Planeerimine ja ehitus › Planeeringud

3-24-48 osas. Taotleja on Kusti ja Saarepõllu kinnistute kaasomanik ning nende kinnistutega külgneva Pidaja kinnistu omanikuks on Y. DP eesmärgid: Kusti kinnistul – rehielamu, sauna ja ait/kuuri laiendamine kuni 33%; – kuuri teisaldamine ning selle asemele kuni 100 m2 pindalaga ja 1,5-korruselise osaliselt avaliku kasutusega hoone (infopunkt, joogivee kaasavõtt, WC, dušš) püstitamine; – 40 m2 ehitusaluse pinnaga 1-korruselise talveaia ehitamine; – biopuhasti, vee- ja kanalisatsioonitrassi, maasoojuspumba ja puurkaevu ning vajaliku taristu rajamine, elektri peakilbi võimsuse suurendamine – kinnistu piiride korrigeerimine; Saarepõllu kinnistul – kuni 400 m2 ehitusaluse pindalaga kuni 2-korruselise külastuskeskuse ehitamine; – puurkaevude, vee- ja kanalisatsioonitrassi, maasoojuspumba ja päikesepargi rajamine koos vajaliku taristuga; Pidaja kinnistul – endise talu hoonestuse taastamine; – kinnistu jagamine ja piiride korrigeerimine, mille tulemusel liidetakse Kusti kinnistuga ca 1000 m2 ja moodustatakse avalikult kasutatav teemaa kinnistu pindalaga ca 500 m2.

2(7)

3-24-48

X esitas Tallinna Halduskohtule 06.01.2024 kaebuse järgmiste nõuetega:

1)

teha kindlaks avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omavad faktilised asjaolud: a)

kuidas on määrusega nr 29 kehtestatud kaitse-eeskirjast tulenevad kitsendused ja piirangud ning kaitsealuste liikide, elupaigatüüpide ja koosluste ning Natura 2000 võrgustiku toimimise ja Natura alade kaitse-eesmärkide saavutamiseks rakendatud kaitsekohustus tehtud kaebajale kui Kusti ja Saarepõllu kinnistute kaasomanikule teatavaks;

b)

kas määrusega nr 29 kehtestatud kaitse-eeskirja järgselt Vilsandi piiranguvööndis paiknevatele Kusti, Saarepõllu ja Pidaja kinnistutele kohalduvad kitsendused ja piirangud on määratud kooskõlas säästva arengu seaduse § 1 lg-ga 2 ja §-ga 2 ning LKS § 8 lg 3 kohase ekspertiisiga, mis näeb ette kohustuse tuvastada kinnistutel asuvate loodusobjektide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele, hinnata kaitse alla võtmise otstarbekust ja rakenduvate piirangute ulatust, põhjendatust ja otstarbekust (vt ka looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (287 SE) seletuskirja lk 3), arvestades, et Kusti kinnistu on kaebaja püsielukoht, Kusti ja Saarepõllu kinnistud on ajalooliselt olnud üks tervik, Kusti ja Saarepõllu kinnistud ning Pidaja kinnistu muu maa kõlvik moodustavad kaebaja lahutamatu elukeskkonna, ning selgitades, miks loodusobjekt võeti kaitse alla just selles asukohas ja piirides (vt Riigikohtu 12.01.2012 otsus nr 3-3-1-68-11, p 19);

c)

millised kaitsealused liigid ja elupaigatüübid ning kooslused asuvad avalike allikate järgi Kusti, Saarepõllu ja Pidaja kinnistutel kaebuses sisalduval kaardil punasega piiritletud 20 641 m2 suurusel alal;

d)

kuidas ja millises ulatuses mõjutab Kusti kinnistule 1-korruselise kuni 100 m2 ehitusaluse pindalaga muuseumihoone püstitamine ja senise ajaloolise hoonestuse laiendamine kuni 33% ulatuses erinevaid keskkonnakaitselisi eesmärke;

e)

kuidas ja millises ulatuses mõjutab Saarepõllu kinnistule kuni 400 m2 ehitusaluse pindalaga hoone püstitamine ning kuni 1800 m2 äri-, elamu- ja ühiskondlike ehitiste aluse maa sihtotstarbega kinnistu moodustamine erinevaid keskkonnakaitselisi või üldplaneeringu eesmärke.

2)

tühistada Saaremaa Vallavalitsuse 12.12.2023 korraldus nr 2-3/1497 ning kohustada Saaremaa valda vaatama kaebaja 18.02.2023 taotlus uuesti läbi;

3)

tuvastada KeA 23.03.2023 kirja nr 6-2/23/3672-2 õigusliku siduvuse puudumine või KeA toimingu (s.o 23.03.2023 kirjas DP algatamiseks siduva keelu esitamine) õigusvastasus.

3(7)

3-24-48

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-24-48 nr 29 tulenevaid piiranguid. Haldusasju nr 3-23-683 ja nr 3-24-48 ei ole alust samastada ning kohtu viide korduva kaebuse esitamisele on ekslik. Kaebaja ei saanud haldusasjas nr 3-23-683 lisaks määrust nr 29 vaidlustada Pidaja kinnistu osas, sest ta ei ole nimetatud kinnistu omanik. Halduskohtul on kohustus hinnata kaebuses esile toodud asjaolusid ja fakte (vt Riigikohtu 04.12.2023 otsus nr 3-21-552, p 23.5). Halduskohus on lisaks ebaõigesti tagastanud kaebuse KeA 23.03.2023 kirja õigusliku siduvuse puudumiseks või õigusvastasuse tuvastamiseks. Kehtiv õigus ei näe kaasomanikule ette keeldu vaidlustada kaasomandis oleva vara kasutamist või käsutamist piiravaid menetlustoiminguid. Kaebajal kui DP menetluse osalisel on õigus vaidlustada menetlustoimingut halduskohtus (vt HMS § 109). Kaebuse eesmärk on kõrvaldada KeA kirja õiguslik mõju kaebaja taotluse uuel läbivaatamisel. Kaebaja ei taotlenud halduskohtult kaasomanike vaheliste suhete reguleerimist. Ilmselgelt on DP algatamist taotlenud isiku huvides sõlmida kõik DP elluviimiseks vajalikud asjaõiguslikud kokkulepped. Kaebaja taotleb lisaks halduskohtu määruse resolutsiooni p-i 2 tühistamist osas, milles kohus tagastas tühistamis- ja kohustamiskaebuse Pidaja kinnistu osas. PlanS § 128 lg 2 p 2 ei anna võimalust tugineda DP algatamata jätmisel AÕS § 71 lg-le ja/või § 72 lg-le 1, eriti olukorras, kus naaberkinnistu omanik ega teised kaasomanikud ei ole avaldanud, milles seisneb vastuolu planeeritava tegevusega ja kuidas planeeritav tegevus kahjustab nende omandiõigust. Kaebuse tagastamisel ei saa tugineda õigusnormile (s.o PlanS § 128 lg 2 p 2), mille suhtes on kaebaja taotlenud põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist, kui see võimaldab keelduda DP algatamisest põhjusel, et puudub teiste kaasomanike või naaberkinnistu omaniku volitus või nendega sõlmitud kokkulepe.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-24-48 DP algatamisest keeldumist. Kaebaja kui vaidlustatud korralduse adressaadi õiguste riivet ei ole alust välistada. See, kas ja millistel tingimustel oli kaebajal võimalik taotleda DP algatamist kolmandale isikule kuuluva kinnistu või selle osa suhtes, on haldusakti õiguspärasuse küsimus, mis tuleb lahendada kaebuse sisulise läbivaatamise käigus. Kaebaja ei ole esitanud vastuväiteid sellele, et halduskohus hindas kaebuse p 4 alap-des d–e esitatud nõuded hõlmatuks 12.12.2023 korralduse tühistamise nõudega.

3-24-48 hinnangul ebaõigesti käsitanud siduvana. Seega on kaebaja vaidlustanud nii haldusmenetluse lõpptulemuse (12.12.2023 korraldus) kui ka sama menetluse raames tehtud menetlustoimingu (23.03.2023 kiri). Halduskohtu põhjendused KeA 23.03.2023 kirja õigusvastasuse tuvastamise nõude tagastamise kohta on ekslikud. HKMS § 45 lg-st 3, mis võimaldab menetlustoiminguid teatud tingimustel vaidlustada ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta, ei saa tuletada, et koos haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamisega on võimalik esitada iseseisvad nõuded ka asjaomastes menetlustes tehtud menetlustoimingute peale. Pärast haldusakti andmist või lõpliku toimingu tegemist oleks võimalik eraldi vaidlustada üksnes menetlustoimingut, mis rikub õigusi iseseisvalt (HKMS § 45 lg 3 esimene alternatiiv), kuid kõik muud nõuded tuleb esitada menetluse lõpptulemuse suhtes. Haldusakti või toimingu õiguspärasus eeldab, et see on antud või tehtud kooskõlas nii materiaal- kui ka menetlusõiguse normidega (HMS § 54, § 107 lg 1). Haldusakti tühistamiseks esitatud kaebuses saab kaebaja esitada oma vastuväited kõigist asja lahendamisel olulistest materiaalõiguslikest, protsessuaalsetest ja tõendamisse puutuvatest aspektidest lähtudes. See ei tähenda, et kaebuses saaks või tuleks esitada eraldi nõuded üksikute menetlustoimingute suhtes, vaid tegemist on õiguslike väidetega, mida kohtul tuleb analüüsida haldusakti tühistamise nõude lahendamise raames. Seega on KeA 23.03.2023 kirjaga seotud tuvastamisnõuded hõlmatud 12.12.2023 korralduse tühistamise nõudega ning kaebus tulnuks selles osas tagastada HKMS § 45 lg 3 ja § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.