X.X-i kaebus Lõuna prefektuuri prefekti 03.11.2023 käskkirjale nr 1.9-2.6/222p
Menetlusosalised
Kaebaja – X.X, esindaja vandeadvokaat Mariliis Timmermann Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Irina Punko
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 28.03.2025 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X.X-i apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X.X-i apellatsioonkaebus osaliselt.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 28.03.2025 otsuse nr 3-23-2484 resolutsiooni p 2, millega halduskohus jättis X.X-ile õigusvastaselt teenistusest vabastamise eest hüvitise välja mõistmata.
3.Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Politsei- ja Piirivalveametilt X.X-i kasuks välja õigusvastaselt teenistusest vabastamise eest hüvitis tema kolme kuu keskmise palga ulatuses.
4.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata osas, millega X.X taotles hüvitist 12 kuu keskmise palga ulatuses.
7.Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 05.03.2026.
3-23-2484 Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Lõuna prefektuuri prefekt vabastas 03.11.2023 käskkirjaga nr 1.9-2.6/222p X.X-i avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 95 lg 1 alusel politseiteenistusest politseiametniku kutsesobivusnõuetele mittevastavuse tõttu. Politsei ja piirivalve seaduse (PPVS) § 38 kehtestab politseiametniku teenistusse võtmise üldnõuded. Muu hulgas peab isik vastama politseiametniku kutsesobivusnõuetele. Siseministri 12.04.2013 määruse nr 15 „Politseiametniku ning Politsei- ja Piirivalveameti struktuuriüksuse juhi ametkohal teenistuses oleva ametniku kutsesobivusnõuded, nende kontrollimise tingimused ja kord“ § 2 lg 1 p 1 kohaselt peab politseiametnik olema aus ja seadusekuulekas. ATS § 51 lg 4 sätestab, et ametnik peab käituma väärikalt nii teenistuses olles kui ka väljaspool teenistust, sealhulgas hoiduma tegevusest, mis diskrediteeriks teda ametnikuna või kahjustaks ametiasutuse mainet. Ametniku eetikakoodeks rõhutab usaldusväärsuse olulisust. Läbiviidud kriminaalmenetluse käigus tuvastati, et X.X kasutab igapäevaselt täiskasvanute suhtlusportaali Iha.ee ning temaga on seostatav rohkem kui 20 erinevat kasutajakontot, mille alt on postitatud praktiliselt igapäevaselt avalikke kuulutusi seksuaalse eesmärgiga kohtumiste soovidega. Perioodil 01.12.2021–19.03.2023 oli tehtud 725 postitust. Postitused näitavad X.X-i äärmiselt sagedasi soove kohtuda seksi eesmärgil teiste, talle võõraste meestega. Postitusi on tehtud ka aegadel, mil X.X täitis teenistusülesandeid. Kasutatud on Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) wifi võrku. Postituste maht, sõnakasutus ning nende sisu ja eesmärk otsida juhuseksi ei ole selgelt politseiametnikule kohased ega väärikad. Ta on soovinud kohtuda võõraste inimestega seksuaalsel eesmärgil suvalistes avalikes kohtades. Kriminaalmenetluse raames toimunud auto ja elukoha läbiotsimise käigus leiti kaks 9x19 mm täismantelkuuliga padrunit. Üks leiti auto keskkonsoolist ja teine elukohast magamistoa telerilaua sahtlist. Tegu oli teenistusrelva laskemooniaga. Kuna padrunid olid täismantelkuuliga, polnud X.X-il õigus hoida neid oma elu- või asukohas. X.X on oma käitumisega Iha.ee portaalis, padrunite käitlemise nõuete rikkumise ja nende asjaolude kohta antud selgitustega põhjustanud usaldusväärsuse kaotuse. X.X ei mõista oma tegude tõsidust ega nende võimalikke tagajärgi. Ka suhtlemisel anonüümselt ja kinnises suhtlusgrupis peab politseiametnik jääma väärikaks. Alati on oht, et ka anonüümne inimene saab avalikuks ja tema käitumise tõttu võib tekkida risk väljapressimiseks, mis on risk nii ametnikule kui ka ametiasutusele.
2(6)
3-23-2484 X.X pole usaldusväärne ega väärikas ning pole seetõttu võimeline täitma politseile pandud ülesandeid. Ta pole samuti seadusekuulekas ning võimeline ette nägema oma otsuste tagajärgi.
2.X.X esitas 03.11.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, paludes teha kindlaks 03.11.2023 käskkirja õigusvastasus ning mõista välja hüvitis 12 kuu keskmise palga ulatuses. Kaebaja pole ametnikuna pannud toime ühtegi süülist tegu, mille tagajärjel võiks ametiasutusele saabuda oluline kahju. Vastustaja on põhjendamatult tunginud kaebaja eraellu ning diskrimineerinud teda seksuaalse orientatsiooni pärast. Kaebaja suhtes ei ole algatatud distsiplinaarmenetlust ega väärteomenetlust. Kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendeid ei tohtinud vastustaja kasutada haldusmenetluses. Kaebajat ei ole ära kuulatud. Vastustaja rikkus kaebaja eraelu, lugedes tema kirjavahetusi. Kaebaja teenistusest vabastamine täiskasvanute portaalides peetud suhtlemise tõttu on suur põhiõiguste riive.
3.PPA palus jätta kaebus rahuldamata.
4.Tartu Halduskohus rahuldas 28.03.2025 otsusega kaebuse osaliselt, tehes kindlaks 03.11.2023 käskkirja õigusvastasuse (resolutsiooni p 1). Hüvitamisnõude osas jättis halduskohus kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 2). Poolte vahel puudub vaidlus, et käskkirjas kaebajale ette heidetud tegevused on aset leidnud. Vaidlus käib selles, kas vastustaja oleks pidanud alustama kaebaja suhtes distsiplinaarmenetlust ning kas haldusmenetluses sai kasutada kriminaalmenetluses kogutud tõendeid. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 38 järgi võib haldusorgan nõuda menetlusosaliselt või muudelt isikutelt nende käsutuses olevaid tõendeid, et teha kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud. ATS-is ja PPVS-is pole sätestatud tõendite kogumise või tõendiliikide erisusi. Seega ei ole põhjendatud kaebaja etteheide, et vastustaja on haldusmenetluses tuginenud süüteomenetluses kogutud teabele. Tegemist ei ole kriminaalmenetluses jälitustoimingutega kogutud teabega, mida vastustaja oleks saanud kasutada juhul, kui see oleks kajastatud kohtuotsuses. Tõenditena iha.ee täiskasvanute portaalis kaebaja loodud kasutajakontode sisu hindamisel on keskse tähendusega kaebaja eraelu puutumatus ja sõnumisaladuse kaitse. Kaebaja kinnitab, et andis kontode sisselogimise paroolid vastustajale üle. Kriminaalmenetluses tõendite kogumisel ei ole oluliselt rikutud kaebaja põhiõigusi. Tegemist on lubatavate tõenditega. Kuigi vastustaja viitas kaebaja teenistusest vabastamisel õigusliku alusena ATS § 95 lg-le 1 ja § 15 lg-le 5, heitis vastustaja kaebajale sisuliselt ette ATS § 51 lg-s 4 sätestatud kohustuste rikkumist (ebaväärikas käitumine, millega kaebaja diskrediteeris ennast ja kahjustas vastustaja mainet). Vastustaja oleks pidanud selle rikkumise osas viima läbi distsiplinaarmenetluse, tuvastades muu hulgas kaebaja süü ja andes hinnangu kaebaja tegevusele politseiametnikuna. Vastustajale olid piisavalt teada asjaolud, mis viitaksid kaebaja poolt distsiplinaarsüüteo toimepanemisele. Seega oli ATS § 70 lg-s 1 sätestatud kaalutlusõigus distsiplinaarmenetluse alustamise üle sisuliselt redutseeritud nullini ja esines kohustus distsiplinaarmenetluse alustamiseks. Juhuseksi otsimine samasooliste partneritega internetis täiskasvanute portaalis ei ole asjaolu, mis seaduse järgi välistaks isiku politseiteenistusse võtmise. Olenevalt viisist ja kontekstist võiks siiski olla tegemist vääritu ja vastustaja mainet rikkuva teoga. Ka eksimuses laskemoona käitlemisel kujutavad endast distsiplinaarsüütegu, mitte kutsesobivuse rikkumist.
3(6)
3-23-2484 Vastustaja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid HMS § 40 lg-s 1 sätestatud ärakuulamiskohustuse täitmist. Vastustaja poolt kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse läbi viimata jätmine ja kaebaja ärakuulamata jätmine toob kaasa käskkirja nii formaalse kui ka materiaalse õigusvastasuse. Hüvitamisnõude osas ei ole kaebus põhjendatud. ATS § 105 lg 1 kohaselt on õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikul õigus nõuda hüvitist ametniku kolme keskmise palga ulatuses. Kohus võib hüvitise suurust muuta. Vaatamata sellele, et kaebaja teenistusest vabastamise käskkiri oli õigusvastane, arvestab kohus hüvitise nõudega seoses, et kaebaja käitumine nii teenistuse kui ka teenistusvälisel ajal on teod, mida tuleb kvalifitseerida väärituks ja ebaseaduslikuks tegevuseks ning ATS §-s 50 ja § 51 lg-s 4 sätestatud kohustuste rikkumiseks. Oma käitumisviisiga diskrediteeris kaebaja korduvalt ennast ametnikuna. Kaebaja käitumist ei saa pidada tavamõistusesse mahtuvas seksuaalseks käitumiseks. Kaebaja seksuaalses käitumises ilmnevad ilmselgelt patoloogilised tunnused, mis kahtlemata diskrediteerivad teda politseiametnikuna. Vastustaja esines tegelik õiguslik alus kaebaja teenistusest vabastamiseks ATS § 94 lg 1 alusel, kuna kaebaja töökohustuste rikkumised olid tõsised, mille tagajärjel kaotas kaebaja vastustaja silmis usalduse (ATS § 75 lg-d 4 ja 5). Ka laskemoona nõuetele mittevastav käitlemine on teenistusest vabastamise alus. Põhjendatud pole kaebaja väide, et vastustaja vabastas ta ametist põhjusel, et ta omab ebatraditsioonilist seksuaalset orientatsiooni. Põhjendatud on vähendada kaebaja õigusvastase käskkirjaga teenistusest vabastamise eest seadusega ette nähtud hüvitist nullini. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
5.X.X palub apellatsioonkaebuses tühistada Tartu Halduskohtu 28.03.2025 otsus osas, millega kaebus jäeti rahuldamata, ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus täies ulatuses. ATS § 105 lg 1 kohaselt oleks halduskohus pidanud kaebaja kasuks välja mõistma hüvitise vähemalt kaebaja kolme kuu keskmise palga ulatuses. Nimetatud hüvitise väljamõistmiseks pole vaja kindlaks teha muid asjaolusid peale teenistussuhte õigusvastase lõpetamise (Riigikohtu 30.04.2024 otsus nr 3-20-129). Kaebaja taotles hüvitist enda 12 kuu keskmise palga ulatuses, sest tema teenistusest vabastamisel rikuti võrdse kohtlemise põhimõtet (ATS § 105 lg 3). Vastustaja ametnikud ähvardasid kaebajat, et avaldavad kolleegidele info kaebaja seksuaalse sättumuse ning täiskasvanute portaalis suhtlemise kohta, kui kaebaja ei kirjuta ise lahkumisavaldust. Sellist tagajärge poleks kaebaja suhtes ilmselt kohaldatud, kui ta oleks täiskasvanute portaalis naisterahvastega. Halduskohus leidis ebaõigesti, et vastustajal esines alus kaebaja vabastamiseks ATS § 94 lg 1 alusel. Kohus ei saa asuda haldusorgani asemel hindama, kas kaebaja oli toime pannud distsiplinaarsüüteo ning kas talle etteheidetavad rikkumised olid sedavõrd olulised, et selle eest oleks saanud distsiplinaarkaristuseks määrata teenistusest vabastamise. Isegi juhul, kui kohtul oli õigus muuta kaebaja teenistusest vabastamise alust, on kohtuotsus ebaõige, sest kohus jättis olulised asjaolud välja selgitamata. Ebaõige on kohtu järeldus, et poolte vahel pole vaidlust, et käskkirjas kirjeldatud tegevused on kaebajale omistatavad. Kaebaja on sellistele väidetele korduvalt vastu vaielnud, märkides, et tema kasutajakontod oli kaaperdatud ning ka kriminaalmenetluses ei tuvastatud, kaebaja tegi need postitused. Käskkirjas on muu hulgas viidatud sisekontrolli kokkuvõttele, kui seda dokumenti pole kohtule esitatud.
4(6)
3-23-2484 Kriminaalasja materjalid ei ole lubatavad tõendid. Käskkirjas on tuginetud süüteo kohtueelses menetluses kogutud andmetele. Tegemist on andmete avaldamisega kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 214 lg 1 mõttes. Riigikohus on 07.10.2021 otsuses nr 3-19-467 leidnud, et kui süüteo kohtueelses menetluses kogutud tõendite kasutamiseks haldusmenetluses pole saadud prokuratuuri luba, on tegu haldusmenetluses keelatud tõenditega. Vastustaja ei ole kontrollinud, kas prokuratuur oli andnud sisekontrollile loa kriminaalasja materjalide edastamiseks Lõuna prefektile. Küsimus on ka selles, kas kriminaalasja materjalidest tehtud kokkuvõte saab olla tõend. Tuginema peab algupärastele tõenditele. Tõendid saadi kriminaalmenetluses tehtavate toimingutega, mis riivavad väga intensiivselt põhiõigusi. Neid tõendeid ei tohiks kasutada muul eesmärgil kui kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks.
7.PPA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. ATS § 105 lg 1 teise lause kohaselt võib kohus hüvitise suurus muuta. See tähendab, et ka miinimumhüvitise suurust võib vähendada. Halduskohtu etteheited PPA-le olid suunatud kaebaja teo uurimise viisile, mis iseenesest ei väära rikkumise aset leidmist. Kaebaja ise tunnistab oma käitumist. Halduskohus võis hüvitise suuruse arvestamisel tugineda faktidele, mille üle puudus vaidlus või kahtlus. Paljasõnalised on kaebaja väited, et PPA hirmutas ja diskrimineeris teda. Õige pole kaebaja väide, et halduskohus asus haldusorgani asemel viima läbi distsiplinaarmenetlust ning tegi valiku karistuse liikide vahel. Kaebaja ise on tunnistanud suhtlust, selle stiili ning möönnud oma käitumise negatiivset mõju politseiteenistusele. Kaebaja väited sotsiaalmeedia kontode kaaperdamisest on paljasõnalised. HKMS § 65 lg 1 lubab halduskohtul arvestada tõendina haldus- või süüteomenetluses protokollitud või salvestatud ütlusi või kirjalikult või suuliselt antud seletusi, samuti muid tõendeid. Kehtiv õigus ei keela tõendite ristkasutust. Samas pole kriminaalmenetluse tõendite kasutamise lubatavus hüvitise suuruse määramise ja väljamõistmise tingimus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.HKMS 197 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses. Kuna vastustaja apellatsioonkaebust ei esitanud, on halduskohtu 28.03.2025 otsus nr 3-23-2484 jõustunud osas, millega kohus tegi kindlaks Lõuna prefektuuri prefekti 03.11.2023 käskkirja nr 1.9-2.6/222p õigusvastasuse. Ringkonnakohtus toimub vaidlus eelkõige küsimuses, kas halduskohus jättis kaebaja kasuks õigesti välja mõistmata ATS § 105 lg-s 1 nimetatud hüvitise.
9.ATS § 105 lg 1 kohaselt on õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikul õigust nõuda hüvitist ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses. Sama lõike teine lause annab kohtule õiguse hüvitise suurust muuta, arvestades teenistussuhte lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve. Halduskohus leidis, et hüvitise väljamõistmine kaebajale pole põhjendatud, sest kaebaja käitumine tuleb kvalifitseerida väärituks ja ebaseaduslikuks tegevuseks ning ATS §-s 50 ja § 51 lg-s 4 sätestatud kohustuste rikkumiseks, mistõttu esines vastustajal õiguslik alus kaebaja teenistusest vabastamiseks ATS § 94 lg 1 alusel. Ringkonnakohus halduskohtu järeldusega ei nõustu. Hinnang sellele, kas isiku tegevus kujutas endast distsiplinaarsüütegu, antakse distsiplinaarmenetluse käigus. Selleks on avaliku teenistuse seaduses (§ 69 jj) ette nähtud konkreetne kord, sh on sätestatud, kes võib distsiplinaarmenetlust alustada ja karistust 5(6)
3-23-2484 määrata, kuidas toimub ametniku ärakuulamine, menetluse läbiviimine, millised on karistuse määramise tähtajad. Olukorras, kus vastustaja on jätnud menetluse tervikuna läbi viimata, ei saa kohus ise võtta seisukohta, et kaebaja oleks tulnud distsiplinaarsüüteo eest teenistusest vabastada. Kohus kontrollib haldusorgani kaalutlusotsuste õiguspärasust, mitte ei vii kaalumist ise läbi. Põhjendamatu oli ka halduskohtu seisukoht, et kaebaja puhul oli diskretsioon taandunud nullini. Lisaks ametniku teole antavast moraalsest hinnangust sõltub karistuse määramise õiguspärasus veel mitmetest formaal- ja materiaalõiguslikest aspektidest. Antud juhul on halduskohtu jõustunud otsusega tuvastatud, et kaebaja vabastati teenistusest õigusvastaselt, korrakohast menetlust läbi viimata. Ainuüksi vastustaja võimuses oli viia kooskõlas ATS-i sätetega läbi distsiplinaarmenetlus. Kaebaja ei ole selles osas vastustajat kuidagi eksitanud. Eelnevat arvestades leiab ringkonnakohus, et põhjendatud on kaebajale ATS § 105 lg-s 1 sätestatud kolme kuu keskmise palga suuruse hüvitise väljamõistmine.
10.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et 12 kuu palga suuruse hüvitise väljamõistmine ei ole põhjendatud, sest kaebajat ei ole diskrimineeritud. Ringkonnakohus nõustub vastavas osas halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Puuduvad tõendid selle kohta, et kaebajat oleks ähvardatud või oleks teda koheldud teisiti seksuaalse sättumuse tõttu.
11.Eelnevat arvestades puudub vajadus hinnata teisi apellatsioonkaebuse väiteid. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu 28.03.2025 otsuse resolutsiooni p-i 2 ning rahuldab apellatsioonkaebuse osas, mis puudutab õigusvastaselt teenistusest vabastamise eest kaebajale tema kolme kuu keskmise palga suuruse hüvitise väljamõistmist.
12.Kuna kaebaja halduskohtus menetluskulude hüvitamist ei taotlenud, jagab ringkonnakohus alljärgnevalt üksnes apellatsioonimenetluse kulud. Kulud jäävad vastustaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Asjaolu, et ringkonnakohus mõistab kaebajale välja hüvitise tema kolme, mitte 12 kuu keskmise palga ulatuses, ei mõjuta menetluskulude jaotust. Kuna hüvitise suurendamine ja vähendamine on kohtu diskretsioon, on menetluskulude jaotuse vaatest oluline vaid asjaolu, et kaebajal on õigus hüvitisele tekkinud.
13.Kaebaja esitas 16.01.2026 ringkonnakohtule menetluskulude taotluse, milles soovib riigilõivu 20 eurot ja esindajakulude 2041,15 eurot hüvitamist. Ringkonnakohus tagastab kaebajale riigilõivu 20 eurot HKMS § 104 lg 5 p 1 alusel, sest vastavalt riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-le 1 oli apellatsioonkaebus riigilõivuvaba. Esindajakulu 2041,15 eurot (koos käibemaksuga) on vajalik ja põhjendatud (HKMS § 109 lg 6). Apellatsioonkaebuse koostamiseks on kulunud 5,5 h ning seda pole alust pidada ülemääraseks. Samuti ei pea ringkonnakohus põhjendamatuks täiendavate seisukohtade esitamiseks kulunud aega (3 h). Kuna asi lahendati kirjalikus menetluses, oli 16.01.2026 menetlusdokument kaebaja ainsaks võimaluseks esitada vastuväiteid vastustaja poolt apellatsioonkaebusele esitatud vastusele. Halduskohus ei pea õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust hindama iga üksiku töötunni täpsusega.
14.HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.