3-25-4078/8 - Planeerimine ja ehitus - Ehitus- ja kasutusload - Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium - lahend.ee

3-25-4078 Vastustaja kinnitas, et kaebajat ei olnud vaidlustatava ehitusloa menetlusse nõuetekohaselt kaasatud. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja on isik, keda tulnuks teavitada ehitusloa andmisest (HMS § 62 lg 1, Riigikohtu 30.09.2022 määrus asjas nr 3-21-2395, p 21). HKMS § 46 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Haldusakti vaidlustamise tähtaeg ei saa üldjuhul hakata kulgema enne, kui teave haldusakti kohta edastatakse isikule viisil, mis võimaldab tal haldusaktile igakülgse hinnangu anda otsustamaks, kas haldusaktiga rikutakse tema õigusi või mitte (Riigikohtu 16.06.2021 määrus asjas nr 3-20-999, p 19 ja seal viidatud praktika). HKMS § 46 lg 7 sätestab, et kui haldusakti või keeldumist ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist või keeldumisest muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamis- või kohustamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks. Välja kujunenud kohtupraktika järgi, kui haldusakti ei ole isikule teatavaks tehtud, kuid talle on muul viisil selgunud, et on olemas teda puudutav haldusakt, siis peab isik mõistliku aja jooksul astuma kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks. Seejuures tuleb eristada aega, mis kulub isikul pärast haldusaktist teadasaamist selle väljanõudmiseks vajalike toimingute tegemiseks, ning pärast haldusakti saamist ja sellega tutvumist peab isik haldusakti vaidlustama tavapärase 30-päevase tähtaja jooksul. Kaebuse esitamise tähtaega ei loeta möödunuks, kui isik on teatavaks tegemata haldusakti mõistliku aja jooksul välja nõudnud ja seejärel 30 päeva jooksul kaebuse esitanud. Kaebaja ja vastustaja esitatust selgub, et vaidlustatud haldusakti ei tehtud kaebajale teatavaks enne 03.11.2025, mil vallavalitsus saatis kaebajale vastuse ning otselingi, mille kaudu oli võimalik mh tutvuda vaidlustatud haldusakti sisuga. Järelikult saab lugeda, et vaidlustatud haldusakt tehti kaebajale teatavaks 03.11.2025. Kaebaja pöördus kaebusega halduskohtusse 07.11.2025, s.o tähtaegselt. Eeltoodu tõttu on kaebus esitatud kohtule tähtaegselt ja puudub vajadus lahendada kaebetähtaja ennistamise taotlust.

10.Kaebajale ei ole vaidlustatud ehitusluba kätte toimetatud ega muul viisil teatavaks tehtud. Vastustaja on möönnud, et pidanuks kaebaja kaasama ehitusloa andmise menetlusse sõltumata sellest, et kaebaja omandis olev kinnistu ei piirne vahetult Tülli tee 24 kinnisasjaga (vahel on sõidutee). Halduskohus nõustus õigesti selle seisukohaga. EhS § 42 lg 6 sätestab, et pädev asutus kaasab menetlusse kinnisasja omaniku, kui taotlust ei ole esitanud omanik, ja vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku. EhS § 42 lg 7 p 2 kohaselt esitab pädev asutus ehitusloa eelnõu vajaduse korral arvamuse avaldamiseks isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada. Isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt võib puudutada, on haldusmenetluses menetlusosaline (HMS § 11 lg 1 p 3). Ringkonnakohus leiab, et ehitusloa andmise menetlusse tuleb kaasata iga kinnisasja omanik, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada, mitte ainult vahetu naaberkinnisasja omanik. Kaasamise otsustamisel on eeskätt oluline ehitise või ehitamise eeldatav mõju teisele kinnisasjale ning selle omanikule. Kaasamiseks ei pea õiguste riive olema tõendatud – piisab mõistlikust kahtlusest riive esinemise kohta (Riigikohtu 11.10.2016 otsus asjas nr 3-3-1-15-16, p 20). Olukorras, kus elamurajooni kavandatakse autoteeninduse hoonet (kolmanda isiku väitel küll ainult garaaž, kuid ehitusprojektist nähtuvalt võib mh olla tegemist autoremondi käitisega, vt ehitusloa aluseks oleva eelprojekti lk 8: ette on nähtud autoliftid, mis mahutavad 3 autot; lisaks autode post-tõstukid; lk 78–79: projekteeritud hoonesse on lahendatud sõidukite remonditöökoda koos sõidukite hoiustamisega; lk 84: hoone esimesel ja osaliselt teisel korrusel paikneb sõidukite remonditöökoda koos sõidukite hoiustamise ja sinna juurde kuuluvate laopindadega; lk 87: hoone siseselt tekitavad müra autoremondist tulenevad tegevused; lk 116: Tülli tee 24 kinnistule on planeeritud töökoda hobisõidukite hoolduseks, remondiks ja hoiustamiseks), tuleb pidada võimalikuks, et hoonest lähtub mõju, mis võib hakata puudutama ka naabruskonna kinnisasjade omanike huve ja neil võib olla huvi rääkida kaasa ehitusloa lahenduste küsimuses. Sellise hoone mõjude aspektist ei ole tähtsust sellel, kas kahe kinnisasja vahel kulgeb vahetult piir või on nende vahel sõidutee. Kaasamine on vajalik eeskätt selleks, et teha kindlaks, ega taotletav ehitusluba ei lähe vastuollu EhS § 44 pga 4, mille kohaselt ehitise või ehitamisega ei tohi kaasneda kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele või muudele selle mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Kaasamine on vajalik ka selleks, et vastuväidete esitamise korral otsida lahendusi huvide tasakaalustamiseks. Samamoodi tulnuks kaebaja EhS § 31 lg 3 ja lg 4 p 2 alusel kaasata projekteerimistingimuste andmise menetlusse ja selles menetluses antud haldusakt kaebajale kätte toimetada. Esitatud ei ole tõendeid, et kaebaja oli teadlik või pidi olema teadlik vaidlustatud ehitusloast ning selle konkreetsetest tingimustest. Seadus ei pane isikule kohustust käia ehitisregistrist otsimas andmeid selle kohta, kas kuhugi võib olla välja antud tema huve või õigusi riivavat ehitusluba. Kolmanda isiku väide, et kaebaja mitteteadmine ehitusloast pole usutav, on oletuslik ega saa olla kaebetähtaja üle otsustamisel 4(5)