Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X. Xa kinnipidamise tähtaja pikendamiseks Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad Ege-Lii Luik ja Diana Žovnjarovitš Puudutatud isik X. X (sünd. xx.xx.xxxx) Lihtmenetluses, 26. detsembri 2025. a kohtuistungil
Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada taotlus. Pikendada luba pidada X. Xa kinnipidamiskeskuses kinni kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauem kui neli kuud arvates praeguse määruse tegemisest, so 29. aprillini 2026 (kaasa arvatud).
2.Tõlkida määruse resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendused X. Xale vene keelde. Kohustada Politsei- ja Piirivalveametit tutvustama talle määrust viivitamatult ja selgitama, et määruse tõlge vene keelde edastatakse talle pärast selle valmimist.
3.Määruse avaldamisel asendada X. Xa nimi ja sünniaeg tähemärkidega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1).
1.X. X vabanes 31. mail 2024 Tartu Vanglast Harju Maakohtu 12. veebruari 2008. a otsusega nr x-xx-xxx mõistetud vangistuse ärakandmisega, liidetud 29. septembri 2004. a otsusega – kriminaalkoodeksi (KrK) § 115 lg 2 p 4 ja KrK § 15 lg 2 (vägistamise katse, kui sellega kaasnes raske kehavigastuse tekitamine) ning karistusseadustiku (KarS) § 114 p 1 (mõrv) – vangistus 20 aastat. Ta on Venemaa Föderatsiooni kodanik, kelle tähtajaline elamisluba on kehtetu (kehtis kuni 15. märtsini 2000). Siseministeeriumi 13. oktoobri 2011. a otsusega nr 11-3/214-1 on isikule kohaldatud 10 aasta pikkuse kehtivusajaga sissesõidukeeld, kuid väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 32 alusel peatati see kuni vanglast vabanemiseni.
15.mail 2024 esitas X. X rahvusvahelise kaitse taotluse, mis võeti 23. mail 2024 vastu. Isik peeti 31. mail 2024 kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel ning paigutati kinnipidamiskeskusesse (KPK). 22. oktoobri 2024. a otsusega nr 12405230041-1 luges Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) VRKS § 20 lg 1 kohaselt taotluse põhjendamatuks ning tegi VRKS § 20 lg 2 alusel otsuse taotluse tagasilükkamise kohta; taotlus loeti selgelt põhjendamatuks (VRKS § 201 p-d 6 ja 9). Isik esitas 18. novembril 2024 PPA otsuse peale kaebuse, mille Tallinna Halduskohus jättis 4. märtsi 2025. a otsusega nr 3-24-3153 rahuldamata.
3.PPA pidas X. Xa 5. märtsil 2025 VSS § 15 lg 1, § 19 lg 1 ja § 23 p -de 1–3 alusel 48 tunniks kinni. Kuna isikul puudusid dokumendid ja ta keeldus koostööst PPA-ga enda dokumenteerimiseks, pidi PPA alustama isiku dokumenteerimise ja tagasivõtu protsessi Venemaa Föderatsiooniga. Tallinna Halduskohus rahuldas 6. märtsi 2025. a määrusega PPA taotluse ning andis loa X. Xa kinnipidamiseks ja KPK-sse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 6. maini 2025. 2. mai 2025. a määrusega andis Tallinna Halduskohus loa isiku KPK-s kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 2. septembrini 2025. 2. septembri 2025. a määrusega andis Tallinna Halduskohus PPA-le loa isiku KPK-s kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 2. jaanuarini 2026.
4.PPA esitas 23. detsembril 2025 Tallinna Halduskohtule taotluse X. Xa kinnipidamise tähtaja pikendamiseks VSS § 25 lg 2 ja VSS § 23 lg 1 p-de 1–3 alusel kuni neljaks kuuks. PPA tõi esile järgmist.
4.1.Isiku jätkuv kinnipidamine on vajalik tema dokumenteerimiseks ning väljasaatmismenetluse lõpuleviimiseks, kuna reisidokumendi taotlemine on pooleli. Samuti esineb endiselt põgenemisoht, sest isik on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid, mille eest on talle mõistetud karistuseks vangistus. Isikust lähtub oht avalikule korrale, talle on kohaldatud sissesõidukeeldu, ta on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse väljasaatmise vältimiseks ning korduvalt keeldunud dokumenteerimisest. Neist asjaoludest kogumis lähtudes on isiku põgenemise oht jätkuvalt aktuaalne, mistõttu pole võimalik järelevalvemeetmeid kohaldada.
4.2.Varasemates taotlustes ja määrustes käsitletud asjaolud ei ole valdavalt muutunud. 20. oktoobril 2025 saabus PPA-le Venemaa Siseministeeriumist vastus, millega anti teada, et PPA tagasivõtutaotlus on jäetud läbi vaatamata, sest see ei vasta nõuetele. PPA on võtnud ühendust Välisministeeriumiga, kes omakorda plaanib suhtlust Venemaa Föderatsiooniga art 7 tõlgendamise osas. Varasemas praktikas on isiku dokumenteerimine võtnud isiku koostööga aega umbes pool aastat. Venemaa Föderatsioonile isiku tagasivõtmiseks esitatud taotluse lahendamine on aeganõudvam ja võib võtta aega üle pooleteise aasta tulenevalt Venemaa ametivõimude tegevusest. Dokumendi hankimise protsessi saab kiirendada isiku enda aktiivsus. Läti, Leedu ja Soome Vabariigi kujundatud praktika kohaselt saab Vene kodanik naasta ka ajutise reisidokumendi alusel, kuid seda saab taotleda üksnes isik ise.
4.3.Esineb isiku põgenemise oht VSS § 68 lg 4 alusel. Isik on korduvalt toime pannud kuritegusid, mille eest on talle mõistetud vangistus, sh kaks rasket isikuvastast kuritegu, mille tagajärjel sai eriti julmal viisil surma inimene, samuti vägistamise katse, millega kaasnes raske kehavigastuse tekitamine. Ka vangistuse ajal väljendas isik ükskõikset ja vaenulikku suhtumist ametnikesse ning teda karistati 2008. aastal arsti ettekirjutuseta narkootilise ja psühhotroopse aine omandamise ja valdamise eest. Seksuaalkuriteod on kõrge retsidiivsusriskiga kuritegude seas ning uute kuritegude toimepanku riski suurendavad ka korduvad kuriteod. 2
4.4.Samuti esineb põgenemisoht VSS § 68 lg 6 kohaselt, kuna isik ei soovi lahkumiskohustust täita. Sh on ta keeldunud täitmast vanglas tagasipöördumistunnistust ning hiljem KPK-s viibides pole asunud PPA-ga koostööle enda dokumenteerimiseks. 1. detsembril 2025 toimunud kohtumisel tagasipöördumise nõustajaga väljendas isik selgesõnaliselt, et ei pöördu dokumendi taotlemiseks saatkonna poole ega ole nõus Venemaale väljasaatmisega. Isik märkis ka, et viibib KPK-s ettenähtud aja lõpuni ning pärast KPK-st vabastamist ei asu ta võimalikke järelevalvemeetmeid täitma. Põgenemisoht hõlmab ka riigisiseselt menetlusest kõrvale hoidumist, mitte üksnes mõnda teise riiki lahkumist.
4.5.Põgenemisohu tõttu pole võimalik tõhusalt kohaldada VSS §-s 10 sätestatud järelevalvemeetmeid.
4.6.11. oktoobril 2022 Tartu Vanglas koostatud riskihindamise kohaselt seisneb uue kuriteo toimepaneku oht naisterahva (elukaaslase) suhtes vägivalla kasutamises, millega põhjustab kannatanule füüsilist valu ja mis võib päädida kannatanu surmaga, lisaks naisterahva suhtes seksuaalkuriteo toimepanekus; lisaks kaasnes vanglas narkootikumide hoidmisega oht vanglaametnikele ja vangidele, mis ohustas rahvatervist. Ohtlikkus on kõige tõenäolisem alkoholijoobes ja seksuaalse huvi puhul või konfliktiolukorras. Ohtlikkus suureneb tingituna puudulikest probleemilahendusoskustest ja mõtlematusest oma tegude tagajärgedele.
4.7.Kinnipidamine pole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku tervise ja turvalisuse kaalutlustega.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Seaduses sätestatud juhul annab kohus haldustoimingu tegemiseks loa (HKMS § 264 lg 1). VSS § 23 lg 1 kohaselt taotleb PPA halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta KPK-sse kuni kaheks kuuks, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht (p 1), välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust (p 2) või välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib (p 3). Halduskohus annab loa välismaalase kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks § 23 lg-s 1 sätestatud alusel, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmeid pole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid (VSS § 23 lg 1 1). Välismaalase lahkumiskohustuse täitmiseks pikendab halduskohus PPA taotlusel väljasaadetava KPK-s kinnipidamise tähtaega kuni nelja kuu kaupa, kuid kõige kauem kuueks kuuks tema KPK-sse paigutamise päevast arvates, kui esinevad VSS § 23 lg-s 1 sätestatud alus ja lg-s 11 nimetatud põhimõtted (VSS § 25 lg 1). VSS § 25 lg-s 2 on sätestatud, et kui väljasaadetav ei täida jätkuvalt kaasaaitamiskohustust või tagasipöördumiseks vajalike dokumentide hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib, pikendab halduskohus pärast lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist PPA taotlusel väljasaadetava KPK-s kinnipidamise tähtaega nelja kuu kaupa, kuid kõige kauem 18 kuuks tema KPK-sse paigutamise päevast arvates. Selle tähtaja hulka ei arvata VSS § 25 lg 3 kohaselt tema esitatud rahvusvahelise kaitse saamise taotluse menetlemise aega.
6.Kohus nõustub PPA-ga, et praegusel juhul on täidetud kõik VSS § 23 lg-s 1 toodud alused.
7.Isik on otsesõnu väljendanud kavatsust kaasaaitamiskohustust mitte täita ning näidanud seda ka tegudega (VSS § 23 lg 1 p 2). PPA-l on olnud raskusi puudutatud isiku tagasisaatmiseks vajalike dokumentide hankimisel tingituna ühest küljest isiku poolsest kaasaaitamiskohustuse rikkumisest ja teisest küljest kehvast koostööst sihtriigiga (VSS § 23 lg 1 p 3). Kohus nendib siiski, et olukorras, kus välisministeeriumide tasandil suhtlus Eesti ja 3
Venemaa vahel endiselt käib, ei ole alust pidada väljasaatmist täiesti perspektiivituks. Venemaa käitumine võib muutuda ka sõltuvalt rahvusvahelisest olukorrast. Väljasaatmise perspektiiv kasvaks oluliselt, kui puudutatud isik täidaks kaasaaitamiskohustust. Neid asjaolusid arvestades on ühtlasi täidetud ka VSS § 25 lg-s 2 toodud alused, mis võimaldavad puudutatud isiku kinnipidamise tähtaega pikendada üle kuue kuu piiri, kuni 18 kuuks.
8.Ka põgenemisohus ei ole kahtlust. Põgenemisohtu sisustatakse VSS § 6 8 kaudu, mille p 4 järgi esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus, ning p 6 järgi, kui välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isik on korduvalt karistatud tahtlike kuritegude toimepaneku eest vangistusega ning PPA on ka õigesti sisustanud tema toimepandud kuritegude iseloomu arvestades (seksuaalkuritegu, vägivallateod alkoholijoobes, narkokuritegu vanglas) nende korduvuse riski (vt selles osas ka 11. oktoobri 2022. a kinnipeetava iseloomustus, haldusasjas nr 3-24-1636 digitoimiku lehekülg (dtl 13), mistõttu on isik ohtlik avalikule korrale. Samuti näitab jõhkrate kuritegude korduv toimepanek, millele lisandus süüteo sooritamine juba vanglas viibides, isiku suhtumist õiguskorda ja soovimatust või suutmatust õigusnorme järgida. Põgenemisohtu on asjakohaselt järeldatud ka nii isiku tegudest järeldatavast kui ka otsesõnu väljendatud soovimatusest lahkumiskohustust täita. Isegi kui KPK-st vabastamise korral jääks isik Eestisse, võib põgenemisoht seisneda ka ohus, et isik asub väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidma Eestis viibides ennast varjates, sh järelevalvemeetmeid mitte järgides. Viimast peab kohus asjaolusid arvestades tõenäoliseks.
9.Kinnipidamise pikendamine kuni neljaks kuuks riivab oluliselt X. Xa põhiõigusi. Isik on viibinud KPK-s kokku ligi 19 kuud, sellest esimesed umbes 9 kuud siiski varjupaigataotlejana, mida pole VSS § 25 lg 3 järgi alust lugeda 18-kuise seadusjärgse maksimumkestuse hulka. Seega ületab puudutatud isiku kinnipidamine VSS alusel küll VSS § 25 lg-s 1 toodud kuue kuu piirangut, kuid on VSS § 25 lg 2 alusel jätkuvalt lubatav, kuna ei ületa ka nelja kuu pärast 18 kuud. Pole põhjust pidada kinnipidamise kestust ebaproportsionaalseks, arvestades praeguse juhtumi asjaolusid ja kinnipidamise eesmärke, sh et kinnipidamise kestus on suurelt jaolt tingitud isiku enda käitumisest (koostööst keeldumisest). Kinnipidamine ei ohusta isiku tervist ega turvalisust. Talle on KPK-s tagatud toitlustus, peavari, võimalus viibida värske õhu käes, võimalus tähenduslikuks suhtluseks ja ligipääs arstiabile. Juhul kui isik pole rahul arstiabi kvaliteediga, mida võib järeldada tema nõustamise kokkuvõttes (dtl 150) toodud kommentaarist seoses valuvaigistitega, on tal võimalik esitada sel teemal eraldi kaebus.
10.Eeltoodu põhjal rahuldab kohus PPA taotluse. Kohus annab loa jätkata X. Xa KPK-s kinnipidamist aluste äralangemiseni, aga mitte kauem kui neli kuud (29. aprillini 2026 k.a).
11.Praeguse määruse resolutsioon, põhjendused ja edasikaebamise kord tuleb X. Xa jaoks tõlkida vene keelde. Määruse avaldamise korral tuleb tema nimi ja sünniaeg asendada tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3). Maarja Oras /allkirjastatud digitaalselt/
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.