F esitas 05.09.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse AJN-i 06.08.2025 otsuse tühistamiseks ning esialgse õiguskaitse (EÕK) taotluse AJN-i 06.08.2025 otsuse kehtivuse peatamiseks kuni haldusasjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Otsus on ebaselge, kaebaja ei ole olulisi rikkumisi ega ühtegi distsiplinaarsüütegu toime pannud, AJN on tuginenud karistamise ajaks aegunud teole ning karistust ei ole kaalutud, see on ebaõiglane, ebaproportsionaalne ja ebavõrdselt kohtlev. Täiendavale kutseeksamile suunamine tähendab kaebaja jaoks reaalset mainekahju ja klientide lahkumist eksamiks ettevalmistamise aja jooksul. Vandeaudiitor D.F on audiitorettevõtja OÜ X ainus audiitor. Kutseeksamid on tõsised ja rasked ning selle sooritamiseni jäävat aega tuleb reaalselt ka eksamiks valmistumiseks kasutada. Seetõttu väheneb kaebaja sissetulek olulisel määral, tekkimata jäävaks käibeks on hinnanguliselt 30 000 eurot. Kaebaja peab ja tal on õigus keskenduda kutsetööle ning mitte kanda rahalist kulu ja asuda täiendavaks eksamiks valmistuma enne, kui on saabunud lõplik õigusselgus vaidlustatud karistusotsuse kehtivuse, sh karistuse püsima jäämise osas. Haldusakti kehtivuse mittepeatamisel saabuks täiendava kutseeksami sooritamiseks määratud tähtpäev (hiljemalt 31.03.2026) vaieldamatult enne kohtuasja menetlust lõpetava lahendi jõustumist, mis tähendaks karistuse kandmise kohustust enne karistusotsuse üle peetava vaidluse lõppemist. Vaidlustatud otsuse kehtivuse peatamine ei tekitaks kellelgi kahjulikku pöördumatut tagajärge, esialgse õiguskaitse kohaldamine on mõistlik ja proportsionaalne.
AJN palus vastuses jätta kaebaja EÕK taotlus rahuldamata.
Kaebaja EÕK vajadus on väike. kaebajal on piisavalt rahalisi vahendeid trahvi tasumiseks ning tulenevalt vandeaudiitorile seadusega pandud täiendusõppe kohustusest peab kaebaja sõltumata 06.08.2025 otsusest läbima viidatud valdkondades täiendkoolituse. 06.08.2025 otsusega määratud täiendava kutseeksami läbimiseks omandatud täiendusõppe saab lugeda audiitortegevuse seaduse (AudS) § 42 lg-s 1 sätestatud koolituskohustuse täitmise hulka. AJN on kahel korral, st 15.02.2024 otsusega ja 19.05.2025 otsusega lõpetanud kaebaja audiitorbüroo, st OÜ X kvaliteedikontrolli märkusega „oranž“ – audiitorteenuse kvaliteedis esines oluline rikkumine, täiustamine nõutav. Ka nende otsuste leiud ja järeldused viitavad sellele, et kaebaja peab oma kutsetegevuses muudatusi tegema. Kaebaja ei ole kvaliteedikontrolli otsuseid vaidlustanud. EÕK taotluse rahuldamine kahjustab avalikku huvi, milleks on audiitorteenuse osutamise usaldusväärsus ja kvaliteet. Kaebajal on võimalik jätkata kutseteenuse osutamist senisel viisil vaatamata asjaolule, et AJN on kahel korral leidnud kaebaja audiitorühingu kutseteenuse kvaliteedis olulisi rikkumisi ja leidnud, et täiendamine on nõutav. Rikkumised tuvastati 2024. ja 2025. a ning nende aastate jooksul ei parandanud kaebaja töövõttude kvaliteedis esinevaid puudusi. Kohtupraktikas on korduvalt leitud, et puudustega audiitorteenuse osutamine kahjustab oluliselt avalikke huve. Kaebuse eduväljavaated on pigem kasinad. Kaebaja ega kaebaja audiitorühing ei ole eelviidatud AJN-i 15.02.2024 ja 19.05.2025 otsuseid vaidlustanud. Tegemist on seega kehtivate haldusaktidega ja vaidlust ei saa olla selles, et kaebaja kutsetegevuses esinesid otsustes näidatud puudused. Kaebusega soovitakse sisuliselt vaidlustada kehtivaid haldusakte, 3(8)
3-25-2924 mis on õiguslikult perspektiivitu. 06.08.2025 otsuses näidatud distsiplinaarsüütegu pole aegunud ja kaebaja kaebuses esitatud vastuväidetest nähtuvalt mõistab ta hästi, mille eest teda karistatakse. Vaidlusalune otsus on proportsionaalne ega kahjusta ebamõistlikult kaebajat. Kaebaja mainekahju tuleneb eeskätt sellest, et tema kutsetegevuses tuvastati olulised rikkumised, st AJN-i 15.02.2024 ja 19.05.2025 otsustest. Distsiplinaarmenetluse asjaolud ja läbiviimine ei ole avalikud (vt AudS § 143 lg 3) ning AJN ei avalda ega ole senini avaldanud ühtegi distsiplinaarkaristuse otsust. Asjaolu, et 06.08.2025 otsus võiks saada avalikuks ja seeläbi kahjustada kaebajat, ei ole iseseisvalt 06.08.2025 otsuse õigusvastasuse või vaidlustamise alus. Kaebajal on ka võimalik taotleda 06.08.2025 otsuse avaldamise piiramist.
4.Tallinna Halduskohus jättis 22.09.2025 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 6). 200-eurost rahatrahvi ei saa pidada niivõrd suureks, et selle tasumine põhjustaks kaebajale tõsiseid majanduslikke raskusi ja pöördumatuid tagajärgi kohtumenetluse ajal. Kaebajal on piisavalt rahalisi vahendeid, et kohtuvaidluse ajal AJN-i 06.08.2025 otsus rahatrahvi osas täita. Vaidlusaluse otsuse tühistamisel kuulub makstud trahvisumma kaebajale tagastamisele. Seega puudub kaebajal EÕK vajadus rahatrahvi puudutavas osas. Kindlal ajal toimuva kutseeksami ettevalmistamiseks ja sooritamiseks kuluvat aega pole aga võimalik tagasi pöörata. Lähtuvalt kutseeksami olemusest ei saa seda ka võrdsustada tavapärase täiendusõppega, milleks sobivat aega ja teemat saab kaebaja AudS § 42 lg-s 3 sätestatud piirides valida. Seega saab kaebaja EÕK vajadust kutseeksamile suunamist puudutavas osas jaatada. Kaebust ei saa praeguses menetlusetapis pidada ilmselgelt perspektiivituks. Vaidlustatud otsuse õiguspärasuse kontrollimiseks on vaja põhjalikumalt uurida poolte esitatud seisukohti ja tõendeid, mida saab teha alles asja sisulise läbivaatamise käigus. Käesoleval juhul ei ole EÕK kohaldamine siiski põhjendatud. Arvesse tuleb võtta, et kaebaja audiitorbüroo suhtes, mille ainsaks vandeaudiitoriks on kaebaja, on kahel järjestikusel aastal läbi viidud kvaliteedikontrollid, mis lõppesid AJN-i 15.02.2024 ja 19.05.2025 otsustega tulemusega „oranž“ - audiitorteenuse kvaliteedis esinesid olulised rikkumised, täiustamine nõutav. Neid otsuseid, milles toodud rikkumised on ühtlasi olnud aluseks distsiplinaarmenetluse läbiviimisel, ei ole vaidlustatud. Seega puudub vaidlus, et kaebaja teenuse kvaliteedis esinesid olulised puudused ja tema pakutava audiitorteenuse kvaliteet nõuab täiustamist. AudS § 145 p 3 näeb ette võimaluse määrata distsiplinaarkaristuseks rahatrahv koos täiendavale kutseeksamile suunamisega. AudS § 42 lg 1 näeb ette vandeaudiitori kohustuse täiendada oma teadmisi ja oskusi täiendusõppe korra kohaselt. Käesoleval juhul tuleb eeldada, et kaebajal on kutseeksamiks valmistumiseks piisav ajavaru ning tal on võimalik oma tegevusi planeerida selliselt, et põhitöö tegemine poleks kriitiliselt häiritud. Juhul kui kaebaja kannab seoses eksamiks ettevalmistamise ja selle sooritamisega kahju, on tal võimalik oma õigusi kaitsta ka riigivastutuse seaduses sätestatud korras esitatava kahju hüvitamise nõudega. Praegusel juhul kaalub avalik huvi kvaliteetse ja usaldusväärse audiitorteenuse suhtes üles kaebaja EÕK vajaduse ning selle kohaldamata jätmisest tulenevad tagajärjed. Erinevate lahenduste tagajärgede hindamisel tuleb arvestada, et vandeaudiitori hinnangud võivad olla aluseks hilisemate finantsotsustuste vastuvõtmisele ning vajadus kaitsta audiitorteenuse 4(8)
3-25-2924 kvaliteeti on oluline avalik huvi. EÕK-d saab kohaldada juhul, kui esineb piisav kindlus, et osutatav audiitorteenus – sh kohtumenetluse ajal – vastab teenuse osutamiseks vajalikele nõuetele (Tallinna Ringkonnakohtu 06.08.2019 määrus asjas nr 3-19-897, p-d 20 ja 21). Antud juhul ei ole sellise olukorraga tegemist.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.Kaebaja palub määruskaebuses tühistada halduskohtu määruse ning uue määrusega peatada kuni käesolevas haldusasjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni vastustaja 06.08.2025.a otsuse nr 1153 kehtivus. Kohus on hinnanud ebaõigesti EÕK vajadust rahatrahvi puudutavas osas. Kohus on füüsilisest isikust kaebaja varalist seisundit hinnanud juriidilise isiku OÜ X 2024. a majandusaasta aruande alusel. Põhjendamatu on kaebaja ja tema audiitorbüroo varade automaatne samastamine. Kaebajal on vajadus kasutada 200 eurot muude kulude ja kohustuste kandmiseks. Kutseeksamile suunamist puudutavas osas on kohus hinnanud ebaõigesti avalikku huvi. Vastustaja lubab kaebajal enne täiendava kutseeksami sooritamist tegutseda edasi ilma piiranguteta perioodil 07.08.2025 – 31.03.2026. EÕK-d saab seega kohaldada, kuna esineb piisav kindlus, et osutatav audiitorteenus vastab teenuse osutamiseks vajalikele nõuetele. Halduskohus ei ole arvestanud vaidlustatud haldusaktiga määratud karistuse tegelikku toimet ja mõju kaebajale. Samuti ei ole kohus arvestanud sellise avaliku huvi puudumist, mis nõuaks jõustumata karistusotsuse täitmist. Ebaõige on halduskohtu väide, et karistuseks määratud kutseeksam ei põhjustaks kaebajale olulisi tagajärgi. Kutseeksam on täienduskoolitusega võrreldes palju koormavam.
Vastustaja palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.
Kaebaja ei ole tõendanud esialgse õiguskaitse vajadust 200 euro suuruse rahatrahvi osas. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et ta ei suuda hiljemalt 04.11.2025 maksta 200-eurost rahatrahvi. Sellist rahatrahvi ei saa pidada kaebajat ebamõistlikult koormavaks. Kehtivate ja vaidlustamata haldusaktidega, st AJN-i 15.02.2024 otsusega ja 19.05.2025 otsusega hinnati kaebaja audiitorbüroo KVK-d märkusega ORANŽ – audiitorteenuse kvaliteedis esines oluline rikkumine, täiustamine nõutav. Täiendava kutseeksami valdkonnad kattuvad vandeaudiitori kohustusliku täiendusõppe valdkondadega, mistõttu täiendava kutseeksami sooritamine ei ole kaebajat ülemäära koormav. Kaebaja esialgse õiguskaitse vajadus täiendava kutseeksami osas on väike. Kohtupraktika kohaselt on kvaliteetne ja nõuetele vastav audiitorteenuse osutamine oluline avalik huvi, mis välistab erinevates vastustajaga seotud kohtuvaidlustes esialgse õiguskaitse kohaldamise, sh kohtuvaidlustes, milles vaidlustatakse vandeaudiitori kutse äravõtmist või audiitorettevõtja tegevusloa kehtetuks tunnistamist. EÕK kohaldamine tähendaks, et kaebaja saaks jätkata vandeaudiitori kutsetegevust senisel viisil, st viisil, millega võivad kaasneda olulised rikkumised kutsetegevuse kvaliteedis. EÕK kohaldamine kahjustaks oluliselt audiitorteenuse osutamise usaldusväärsust ja kvaliteeti.
5(8)
3-25-2924 Kätte toimetatud, st kehtiv haldusakt kuulub täitmisele, v.a. kui haldusorgan või kohus peatab haldusakti täitmise. Väited kaebaja poolt kõikide nõuete täitmise ja täiendavaks kutseeksamiks antud 7-kuulise tähtaja liigse pikkuse osas on vastuolus kaebaja väidetega, et kaebaja ei pruugi täiendavat kutseeksamit läbida ja et täiendavaks kutseeksamiks on vajalik spetsiifiline täiendav ettevalmistusaeg. Kaebaja jätab tähelepanuta asjaolu, et ta saab täiendava kutseeksami sooritamiseks läbitud koolitused arvestada vandeaudiitori kohustusliku koolituse hulka.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning see vastab nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
8.Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab isiku õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. EÕK kohaldamiseks peab kaebajat ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Vajaduse korral tuleb esialgset õiguskaitset kohaldada ka siis, kui pöördumatute tagajärgede saabumine pole kindel (nt Riigikohtu 11.12.2020 määrus nr 3-20-605, p 11). EÕK taotluse lahendamisel peab kohus HKMS § 249 lg-te 1 ja 3 järgi arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate lahenduste tagajärgi kaebajale, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele (nt Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 15). EÕK kohaldamine ei eelda seejuures kaebusel väga heade eduväljavaadete olemasolu, vaid EÕK kohaldamise saaks iseseisvalt välistada üksnes kaebusel igasuguste usutavate eduväljavaadete puudumine (nt Riigikohtu 14.12.2004 määrus nr 3-3-1-85-04, p 16; 22.11.2004 määrus nr 3-3-1-76-04, p 8).
9.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et 200-eurost rahatrahvi ei saa pidada niivõrd suureks, et selle tasumine põhjustaks kaebajale tõsiseid majanduslikke raskusi ja pöördumatuid tagajärgi kohtumenetluse ajal. Kaebaja ei ole majanduslike raskuste esinemist usutavalt põhistanud. Kuna kaebajal puudub rahatrahviga seoses esialgse õiguskaitse vajadus, siis jättis halduskohus taotluse selles osas põhjendatult rahuldamata.
10.Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus kutseeksamile suunamist puudutavas osas. Täiendava kutseeksami (sh osaliselt) sooritamiseks tuleks ka kogenud ja täiendusõppes osalenud vandeaudiitoril ilmselgelt ette valmistuda ning sellel ajal ei oleks tal võimalik täielikult oma kutsetegevusele pühenduda. Kaebaja kutsetegevus oleks igal juhul oluliselt piiratud ka tulenevalt AudS § 65 lg-st 5. Praeguses asjas tehtav kohtuotsus ei saaks ilmselt jõustuda enne 31.03.2026 (vähemasti edasikaebamise korral). Kui kaebaja sooritaks täiendava kutseeksami vaidlustatud otsuses määratud tähtajaks, ei oleks see enam tagasipööratav, kaebus muutuks suures osas ainetuks ja kaebaja õiguste tõhus kaitse kohtuotsusega sisuliselt võimatuks. Kui kaebaja täiendavat kutseeksamit määratud tähtpäevaks ei läbi, siis riskib ta võimalusega, et temalt võetakse ära vandeaudiitori kutse (vt AudS § 32 lg 4 p 4) ja isegi selle otsuse vaidlustamise korral ei ole EÕK kohaldamine kindel. Kaebaja õiguskaitsevajadust ei saa eeltoodu tõttu pidada väheseks.
11.Ringkonnakohus jagab halduskohtu hinnangut, et kaebust ei saa praeguses menetlusetapis pidada ilmselgelt perspektiivituks. Ringkonnakohus peab siiski vajalikuks rõhutada, et AJN-i vaidlustatud otsus, nagu halduskohus ka märkinud on, tugineb kaebaja audiitorbüroo kvaliteedikontrolli tulemuste kohta koostatud AJN-i 15.02.2024 ja 19.05.2025 otsustele, mida 6(8)
3-25-2924 ei ole vaidlustatud. Audiitorettevõtja suhtes läbiviidava kvaliteedikontrolli raames hinnatakse mh vandeaudiitori kutsetegevuse standardite ja AudS-ga sätestatud nõuete täitmist (AudS § 137 lg 6 p 1), kuid kvaliteedikontrolli tulemusi kajastav otsus ei ole siiski eelhaldusakt distsiplinaarmenetluses tehtavale otsusele. Audiitori suhtes distsiplinaarmenetluse alustamise võivad küll tingida mh kvaliteedikontrolli tulemused (AudS § 143 lg 1), kuid neile on vandeaudiitoril võimalik esitada vastuväiteid nii distsiplinaarmenetluses kui ka karistuse määramise otsuse vaidlustamisel (nt Tallinna Ringkonnakohtu 15.10.2019 määrus nr 3-191486, p 14; Tallinna Ringkonnakohtu 23.12.2025 määrus haldusasjas nr 3-25-2923, p 13).
12.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustajaga, et audiitorteenuse usaldusväärsuse ja kvaliteedi suhtes esineb kaalukas avalik huvi, kuid praeguses asjas ei ole välja toodud selliseid asjaolusid, mille põhjal tuleks järeldada, et avalik huvi saaks ülemääraselt kahjustatud juhul, kui kaebaja ei läbi osalist täiendavat kutseeksamit hiljemalt 31.03.2026, vaid kaebuse rahuldamata jätmise korral peaks seda tegema alles pärast kohtuotsuse jõustumist (vt sarnases asjas ka Tallinna Ringkonnakohtu 23.12.2025 määrus haldusasjas nr 3-25-2923, p 14). Ringkonnakohus võtab seejuures arvesse, et kaebajal on AudS § 42 lg-st 1 tulenev kohustus oma teadmisi jooksvalt täiendada ning puuduvad väited, et kaebaja oleks kõnealust kohustust rikkunud. Vaidlustatud AJN-i 06.08.2025 otsusest nähtub, et kaebaja on teinud vastustajaga koostööd ja võimalikke eksimusi tunnistanud ning lisaks on otsuse p-s 2.14 leitud, et puudub ohu jätkuva kaitsmise vajadus. Kuna AJN-i 19.05.2025 otsusega mh suurendati kaebaja audiitorbüroo kvaliteedikontrolli nimisagedust (1 × aastas), siis on vastustajal lähiajal võimalik veenduda, kas meetmeid on rakendatud ja kas need on olnud tulemuslikud. Kui uue kvaliteedikontrolli raames peaksid siiski ilmnema samalaadsed rikkumised, võib see anda täiendava aluse järelduseks, et tegelikuks põhjuseks on kaebaja puudulikud teadmised ja oskused ning sel juhul võib EÕK jätkuv kohaldamine osutuda avalikku huvi ülemääraselt kahjustavaks.
13.Eeltoodust tulenevalt tuleb määruskaebus osaliselt rahuldada ja tühistada halduskohtu määruse resolutsiooni p 6 osas, milles halduskohus jättis rahuldamata kaebaja EÕK taotluse peatada vaidlustatud otsuse täitmine osas, milles kaebajat karistati täiendavale kutseeksamile suunamisega. Ringkonnakohus teeb selles osas uue määruse, millega peatab AJN-i 06.08.2025 otsuse nr 1153 täitmise osas, milles kaebajat karistati täiendavale kutseeksamile suunamisega EFS ja VKS-üld moodulite osas.
14.Ringkonnakohus selgitab, et kui kaebus AJN-i 06.08.2025 otsuse nr 1153 tühistamiseks jääb rahuldamata osas, milles kaebajat karistati täiendavale kutseeksamile suunamisega moodulite „Eesti finantsaruandluse standard“) ja „Vandeaudiitori kutsetegevuse standard – üldosa“ osas, siis tuleb AJN-l pärast kohtuotsuse jõustumist määrata täiendava kutseeksami sooritamiseks kaebajale uus mõistlik tähtaeg. Vastustajal on võimalik täpsemalt hinnata, milline on asjassepuutuvate moodulitega seonduvalt ettevalmistamist vajav maht ning kaalumisel saab muu hulgas arvestada rikkumisest möödunud aega ja sellest tulenevalt tungivamat avalikku huvi, et täiendava kutseeksami sooritamise kohustuse täitmine toimuks esimesel võimalusel (vt selle kohta Tallinna Ringkonnakohtu 14.01.2026 määrus asjas nr 325-2923, p 11).
15.HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4 alusel tuleb jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada kaebaja ja temaga seotud audiitorettevõtja nimed tähemärgiga.
/allkirjastatud digitaalselt/ 7(8)
3-25-2924
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.