Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

mille Z on kohustatud kontrollimenetluse nr 12.2-3/067338 lõppedes tasuma ja mis eksisteerib varjatud kujul alates 01.01.2024 kuni 31.07.2025 vastavalt taotluses esitatud tabelis 1 toodule. 1.2 MTA alustab käesoleva taotlusega Z juhatuse liikme X. X suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust, mille võimalik tulemus on vastutusotsuse koostamine MKS § 40 alusel. Sellest tulenevalt võib X. X solidaarselt Z-ga vastutada äriühingu maksusumma tasumise eest MKS § 40 lg 1 ja MKS § 96 lg 1 tähenduses summas 91 641,26 eurot, millele lisandub intress. Z on jätnud kontrollitaval perioodil deklareerimata täielikult 22% määraga maksustavat käivet ja sellelt käibemaksu 79 000,70 eurot ning 24% määraga maksustavat käivet ja sellelt käibemaksu 4484,35 eurot. Lisaks on perioodil 01.02.2025 – 31.07.2025 ettevõtte pangakontolt tehtud puuduva või nõuetele mittevastava algdokumendita väljamakseid summas 61 861,44 eurot, mille ettevõtlusega seotust ei ole tõendatud. Maksuhaldur on seisukohal, et vastutusmenetluse lõpus X. Xilt tõenäoliselt sissenõutava maksusumma moodustab Z perioodil 01.01.2024 – 31.07.2025 KMD-del deklareerimata jäänud käibemaks 83 485,05 eurot, mis väheneb tõenäoliselt mahaarvatava sisendkäibemaksu 6332,83 euro võrra. Lisaks ilma nõuetekohaste algdokumentideta tehtud väljamaksetelt perioodil 01.02.2025 – 31.07.2025 tekkinud tulumaksukohustus summas 14 489,04 eurot. Z-le määratav maksusumma on vähemalt 91 641,26 eurot (83 485,05 + 14 489,04 - 6332,83) eurot, millele lisandub intress. Nimetatud summa nõuab maksuhaldur vastutusmenetluse tulemusena X. Xilt potentsiaalselt koos intressiga kogu ulatuses välja. 1.3 Z varast ei jätku maksuvõla tasumiseks. Z-l puudub registriandmete kohaselt registervara (sõidukid, väikelaevad, kinnistud, väärtpaberid). Z-l on tähtajaks esitamata 2024. a majandusaasta aruanne, mis võimaldaks hinnata ettevõtte majanduslikku olukorda 2024. a lõpus ning mis võib viidata äriühingu soovile varjata oma makseraskuseid. Z juhatuse liikme X. Xi poolt esitatud 01.01.2024 - 31.07.2025 pangakonto väljavõttest nähtuvalt äriühingu perioodi väljaminekud (-566 113,06 eurot) olid suuremad kui sissetulekud (545 606,74 eurot), sh sissetulekutest 78 800 eurot moodustasid Z juhatuse liikme X. Xi antud laen. Äriühingu pangakonto väljavõttest on näha, et juhatuse liige X. X on korduvalt andnud Z-le laenu, millest mh tasutakse jooksvaid kohustusi. See omakorda näitab, et äriühingul ei ole vahendeid jooksvate kohustuste tasumiseks, veelgi enam ptk-s 2 välja toodud varjatud maksukohustuse tasumiseks. Z-l on 26.01.2026 seisuga maksuvõlg 3827,65 eurot. Summa tasumistähtaeg oli 20.01.2026 ning seda ei ole tasutud, mis viitab sellele, et Z-l puuduvad vahendid maksuvõla tasumiseks. Samuti on tasumata maksuvõlgnevustega tekkinud arvestuslik intress 1693,75 eurot. Eelnevast nähtuvalt ei ole äriühingu vara arvelt võimalik maksuotsusega määratavat maksusummat tõenäoliselt sisse nõuda. Maksuhaldur on veendunud, et Z kontrollimenetlus lõpeb maksu määramisega ja sundtäitmine äriühingu vara ja rahaliste vahendite arvelt ei õnnestu. Maksuhalduri hinnangul on käesoleval juhul õigustatud vastutusmenetluse alustamine ja täitmist tagavad toimingud lubatavad. 1.4 Vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse tõenäoline tulemus on rahalise nõude määramine. Z-le tõenäoliselt määratav maksusumma on 91 641,26 eurot, millele lisandub intress. Määratav maksusumma on kujunenud X. Xi äriühingu juhatuse liikmeks oleku ajal, sest X. X on äriühingu ainsaks juhatuse liikmeks alates 06.05.2010 kuni tänaseni ning p-s 2 kirjeldatud maksusumma kujunes perioodil 01.01.2024 – 31.07.2025. X. X omas Z juhatuse liikmena otsest mõju äriühingu majandustegevuse ning raamatupidamise korraldamisel. X. X omas e-MTA-s kontrollperioodil 01.01.2024 – 31.07.2025 juriidilise isiku esindaja paketti. Seega oli X. Xil võimalik olla kursis ja tagada (korraldada), et Z esitab tõele vastavaid maksudeklaratsioone, või esitada need ise, kuid ta ei teinud seda. Eelnevast tulenevalt oli X. X kursis asjaoluga, et Z esitas valeandmetega maksudeklaratsioone ning maksuhaldur võib vastutusmenetluse tulemusena jõuda järeldusele, et X. X vastutab äriühingu ainsa seadusliku esindajana süüliselt maksukohustuse rikkumise eest. X. Xi teadmist 2

valeandmete esitamisest iseloomustab ka see, et jaanuar 2024 – juuli 2025 KMD-d on esitatud nullidega, mitte ei ole jäetud lihtsalt esitamata. Samuti jätkas ta valeandmete esitamist – 21.12.2025 esitati november 2025 KMD nullidega. Alles 11.01.2026 parandati novembri KMDd ja lisati andmed. 20.01.2026 esitati detsember 2025 KMD samuti nullidega ning 25.01.2026 parandati KMD ja lisati andmed. Lisaks näitab tema käitumine menetluse jooksul, mis on kestnud juba ligemale aasta, et isik ei tee maksuhalduriga koostööd. Maksuhaldur on menetluse käigus korduvalt ja aktiivselt ettevõtte juhatuse liikmega suhelnud. Juhatuse liige on isiklikult lubanud deklaratsioonid parandada juba alates 07.04.2025, kuid pole senini seda teinud. Samuti ei vasta ta MTA küsimustele, mida on temalt küsitud e-kirja/korralduse teel. Kui isikut püüti korduvalt kätte saada telefoni teel, siis peale maksuametniku tutvustamist pandi kõne kinni. Vastutusmenetluse võimaliku tulemusena koostatava vastutusotsuse tagajärjeks on rahalise nõude sissenõudmine kolmandalt isikult, kes vastutab seaduse alusel äriühingule määratava maksuvõla eest ehk antud juhul Z ainsalt juhatuse liikmelt X. Xilt. Seega on vastutusmenetluse võimalikuks tulemuseks tema vastutuskohustus. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et X. Xi tegevuse ning Z maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos ning ta võib vastutada maksuvõla tasumise eest solidaarselt Z-ga. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et X. X on rikkunud MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, mis on aluseks vastutusotsuse koostamisele. Eelpoolmainitust tulenevalt on maksuhaldur seisukohal, et vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse võimalikuks tulemuseks on X. Xi solidaarne vastutus Z maksuvõla tasumise eest MKS § 40 lg 1 tähenduses. 1.5 TSD lisa 1 andmetel on X. Xile tehtud 2024. a väljamakseid kokku 23 347,12 eurot, millest palgatuluna 15 884,33 eurot (keskmiselt 1323,69 eurot kuus) ja intressituluna 7462,79 eurot. 2025. a on X. Xile tehtud väljamakseid perioodil jaanuar-juuli kokku 14 470,79 eurot, millest palgatuluna 9619,39 eurot (keskmiselt 1374,20 eurot kuus) ja intressituluna 4851,40 eurot, millest ei jätku potentsiaalse vastutusmenetluse tulemusena sissenõutava summa tasumiseks. Töötasuna laekuv raha on likviidne vara, mida on võimalik vabalt ilma piiranguteta kasutada, mistõttu võib X. Xi rahaline seisukord kiiresti muutuda. Kuigi X. X töötamise registri andmetel töötab, siis MTA ei saa olla kindel praegusel ajal tema jätkuvas töösuhtes ning edaspidises finantsilises võimekuses. Kuna samuti ei ole teada isiku igakuiste isiklike kulutuste (sh eluasemekulud, pangalaen) suurus ja sissetulekust kuludest järele jääva võimaliku vaba raha piisavus või olemasolu vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks, mis on tõenäoliselt 91 641,26 eurot ja intress, esineb tõenäoliselt tulevikus vajadus vastutusotsuse sundtäitmiseks. Maksuhalduri hinnangul iseloomustab taotluse p-s 4 välja toodud X. Xi tegevus äriühingu maksuvõla kujunemise ajal ning fakt, et juhatuse liikmena pole ta taganud ettevõtte poolt maksuseaduse täitmist, tema suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. Maksuhalduri arvates on üsnagi tõenäoline, et sarnaselt võib X. X suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse kohustusse ning selle täitmise vältimiseks asuda võõrandama (või muul viisil käsutama) oma vara. Ülaltoodu alusel ja arvestades maksumenetluse ning võimaliku kohtumenetluse pikkust on maksuhaldur seisukohal, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib X. Xi tegevuse tõttu haldusakti täitmine olla raskendatud või muutuda koguni võimatuks. 1.6 Käesolevas asjas algab maksukohustuste aegumistähtaeg 20. veebruarist 2027, kuna vanim deklareeritud tasumata maksukohustus pärineb jaanuarist 2024. Seega, isegi kui kohaldada MKS § 98 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaega 3 aastat, aegub maksusumma määramine 2027. a jaanuaris. Arvestades eeltoodut ning rakendades isegi 3-aastast aegumistähtaega, siis MKS §-s 98 lg 1 sätestatud maksusumma määramise tähtaeg käesoleval juhul möödunud ei ole. 1.7 X. Xile kuulub korteriomand registriosa nr-ga XXX (katastritunnus XXX), 773/10501 mõttelisest osa kinnisasjast ja eriomandi ese eluruum nr 11 (üldpind 77,30 m 2), asukohas XXX. 3

Korteriomandile on seatud hüpoteek Swedbank AS kasuks summas 56 700 eurot (alates 22.08.2013). Maa-ameti hinnastatistika järgi oli perioodil 01.01.2025 kuni 31.12.2025 korteriomandi võõrandamise tehinguid Tallinnas, XXX piirkonnas kokku 498. Mediaan ruutmeetri hinnaks oli 3723,57 eurot, mille alusel oleks XXX korteriomandi väärtus 287 831,96 eurot. Veebiportaali kv.ee andmetel on 20.01.2025 seisuga Tallinnas, XXX tänaval müügis kokku 7 korterit. Keskmine ruutmeetri hind on 3688,71 eurot. Sellest lähtuvalt oleks XXX korteriomandi väärtus 285 137,28 eurot. Väärtuse arvutamisel lähtub MTA ühelt poolt 2025. a jooksul toimunud Maa-ameti tehingute hinnastatistikast ning teisalt hetkel samas asukohas müügis olevate korteriomandite pakkumiste keskmisest ruutmeetri hinnast ning hindab kinnistu väärtuseks nende kahe summa keskmise. Eelnevast tulenevalt hindab MTA antud korteriomandi väärtuseks 286 484,62 eurot. Sõidukid, väikelaevad ja avatud väärtpaberikontod X. Xil puuduvad. Silmas pidades võimalikku vastutusotsusega nõutava summa suurust, lähtudes taotluses toodust ja juhindudes HKMS § 264 lg-st 1, MKS § 1361 lg-st 1, § 130 lg 1 p-st 2, taotleb maksuhaldur anda luba kohtuliku hüpoteegi seadmiseks Eesti Vabariigi (MTA kaudu) kasuks summas 91 641,26 eurot X. Xi ainuomandis olevale korteriomandile. 1.8 Tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur X. Xi vastu suunatud täitetoimingud, kui X. X on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt. Vastutusotsusega võib maksuhaldur esitada nõude X. Xi vastu tasuda Z võlgnevus, mis on vähemalt summas 91 641,26 eurot. Esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmiskulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 121). Praegusel juhul hindab maksuhaldur piisavaks asendustagatise väärtuseks 98 271,26 eurot (taotluse p 9). Kui X. X soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 91 641,26 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on mõeldav pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. Lisaks märgitule tuleb vastavalt Riigikohtu üldkogu 27.11.2012 määrusele nr 3-3-1-15-12 (p 50) hinnata, kas esineb kasvõi üks MKS § 96 lg-s 6 nimetatud alustest, mis välistaks vastutusotsuse tegemise; kas isik, kellele vastutusotsust teha soovitakse, vastutab seaduse alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest; ega maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud; ega juriidilise isiku, kelle maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha, õigusvõime ei ole lõppenud; kas on esitatud andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud.

Ringkonnakohtu 03.07.2018 määrus nr 3-18-1082, p 6). Maksuhalduri taotluses toodud asjaolude alusel ei saa välistada, et kontrollimenetluse tulemuseks on maksuotsuse koostamine Z-le. Taotluses on tõenäoliselt määratava maksukohustuse kujunemist piisavalt põhjendatud (taotluse p 2). See, et maksuotsust ei ole veel tehtud, ei takista vastutusmenetluse alustamist taotluses näidatud tõenäoliselt määratava maksukohustuse osas. X. X oli ainsaks Z juhatuse liikmeks kavandatava maksuotsusega määratava maksusumma kujunemise ajal. Olukorras, kus äriühingul on vaid üks vastutav seaduslik esindaja, on äriühingu tahtluse ja seadusliku esindaja tahtluse väljaselgitamiseks olulised asjaolud valdavalt kokkulangevad. Sellisel juhul seaduslik esindaja mitte üksnes ei taga esindatava kohustuste nõuetekohast täitmist, vaid täidab neid kohustusi ise (Riigikohtu 12.12.2012 otsus nr 3-3-1-2312, p 15). Taotluse kohaselt X. X ei jätnud lihtsalt maksudeklaratsioone esitamata, vaid esitas need teadlikult valeandmetega (vt taotluse p 4, lk 7). MTA on välja toonud, et juhatuse liige ei tee maksuhalduriga koostööd (mh ei vasta maksuhalduri e-kirjadele ega telefonikõnedele); sh on juhatuse liige lubanud deklaratsioonid parandada juba alates 07.04.2025, kuid pole seda siiani teinud. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et X. Xi tegevuse ning Z maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos. Taotluses toodud asjaoludel võib äriühingu ainsat juhatuse liiget X. Xi pidada Z maksukohustuse täitmata jätmise eest vastutavaks. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et vastutusotsuse tegemine X. Xile oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. 6.3 Maksuhaldur on ära näidanud, et äriühingul puudub vara, mille arvel oleks võimalik maksuvõlga sisse nõuda ning maksuvõla sissenõudmine ei ole võimalik ka äriühingu majandustegevuse tulemusel tekkiva tulu arvelt. Z-l puudub registriandmete kohaselt registervara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata. Äriühingul on tähtajaks esitamata 2024. a majandusaasta aruanne. Juhatuse liikme poolt esitatud 01.01.2024 – 31.07.2025 pangakonto väljavõttest nähtuvalt olid äriühingu perioodi väljaminekud (-566 113,06 eurot) suuremad kui sissetulekud (545 606,74 eurot) ning jooksvaid kohustusi tasutakse juhatuse liikme poolt äriühingule korduvalt antud laenudest. Z-l on 26.01.2026 seisuga maksuvõlg 3827,65 eurot, mis on jäetud tähtajaks (s.o 20.01.2026) tasumata. Samuti on tasumata maksuvõlgnevustega tekkinud arvestuslik intress 1693,75 eurot. Eeltoodu viitab sellele, et Z-l puuduvad tõenäoliselt vahendid ka kavandatava maksukohustuse tasumiseks. 6.4 MTA on ära näidanud, et TSD lisa 1 andmetel on X. Xile tehtud 2024. a väljamakseid palgatuluna 15 884,33 eurot (keskmiselt 1323,69 eurot kuus) ja intressituluna 7462,79 eurot. 2025. a on X. Xile tehtud perioodil jaanuar – juuli väljamakseid palgatuluna 9619,39 eurot (keskmiselt 1374,20 eurot kuus) ja intressituluna 4851,40 eurot. Arvestada tuleb sellega, et töötasuna laekuv raha on likviidne vara, mida on võimalik vabalt ilma piiranguteta kasutada ja isiku rahaline seisukord võib seega kiiresti muutuda. Seejuures pole teada isiku igakuiste isiklike kulutuste (sh eluasemekulud, pangalaen) suurus, mis võimaldaks hinnata sissetulekust allesjäävate vabade vahendite piisavust kavandatava maksukohustuse tasumiseks. Hetkel teadaolevate andmete põhjal pole alust pidada meelevaldseks maksuhalduri hinnangut, et X. Xi sissetulek pole tõenäoliselt piisav vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks. Samuti peab kohus võimalikuks, arvestades X. Xi käitumist äriühingu juhatuse liikmena maksumaksja kohustuse täitmata jätmisel (vt taotluse p 4), et isik võib hakata enda suhtes algatatud vastutusotsuse menetlusest teadasaamisel oma vara võõrandama/rahavoogusid mujale suunama. Sellisel juhul võib tekkida olukord, kus vastutusotsuse tegemisel ei ole selle sundtäitmine enam võimalik. Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist vastutusotsusega. 6.5 Käesoleval juhul ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemise. Äriühingu õigusvõime ei ole lõppenud. Ka ei ole möödunud MKS § 98 lg-s 1 sätestatud maksusumma määramise tähtaeg. 6

6.6 Kohus peab MTA täitetoimingu valikut põhjendatuks. MTA taotleb luba kohtuliku hüpoteegi seadmiseks Eesti Vabariigi (MTA kaudu) kasuks summas 91 641,26 eurot X. Xile kuuluvale korteriomandile aadressil XXX (registriosa nr XXX). Kinnistule hüpoteegi seadmine ei takista isikul oma vara vallata ja kasutada, sealhulgas sellest tulu saada, piiratud on üksnes vara käsutamise õigus. Nõude tagamiseks taotletav abinõu ei piira isikut rohkem, kui on vajalik maksumenetluse raames esitatava nõude täitmise tagamiseks. Seega annab kohus loa seada kohtulik hüpoteek X. Xi eelpool nimetatud kinnisasjale maksuhalduri taotletud summas.

(allkirjastatud digitaalselt)

7

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.