Veiko Vaske (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika Laatsit
Otsuse tegemise aeg ja koht
9.jaanuaril 2026 Tallinnas
Haldusasja number
3-23-1423
Haldusasi
H.O kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 1. juuni 2023. a vastuse tühistamiseks ja linna kohustamiseks Kaebaja – H.O
Menetlusosalised ja nende esindajad Vaidlustatud kohtulahend
Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Eva Vanamb Tallinna Halduskohtu 19.01.2024 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
H.O apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta H.O apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19.01.2024 otsus muutmata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
3.Jõustunud kohtuotsuse arvutivõrgus avaldamisel asendada H.O ja Q. C nimed initsiaalidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 09.02.2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 punkt 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-23-1423 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.H.O-le (kaebaja) kuulub kinnistu aadressiga Pikaliiva 129, Haabersti linnaosa, Tallinn. Kaebaja ja Q. C esitasid Tallinna linnale korduvalt pöördumisi, milles palusid luba paigalda kinnistule betoonplokkidele toetuva teisaldatava vagunelamu või varjendi ja muid ehitisi.
2.Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) vastas kaebaja pöördumistele 01.06.2023 vastusega nr 4-3/1450-1, milles keeldus taotluse rahuldamisest. 20.04.2017 kehtestatud Haabersti linnaosa üldplaneeringu (ÜP) järgi asub kinnistu transpordimaal. Ala on hõlmatud 06.06.2018 kehtestatud detailplaneeringuga (DP) „Rannamõisa tee 14 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu osaline kehtestamine kruntide positsioon 1 ja 3–10 osas Haabersti linnaosas”. DP järgi on see krunt (positsioon (pos) 9) määratud liita kas krundiga pos 10 (krundi sihtotstarbeks saaks transpordimaa) või krundiga pos 3 (krundi sihtotstarbeks saaks elamumaa ja see liidetaks Saadu tn 1/3/5 korterelamu juures oleva haljasalaga). Tegemist on ehitusõiguseta kõrghaljastatud alaga, kuhu ei või parkida ega hooneid ehitada. Kinnistul ja selle piiril kasvavad teise väärtusklassi puud, mida tuleb säilitada (Tallinna Linnavalitsuse 10.062020 määrus nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“). TLPA-le teadaolevalt on H.O püstitanud kinnistule ehitise. Vaba ehitustegevus ei tähenda reegliteta ehitamist (ehitusseadustiku (EhS) § 12 lg 2). Kohalik omavalitsus (KOV) ei kontrolli vaba ehitustegevusega hõlmatud ehitisi enne ehitamist, kuid saab teha järelkontrolli. Praegusel juhul ei ole ehitustegevus kooskõlas planeeringutega. Vastustaja analüüsis ka võimalust tunnistada DP kaebaja kinnistu osas kehtetuks. Pikaliiva tn 129 kinnistu on 411 m2 suurune. Lähikonda jäävad elamumaa kinnistud on 900–1500 m2 suurused. Kinnistu ei sobi oma mõõtmete tõttu selles piirkonnas elamumaana kasutamiseks. Kinnistu on liiga väike, et sellele saaks rajada elamiseks vajalikke kommunikatsioone.
3.H.O esitas 27.06.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus vastustaja otsuse tühistada ning kohustada linna andma talle luba paigaldada kinnistule ajutine vundamendita ehitis ja kasutada kinnistut vastavalt sihtotstarbele. Kaebaja ostis krundi eesmärgiga kasvatada seal kasvuhoones istikuid. Kaebaja soovib tuua kinnistule ilma vundamendita haagissuvila (ajutine hoone), piirata platsi aiaga ja paigaldada videovalvesüsteemi. Vastustaja ei teadnud, et notar on maa sihtotstarbeks märkinud 100% maatulundusmaa. Ametnikel on võimalik seda kontrollida, mitte korrata, et tegu on transpordimaaga. Pikaliiva 129 erastati ja müüdi hiljem mitu korda eraldiseisva maaüksusena. Pole kaebaja süü, et kinnistuid pole senini ühendatud. Kohalikud elanikud on kinnistut aastaid kasutanud prügi, langenud lehtede ja puude hoidmiseks. Kaebaja on kinnistu korrastanud ja tahab selle muuta ilusaks kohaks. Ajutise ehitise paigaldamine ei muuda kohta halvemaks. Kui linn soovib tulevikus sinna midagi rajada ja liita kinnistu transpordimaaga, on kaebaja valmis kaaluma kinnistu vahetamist teise kinnistu vastu. Ajutise ehitise ja kasvuhoone saaks sellisel juhul ümber paigutada. Eraomand on seadusega kaitstud. Kui ametnikel on plaanis midagi ehitada, ei tohi see eraisikut kahjustada. Täiendavates avaldustes palus kaebaja lubada paigaldada krundile ajutise ehitise ja võimaldada ligipääsu kinnistule. Kaebaja palus kohtul arvestada Riigikohtu otsusega asjas nr 3-19-2398, kus tühistati praegu vaidlustatud otsusega sarnane Jõelähtme valla otsus. 2(6)
3-23-1423 Kaebaja soovib kinnistule paigaldada ajutised ehitised: kasvuhoone (seemikute kasvatamiseks), keldri (seemikute ja juurte säilitamiseks talvel) ning ilma vundamendita ratastel või plokkidel ehitise tööriistade ja seadmete hoidmiseks. Kaebajal on vaja kinnistule autoga ligi pääseda väetiste, istikute ja tööriistade transpordiks. Kinnistu eelmine omanik sai kinnistule probleemideta ligi ja soovitas ka uuel omanikul kasutada kinnistule viivat teed. Maatulundusmaa otstarbega katastriüksuse moodustamisel aastal 2003 tuli arvestada kõigi maatulundusmaa kasutamiseks vajalike ehitiste rajamisega. Nüüd ei arvesta ametnikud aga oma varasema otsusega ja leiavad, et krunti ei saa eraldiseisvana arendada ja maatulundusmaana kasutada. Kaebaja on teinud linnale ettepaneku kinnistu mõne teise vastu vahetada, kui linn või transpordiamet kinnistut ise vajavad. Notar ei hoiatanud kaebajat ühegi piirangu eest. Kaebaja ostis kinnistu maatulundusmaana kasutamiseks. Kaebaja sai aru, et tegu pole elamumaaga ja suurt hoonet sellele ehitada ei saa. Vallasasjast ehitise paigaldamiseks ei ole aga kooskõlastusi vaja. Seaduse järgi pole piiranguid ka kuni 20 m2 suuruse ehitise paigaldamisele.
4.TLPA palus vastuses jätta kaebuse läbi vaatamata või rahuldamata. Kaebuse eesmärk jääb arusaamatuks ja selle faktiline põhjendus on puudulik. Pikaliiva tn 129 maaüksus on maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistu, mille osas pole kehtiva DP järgset krundijaotust ellu viidud. Kaebaja omandas kinnistu 31. augustil 2021. Kaebaja ja Q. C on korduvalt pöördunud Haabersti Linnaosa Valitsuse poole sooviga paigaldada kinnistule vagun- või konteinerelamu, moodulmaja, haagissuvila või varjend. Ka on nad selgitanud, et on valmis kinnistu välja üürima ettevõttele, kes paigutab sinna haagised, vahetusmajad, konteinerid ja muud seadmed, kuid soovivad rajada kinnistule ka väikeehitise ja kasvuhoone. Lisaks on nad märkinud, et soovivad kasutada kinnistut oma pere evakuatsioonikohana, kui riigis peaks tekkima ohuolukord. Kaebaja ja Q. C on esitanud Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile raieloa taotluse seoses sooviga tuua kinnistule mobiilne maja või vagunelamu. Amet leidis, et kinnistul kasvavate väärtuslike puude langetamine vagunelamu paigaldamiseks pole põhjendatud. Täiendavas vastuses märkis vastustaja, et kohtuasja nr 3-19-2398 asjaolud erinevad praeguse kohtuasja omadest. Riigikohus tühistas Jõelähtme Vallavalitsuse ettekirjutus-hoiatuse, kuna see oli tehtud valedele adressaatidele. Riigikohus rõhutas selles otsuses, et ka vaba ehitustegevuse korral peab ehitis olema kooskõlas selle asukohas kehtivate kitsenduste ja planeeringutega. Pikaliiva 129 kinnistu on olnud ehitusõiguseta haljasala selle moodustamisest alates. Kinnistu moodustati Tallinna Linnavolikogu 23.09.1999 otsusega nr 215 kehtestatud Rannamõisa tee 16 ning Vana-Rannamõisa tee 19 ja 21 DP-ga. Tegemist on väikese maatükiga, mis jäi krundijaotusel üle. Üheski planeeringus pole ette nähtud kinnistule sissesõitu. Kinnistut ostes peab igaüks ise veenduma selles, kuidas maad on võimalik kasutada. Omanikul on kohustus kasutada kinnistut vastavalt planeeringutele. Kui kaebaja viidi kinnistu ostmisel eksitusse, võib tal olla võimalik kasutada müüja suhtes võlaõiguslikke nõudeid. Ka võib tal olla võimalik esitada nõue notari vastu. KOV ei saa tsiviilõiguslikesse suhetesse sekkuda. Müügileping ei pane linnale kohustust lubada kaebajal kinnistut soovitud viisil kasutada.
5.Tallinna Halduskohus jättis 19.01.2024 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. 3(6)
3-23-1423 Mobiilset elamut, mille rajamise on vastustaja vaidlustatud otsusega keelanud, tuleb pidada kaebaja plaane arvestades hooneks EhS § 3 lg-te 1 ja 2 tähenduses. Määrav pole see, kas hoonel on vundament või kas hoone oleks vajaduse korral teisaldatav. Hooneks tuleb lugeda ka aluspinnasele toetuv objekt, mis on hoonena määratletav oma otstarbe, kasutamise viisi ja kestuse poolest. Kaebaja soovib haagissuvilat või konteinerelamut paigaldada kinnistule pikemaks ajaks ja kasutada seda püsivalt selleks, et kinnistul ise või koos oma lähedastega elada või aega veeta. Seega poleks tegu vallasasja või sõidukina käsitatava objektiga. Riigikohus on selgitanud, et väiksemahulise aiapidamise eesmärkide hulgas on rekreatiivne element eelduslikult vähemalt samaväärne põllumajandusliku tootmise eesmärgiga. Seetõttu sarnanevad aiapidamisega seotud ehitised olemuselt enam suvilale, s.o elamule ja seda teenindavatele ehitistele (halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-19-2398, p 14). Vaba ehitustegevusega on hõlmatud kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 m kõrgused elamud, sh aiamajad jm vähemalt perioodiliseks elamiseks ette nähtud hooned ning neid teenindavad ehitised. Sellise hoone ehitamiseks ei ole kinnistuomanikul vaja esitada ehitusteatist ega taotleda ehitusluba. Kui tegu pole elamu ega seda teenindava ehitisega, tuleb ka kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 m kõrguse hoone rajamiseks esitada ehitusteatis (EhS lisa 1). Seega poleks juhul, kui kaebaja soovib rajada kinnistule üksnes taimekasvatuseks vajalikke, mitte rekreatiivse eesmärgiga hõlmatud väikehooneid (kasvuhoone, kelder, kuur), tegu vaba ehitustegevuse alla kuuluvate ehitistega. Vastustaja seisukoht, et kaebaja soovitud ehitisi ei või kinnistule rajada, on põhjendatud. Ka vaba ehitustegevuse korral tuleneb EhS § 12 lg-st 2 nõue, et ehitis peab olema kooskõlas selle asukohas kehtivate kitsenduste ja planeeringutega (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-19-2398, p 15). Kinnistu asub ÜP järgi transpordimaa juhtotstarbega alal. DP-ga on ette nähtud liita kinnistu kas krundiga pos 10 (krundi sihtotstarbeks saaks transpordimaa) või pos 3 (krundi sihtotstarbeks saaks elamumaa ja see liidetaks Saadu tn 1/3/5 korterelamu juures oleva haljasalaga). Kinnistut omandades tuli kaebajal arvestada sellega, mida kehtiv DP kinnistu kasutamise perspektiivi kohta ette näeb. Kinnistul uusi tegevusi kavandades ja kinnistu arendamist plaanides tuleb kaebajal lähtuda DP-st. Vastustaja pole keelanud kaebajal kasutada kinnistut senisel otstarbel, s.o metsamaa sihtotstarbega kõrghaljastatud alana. Vastustaja on aga põhjendatult leidnud, et kinnistule ei või rajada elamut või põllumajanduslikuks tootmiseks vajalikke hooneid. Vastustaja on kaalunud ka DP muutmist, arvestades kaebaja soovidega kinnistu kasutamisel, kuid on leidnud, et kinnistut pole võimalik eraldiseisva elamumaa krundina kasutusele võtta. Selleks on see liiga väike (411 m2; lähipiirkonda jäävad elamumaa sihtotstarbega kinnistud on 900–1500 m2 suurused; kinnistule ei mahu ära elamu rajamiseks vajalikud ühendused). Vastustaja seisukoht on põhjendatud. Kinnistu müügilepingust, kus on märgitud kinnistu sihtotstarbeks maatulundusmaa, ei tulene vastustajale kohustust lubada kaebajal ehitada kinnistule põllumajanduslikuks tootmiseks vajalikke vm ehitisi. Vastustajale ei tulene kohustusi ka sellest, et müüja või notar ei juhtinud kaebaja tähelepanu kehtivale DP-le. Need küsimused tuleb lahendada kaebaja ja kinnistu müüja vahel. Vaidlustatud otsus ja algne kaebus ei hõlma küsimust, kuidas on tagatud kinnistule juurdepääs ja sissesõit ning need väljuvad seega kaebuse raamidest. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.H.O esitas halduskohtu otsuse peale 06.02.2024 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. 4(6)
3-23-1423 Kohus mõistab kaebaja apellatsioonkaebuses ja korduvalt esitatud täiendavates seisukohtades esitatut kokkuvõttes nii, et kaebaja arvates tuleks tema kinnistu ehitusõigust tõlgendada lähtudes selle maatulundusmaa sihtotstarbest, mis määrati katastriüksuse moodustamise ajal aastal 2003. Kinnistul tohib järelikult tegeleda metsandusega, kasvatada istikuid, taimi ja põõsaid haljastuse jaoks. Kuna tegemist on majandustegevusega, milleks on vaja ka tööriistu, tarvikuid ja väetisi, peab olema lubatav ka kasvuhoone ning ratastel matkaauto või kabiini paigaldamine. Kaebaja soovib tulevikus paigaldada ka elektriauto laadimiseks laadimiskilbi. Tallinnas on kaebaja kinnistust väiksemaid elamumaa krunte, nt 176 m2. Esimese majani on kaebaja kinnistust ca 10–15 m, seega ei tekiks probleeme ka tuleohutusega. Lisaks sooviks kaebaja kasutada kinnistut ohuolukorras varjumiseks, milleks on vaja nii matkaautot, kus sooja hoida, kui ka keldrit. Kaebaja leiab, et vastustaja poolt on lubamatu moodustada maatulundusmaa kinnistu, müüa see ettevõtjale, kes müüb selle edasi, ja seejärel hakata nõudma kinnistut tagasi linna transpordimaa või hoopis elamurajooni koosseisu. Sellest, et maa kavatsetakse taas muuta transpordimaaks, oleks tulnud teavitada kinnistu eelmist omanikku ja notareid. Kaebaja arvates peaks linn kinnistu transpordimaaga liitmiseks ära ostma või vahetama samaväärse vastu.
7.Vastustaja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kaebaja ei ole põhjendanud, milliseid õigusnorme on halduskohus valesti kohaldanud või rikkunud. Halduskohtu otsus on põhjendatud ja kooskõlas kehtiva õigusega. Kaebajal oli kinnistut ostes hoolsuskohustus tutvuda kehtivate õiguslike piirangutega. Kui kaebaja viidi eksitusse ja tal on tsiviilõiguslikke etteheiteid müüjale või notarile, ei ole alust esitada neid vastustaja vastu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Kaebaja on apellatsioonkaebusest nähtuvalt ilmselt vääralt mõistnud kinnistu kasutamise õiguslikke aluseid. Kinnistu kasutamiseks teatud otstarbel on vaja tsiviilõiguslikku alust (kaebaja on kinnistu omanik) ning soovitav tegevus peab olema kooskõlas ka kinnistu avalikõigusliku staatusega, mis tuleneb mh katastriüksuse sihtotstarbest, kehtivatest planeeringutest ja avalik-õiguslikest kitsendustest.
10.Kaebaja kinnistu sihtotstarve on maakatastrist nähtuvalt maatulundusmaa, sh on selle piires metsamaa kõlvik pindalaga 338 m2 ja muu maa kõlvik pindalaga 73 m2. Kinnistu moodustati ja sihtotstarve määrati 23.09.1999 kehtestatud DP alusel. 06.06.2018 kehtestati uus DP, mille kohaselt saab kinnistu sihtotstarbeks määrata kas transpordimaa, kui kinnistu liidetakse kõrvalasuva transpordimaa kinnistuga, või elamumaa, kui see liidetakse kõrvalasuva elamumaa kinnistuga. Planeerimisseaduse § 140 lg 8 kohaselt muutub detailplaneeringu kehtestamisega sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks. See tähendab, et sama maatüki suhtes saab korraga kehtida ainult üks detailplaneering. 1999. a DP kehtivus kaebaja kinnistul lõppes 2018. a DP kehtestamisega. DP on avalik dokument1 ja 2021. aastal kinnistut ostes oli kaebajal võimalus 2018. a DP-s sätestatuga tutvuda. Kui kaebaja leiab, et müüja või notar jätsid ta olulistest asjaoludest teavitamata, on tal võimalik esitada nõue nende vastu. 1
DP materjalid on kättesaadavad Tallinna planeeringute registris veebiaadressil https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP040330
5(6)
3-23-1423
11.Kinnistu sihtotstarve on maakatastris jätkuvalt maatulundusmaa, kuna 2018. a DP-s ettenähtud kruntide liitmist ei ole seni toimunud ja kinnistu sihtotstarvet ei ole DP-ga kooskõlla viidud. Samas puudub kahtlus, et 2018. a DP on kehtiv ning sellest tulenevad nõuded ja piirangud kinnistu suhtes kohalduvad. Ka Riigikohus rõhutas kaebaja enda viidatud otsuse nr 3-19-2398 p-s 15, et vaba ehitustegevuse korral kehtib EhS § 12 lg-st 2 tulenev nõue, et ehitis peab olema kooskõlas ehitise asukohaga seonduvate kitsenduste ja planeeringuga. Muu hulgas tuleneb DP-st, et kinnistul ei ole ette nähtud ühtegi ehitist. Seetõttu oli vastustaja keeldumine ehitiste lubamisest õiguspärane.
12.Põhimõtteliselt ei ole DP elluviimine õiguslikult kohustuslik ja kinnistu sihtotstarve maatulundusmaana ei ole tänasel päeval õigusvastane. Kohtule ei nähtu asjaoludest, et vastustaja oleks takistanud kaebajal kinnistut selle praegusele sihtotstarbele vastavalt kasutada, kuid nagu halduskohus õigesti selgitas, peab igasugune maakasutus olema kooskõlas avalik-õiguslike nõuete ja kitsendustega. Sealjuures peab ka metsamaa kasutus Tallinna linnas olema kooskõlas Tallinna linnas kehtivate normidega nt puude raie kohta. Kuna kehtiva DP kohaselt ei ole kinnistule ette nähtud ühegi ehitise rajamist, ei ole lubatud rajada ka metsamaa majandamiseks vajalikke ehitisi. Nagu halduskohus otsuses õigesti selgitas, tuleb ehitisena käsitada mitte ainult vundamendiga ehitisi, vaid kõiki objekte, mis oma olemuse ja kasutusotstarbe poolest on ehitised. Sh ei välista eseme ehitisena käsitamist see, et sellel on rattad ja seda on võimalik teisaldada, kui seda tegelikult kasutatakse püsivalt ühes asukohas ehitisena. Samuti on ehitis kasvuhoone.
13.Lisaks ei saa DP-st iseenesest tuleneda kinnistu tsiviilõigusliku staatuse muutust. DP ei mõjuta kaebaja omandiõigust kinnistu suhtes ja ilmselt põhjendamatu on väide, et see soovitakse linna transpordimaa koosseisu „tagasi võtta“. Kinnistu omandiõiguse muutus on võimalik kas tsiviilõigusliku tehinguga või erandjuhul kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse alusel sundvõõrandamisega kohese ja õiglase hüvitise eest. Asjaoludest ei nähtu, et kinnistu suhtes oleks algatatud sundvõõrandamist.
14.Kaebajal on põhimõtteliselt võimalik esitada Tallinna linnale taotlus uue detailplaneeringu algatamiseks, millega saaks määrata kinnistule ehitusõiguse. Võttes arvesse vastustaja kaebuse vastuses esitatud põhjendust, et vastustaja kaalus mh kehtiva DP kehtetuks tunnistamise ja ehitusõiguse andmise võimalusi, kuid ei pidanud seda tõenäoliseks, ei saa ilmselt pidada kuigi perspektiivikaks ka ehitusõiguse saamist uue detailplaneeringuga, kuid kuna antud küsimus ei ole asjas vaidluse all, ei kujunda kohus selles osas õiguslikku seisukohta.
15.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud, jäävad menetluskulud poolte endi kanda.
16.Otsuses nimetatud füüsiliste isikute isikuandmete kaitseks tuleb HKMS § 175 lg 3 alusel otsuse avaldamisel asendada nende nimed initsiaalidega. /allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.