AS-i Oskar LT kaebus Põllumajandus- ja Toiduameti 18.12.2025 ettekirjutuse nr 13-297-25/092-1 p 1 osaliseks tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – AS Oskar LT, volitatud esindajad vandeadvokaat Siim Maripuu ja advokaat Toomas Pugri Vastustaja – Põllumajandus- ja Toiduamet, volitatud esindajad Kristel Kuklase ja Raili Pruusapuu
Menetlustoiming
Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
Jätta AS-i Oskar LT esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtumäärus avaldatakse jõustumisel tervikuna. Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7, § 204 lg 1).
ASJAOLUD
1.Põllumajandus- ja Toiduamet (vastustaja) kohustas 18.12.2025 ettekirjutusega nr 13297-25/092-1 (dtl 27–37) AS-i Oskar LT (kaebaja) peatama ettevõttes lihatoodete valmistamise; alates 19.12.2025 on lubatud lõpuni valmistada, sh turule viia üksnes seisuga 18.12.2025 sooldumisel ja tumbleris (valmimisel) olevad lihatooted; lihatoodete valmistamise peatamise meede ei hõlma pasteedi ja süldi valmistamist ruumides nr 130 ja 135 (resolutsiooni p 1); esitama andmed ettevõttes seisuga 18.12.2025 sooldumisel ja tumbleris (valmimisel) olevate lihatoodete kohta (resolutsiooni p 2); esitama andmed ettevõtte valmistoodete laos seisuga 18.12.2025 olevate lihatoodete (v.a pasteet ja sült) kohta; vastustaja lubas ettevõttest väljastada valmistoodete laos seisuga 18.12.2025 olevad lihatooted (resolutsiooni p 3). Lihatoodete valmistamise peatamine kehtib kuni kaebaja on remontinud lihatoodete valmistamisega seotud ruumid (sh abiruumid) ja sisseseade, teostanud ehitustehnilisi töid kondensatsioonivee tekke minimeerimiseks, teostanud ruumides põhjaliku sanitatsiooni, et Listeria
monocytogenes (listeeriabakter) tootmiskeskkonnast elimineerida ning vastustaja poolt riikliku järelevalve käigus võetud uhtmeproovide analüüsitulemused seda kinnitavad. Kaebajal on õiguspärase olukorra loomiseks ja lihatoodete valmistamisega seotud ruumides parendustööde tegemiseks võimalik kasutada erinevaid ehitustehnilisi lahendusi ning materjale. Sellest tulenevalt määratletakse ettekirjutuses tööde nõutavad eesmärgid, kuid ei kitsendata ameti poolt ruumide renoveerimise täpsemaid lahendusi. Teostatud remonttööde tulemusel peavad lihatoodete valmistamise osakonna ruumid (sh abiruumid) ja sisseseade vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29.04.2004 määruse (EÜ) nr 852/2004 1 (määrus nr 852/2004) II lisa I ja II peatükis sätestatud nõuetele. Ettekirjutuse täitmise tähtaeg on 19.12.2025. Kui ettekirjutus jäetakse tähtajaks täitmata, määrab vastustaja sunniraha 950 eurot. Sunniraha võib määrata korduvalt kuni ettekirjutus on täidetud. Ettekirjutuse põhjendused:
1.1.Vastustaja teostas 03.12.2025 kaebaja tootmisettevõttes järelkontrolli ja võttis lihatoodete valmistamise osakonna tootmisruumidest 17 pinnaproovi. Kõik proovid võeti kuumtöötlemise läbinud lihatoodete ehk valmistoitu käitlevatest ruumidest. Ettevõttes valmistatakse lihatooteid, mis Euroopa Komisjoni 15.11.2005 määruse nr 2073/20052 kohaselt on valmistoidud, milles võib paljuneda listeeriabakter. Ettevõttes valmistatavad lihatooted läbivad kuumtöötluse, mis hävitab toores tootes leiduda võivad patogeenid. Pärast kuumtöötlust tuleb lihatooteid toiduohutuse tagamiseks käidelda kõrge hügieenitasemega tootmiskeskkonnas, et välistada listeeriabakteri ülekandumine tootmiskeskkonnast valmistoitu. Katseprotokolli nr TA2531083-BT (dtl 22–23) kohaselt tuvastati proovidest nr 8, 11, 14, 15, 16 ja 17 listeeriabakter. Proovitulemused näitavad, et ettevõttes ei ole tagatud eeltingimused ohutu toidu tootmiseks. Tootmiskeskkonnast tuvastatud listeeriabakter viitab ohule, et ettevõttes valmistatavad lihatooted võivad pärast kuumtöötlemist saastuda listeeriabakteriga ja turule võib jõuda inimese tervisele ohtlik toit. Listeeriabakter on saastunud toiduga inimestele ülekanduv haigustekitaja, mis võib põhjustada raskekujulist haigust – listerioosi. 03.12.2025 läbi viidud kontrolli käigus tuvastas vastustaja lihatoodete valmistamise ruumide halva koristamise taseme, osades ruumides on hallistust ja kondensaat tilgub lihatoodetele. Ruumide ehituslik olukord on halb, mis raskendab ruumide koristamist, ja osades ruumides on kondensaat, mis muudab ruumid niiskeks, mis omakorda soodustab listeeriabakteri kasvu. Tuvastatud olukorra kohta on koostatud protokoll nr 13-297-25/087.
1.2.Vastustaja on eelmiste kontrollide käigus korduvalt tuvastanud lihatoodete valmistamise osakonnas tõsiseid puudusi – ruumid ja seadmed on halvasti koristatud. Kondensaat on tilkunud lihatoodetele. Vastustaja on kontrolli käigus peatanud seadmete ja ruumide kasutamise ning andnud korralduse need koheselt puhastada. Vastustaja on andnud korralduse paigutada lihatooted ruumi ossa, kus kondensaati ei ole. Tootmiskeskkonnast võetud järelevalveproovidest on tuvastatud listeeriabakter. Lisaks on ruumide ehituslik olukord halb, mis raskendab ruumide sanitatsiooni ning soodustab listeeriabakteri ellujäämist ja paljunemist tootmiskeskkonnas. Kaebaja andis tagasisides teada, et tõstab koristamise taset, teostab põhjalikult ruumide ja seadmete sanitatsiooni, hindab enne töö algust koristamise taset, koolitab töötajaid, teostab ruumides remondi, võtab kasutusele meetmed, et ruumides ei oleks kondensaati. Kuna ettevõttes on madal toiduohutuskultuur, siis vaatamata kaebaja poolsetele lubadustele puudused kõrvaldada on vastustaja teinud ettevõttele ettekirjutused ehitusliku olukorra kohta seoses kondensaadiga ja halva sanitatsiooniga. Ettekirjutuste täitmisele kallutamiseks on ettekirjutused koostatud koos sunniraha rakendamise hoiatusega ja vastustaja on sunniraha ka rakendanud. Vastustaja on kohustanud ettevõtet ettekirjutustega 1 2
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29.04.2004 määrus (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta. Euroopa Komisjoni 15.11.2005 määrus (EÜ) nr 2073/2005 toiduainete mikrobioloogiliste kriteeriumide kohta.
2(11)
3-25-4661
toiduohutusnõudeid täitma. Kontrolli tulemused aga näitavad, et olukord ettevõttes ei ole paranenud.
1.3.Kaebaja 16.12.2025 esitatud tagasisidest saab järeldada, et ta ei ole mõistnud tuvastatud asjaoludes kirjeldatud nõuetele mittevastavuse ulatust. Tagasisides esitatud tegevused ei ole piisavad, et tagada lihatoodete käitlemine toiduohutusnõuetele vastavas tootmiskeskkonnas. Ohutu toidu valmistamise üheks eeltingimuseks on toidukäitlemisruumide hea seisukord, et teostada ruumides regulaarselt ja tõhusalt sanitatsiooni. Kaebaja plaanib teostada remonti viies toidukäitlemise ruumis (nr 168, 169, 170, 172 ja 173). Planeeritud tegevus on ebapiisav, sest üksnes viie lihatoodete valmistamisega seotud ruumi nõuetele vastavusse viimine ei taga ettevõttes lihatoodete valmistamise käitlemisvaldkonna vastavust määruses nr 852/2004 sätestatud nõuetele. Vastustaja on varasemate kontrollide käigus tuvastanud lihatoodete käitlemise ruumides kondensaati, mis on tilkunud lihatoodetele. Toidule tilkuv kondensaat on toidu saasteallikas. Vastustaja on korduvalt juhtinud kaebaja tähelepanu asjaolule, et ruumides olev kondensaat muudab ruumid niiskeks, mis omakorda soodustab listeeriabakteri kasvu. Kaebaja esitatud vastuste kohaselt ei mõista ta kondensaadi puudumise olulisust toidu ohutuks käitlemiseks ja seda, et kondensaat tekitab soodsa keskkonna listeeriabakteri kasvuks. Kaebaja tagasiside kohaselt on ta teostanud ruumides, kus tuvastati listeeriabakter, täiendava ja põhjaliku (happe)pesu. Tootmisruumide puhastuse kohta on esitatud teave, et tootmisruumide pesu-deso toimub iga päev, valmistoodangu laos vastavalt koristusplaanile, ruumides, kus võib olla oht listeeriabakteri taasilmumiseks, toimub SAN 316 FG-ga (vesinikperoksiid) pihustamine kord nädalas.
1.4.Toidukäitleja ei saa oodata järelevalveasutuse ettekirjutusi talle õigusaktidega pandud nõuete täitmiseks, vaid peab ise käituma õiguskuulekalt ja täitma ettevõttes toiduohutusnõudeid. Kui ettevõtte ruume ja seadmeid puhastatakse alles pärast seda, kui järelevalve käigus on tuvastatud ruumide ja seadmete puudulik sanitatsioon (sh proovitulemused näitavad listeeriabakteri olemasolu tootmisruumides), ei ole tagatud püsivalt toidu käsitlemiseks sobivat tootmiskeskkonda. Tõhusa sanitatsiooni eeltingimuseks on ruumide ja seadmete hea ehituslik seisukord. Kaebaja 16.12.2025 vastuses toodud tegevused ei ole piisavad, et lugeda korrarikkumine lõpetatuks. Ettevõttes ettekirjutuse tegemise seisuga valitsevad ehituslikud puudused ei võimalda tõhusalt puhastusmeetmeid rakendada ja seeläbi ohjata listeeriabakteri levikut ettevõtte sees ning välistada ka potentsiaalset kandumist toodetesse.
1.5.Vastustaja on ka varem rakendanud reageerivaid meetmeid ja kohustanud kaebajat ettekirjutusega toiduohutusnõudeid täitma, sh tegema ehituslikke parendustöid ja hoolsamalt järgima / tagama puhtust käitlemisruumides. Kontrolli tulemused aga näitavad, et olukord ei ole paranenud. Kaebaja on tuvastatud puudusi kõrvaldanud osaliselt või üksnes lühiajalise mõjuga. Seetõttu peab vastustaja põhjendatuks rakendada toiduohutuse tagamiseks erimeetmena ettevõtte tegevuse peatamist selleks, et kaebaja parandaks ruumide seisukorda, teostaks põhjaliku sanitatsiooni listeeriabakteri elimineerimiseks. Seeläbi on võimalik ära hoida ohtliku toidu turuleviimine. Vastustajale teadaolevalt on ehituslike ja hügieeninõuetega seotud puudustest enim hõlmatud lihatoodete käitlemisega seotud ruumid (nr 110, 120, 138, 141, 146, 147, 148, 152, 154, 164, 166, 168, 169, 170, 171, 172, 173, 175, 177, 186, 187, 188, 189, 190, 191). Ruumide plaan on lisas 2 (dtl 38). 11.12.2025 seisuga saabunud analüüsitulemused puudutavad lihatoodete käitlemisruume nr 169, 170, 173, 187, 189 ja 190. Vajalik on peatada tegevus kõikides lihatoodete valmistamise ruumides (v.a pasteedi ja süldi tootmine), kuna keskkonnas on listeeriabakteri levik laialdane, töökorralduslikult ei ole välistatud ristsaastumine ja väiksemas ulatuses ruumide remont ei võimalda listeeriabakterit tõhusalt elimineerida. Käitlemiskoha ruumide halb ehituslik olukord soodustab listeeriabakteri kasvu. Pasteedi ja süldi valmistamine toimub ruumides nr 130 ja 135, mis asuvad teistest lihatoodete valmistamise ruumidest eraldi ja nende ruumide ehituslik seisukord 3(11)
3-25-4661
võimaldab ruume tõhusalt puhastada, seetõttu ei pea vastustaja vajalikuks peatada pasteedi ja süldi tootmist.
1.6.Kaebaja tagasisides välja toodud kirjeldus puhastusviiside muutmise kavandi kohta ei lükka ümber laboratoorset tuvastust listeeriabakteri leidumise kohta ega garanteeri ilma tootmiskeskkonna tingimuste parenduseta tõhusat listeeriabakteri ohjamist. Ettevõtte tootmiskeskkond ja selles valmistatavad tooted on omavahel seotud ning listeeriabakteri kasvamist ja levikut soodustavates tootmistingimustes toidu jätkuv valmistamine korrakaitseorgani sekkumiseta toob kaasa kõrgendatud riski, et listeeriabakterit sisaldavad tooted viiakse turule ja need võivad põhjustada inimeste haigestumist. Arvestades ettekirjutusele eelnenud reageerivaid meetmeid ja ettevõtte senist tegevust korrarikkumise kõrvaldamisel, on tegevuse osalise peatamise meede vajalik ja mõõdukas. Lihatoodete valmistamise peatamise meetme alt on põhjendatud välja jätta nende toodete valmistamine, mille tootmisruumide seisukord on parem ja sobilik. Ettekirjutusega ei piirata meetme rakendamise seisuga valmistamise protsessis pooleliolevate toodete ja laos olevate toodete turule viimist.
2.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 18.12.2025 ettekirjutuse tühistamiseks osas, millega kohustati kaebajat peatama ettevõttes lihatoodete valmistamine. Põhjendused:
2.1.Kaebaja tegeleb liha- ja linnutoodete tootmise, pakendamise ja töötlemisega. Ta müüb värsket liha ja lihatooteid jae- ja hulgikaubandusettevõtjatele ning HoReCa sektoris tegutsejatele – sellest valdkonnast teenitav moodustab üle 99% kaebaja müügitulust. Kaebajal on üle 50 töötaja. Vastustaja on varasemalt teinud kaebaja suhtes kokku 36 ettekirjutust, mille täitmist on kinnitanud ka vastustaja ise. 03.12.2025 järelkontrollis võeti 17 pinnaproovi erinevatest ruumidest toiduga mitte kokkupuutuvatelt pindadelt. Patogeen leiti ruumide nr 169, 170, 173, 187, 189 ja 190 põrandalt ning äravoolutrapis. Samas mitte üheski kaebaja tootes ei leitud ühtegi patogeeni (ega ole seda leitud ka viimase mitmekümne varasema ettekirjutuse raames). Vastustaja teavitas protokolli tulemustest kaebajat 12.12.2025 õhtul (reede). 16.12.2025 ehk järgmise nädala teisipäeval, s.o 2 tööpäeva pärast protokolliga tutvumist edastas kaebaja vastustajale oma selgitused ja põhjaliku parandusmeetmete kava (dtl 24–26). Sellele vaatamata tegi vastustaja 18.12.2025 kaebajale ettekirjutuse. Kaebaja esitas 19.12.2025 vastustajale kompromissettepaneku, millest vastustaja keeldus, sest kaebaja on vastustaja hinnangul olnud tegevusetu ega ole olukorra tõsidusest aru saanud.
2.2.Lisaks 16.12.2025 parandusmeetmetele on kaebaja kaebuse esitamise ajaks jätnud ruumid nr 148, 168, 169, 170, 171, 172 ja 173 kasutusest välja ning nendes ruumides käitlemist ei toimu. Kondensaadi probleem on valdavas osas likvideeritud (külmatorude alla paigaldati renn, välistamaks kondensaadi tilkumist põrandale ja masinatele) juba enne 19.12.2025. Ruumis nr 190 koormakatte all olev liin on välja veetud ja ruum on põhjalikult puhastatud. Ettekirjutuse esemeks olevates ruumides on tehtud põhjalik desinfitseerimine. Probleemsetes ruumides tehti hallitustõrjet ja tehti viivitamatult prioriteetsemaid ehituslikke parendusi.
2.3.Lihatoodete valmistamise peatamise meede on vastuolus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15.03.2017 määruse (EL) 2017/6253 (määrus nr 2017/625) art 138 lg 2 p-s h sätestatud 3
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15.03.2017 määrus (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ,
4(11)
3-25-4661
meetme rakendusalaga. Viidatud sätte järgi on õigus ettevõtja tegevus peatada teatavaks ajavahemikuks. See tähendab, et järelevalvemeede on ajaliselt piiritletud. Meetme rakendamine peab olema üheselt arusaadav, kas tegevuse peatamine kehtib kindlaks määratud ajavahemiku jooksul või on seotud objektiivselt ja ühemõtteliselt kontrollitavate kohustuste täitmisega, misjärel meetme rakendamise vajadus langeb ära. Mõlemal juhul peab ettevõtjal olema võimalik mõistlikult aru saada, millal ja millistel tingimustel on tootmise jätkumine lubatud. Ettekirjutusest ei selgu, millised konkreetsed kohustused kaebaja peab täitma, et ta saaks tootmisega jätkata, ega ka see, millisel ajahetkel järelevalvemeetme rakendamine lõpeb. Ettekirjutuse etteheited on üldsõnalised. Läbivalt on viidatud paljasõnalistele ja subjektiivsetele hinnangutele. Ei selgu, mis konkreetsed ruumid ja milliste konkreetsete ruumide konkreetsed osad (tehnonõuded / sisseseade) ei vasta nõuetele. Kaebajal on äärmiselt keeruline esitada sisulisi vastuväiteid, anda täpsustavaid selgitusi või koostada ammendavat parandusmeetmete kava.
2.4.Tuvastatud põhiprobleem – patogeeni leid – ja vastustaja poolt ettevõtte taasavamisele seatud tingimused ei ole omavahel mistahes seoses. Listeeriabakteri olemasolu lihatööstuste toormes on tavapärane ja selliselt lihatööstuses ka lubatud. Kaebaja ei väida, et selle leid valmistoidu käitlemisega seotud ruumides ei oleks rikkumine – kaebaja on võtnud tarvitusele ettevaatusabinõud sellise olukorra vältimiseks tulevikus. Samas on sarnaseid etteheiteid ja ettekirjutusi tehtud paljudele teistele lihatöötlemisettevõtetele vaidlustoidu käitlemisega seotud ruumides ning need ei oma mistahes seotust ruumide remondi ega kondensatsiooniveega ega too kaasa ettevõtte tegevuse kohest peatamist. Patogeeni esinemine on seotud lihatööstuse sisese toodangu transpordi korraldusega, mida kaebaja on juba parandanud. Seega ei ole tootmise jätkamisele seatud kriteeriumid kuidagi proportsionaalsed tuvastatud rikkumisega. Õiguspärane haldusmenetlus ei saa seisneda üksnes selles, et ettekirjutuses loetletakse abstraktselt erinevaid õigusnorme ning tehakse lakooniline järeldus tootmiskeskkonna mittevastavuse kohta. Kuigi mitmed toiduohutuse nõuded on sõnastatud üldiselt, ei vabasta see haldusorganit uurimis-, põhjendamis- ja kaalumiskohustusest.
2.5.Määruse nr 2017/625 art 138 lg 1 sätestab vastustaja kohustuse võtta kõik meetmed, mis on vajalikud rikkumise allika ja ulatuse ning ettevõtja vastutuse kindlaksmääramiseks. Praegusel juhul on vastustaja tuvastanud üksnes rikkumise olemasolu, kuid ei ole astunud mingeid samme selleks, et tegelikult välja selgitada rikkumise allikas ja rikkumise ulatus. Kaebaja selgitas 16.12.2025 parandusmeetmete kavas, et kõige tõenäolisem patogeeni allikas on, et tehniline personal rikkus hügieeninõudeid (ruumidesse ei sisenetud hügieenilüüsi kaudu). Ettekirjutuses ei ole rikkumise tõenäolist allikat isegi mitte kaalutud, rääkimata sisulisest välja selgitamisest ja uurimiskohustuse täitmisest. Ometi on rakendatud kaebaja suhtes kõige koormavat meedet, mida üldse rakendada saab.
2.6.Ettekirjutuse resolutsiooni p-s 1 rakendatud meede on ebaproportsionaalne, oluliste kaalumisvigadega ega ole kooskõlas vastustaja poolt saavutatava eesmärgiga. Kaebajat enim koormava järelevalvemeetme rakendamine on ajendatud kaebaja karistamise soovist, mitte sellest, et kaitsta avalikkust. Vastustaja heidab ette, et kaebaja on olnud tegevusetu ega ole olukorra tõsidusest aru saanud. Vastustaja on korduvalt järelevalvemenetluse raames kontrolli teostanud, kuid ei ole kordagi üheski tootes tuvastanud patogeeni olemasolu. Seega puudub mistahes vahetu, otsene ja juba eksisteeriv oht avalikkusele. Toit on ohutu. Vastustaja on teavitanud avalikkust, et tooted on ohutud, neid müügilt ei kõrvaldata ega kutsuta turult tagasi. Ka tooteid, mis on toodetud hiljemalt 18.12.2025, on lubatud kuni nende säilivustähtaja lõpuni müüa. Rahvatervise kaitse argumendil lihatoodete edasise valmistamise keelamine on vastuolus ettekirjutuses tuvastatud rikkumise laadi ja ajajoonega. 03.12.2025 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ.
5(11)
3-25-4661
võeti proovid, mille põhjal otsustati, et enam toota ei saa. Samas ajavahemikus 03.– 18.12.2025 valmistatud tooteid ikkagi võib müüa. Põhjendatud ei ole, kuidas on 19.12.2025 valmistatud toode avalikkusele ohtlikum kui kuni 18.12.2025 valmistatud toode. Tootmise peatamine on sedavõrd koormav ja erandlik meede, et seda õigustavaks asjaoluks saab olla objektiivne oht avalikkusele. Seda ei ole tuvastatud. Kui vastustaja hinnangul on kaebaja toiduohutuse kultuur madal või põrandad ei ole piisavalt puhtad, on niisuguse rikkumise kõrvaldamiseks teised, kohasemad ja proportsionaalsemad meetmed, mida vastustaja on varem rakendanud (nt sunniraha, täiendavad kontrollimeetmed). Vastustajal on väga avar kaalutlusruum erinevate järelevalvemeetmete valikul. Määruse nr 2017/625 art 138 lg 1 sätestab mitteammendava loetelu erinevatest meetmetest. Alusetu on vastustaja väide, et kaebaja ei võta olukorda tõsiselt ega täida kaasaaitamiskohustust. Kaebaja on teinud pidevalt vastustajaga koostööd ja täitnud varem 36 ettekirjutust. Kaebaja toodetest regulaarselt võetud proovid on olnud korras. Listeeriabakter leiti ainult põrandalt ja äravoolutrapist. Kaebaja rakendas seepeale viivitamatult täiendavaid ohutusmeetmeid (viis läbi tootmiskeskkonnas suurpuhastuse) ja pärast seda olid kaebaja poolt põrandalt võetud proovid juba korras. Lisaks selgitas kaebaja 16.12.2025 vastustajale, et võtab kasutusele veel hulgaliselt täiendavaid ohutusmeetmeid, et teoreetilist ohtu toidu saastumisele oluliselt vähendada. Seejuures ei ole kaebaja väitnud, et ta ei oleks nõus mitte midagi rohkem tegema. Tegemist on ajalises võtmes esialgsete meetmete paketiga. Siiski otsustas vastustaja tootmise kinni panna.
3.1.Kaebus ei ole perspektiivitu. Isegi kui varalist kahju on võimalik hiljem hüvitada, ei välista see esialgse õiguskaitse vajadust, sest kahju hüvitamine ei pruugi kõrvaldada õigusvastase haldusakti täitmisest tekkinud kõiki tagajärgi. Kaebajale tekib oluline varaline kahju, sest tema majandustegevus on tervikuna peatatud. Ettekirjutusega peatatud lihatoodete valmistamine moodustab hinnanguliselt 70% kogu kaebaja äritegevusest. Kaebaja tegevuse päevapealt peatamine niivõrd ulatuslikus mahus mõjutab oluliselt kaebaja maksevõimelisust ja halvab majandustegevuse. Niisugused erakordsed tagasilöögid kaebaja majandustegevuses võivad olla pöördumatud ja kulmineeruda kaebaja püsiva maksejõuetusega. Ainuüksi perioodil 19.–31.12.2025 saamata jääv tulu on ligi 152 000 eurot. Seejuures ei ole teada, kui kaua lihatoodete valmistamise peatamine kestab. Ettekirjutuse ja vastustaja poolse avaliku teadaande vahetu tagajärjena on kaebajale arvelduskrediiti pakkuv krediidiasutus lõpetanud arvelduskrediidi pakkumise. Kaebajal olemasolev ja laos eksisteeriv tooraine suure tõenäosusega rikneb täielikult. Kaebajal puudub võimalus korraga sellise koguse tooraine külmutamiseks. Pühade-eelsel perioodil on võetud oluliselt rohkem toorainet (liha) kui tavapärase tootmise ajal. Toorainete riknemisest tingitud kahju võib ulatuda ligi 125 000 euroni.
3.2.Kaebajal on pikaajalised ja fikseeritud lepingud tooraine sisse ostmiseks ja valmistoote müümiseks. Selliste lepingute edasine täitmine muutub kaebaja jaoks oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sisuliselt tuleb kaebajal tasuda määramata ajani edasi talle tarnitava tooraine eest, saamata toorainet tootmisprotsessi lülitada ja tulu teenida. Tulevikus tarnitav tooraine muutub samuti kõlbmatuks ja kuulub hävitamisele. Päevapealt tellimustest keeldumine toob ilmselgelt kaebajale kaasa tarbijate poolt õiguskaitsevahendite kasutamise – tarnelepingute ülesütlemine, ulatuslike leppetrahvide nõudmine, kahjuhüvitise nõuded jne. Kaebajat ähvardab sõlmitud lepingute mittetäitmise korral leppetrahvinõuded kogusummas 272 000 eurot.
6(11)
3-25-4661
3.3.Isegi kui ei kaasne kaebaja püsivat maksejõuetust, on kaebajale tekitatud kahju hilisem heastamine problemaatiline juba seetõttu, et täpse kahju tekkimise ja suuruse tõendamine on keerukas ning lisaks kontrollitavale ja mõõdetavale kahjule (tooraine riknemine, leppetrahvid, lepingute ülesütlemised ja kolmandate isikute kahjunõuded) tekitab ettekirjutus paratamatult kaebajale olulises ulatuses mainekahju. Kaebaja tootmise peatamist on kajastatud mitmes üleriigilises ajakirjanduslikus väljaandes. Mainekahjust tulenevad negatiivsed tagajärjed on osaliselt juba realiseerunud ja kaebaja krediidivõimekus on kahjustatud.
3.4.Toiduohutus ja rahva tervis ei ole ohustatud. Ühelgi kaebaja valmistataval tootel ei ole tuvastatud ühtegi inimtervisele ohtlikku patogeeni. Vastustaja on ise avalikult kinnitanud, et tooteid müügilt tagasi ei kutsuta ja kuni 18.12.2025 valmistatud tooteid on lubatud müüa. Kaebaja rakendab pidevalt toiduohutuse nõudeid. Patogeeni leiti vaid põrandalt, mitte toodetelt ega masinatelt. Seega puudub vahetu oht avalikkusele. Oht avalikkusele ei saa olla kõrgem kui oli kuni 18.12.2025 toodete puhul, mida on lubatud ilma piiranguteta edasi müüa. Arvestades kaebaja rakendatud parendusmeetmeid, on võimalik oht avalikkusele hoopis vähenenud. Kaebaja rakendas juba enne ettekirjutust mitmeid meetmeid: tühjendas ruumid, kus tuvastati listeeriabakter (ruumid nr 168, 169, 170, 172, 173, 190) ning tegi ruumides täiendava ja põhjaliku (happe)pesu; likvideeris saastunud põrandaharja; ruumi nr 187 (viinerite koorimine) töödeldi vesinikperoksiidi auruga ja kaebaja jätkab vesinikperoksiidiga igapäevaselt ka teiste käitlemisruumide töötlemist vastavalt võimalusele (ruum peab olema puhas ja tühi); hügieenilüüsides vahetati vanad desomatid uute vastu, mille vaht on stabiilsem; samuti paigaldati desomatt ruumide nr 179 ja 181 vahelise ukse ette; välisuste juurde telliti teist tüüpi (paremini puhastatavad) desomatid; välja välisuste juurde telliti jalatsite puhastamise harjad. Vastustaja ei ole väitnud, justkui ei oleks viidatud töid tehtud. Lisaks on kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse esitamise ajaks välistanud ruumid nr 148, 168, 169, 170, 171, 172 ja 173 kasutusest, nendes käitlemist ei toimu; kondensaadi probleem on valdavas osas likvideeritud (külmatorude alla paigaldati renn, et välistada kondensaadi tilkumist põrandale ja masinatele; ruumis nr 190 koormakatte all olev liin on välja veetud ja ruum põhjalikult puhastatud; ettekirjutuse esemeks olevates ruumides on tehtud põhjalik desinfitseerimine; probleemsetes ruumides tehti hallitustõrjet ja tehti viivitamatult prioriteetsemaid ehituslikke parendusi. Hiljemalt 29.12.2025 on tehtud järgmised parendused: ruumides nr 134, 141, 144, 162, 163, 172, 175, 190 ja 192 on paigaldatud valgustikatted ja need korrektselt kinnitatud; ruumides nr 120, 141, 166, 188 ja 189 on kõrvaldatud kondensatsioonivee tilkumise probleem; ruumide nr 187 ja 189 ukse ette paigaldati vahulüüs; ruumi nr 166 seinad ja lagi värviti ning ruumi paigaldati kondensatsiooni levikut välistav renn; ruumi nr 175 seinad ja lagi värviti ning teostati isolatsiooni parendused; ruumi nr 154 paigaldati roostevabad plekid ja plastikust uksed vahetati; ruumi nr 110 seinad värviti, põrandas paiknevad praod kaeti ja ruumis olevad juhtmed kinnitati; ruumis nr 186 vahetati korrodeeruv aurutoru ja paigaldati desovahu agregaat; ruumide nr 188 ja 189 uksetihendid remonditi, samuti tehti korda ruumi nr 189 uksesulgur; ruumi nr 187 laetalad värviti ja ruumi paigaldati suurem ventilaator; ruumis nr 175 viimistleti ventilaatori avad; ruumi nr 165 paigaldati kondensatsiooni äravool; ruumi nr 141 seinaääred parandati ja ruumis asuv seade korrastati; ruumist nr 190 eemaldati hallitus, ruum ja selles asuvad torud puhastati, desinfitseeriti, seinaääred korrastati; ruumi nr 148 seinad puhastati. Vastustaja käis 22.12.2025 kontrollkäigul, arutas juhtkonnaga tööstuse taasavamise võimalusi ja lepiti kokku, et vastustaja teeb täiendava kontrolli 29.12.2025, kuid seda ei tehtud.
Vastustaja palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Põhjendused:
4.1.Ettekirjutusele eelnevalt viis vastustaja läbi kohapealse kontrolli 03.12.2025 ja fikseeris ruumide seisukorra. Käitlemisruumide ulatuslikud puudused on fikseeritud protokollile lisatud fotodel, milledelt nähtub käitlemisruumides tuvastatud hallitus, puhastamata pinnad, 7(11)
3-25-4661
kooruv seinakattematerjal, rooste, kondensaat. Ettekirjutus on seotud selleks hetkeks tuvastatud nõuete rikkumisega (tootmiskeskkonna nõuded, ehituslikud puudused, ebapiisav hügieen) ja ohuga toodete saastumisele listeeriabakteriga. Kaebaja kommenteeris 16.12.2025 vastuses meetmeid nende ruumide osas, kus tuvastati listeeriabakter, kuid ei olnud mõistnud probleemi ulatust. Vastustaja asus ettekirjutuses seisukohale, et püsivalt ei olnud tagatud toidu käitlemiseks sobiv tootmiskeskkond. Ettevõttes on toiduohutuskultuur olnud madal ja viited varasematele kontrollidele näitavad ettevõtte suhtumist nõuete täitmisesse. Mittevastavusi asutakse kõrvaldama alles vastustaja poolt ettekirjutuse koostamise järel. Ettevõttes tõhusa sanitatsiooni eeltingimused on ruumide ja seadmete hea ehituslik seisukord. Kaebaja 16.12.2025 vastuses esitatud tegevused ja kavatsused ei olnud piisavad, et lugeda korrarikkumine lõpetatuks. Ehituslikke puudusi sedavõrd suures ulatuses ei ole võimalik kõrvaldada tavapärase käitlemistegevuse jätkumisel ja seetõttu oli tegevuse peatamise meede vajalik. Ettevõttes ettekirjutuse tegemise seisuga valitsevad ehituslikud puudused ei võimaldanud tõhusalt puhastusmeetmeid rakendada ja seeläbi ohjata listeeriabakteri levikut ettevõtte sees ning välistada ka potentsiaalset kandumist toodetesse.
4.2.Tegevuse peatamine ettekirjutuses toodud mahus on olnud proportsionaalne. Tegevust ei peatatud lihalõikuse ja lihavalmististe käitlemise osas, kuna nende tootmisruumide seisukord oli parem. Samuti ei piiranud vastustaja valmistamise protsessis pooleliolevate toodete ja laos olevate toodete turule viimist. Tegevus oli vaja peatada kõikides lihatoodete valmistamise ruumides (v.a pasteedi ja süldi tootmine), kuna keskkonnas oli listeeriabakteri levik laialdane, töökorralduslikult ei olnud välistatud ristsaastumine ja väiksemas ulatuses ruumide remont ei oleks võimaldanud listeeriabakterit tõhusalt elimineerida. Käitlemiskoha ruumide halb ehituslik olukord soodustab listeeriabakteri kasvu.
4.3.Vastustaja on 2025. a võtnud kaebaja ettevõtte lihatoodete käitlemisega seotud ruumidest 4 korral pinnaproove listeeriabakteri tuvastamiseks. Kõikidel kordadel võeti proovid kuumtöötlemise läbinud lihatooteid ehk valmistoitu käitlevatest ruumidest. 13.02.2025 võetud proovidest osutus positiivseks lihatoodete viilutamise ruumist kraani käepidemelt võetud proov. 06.05.2025 võetud proovidest listeeriabakterit ei tuvastatud. 23.09.2025 võetud proovidest osutusid positiivseks proovid, mis võeti ruumide koristamiseks kasutatavalt põrandaharjalt, põrandakaalult, aluskasti pinnalt ja trapi ümbert. 03.12.2025 võetud proovidest osutusid positiivseks 6 proovi, mh ruumide koristamiseks kasutatavalt põrandaharjalt võetud proov. 2024. a pinnaproovidest tuvastati listeeriabakter ainult ühel korral. 2025. a tootmiskeskkonnast võetud järelevalveproovide tulemused näitavad listeeriabakteri leidude kasvu, listeeriabakteri tootmiskeskkonnast valmistoitu kandumise tõenäosus on oluliselt tõusnud. Proovitulemused näitavad, et ettevõttes ettekirjutuse tegemise seisuga valitsevad ehituslikud puudused ei võimalda tõhusalt puhastusmeetmeid rakendada ja seeläbi ohjata listeeriabakteri levikut ettevõtte sees ning välistada selle potentsiaalset kandumist valmistoitu. Ettevõtte tegevus peatati rahvatervise kaitse eesmärgil. Kaebaja toidukäitlemisruumides on toidu käitlemine olnud peatatud ka varem. Vastustaja on koostanud kaebajale hulga ettekirjutusi ja rakendanud sunniraha. Kontrollitulemused aga näitavad, et olukord ettevõttes ei ole paranenud.
4.4.Ettekirjutuse resolutsioonis toodud kohustused on sõnastatud läbi normis toodud eesmärgi, et mitte kitsendada ettekirjutuse adressaadi valikuid. Ettekirjutuse põhjendavas osas on välja toodud peatamise meetmega seotud ruumid ja välistused ning resolutsiooni selguse huvides olid puudused ettekirjutuse põhjendavas osas. Vastustajal ei ole mõistlik kaebajale ette kirjutada, mil viisil ta puudused kõrvaldab. Tootmiskeskkonnale seatud nõuded on õigusaktis sätestatud ja ettevõttel on igakordselt võimalik otsustada vastavalt võimalustele, kuidas õigusaktiga ette nähtud eesmärke täita.
8(11)
3-25-4661
4.5.Ebaõige on kaebaja seisukoht, et peatamise meetme kestus sõltub vastustaja subjektiivsest hinnangust. Kaebaja tegevuse jätkamise õigus sõltub peaasjalikult temast endast, eelkõige kas ja kui kiiresti viib kaebaja oma tegevuse kooskõlla õigusaktidega. Vastustajal ei olnud konkreetse meetme põhjendatud ulatust arvestades võimalik ettevõttele määrata kuupäevalist tähtaega. Tootmiskeskkonnas tuvastatud tõsised puudused (hallitus, rooste, kondensatsioonivesi) ja nende ulatus käitlemisruumides eeldas potentsiaalselt mahukaid parendustöid / renoveerimist ja seetõttu on peatamise meetme kohaldamise lõpetamine kindlaks määratud etapiliste tingimustega.
4.6.Antud juhul oli põhjendatud ettevõtte tegevuse osaline peatamine. Avalikkuse huvi ja rahvatervise kaitse kaaluvad üles kaebaja huvid. Kaebaja ettevõtte tegevuses on aastate jooksul esinenud puudusi. See ei ole jätkusuutlik ja ohutu toidutootmine. Vajalikud on suuremahulised puhastus- ja remonditööd, mida saab edukalt teostada, kui ettevõtte tegevus (lihatoodete tootmine) neis ruumides on peatatud. Vastustaja on peatamise meetme kohaldamisel arvestanud ka laborianalüüsi tulemustega, mis näitavad listeeriabakteri kasvu. Tootmiskeskkonna puudused võivad edasi kanduda toodetele ja neid ei saa käsitleda lahus, mistõttu rahvatervise kaitseks on seesugune meede põhjendatud. Ettevõtet vähemkoormavad meetmeid ei ole pikas perspektiivis tulemusi andnud.
4.7.Vastustaja viis 02.01.2026 kaebaja ettevõttes läbi järelkontrolli, mille tulemused fikseeriti 05.01.2026 protokollis nr 13-297-26/001 (dtl 216–221) ja tuvastatud puudused nähtuvad protokollile lisatud fotodelt. Kontrolli käigus selgus, et lihatoodete käitlemisega seotud ruumides ei oldud ehituslikke parendustöid teostatud viisil ega ulatuses, et ruumid vastaksid määruse nr 852/2004 II lisa II peatükis sätestatud nõuetele. Ruumid ja seadmed ei olnud puhtad. Ruumide ja sisseseade visuaalse kontrolli käigus tuvastati osades ruumides järgmised puudused: põranda ja seina liitekohad olid katki; osades ruumides oli katkiseid liitekohtasid parandatud (või üritatud parandada) silikooniga, parandamine oli teostatud lohakalt, praod olid üksnes tükati täidetud, pärast silikoonimist ei oldud pindasid silutud; laest, seintelt, ukselt ja jahutusseadmelt koorus värv; põrandapindades olid praod; seintes olid augud, praod, seinaplaadid seinapinnast eendunud, seinte ja talade vahel olid praod; lae ja laeliistu vahel praod, seina ja laeliisu vahel praod; torude ümbrus oli viimistlemata, torude isolatsioonkate oli katki, torude läbiviikude poorne täitematerjal oli katmata; osade ruumide seinad, põrandad, laed, laealused torud, juhtmed, voolikud, pistikud, tööpinnad, seadmed ning jahutusseadmete pinnad ja restid olid puhastamata või ebapiisavalt puhastatud; mitmetel pindadel esines mustust ja osades kohtades leiti koristamata toidujäätmeid; põranda- ja seinapragudes ning seina ja seinatala vahel olevates pragudes oli nähtav mustus, põrandakaalu ümbruses ja ühes põrandapraos esines toidujäätmeid; spetsiifilistes piirkondades (nt seinad, laed, laetalad, laealused torud, juhtmed ja seadmete pinnad) esines hallitust. Fotod annavad ülevaate ruumide üldisest ehituslikust olukorrast, kuid ei kajasta kõiki ehitusega seotud puudusi.
4.8.Lihatoodete valmistamise peatamine on jätkuvalt põhjendatud meede, kuna tootmisruumides tehtud parendused on tehtud üksnes osaliselt. Lahendatuks saab lugeda kondensatsioonivee tekkimise probleemi. Kondensatsioonivee tekke minimeerimiseks on lihatoodete käitlemisega seotud ruumidesse (nr 120, 141, 154, 166, 188, 189) paigaldatud külmatorude alla rennid koos tekkiva kondensatsioonivee äravoolutorudega. Vastustaja hinnangul on kaebaja selle puuduse likvideerinud.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.HKMS § 249 lg 1 järgi võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul
9(11)
3-25-4661
võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lg 3 järgi arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
6.Kohtu hinnangul ei saa kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust välistada. Suures osas tootmistegevuse peatamine mõjutab märkimisväärselt kaebaja majandustegevust, sh sissetulekuid, ja võib talle tuua kaasa kahju. Kohtu jaoks on kaebaja esialgse õiguskaitse taotluses kirjeldatud kahju ja selle võimalik suurusjärk usutavad. Samuti on usutav, et kogu tekkiva kahju heastamine ei pruugi olla hiljem võimalik. Rahaline hüvitis ei pruugi korvata kogu tekkinud kahju, mh maine kahju. Samuti on kahju suuruse välja arvutamine keeruline ning selle välja arvutamine ja hüvitise taotlemine on kaebajale täiendavaks koormaks.
7.Vaidluse all ei ole asjaolu, et kaebaja ettevõttes 03.12.2025 võetud proovidest leiti 6 proovis listeeriabakter. Listeeriabakter on looduses laialt levinud bakter, mis võib mh saastunud loomsete toiduainete kaudu põhjustada inimesel listerioosi 4. Kuigi listerioos on reeglina ravitav, lõppevad mõningad haigusjuhtumid ka surmaga5. Listerioosi haigestuvad eeskätt immuunpuudulikkusega, kasvajatega ning hormoonravi saavad inimesed. Immuunsüsteemi ebaküpsuse tõttu on bakteri suhtes tundlikud ka vastsündinud 6. Listeeriabakter sureb 70–75oC juures. Seetõttu on toiduohutuse huvides, et loomseid saaduseid oleks eelnevalt kuumutatud. Vastustaja selgitustest nähtub, et listeeriabakter leiti kaebaja ettevõtte tootmisruumides, kus käideldi kuumtöödeldud lihatooteid. Seega esines oht, et juba kuumtöödeldud ja listeeriabakterist vabanenud lihatooted võisid uuesti listeeriabakteriga nakatuda ning põhjustada tarbijatele listerioosi.
8.Rahvatervise kaitse ja avalik huvi toiduohutuse vastu on oluliselt kaalukamad kaebaja ettevõtlusvabadusest ja tulu teenimise soovist. Ettevõtja peab järgima tema tegevust reguleerivaid õigusakte, seda ka ilma järelevalveorgani tähelepanu juhtimiseta. Asjaoludest nähtuvalt on kaebajale tehtud 36 ettekirjutust. Sedavõrd suure hulga ettekirjutuste tegemine näitab, et kaebaja ei ole toiduohutuse nõuete järgimisel kohusetundlik ja tema tegevuses esineb pidevalt puudusi, millele vastustajal on tulnud korduvalt tähelepanu juhtida. Kuigi kaebaja väitis, et on kõik varasemates ettekirjutustes välja toodud puudused kõrvaldanud, on vastustaja tuvastanud uue kontrolli käigus järjekordsed olulised puudused. 18.12.2025 ettekirjutuses viidatud puudusi ei olnud kõrvaldatud ka 22.12.2025 ja 02.01.2026 järelkontrollide ajaks. Kohus nõustub vastustajaga, et selline ettevõtlustegevus ei ole lubatav ega jätkusuutlik. Kaebajal puudub õigus ehitada oma ettevõtlust üles mudelile, kus ta rahvatervise kaitsmise eesmärgil kehtestatud toiduohutuse nõudeid ei järgi ja kõrvaldab puudused alles siis, kui järelevalveorgan need avastab.
9.Eelviidatud kaebaja järjepidevat õigusvastast käitumist arvestades ei näe kohus kaebusel suuri eduväljavaateid. Kohtu arvates ei ole põhjust pidada vaidlusalust ettekirjutust tühiseks ega õigusvastaseks. Tuvastatud puudusi on kirjeldatud ettekirjutuses ja need on näha kaebajale kättesaadavaks tehtud fotodelt. Ettekirjutuses on selgelt välja toodud, kui kauaks tootmise peatamine kehtib – kuni kaebaja on remontinud lihatoodete valmistamisega seotud ruumid (sh abiruumid) ja sisseseade; teostanud ehitustehnilisi töid kondensatsioonivee tekke minimeerimiseks; teostanud ruumides põhjaliku sanitatsiooni, et listeeriabakter tootmiskeskkonnast elimineerida. Vastustaja kinnitas, et kondensatsioonivee probleem on lahendatud. Lahendamata on remonttööde ja sanitatsiooninõue. Kaebaja on küll teinud vaidlusalustes lihatöötlemise ruumides pisiparandusi, kuid ei ole kõrvaldanud kõiki ruumides 4
eksisteerivaid probleeme – jätkuvalt esinevad ruumides mustus ja hallitus, seintes, lagedes ja põrandades on praod, mis korjavad mustust. Need asjaolud ei võimalda järeldada, et kaebaja on teostanud ruumide sanitaarse olukorra parandamiseks vajalikke ehitustöid ja ruume piisaval määral puhastanud. Tegemist on asjaoludega, mis on kontrollitavad ega sõltu järelevalveorgani subjektiivsest hinnangust.
10.See, et vastustaja on tuvastanud 2025. a listeeriabakteri valmistoodete töötlemisruumidest korduvalt, annab alust järeldada, et kaebaja ei suuda bakteri levikut tõhusalt ohjata ja senised meetmed on olnud ebapiisavad. Arusaadavalt on nõutud tegevuste näol tegemist kaebaja jaoks kulukate tegevustega, kuid kulude säästmine ei ole õigustatud lihatoodete nakatumise ja tarbijate haigestumise hinnaga. Kaebajal puudub õigus nõuda, et tal võimaldataks jätkata toiduainete töötlemist ebahügieenilistes ja nakkusohtlikes ruumides, mis võib põhjustada tarbijate haigestumise või ka surma. Seetõttu oli tootmise peatamine õigustatud. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebajal ei ole võimalik vaidlusalustes ruumides põhjalikku remonti ja puhastust teha, kui samal ajal jätkatakse neis ruumides toiduainete töötlemist. Ilmselt on kaebajal võimalik saavutada luba tootmise osaliseks jätkamiseks, kui ta asub ruume järgemööda remontima ja puhastama.
11.Kaebaja väidab, et listeeriabakterit leiti vaid pindadel, millel pole kokkupuudet lihatöötlemisega. Kohus leiab, et see ei välista lihatoote nakatumise ohtu. Kaebaja hooletud töötajad, kes on toonud bakteri muudest ruumidest valmislihatoodete töötlemise ruumidesse, võivad samamoodi hügieeninõudeid rikkudes kanda ruumis olemasoleva bakteri edasi lihatootele. Ei saa ilmselgelt välistada, et ruumis olev bakter ei jõu lõpuks lihatooteni. Seetõttu ei õigusta kaebaja väide esialgse õiguskaitse kohaldamist.
12.Kaebaja leidis ka seda, et vastustaja käitumine on vastuoluline, sest kuni 18.12.2025 toodetud tooteid lubatakse edasi müüa. Kohus ei leia, et tegemist oleks vastuolulise käitumisega, mis õigustaks esialgse õiguskaitse kohaldamist. Nagu kaebaja ka ise välja tõi, tuvastati 03.12.2025 proovidega listeeriabakter põrandalt ja äravoolutrapist, mitte pindadelt, kus lihatooteid töödeldi. See võimaldab järeldada, et seni toodetud tooted ei ole tõenäoliselt nakatunud ja neid võib müüa. Eeltoodu aga ei välista, et töötlemistegevuse jätkumiselt ilma ruumide remondi ja puhastuseta ei võiks bakter jõuda ka pindadeni, kus lihatooteid töödeldakse, ja nakatada lihatooteid. Kaebajal ei ole õigust loota, et vastustaja peab käima järjepidevalt tema ettevõttes proove võtmas, et bakteri levikut hinnata. Vastustaja peab võtma tarvitusele meetmed, mis võimaldavad sellist ohtu vältida. Tootmise peatamine koos ruumide remondi ja puhastuse nõudega on asjakohaseks nõudeks, mis võimaldab bakteri vaidlusalustest ruumidest eemaldada ja selle levikut neis ruumides tõkestada.
13.Samuti väidab kaebaja, et tema lihatoodetes ei ole seni listeeriabakterit tuvastatud. Kohtu arvates on tegemist õnneliku juhusega, kus ruumis olnud bakter ei veel lihatooteni jõudnud. See ei anna siiski alust järeldada, et selline saastumine edaspidi kindlasti ei toimuks, kui kaebaja jätab oma tootmisruumid remontimata ja puhastamata. Vastustaja kohaldatud meede – tootmise peatamine – on suunatud sellise ohtu vältimisele.
14.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole põhjendatud ja kaebaja taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kohus teeb esialgse õiguskaitse määruse piiratud teabe tingimustes kiireloomuliselt. Ei ole välistatud, et kohus võib edaspidi, nt muutunud asjaolude korral, otsustada esialgset õiguskaitset kohaldada või kaebuse rahuldada. /allkirjastatud digitaalselt/
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.