Veiko Vaske (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika Laatsit
Otsuse tegemise aeg ja koht
16.veebruaril 2026 Tallinnas
Haldusasja number
3-24-48
Haldusasi
W.K kaebus Saaremaa Vallavalitsuse 12.12.2023 korralduse nr 2-3/1497 tühistamiseks ja Saaremaa valla kohustamiseks Kaebaja – W.K
Menetlusosalised ja nende esindajad Vaidlustatud kohtulahend
Vastustaja – Saaremaa Vallavalitsus, volitatud esindaja Kaire Müür Tallinna Halduskohtu 28.06.2024 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
W.K apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta W.K apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.06.2024 otsus muutmata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
3.Jõustunud kohtuotsuse arvutivõrgus avaldamisel asendada kaebaja nimi initsiaalidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 18.03.2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 punkt 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.W.K (kaebaja) oli Saare maakonnas Saaremaa vallas Vilsandi külas asuvate Kusti (katastritunnus 30101:003, pindala 2,17 ha, sihtotstarve 100% elamumaa) ja Saarepõllu (katastritunnus 30101:003:0562, pindala 3,61 ha, sihtotstarve 100% maatulundusmaa) kinnistute kaasomanik. Ta esitas 18.02.2023 Saaremaa Vallavalitsusele taotluse detailplaneeringu (DP) algatamiseks Kusti ja Saarepõllu kinnistutel ning Pidaja kinnistul (katastritunnus 30101:003:0461, pindala 11,19 ha, sihtotstarve 100% maatulundusmaa). Kaebaja ei olnud Pidaja kinnistu omanik. Ala jääb tervikuna Vilsandi rahvuspargi Vilsandi piiranguvööndisse ja kuulub Vilsandi linnu- ja loodusalana Natura 2000 võrgustikku. Taotluse kohaselt oli detailplaneeringu eesmärk Kusti kinnistul olemasolevatele elamule, saunale ja ait/kuurile kuni 33% ulatuses juurdeehituste kavandamine, olemasoleva kuuri asemele kuni 100 m2 suuruse osaliselt avaliku funktsiooniga hoone rajamine, talveaia, kommunikatsioonide ja tehnorajatiste rajamine ning kinnistu piiride korrigeerimine; Saarepõllu kinnistul kuni 400 m2 ehitisealuse pinnaga 2-korruselise külastuskeskuse, puurkaevu ja tehnorajatiste, sh päikesepargi rajamine; Pidaja kinnistul endise talu hoonestuse taastamine, katastriüksuse jagamine ja piiride korrigeerimine, millega liidetaks Kusti kinnistule ca 1000 m2 ning moodustataks avalikult kasutatav teemaa katastriüksus pindalaga ca 500 m2.
2.Vabariigi Valitsus kehtestas 17.03.2023 määrusega nr 29 „Vilsandi rahvuspargi kaitseeeskiri“ (määrus nr 29) Vilsandi rahvuspargi uue kaitse-eeskirja, mis jõustus 01.04.2023.
3.Saaremaa Vallavalitsus küsis 22.02.2023 kirjaga nr 5-2/1095-2 Keskkonnaametilt (KeA) kui rahvuspargi valitsejalt seisukohta detailplaneeringu algatamise taotlusele,. KeA vastas 23.03.2023 kirjaga nr 6-2/23/3672-2, et ei nõustu Kusti kinnistul ajaloolise talukoha rehielamu ja aitade laiendamisega ning nõustuks ülejäänud õueala hoonete laiendamisega nii, et säiliks harmoonia ümbruskonna samaliigiliste hoonetega. KeA ei nõustu Saarepõllu kinnistu hoonestamisega. Pidaja kinnistul on ajaloolise talukoha taastamine võimalik, kuid arvestada tuleb rahvuspargis ehitamise põhimõtteid.
4.Saaremaa Vallavalitsus (vastustaja) jättis 12.12.2023 korraldusega nr 2-3/1497 DP algatamata planeerimisseaduse (PlanS) § 128 lg 2 p 2 alusel, kuna on ilmne, et DP elluviimine ei oleks tulevikus võimalik. KeA ei nõustunud 23.03.2023 kirjas Saarepõllu maaüksuse hoonestamisega, kuid ehitustegevuseks ja DP kehtestamiseks on vaja KeA luba. Pidaja kinnistu omanik on teatanud, et ei ole kaebajaga siduvaid kokkuleppeid sõlminud. Kusti ja Saarepõllu kinnistute kaasomanikud on teatanud, et ei soovi hoonete laiendamist Kusti kinnistul ega hoonestust Saarepõllu kinnistul, vaid on nõus üksnes Kusti kinnistule biopuhasti, rehielamu vee- ja kanalisatsioonitrassi, maasoojuspumba, kahe puurkaevu ning vajaliku taristu rajamisega. Huvitatud isikul puudub õigus ehitada ilma kaasomanike ja Pidaja kinnistu omaniku nõusolekuta.
5.W.K esitas 06.01.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse faktiliste asjaolude tuvastamiseks, vastustaja 12.12.2023 korralduse tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks DP algatamise taotluse uueks läbivaatamiseks ning KeA 23.03.2023 kirja õigusliku siduvuse puudumise või õigusvastasuse tuvastamiseks. Kohus tagastas kaebuse tuvastamisnõuete osas ning võttis kaebuse menetlusse korralduse tühistamise ja vastustaja kohustamise nõuetes. Kokkuvõtlikult olid kaebuse põhjendused järgmised. Vastustaja ei ole arvestanud kõikide kaebaja seisukohtade ja õigustega. Kaalutlusõigust ja uurimispõhimõtet ei ole nõuetekohaselt teostatud. Ei ole tehtud ühtegi ekspertiisi ega kogutud spetsialistide arvamusi hoonestamise võimaluste analüüsimiseks ja kaitsealuste liikide, koosluste või elupaikade tuvastamiseks ning mõju väljaselgitamiseks. Saarepõllu kinnistu 2(8)
3-24-48 hoonestataval osal puuduvad kaitsealused liigid ja objektid ning kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Tulenevalt looduskaitseseaduse (LKS) § 14 lg 1 p-st 5 ei ole KeA kiri DP algatamisel siduv, vastustaja pidi ise asjaolud välja selgitama ja neid kaaluma. Uus hoonestus tagaks esmatähtsaid teenuseid, aitaks kaasa elu säilimisele, parandaks Vilsandi inimeste elukvaliteeti. Vastustaja ja KeA on eiranud säästva arengu seaduse § 1 lg-s 2 sätestatud integreerimisprintsiipi ja §-s 2 sätestatud looduskeskkonna säästliku kasutamise eesmärke. Vilsandi piiranguvööndi piirangud ja LKS § 31 lg 2 p-s 8 sätestatud ehituskeeld on ebaproportsionaalsed. Nende kohaldamine ei ole põhjendatud, kui kinnistu koosseisus on muu maa või elamumaa. PlanS § 128 lg-d 1 ja 2 annavad vastustajale kaalutlusõiguse. Meetmete proportsionaalsust ei ole kaalutud. Tuginetakse ainult KeA kirjale. Keeldumine on vastuolus põhiseaduse §-ga 11. DP algatamisel ja koostamisel ei ole kaitseala valitseja nõusolekut vaja kinnistute piiride muutmiseks, mida kaebaja soovib, samuti Kusti kinnistule kaasomaniku püstitatud ehitiste seadustamiseks. Nõusolekute puudumine ei takista DP algatamist ega koostamist. Ei nähtu ühtegi erahuvi, mis oleks kaalukam kaebaja omandiõigusega seotud huvist. Pidaja kinnistu omaniku volikirja ei ole esitatud, järelikult tuleb lugeda, et tema seisukohta ei ole menetluses küsitud. Kusti ja Saarepõllu kinnistute kaasomanike vastuseis ei ole alus DP algatamisest keelduda, kuna nad ei ole näidanud riivet oma õigustele. Neil puudub koostöötahe. Algatamisest keeldumine on ennatlik, kaebaja saavutab vajalikud kokkulepped ja on alustanud tsiviilmenetlust kasutuskorra kokkuleppe saamiseks ning tahteavalduste asendamiseks. Vilsandile on rajatud ka suuremaid ehitisi kui Saarepõllu kinnistule kavandatud 400 m 2 hoone. Omanikke koheldakse ebavõrdselt. PlanS § 142 lg 1 kohaselt võib DP sisaldada üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut, mistõttu ei takista maakasutuse juhtotstarve DP algatamist. LKS § 14 lg 1 p-d 1, 2, 5˗8, § 24 lg-d 1 ja 4, § 26 lg 2 p 4, § 31 lg 2 p-d 1 ja 8, § 38 lg 1 p 1, § 69 lg 3 ja PlanS § 128 lg 2 p 2 on põhiseadusega vastuolus ning tuleb jätta kohaldamata. Samuti palub kaebaja küsida Euroopa Kohtult eelotsust.
6.Vastustaja vaidles kaebusele vastu kokkuvõttes järgmistel põhjendustel. DP elluviimise võimatus on ilmne, kuna KeA ei anna nõusolekut soovitud hoonestuse ehitamiseks ega sellekohase DP kehtestamiseks. Kusti ja Saarepõllu kinnistute kaasomanikud ja Pidaja kinnistu omanik ei ole andnud nõusolekut DP algatamiseks ja koostamiseks. See ei takista küll DP algatamist, kuid tähendab, et hiljem ei oleks võimalik DP-d ehitusõiguse realiseerimiseks ellu viia. Kaebaja ei lisanud DP algatamise taotlusele eskiisi, mistõttu ei olnud teada ka võimalikud hoonestatavad alad ja piiranguid vaadati kogu katastriüksuse ulatuses. Vilsandi rahvuspargis kaitstakse lisaks liikidele ka kultuurilisi väärtusi. Hoonete seadustamine ei ole võimalik, sh DP alusel. Vastustaja pädevuses ei ole hinnata LKS § 31 lg 2 p-s 8 sätestatud ehitamise piirangut. Kaebajat ei ole ebavõrdselt koheldud, ehitusload teistel kinnistutel on antud kehtiva õiguse alusel.
3(8)
3-24-48 Vastustaja pöördus Pidaja kinnistu omaniku poole rahvastikuregistrijärgsel e-posti aadressil ja sai küsitud vastuse. Hinnang isikute koostöötahtele ei puutu asjasse. Võimaliku nõusoleku saamine kohtu teel ei ole kindel. Kehtiva Kihelkonna valla üldplaneeringu kohaselt on tegu rohevõrgustiku alaga, võimalik üldplaneeringu muutmine tulevikus ei puutu asjasse. Hoonestamise välistab eeskätt KeA, kaasomanike ja Pidaja kinnistu omaniku nõusolekute puudumine, mitte üldplaneering. Vastustaja ei pidanud hoonete mõju kaaluma, kuna kaitseala valitseja KeA on andnud seisukoha, et Saarepõllu kinnistu hoonestamisega ei nõustuta. Katastriüksuste jagamine ei ole DP kohustusega tegevus.
7.Tallinna Halduskohus jättis 28.06.2024 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Kaebaja on Kusti ja Saarepõllu kinnistute kaasomanik, kuid ei ole Pidaja kinnistu omanik. Kusti ja Saarepõllu kinnistute teised kaasomanikud on haldusmenetluses kinnitanud, et nõustuvad KeA seisukohtadega, ei soovi hoonete laiendamist Kusti kinnistul ega Saarepõllu kinnistu hoonestamist. Kaasomanikud on nõus ainult Kusti kinnistul teatud tehnorajatiste ehitamisega. Pidaja kinnistu omaniku esindaja on kinnitanud, et omanikuga ei ole siduvaid kokkuleppeid ja DP-ga nõustumiseks ei ole alust. Vaatamata väidetavale volikirja mitteesitamisele puudub alus kahelda selle info usaldusväärsuses, haldusmenetluses kehtivad vormivabaduse ja eesmärgipärasuse põhimõtted. Vastustaja täitis kohaselt uurimispõhimõtet, kui suhtles Pidaja kinnistu omaniku esindajaga, eriti arvestades, et omanik on välismaalane. Seega on tõendatud, et DP elluviimine ei ole ilmselgelt tulevikus võimalik, kuna puuduvad omanike nõusolekud. Kaebaja väide nõusolekute saamise kohta on paljasõnaline ja hüpoteetiline. Kaebajal on pärast kohtu teel nõusolekute saamist alati võimalik DP algatamise taotlus uuesti esitada. Vastustajal oleks olnud ebamõistlik jääda asja otsustamisel ootama kohtumenetluse lõppu. Kaebaja omandiõigus ei ulatu Pidaja kinnistule. Omaniku nõusolekuta DP algatamisel oleks ilmselgelt rikutud omaniku subjektiivseid õigusi. PlanS § 129 lg 2 p 2 ei ole põhiseadusega vastuolus. Olukorras, kus kaebaja ei ole kõigi omanikega kokkuleppeid saavutanud, ei saa rääkida omandiõiguse riivest, ebaproportsionaalsest piirangust või vaba eneseteostuse piirangust. Kaebaja omand ulatub üksnes tema omandiõiguse esemele ning ulatuses, mis ei riku teiste kaasomanike õigusi. LKS vaidlusalused sätted ei puutu kohtuasja lahendamisel asjasse. Kuna puudub vajadus Euroopa Liidu õiguse kohaldamiseks, jääb arusaamatuks ka kaebaja soov eelotsuse küsimiseks. Kuivõrd eeltoodu oli piisav DP algatamisest keeldumiseks, puudub vajadus kaebaja ülejäänud väidete käsitlemiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
8.Kaebaja esitas halduskohtu otsusele 18.07.2024 apellatsioonkaebuse, paludes halduskohtu otsuse tervikuna tühistamist ja asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks saatmist. Apellatsioonkaebuse põhjendused ja kaebaja täiendavalt esitatud seisukohad on kokkuvõttes järgmised.
4(8)
3-24-48 Halduskohus on õigusvastaselt jätnud kaebuse taotlused ja õiguslikud väited läbi vaatamata. Otsus on nii puudulik, et selle vaidlustamine on võimatu. Puuduvad põhjendused, miks kohus jättis kaebuse rahuldamata osas, mis puudutab Saarepõllu kinnistu hoonestataval osal kaitstavate väärtuste puudumist ja KeA kirja siduva mõju puudumist, mille tõttu pidanuks vastustaja ise asjaolud välja selgitama. Halduskohus on eiranud Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2024 määruses antud suuniseid, et Pidaja kinnistu osas ei ole kaebust menetlusse võetud ega võtmata jäetud, ning kaebuse läbivaatamisel tuleb kohtul analüüsida kaebaja õiguslikke vastuväiteid KeA kirja õigusvastasuse osas kui muid keskkonnaalaseid vastuväiteid. Kohus pole kogunud ühtegi tõendit, mis kummutaks kaebaja väited. Kohus on sisustanud PlanS § 128 lg 2 p-i 2 vastuolus seaduse mõttega. Kohus ei tohi hakata ise haldusakti põhjendama. Arvestatud ei ole asjaõigusseaduse (AÕS) § 71 lg-tega 3 ja 4 ning § 72 lg-ga 3, mis annavad kaebajale Saarepõllu kinnistu osas omaniku õigused sõltumata kaasomandist. Arvestamata on jäetud ka väide, et kolmandad isikud ei ole oma keeldumises välja toonud, et DP algatamine piiraks nende kasutusõigust. Kaebaja on esitanud hagid nii kasutuskorra kehtestamiseks kui kaasomandi lõpetamiseks, mistõttu puudus alus PlanS § 128 lg 2 p-i 2 kohaldamiseks. Põhiseaduslikkuse ning omavalitsusüksuse tegevuse vastavuse kontrolli Euroopa Liidu õigusele ja rahvusvahelistele konventsioonidele ei ole tehtud. Vastustaja tegevusel on halduskiusu tunnused.
9.Vastustaja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata kokkuvõttes järgmistel põhjustel. Halduskohus leidis põhjendatult, et otsuses käsitletu oli piisav tuvastamaks, et vastustajal oli alus jätta DP algatamata. Kaebaja väite osas, et KeA kirjas sisalduv keeld ei ole kohalikule omavalitsusele DP algatamise otsustamisel siduv, puudub vaidlus ja vastustaja ei ole haldusaktis ega kohtumenetluses vastupidist väitnud. KeA seisukoht on siduv DP kehtestamisel ja ehitusõiguse realiseerimisel. Algatamise menetluses väljendatud KeA seisukohast, et ehitusõigust ei ole võimalik realiseerida, tuleneb aga, et planeeringu algatamine ei vii selle kehtestamiseni ning kohaldub PlanS § 128 lg 2 p 2. Seetõttu puudus vastustajal vajadus ka iseseisvalt kaitsealuste liikide ja objektide olemasolu tuvastada. AÕS § 71 lg 3 sätestab, et kaasomanikul on teiste kaasomanike suhtes oma osale ühises asjas omaniku õigused, arvestades teiste kaasomanike õigusi. Antud juhul on kohus arvestanud asjaolu, et kaebajal on oma osale omaniku õigused, kuid on arvestanud ka teiste kaasomanike õigustega. AÕS § 72 lg 3 sätestab, et kaasomanikul on õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. Ka seda on kohus arvestanud. Vastustaja ega kohus ei ole väitnud, et kaasomanike keeldumine DP algatamisest on alus DPd mitte algatada. Kaasomanikud on väljendanud, et neil puudub soov algatamise taotluses toodu elluviimiseks, seega ei oleks tulevikus DP elluviimine võimalik. DP algatamine iseenesest ei piira kuidagi kaasomanike kasutusõigust, kuid kui nad ei soovi planeeritavat ellu viia ja KeA annab selgelt keelduva seisukoha, siis ei saa planeeringut praktiliselt menetleda, rääkimata selle kehtestamisest ja elluviimisest. Kaebaja algatatud tsiviilasjad ei tähenda, et PlanS § 128 lg 2 p 2 ei kohalduks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Kaebaja väljendas 07.11.2025 menetlusdokumendis soovi, et kohus koostaks kompromissettepaneku, mille kohaselt sätestatakse algatatud Saaremaa valla üldplaneeringus 5(8)
3-24-48 muudatused, millega määrataks Vilsandi saarel ehitusjoon, millest maismaa poole ehitamisel ei kohaldu ehituskeeld ning tagataks piiranguvööndis vabaehitustegevus väikeelamutele. Ringkonnakohus selgitab, et kompromiss on olemuselt vaidlevate poolte vabatahtlik kokkulepe. Ringkonnakohus selgitas 12.11.2024 määruses vastuseks kaebaja taotlusele kutsuda pooled kompromissi arutamiseks kohtuistungile, et kohus peab hindama, kas kompromissi saavutamine on mõistlik ja võimalik, kohtuistungi korraldamine kompromissi aruteluks ei olnud otstarbekas põhjusel, et poolte seisukohtadest ei nähtunud kompromissi võimalikkust. Samuti seda, et kohtuistungi pidamine võiks olla mõistlik, kui mõlemad pooled avaldaksid valmisolekut olulistes tingimustes kokkuleppe saavutamiseks. Vastustaja ei ole väljendanud, et tema seisukoht kompromissi võimatuse osas oleks muutunud. Samuti märgib kohus, et ehkki kompromisskokkulepe võib sisaldada lisaks vaidluse lahendamisele ka mitte otseselt kaebuse eset puudutavaid kõrvalkokkuleppeid, jääb kaebaja 07.11.2025 esitatud ettepaneku seos käesoleva kohtuasjaga arusaamatuks.
11.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei korda neid, kuid täiendab põhjendusi vastuseks apellatsioonkaebusele.
12.Sisuliselt on vastustaja jätnud korraldusega DP algatamata kahel kaalutlusel: KeA 23.03.2023 kirjas väljendatud seisukoht, millest tulenevalt ei annaks KeA nõusolekut DP kehtestamiseks ega elluviimiseks, ja kolmandate isikute seisukohad, mille kohaselt ei ole nad nõus kavandatu elluviimisega. Neid kaalutlusi saab käsitada alternatiivsetena, st korraldusest on võimalik aru saada nii, et vastustaja leidis, et kummastki asjaolust lähtuvalt ei oleks DP elluviimine ilmselt võimalik.
13.Kaebaja leiab õigesti, et PlanS § 128 lg 2 p 2 annab kohalikule omavalitsusele kaalutlusõiguse otsustamaks DP algatamine. Sätte sõnastuses kasutatud väljend „on ilmne“ viitab kohaliku omavalitsuse prognoosotsusele, mille tegemisel tuleb hinnata tõenäosust, kas taotletud DP lahendus on ilmselt võimalik põhilahenduse osas ellu viia. Normi koosseis ei hõlma üksnes objektiivset võimatust DP elluviimiseks, mille puhul on välistatud igasugune kahtlus. Kui elluviimine ei ole ilmselt võimalik, ehkki teatud asjaolude muutudes võiks see võimalikuks muutuda, on kohalikul omavalitsusel õigus jätta planeering algatamata. Tõenäosust tuleb kohalikul omavalitsusel hinnata otsuse tegemise aja seisuga, võttes arvesse kõiki DP elluviimise eeldusi, sh nii avalik- kui eraõiguslikke. Sealjuures tuleb algatamine või algatamata jätmine otsustada PlanS § 128 lg 4 kohaselt üldjuhul 30 päeva jooksul taotluse saamisest, mis tähendab, et omavalitsusel ei ole alust peatada menetlust määramata ajaks, et oodata, kas DP elluviimist ilmselt takistavad asjaolud muutuvad. DP algatamisest keeldumine ei takista huvitatud isikul uue algatamise taotluse esitamist, kui asjaolud on muutunud.
14.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et DP algatamata jätmiseks oli piisav vaidlustatud korralduses toodud põhjendus, et DP elluviimine ei ole tulevikus võimalik, kuivõrd DP algatamise otsustamise seisuga olid Kusti ja Saarepõllu kinnistute kaasomanikud ning Pidaja kinnistu omanik väljendanud DP algatamise taotluses kavandatule piisavalt selget vastuseisu. Vastustaja ei pidanud algatama otsustamise seisuga ilmselt ainetut planeerimismenetlust ega ootama algatamise otsustamisega, mis niigi väljus oluliselt PlanS § 128 lg-s 4 sätestatud ajaraamist, lähtudes kaebaja väljendatud lootusest, et tal õnnestub puudutatud isikute nõusolek DP elluviimiseks kohtu kaudu või muul viisil tulevikus saada. Kaebaja väide PlanS § 128 lg 2 p 2 põhiseadusvastasuse kohta on alusetu. Põhiseadusest ei tulene kaebajale õigust nõuda ainetu planeerimismenetluse läbiviimist, kui taotletud DP elluviimine ei ole eraõigusliku maakasutusõiguse puudumise tõttu võimalik.
15.Kuigi ruumiline planeerimine toimub põhimõtteliselt alati ka avalikes huvides, kohalik omavalitsus võib DP algatada ka omal algatusel ja ka huvitatud isiku taotluse alusel algatatavat planeeringulahendust on võimalik teatud määral täpsustada, nt ruumilise 6(8)
3-24-48 terviklahenduse huvides planeeringuala laiendada (vt PlanS § 130 lg 3), tuleb taotluse alusel DP algatamist otsustades hinnata selle elluviidavust siiski taotluse alusel. Just huvitatud isiku taotlus määratleb tema soovitava DP lahenduse põhijooned. Olukorras, kus teised kinnistute omanikud olid sisuliselt kõigile olulisematele ja sisulist ruumilist mõju omavatele kaebaja taotluses toodud tegevustele vastu, ei oleks DP algatamine üksnes Kusti ja Saarepõllu kinnistute kaasomanike poolt vastuvõetavaks peetud osas – Kusti kinnistu kommunikatsioonide ja tehnorajatiste osas – vastanud sisuliselt enam kaebaja taotlusele.
16.Lisaks on kaasomanikele vastuvõetavate tegevuste puhul küsitav, kas nende elluviimine üldse eeldaks planeerimismenetluse läbiviimist, kuna PlanS § 125 lg 1 kohaselt on detailplaneeringu koostamine eelduslikult kohustuslik ehitusloakohustuslike hoonete rajamisel tiheasustusalal, kuid mitte hajaasustusalal ehitamiseks ega selliste rajatiste ehitamiseks, mis olulist ruumilist mõju ei oma. Nagu vastustaja on vaidlustatud korralduse lkl 2 selgitanud, ei ole ala üldiselt detailplaneeringukohustuslik ning selle koostamine on üldplaneeringu ptk 5 kohaselt nõutav ärimaa planeerimisel. DP algatamine oleks olnud vajalik Saarepõllu kinnistule kavandatu elluviimiseks, kuid mitte Kusti ja Pidaja kinnistutele kavandatu tarbeks. Järelikult DP algatamata jätmine osas, milles selle elluviimine oleks ilmselt olnud võimalik, st mille elluviimisega olid nõus ka kaasomanikud, ei riku iseenesest kaebaja subjektiivseid õigusi, kuna kaebajal on eelduslikult võimalik kasutada eesmärgi saavutamiseks teisi, sh vähem koormavaid õiguslikke instrumente. Ka sellest sõltumata ei ole kaebaja õiguste riive intensiivne, kuna tal on alati võimalik vajadusel rajatiste ja tehnovõrkude rajamiseks detailplaneeringu taotlus esitada.
17.Halduskohus leidis põhjendatult, et olukorras, kus teise isikute vastuseisu tõttu sai DP elluviimist tulevikus pidada võimatuks, puudus vajadus anda sisulist õiguslikku hinnangut kaebaja muudele väidetele. Olukorras, kus üks vaidlustatud korralduse alternatiivsetest kaalutlustest oli korralduse andmiseks piisav, ei oma teine sisuline kaalutlus kaebuse lahendamiseks iseseisvat tähendust. Kohtul on küll HKMS § 165 lg 1 p 4 kohaselt kohustus vastata menetlusosaliste väidetele, kuid seda kohustust tuleb mõista kohtu HKMS § 4 lg-st 1 tuleneva pädevuse kontekstis lahendada kohtu ette toodud vaidlus. Kohtul on kohustus vastata sisuliselt menetlusosaliste väidetele, mis omavad asjas tähtsust, st millest sõltub asja lahendus, mitte käsitleda õigusteadusliku diskussiooni võtmes üksikasjalikult kõiki väited, millel asja lahendamise sisukohast tähtsust ei ole. Olukorras, kus halduskohus tuvastas, et puudutatud isikute nõusolekute puudumisest tulenev kaalutlus DP elluviimise ilmse võimatuse kohta oli iseenesest vaidlusaluse haldusakti põhjendamiseks piisav ning hinnang muudele haldusakti kaalutlustele ei oleks seetõttu enam saanud viia vastupidise kohtulahendini, tulebki sellekohast põhjendust pidada vastusena kaebaja muudele väidetele piisavaks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka sisuliselt, et olukorras, kus taotletud DP põhilahenduse elluviimise välistas soovitud ehitustöödeks vältimatult vajaliku eraõigusliku maakasutusõiguse puudumine, ei omanud haldusakti andmisel ega halduskohtus kaebuse lahendamisel iseseisvat tähtsust, kas sisuliselt õiged ja piisavalt põhjendatud olid ka haldusakti muud motiivid. Mis tahes järeldus avalik-õiguslike ehitusõiguse kitsenduste ja nende põhiseaduspärasuse kohta ei oleks saanud eraõigusliku maakasutusõiguse või kokkuleppe puudumist kõrvaldada ega pöörata ümber järeldust, et kaebaja taotletud DP põhilahenduse elluviimine pole ilmselt võimalik.
18.Põhjendamatu on kaebaja väide, nagu oleks halduskohus eiranud ringkonnakohtu 28.02.2024 määruses antud suuniseid. Ringkonnakohus ei ole viidatud määruse p-s 10 sedastanud, et kaebus võeti menetlusse üksnes Kusti ja Saarepõllu kinnistuid puudutavas osas, vaid on selgitanud täpselt vastupidist: kuivõrd halduskohus ei ole asja menetlusse võtmise määruse resolutsioonis võtnud tühistamis- ja kohustamisnõudeid menetlusse osaliselt ega märkinud midagi nende tagastamise kohta, on need nõuded kohtu menetluses tervikuna. Määruse p-s 15 ei ole ringkonnakohus leidnud, et kaebuse läbivaatamisel tuleb kohtul 7(8)
3-24-48 kindlasti analüüsida kaebaja õiguslikke vastuväiteid KeA kirja õigusvastasuse osas ja muid keskkonnaalaseid vastuväiteid. Ringkonnakohus selgitas KeA 23.03.2023 kirja peale esitatud kaebuse menetlusse võtmise kontekstis, et kirja kui menetlustoiminguga seotud tuvastamisnõuded on hõlmatud 12.12.2023 korralduse kui haldusakti tühistamise nõudega. Kas kohtul tuleb tühistamisnõude lahendamise käigus sellekohastele seisukohtadele ka sisuline hinnang anda, sõltub sellest, kas väited omavad asja lahendamisel sisulist tähtsust. Nagu kohus eespool selgitas, kuivõrd alternatiivne kaalutlus tsiviilõigusliku maakasutusõiguse või -kokkuleppe puudumise näol oli piisav tuvastamaks, et DP elluviimine ei ole ilmselt võimalik, ei oma kaebaja vastuväited KeA kirjale ja korralduse keskkonnaküsimusi puudutavatele põhjendustele asja lahendamisel iseseisvat tähtsust. Halduskohtul oleks tulnud anda nendele väidetele sisuline hinnang juhul, kui tsiviilõigusliku kokkuleppe puudumine ei oleks olnud DP algatamisest keeldumiseks piisav.
19.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud, jäävad kulud poolte endi kanda.
20.Kuna kohtuotsuse sisu mõistmiseks ei ole kaebaja nime avaldamine vajalik, asendab kohus HKMS § 175 lg 3 alusel otsuse avaldamisel kaebaja nime initsiaalidega. /allkirjastatud digitaalselt/
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.