E.D kaebus Keskkonnaameti 30.10.2025 otsuse nr 79/25/18537-7 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – E.D Vastustaja – Keskkonnaamet, esindaja Kristiin Jääger
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 18.11.2025 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
E.D määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse E.D määruskaebus Tallinna Halduskohtu 18.11.2025 määruse peale.
2.Jätta E.D määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18.11.2025 määrus muutmata.
Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.MTÜ Lumider esitas Keskkonnametile taotluse anda nõusolek iga-aastasteks tegevusteks, mille käigus tehakse suusaradu ja hooldatakse Reevimäge. Ettevalmistatavad suusarajad asuvad Kõnnumaa maastikukaitseala Hiiemäe sihtkaitsevööndis ja Paluküla piiranguvööndis. Hiiemäe lõunanõlv ehk Reevimägi asub valdavalt Hiiemäe sihtkaitsevööndis.
2.Keskkonnaamet andis 30.10.2025 otsusega nr 7-9/25/18537-7 „Muu tegevusluba (suusaradade ettevalmistamine Palukülas)“ MTÜ-le Lumider nõusoleku Hiiemäe katastriüksusel (29202:003:1502) paikneva tiigi kasutamiseks kunstlume tootmiseks ja suusaradade sissesõiduks järgmistel tingimustel: 1) väljaspool taotlusele lisatud skeemil märgitud suusaradu ja Reevimäe lõunanõlva ei ole rajahooldusmasinatega sõitmine kaitsealal lubatud; 2) tööde käigus on keelatud vigastada kaitsealal kasvavaid puid; 3) kui lumikate ei ole rajahooldusmasinaga sõitmiseks piisava paksusega (sõitmisel paljandub lumealune maapind) või on muu oht murukamara vigastamiseks, siis ei ole sõitmine lubatud. Keskkonnaameti
3-25-4087 nõusolek kehtib kuni lume sulamiseni 2026. a kevadel ning kunstlume tootmise osas kuni 01.03.2026.
3.E.D esitas Tallinna Halduskohtule 09.11.2025 kaebuse Keskkonnaameti 30.10.2025 otsuse nr 7-9/25/18537-7 tühistamiseks. Kaebaja on Hiiemäe kinnistu naaberkinnistu Tiigimäe (29202:003:0120) omanik. Vastustaja ei ole veenvalt põhjendanud tiigist vee võtmisega ning kunstlume kasutamisega kaasnevate mõjude puudumist kaitseala ja Natura ala looduskeskkonnale. Täielikult on käsitlemata loa alusel toimuva tegevuse mõju Hiiemäe katastriüksusel (29202:003:1501) paiknevale looduslikule pühapaigale. Tiigist vee võtmine ja kunstlume kasutamine ei ole traditsioonilised tegevused. Tiigist vee võtmisega kaasnevate mõjude hindamiseks kasutab vastustaja vananenud andmeid. Sisuliselt kasutatakse tiigist vee võtmisel põhjavett. Seega jääb arusaamatuks, miks on vastustaja andnud loaga õiguse võtta vett kuni 30 m3 ööpäevas. Kevadel lume sulamisel võib tiiki tagastuv vesi olla saastunud. Hinnates sulavee mõjusid looduskeskkonnale, on vastustaja teinud loogikavigu. Vee äravoolu puudumisel võib kevadel suure lumemassi sulamisele lisanduva vihmasaju korral saada kahjustatud kaebajale liikumiseks oluline Rämasoo-Paluküla tee, mis muudaks autoga liikumise keeruliseks. Loas sätestatu ei võimalda tiigist võetava vee kogust objektiivselt kontrollida. Eksperdihinnangust nähtuvalt on kunstlume kasutamisel ja loodusliku lume rajamasinatega tihendamisel oht kahjustada Hiiemäe sihtkaitsevööndis paiknevate Natura elupaikade kaitse-eesmärke. Kohtupraktikat arvestades nõuab selline olukord täiemahulist Natura hindamist, mida ei ole toimunud. Lumekahurite kasutamisega kaasnev müra ja masinatega trampimine ei ole kooskõlas looduslikus pühapaigas kehtivate käitumistavadega. Objektiivse ja põhjendatud otsuse tegemiseks on vajalik täpne kunstlume kasutamise skeem. Kunstlumest hüpete ja vallide oskamatu rajamise ning obstaaklite oskamatu paigaldamise ja kasutamisega võib kaasneda arvestatav oht kasutajate tervisele. Loa alusel toimuvast tegevusest mõjutatud kaebajat ei teavitatud taotluse esitamisest ega kaasatud teda haldusmenetlusse. Suures koguses vee võtmine võib mõjutada kaebajale kuuluva Tiigimäe kinnistu veevarustust. Loodusliku pühapaigaga seotud usuliste veendumuste puhul ei ole kaebeõigust võimalik välistada, st kaebajal on kaebeõigus loodusliku pühapaiga alal asuva looduskeskkonna kaitseks. Koos kaebusega esitati esialgse õiguskaitse taotlus vaidlusaluse otsusega antud loa kehtivuse peatamiseks kuni kohtumenetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel ei ole selget negatiivset mõju loa omaja õigustele, sest kunstlume tootmise eelduseks on talvine temperatuur. Tulenevalt ilmaolude määramatusest ei saa loa omajal olla garanteeritud eeldust kunstlume tootmiseks ja kasutamiseks. Esialgse õiguskaitse rakendamata jätmiseks peaks esinema väga kaalukas (avalik) huvi, mida kaebajale ei nähtu. Keskkonnaameti luba võib viia kunstlume tootmisel ja kasutamisel Hiiemäe sihtkaitsevööndis asuvate poollooduslike koosluste (loodusliku pühapaiga) olulise kahjustamiseni. Tiigist suures koguses vee võtmine võib kahjustada Tiigimäe kinnistu veevarustust, sest vastustaja käsitluse kohaselt kasutatakse tiigist vee võtmisel sisuliselt põhjavett. Sellest tuleneb arvestatav oht, et põhjaveega seotud puurkaevus vesi langeb ja kaebaja võib jääda puhta joogiveeta.
4.Keskkonnaamet palub 17.11.2025 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kuigi esialgse õiguskaitse korras taotletakse kogu loa kehtivuse peatamist, on väidetavad negatiivsed mõjud – poollooduslike koosluste oluline kahjustamine ja kaebajale kuuluva kinnistu veevarustuse kahjustamine – seotud üksnes osaga lubatud tegevustest. Suusaradade mootorsõidukiga ettevalmistamise kohta ei ole taotluses ühtki kahjulikku mõju esile toodud. Ka ülejäänud tegevuste ja väidetud tagajärgede vaheline seos jääb kaugeks ja paljasõnaliseks. Hiiemäe katastriüksus on Paluküla spordi- ja terviserajade koosseisus olnud juba aastaid aktiivses kasutuses ning sellise kasutuse jätkumisega on arvestatud ka Kõnnumaa 2(6)
3-25-4087 maastikukaitseala kaitsekorra – Vabariigi Valitsuse 25.04.2019 määrus nr 41 „Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ (kaitse-eeskiri) – kehtestamisel. Hiiemäe katastriüksusel paikneva tiigi veest kunstlume tootmise ning suusaradadel kasutamise mõju hinnati juba kaitseeeskirja menetluses, leidmata selles tegevuses kaitseala kaitse-eesmärkide kahjustamist. Selle hinnangu otseseks väljenduseks on kaitse-eeskirja § 17 lg 1 p 3 ja sätte kohta kaitse-eeskirja seletuskirjas antud selgitus. Vaidlusaluses loas on hinnatud, et praegusel juhul kunstlume tootmiseks kasutatavat veekogust arvestades väga tõenäoliselt tiigi looduslikku veetaseme kõikumist ületavat veetaseme langust ei kaasnegi. Seda enam on välistatud, et kunstlume tootmine saaks kaitsealale mingeid olulisi kahjulikke mõjusid kaasa tuua. Kunstlume sulavesi on tavaline lumesulamisvesi ning alusetu on kaebusest järelduv, justkui see oleks tavalise lume sulaveega võrreldes rohkem saastunud. Kaebaja väide puurkaevu võimaliku tühjenemise kohta ei ole samuti tõendatud ega eluliselt usutav. Kaebaja on märkinud, et Keskkonnaamet lubas kunstlume tootmiseks vett võtta ka eelmisel talvehooajal. Samas ei ole kaebaja esile toonud, kas üldse ja milline mõju oli sellel tegevusel tema kinnistu veevarustusele ja joogiveele. Kunstlume tootmiseks kasutatava tiigivee kogus (kuni 30 m 3 ööpäevas) on niivõrd väike, et ei vaja isegi veeluba. Sellest järeldub selgelt, et tegemist ei ole tegevusega, millel oleks oluline ebasoodne mõju keskkonnale, sh naaberkinnistu veerežiimile. Loa kehtivuse peatamine tähendab, et MTÜ Lumider ei saa alustada tegevusi, milleks võib olla juba tehtud eeltöö, planeerimine, lepingute sõlmimine ja rajatiste seadistamine. Loa kehtivuse peatamine riivaks oluliselt ka avalikku huvi, kuna suusaradade korrashoid ja kunstlume tootmine toetavad kohalikule kogukonnale oluliste liikumis-, tervisespordi- ja rekreatsioonivõimaluste tagamist. Seega oleks loa kehtivuse peatamine ilmselgelt ebaproportsionaalne.
5.Tallinna Halduskohus jättis 18.11.2025 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebaja vaidlustab MTÜ-le Lumider antud luba Hiiemäe katastriüksusel paikneva tiigi kasutamiseks kunstlume tootmiseks ja suusaradade ettevalmistamiseks ning soovib esialgse õiguskaitse korras peatada loa kehtivuse kuni kohtumenetluse lõpuni. Kuna nõusolek kehtib kuni lume sulamiseni 2026. a kevadel ja kunstlume tootmise osas kuni 01.03.2026, ei jõuaks kohus asjas sisulise lahendini enne Keskkonnaameti nõusoleku kehtivuse lõppemist. See omakorda tähendab, et kaebaja saavutaks esialgse õiguskaitse kohaldamisega (loa kehtivuse peatamisega) kaebuse eesmärgi juba enne asja sisulist läbivaatamist. Sellises olukorras peaks esialgse õiguskaitse kohaldamiseks esinema ülekaalukas vajadus ning samas ei tohiks pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine tekitada avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju. Samuti peaksid sellisel juhul olema kaebusel head eduväljavaated. Kaebuses esitatud seisukohtade põhjal ei ole alust arvata, et kaebajal esineks ülekaalukas esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja ei ole taotluses põhistanud, millised pöördumatud või ebamõistlikult koormavad tagajärjed talle Keskkonnaameti loa kehtivuse ajal kaasneksid. Kohtule ei ole äratuntav, et lühiajaliselt kaebaja naaberkinnistul asuva tiigi kasutamine kunstlume tootmiseks ja naaberkinnistule suusaradade sissesõitmine saaks kaebajale kaasa tuua märkimisväärselt koormavad või pöördumatud tagajärjed ning õigustaks esialgse õiguskaitse kohaldamist viisil, mis sisuliselt keelaks Hiiemäe katastriüksusel sel hooajal talvisteks tegevusteks planeeritud tööde tegemise. Kaebuses on esitatud üksnes üldsõnalised ja hüpoteetilised väited seoses Hiiemäe katastriüksuse (sh seal paikneva loodusliku pühapaiga) looduskeskkonna võimaliku kahjustamise ja kaebaja kinnistu veevarustuse võimaliku mõjutamisega. Sellised väited ei anna alust arvata, et esialgset õiguskaitset kohaldamata saabuks kaebajatele piisava tõenäosusega raske või korvamatu tagajärg. Seda enam, et ebasobivate ilmastikutingimuste korral ei pruugigi konkreetse tähtaja sees olla kavandatud 3(6)
3-25-4087 tegevuste elluviimine võimalik või otstarbekas. Eeltoodut on möönnud kohtule esitatud taotluses ka kaebaja ise. Igal juhul pole vastustaja nõusolekut eeldanud tegevused sellist laadi, mis võimaldaks kolmandal isikul kohe loa saamisel asuda planeeritud tegevusi teostama (st sisuliselt juba praegu kunstlund tootma ja suusaradasid ette valmistama). Seega puudub vaidlustatud loast vahetult tulenev kahjulik mõju kaebaja subjektiivsete õigustele. Esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu räägivad ka kaebuse vähesed eduväljavaated. Isik võib pöörduda halduskohtusse oma subjektiivsete õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Kaebaja subjektiivsete õigustega seostuvad väited, mis puudutavad Hiiemäe kinnistul paikneva loodusliku pühapaiga ja kaebajale kuuluva Tiigimäe kinnistu veevarustuse kahjulikku mõjutamist. Keskkonnakaitse küsimustes on eriseaduseks keskkonnaseadustiku üldosa seadus (KeÜS), mille § 23 lg 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Sama paragrahvi lg 2 täpsustab, et oluline puutumus on isikul, kes viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. Puutumuse korral peab isik näitama, et vaidlustatav tegevus puudutab tema olulisi huve, mõju isikule peab olema oluline ja reaalne. KeÜS-st füüsilisele isikule tulenev kaebeõigus hõlmab vaid subjektiivset õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, muid keskkonda iseloomustavaid näitajaid ja omadusi see õigus ei hõlma (Riigikohtu 13.05.2015 otsus nr 3-3-1-8-15, p-d 19 ja 20). Seega on ka keskkonnaasjades füüsilise isiku kaebeõiguse aluseks subjektiivse õiguse rikkumine. Pelgalt asjaolu, et kaebaja naaberkinnistul paikneb looduslik pühapaik, millega on seotud kaebaja usulised veendumused, ei võimalda tuvastada, et vaidlusalune luba riivab kaebaja õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale. Kaebaja ei ole põhistanud oma puutumust konkreetse loodusliku pühapaigaga ega ka selgitanud, kuidas pühapaigast välja jääva tiigi kasutamine kunstlume tootmiseks takistab tal pühapaika külastamast või millised muud kahjulikud mõjud tema subjektiivsetele õigustele seeläbi kaasnevad. Hetkel esitatud väited seoses loodusliku pühapaiga kahjustamisega jäävad üldsõnaliseks ja kaugeks, et jaatada nende põhjal KeÜS § 23 lg-s 1 sätestatud õiguse riivet. Kaebaja leiab ka, et suures koguses vee võtmine võib mõjutada talle kuuluva Tiigimäe kinnistu veevarustust ja joogivee kvaliteeti. Ka sellekohane väide on hetkel üksnes oletuslik ega tugine mingisugustele asjakohastele andmetele. Vastustaja on kinnitanud, et kunstlume tootmiseks kasutatava tiigivee kogus (kuni 30 m3 ööpäevas) on niivõrd väike, et see ei vaja isegi veeluba ning tõenäoliselt kunstlume tootmisega looduslikku veetaseme kõikumist ületavat veetaseme langust üldse ei saavutatagi. Ka vaidlustatud otsuses on vastuataja välja toonud, et hinnanguliselt alaneb lume tootmisel 30 m3 tiigi veetase ligikaudu 0,8 cm ning tiigi looduslikku veetaseme kõikumist ületava veetaseme languse saavutamiseks oleks lund vaja toota järjest vähemalt ligikaudu 60 päeva jooksul, mis ei ole tõenäoline. Kaebaja ei ole ära näidanud, et ameti seisukoht oleks meelevaldne ning mis tahes kogustes tiigi vee kasutamisega kunstlume tootmiseks kaasneb oluline mõju põhjaveele ja veerežiimile tema kinnistul. Kuna kunstlume sulavesi eelduslikult ei erine koostiselt tavalisest lumesulaveest, ei ole põhjendatud ka kaebaja kartus, et kunstlume tootmisega suureneb tiiki jõudvate saasteainete kogus. Hiiemäe katastriüksusel paikneva tiigi veest kunstlume tootmise ning suusaradadel kasutamise mõju hinnati juba Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eeskirja menetluses, leidmata selles tegevuses kaitseala kaitse-eesmärkide kahjustamist. Kaebaja on välja toonud, et ka 2024/2025 hooajal on Keskkonnaamet andnud loa konkreetsel kinnistul vee võtmiseks ja kunstlume tootmiseks kuni 01.03.2025, ega ole seejuures väitnud, et eelmisel talvehooajal kaasnes talle seeläbi mingisugune kahjulik mõju.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4(6)
3-25-4087
6.E.D esitas Tallinna Ringkonnakohtule 20.11.2025 määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu 18.11.2025 määrus ja teha uus määrus, millega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebaja ei saa mõjutada kohtumenetluse kiirust. Põhiseaduse §-s 15 sätestatud õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse peaks olema sisuliselt realiseeritav ning võimaldama isiku õigusi rikkuvat tegevust reaalselt ära hoida. Kaebaja jääb kaebuses esitatud seisukohtade juurde. Kuna kaebuse eesmärk ei ole kogu talvise tegevuse keelustamine või peatamine, täpsustab kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust ja palub peatada Keskkonnaameti 30.10.2025 loa kehtivuse Hiiemäe katastriüksusel 29202:003:1502 paiknevast tiigist vee võtmise ja Hiiemäe katastriüksusel 29202:003:1501 paiknevas Hiiemäe sihtkaitsevööndis (looduslikus pühapaigas) kunstlume kasutamise osas. Kaebaja soovib talle isiklikult olulise loodusliku pühapaiga ja usuliste veendumuste praktiseerimiseks vajaliku keskkonna kasutatavuse säilimist. Kohtu väide, et kunstlume sulavesi eelduslikult ei erine koostiselt tavalisest lumesulaveest, on ekslik. Tiigist vee võtmise ja kunstlume kasutamise praktilist mõju ei olnud võimalik hinnata enne kaitse-eeskirja kehtestamist, sest tiigist ei olnud siis vett võetud ja kunstlund toodetud. Kaitseeeskirja seletuskirjas ei ole käsitletud kunstlume kasutamist Hiiemäe sihtkaitsevööndis (looduslikus pühapaigas) paiknevatel ning kaitse-eesmärgiks olevatel poollooduslikel kooslustel. Kaitse-eeskirja menetlus toimus 2015. a-l. Tulenevalt looduskeskkonna dünaamilisusest ei pruugi kaitse-eeskirjas sätestatu olla 10 aastat hiljem ajakohane. Ühekordsest kunstlume tootmisest ei saa järeldada mõjude puudumist. Mõju puurkaevu veetasemele oleks kaebaja saanud hinnata, kui oleks teadnud tiigist võetud vee kogust ning ta oleks mõõtnud puurkaevu veetaseme enne ja pärast tiigist vee võtmist, kuid kaebajal puudus info kavandatava kunstlume tootmise kohta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7) ning määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1). Määruskaebus vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Määruskaebuse lahendab HKMS § 210 lg 1 alusel üks ringkonnakohtunik.
8.Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab isiku õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab kaebajat ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (HKMS § 249 lg 1). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).
9.Kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust ei saa praeguses menetlusstaadiumis täielikult välistada. Samas oleks kaebaja naaberkinnistul asuvast tiigist vee võtmisest ning sellest veest kunstlume tootmisest ja kasutamisest tulenev võimalik oht kaebaja veevarustusele ning tema usuliste veendumuste praktiseerimiseks vajaliku keskkonna kahjustamisele minimaalne. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, millest saaks järeldada vastupidist. Halduskohus on hinnanud kaebuse eduväljavaateid, kaalunud kaebaja huvi, hinnanud avalikku huvi ning kolmanda isiku õigusi ning leidnud, et loa kehtivuse peatamise kahjustaks ülemääraselt kolmanda isiku õigust hooldada Reevimäge ja suusaradu ning avalikku huvi pakkuda kohalikule kogukonnale liikumis-, tervisespordi- ja rekreatsioonivõimalusi. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega korda neid kõiki (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei ole alust ka määruskaebuses piiritletud ulatuses, s.o peatades vaidlusaluse loa kehtivuse Hiiemäe katastriüksusel katastritunnusega 29202:003:1502 5(6)
3-25-4087 paiknevast tiigist vee võtmise ja Hiiemäe katastriüksusel katastritunnusega 29202:003:1501 paiknevas Hiiemäe sihtkaitsevööndis (looduslikus pühapaigas) kunstlume kasutamise osas. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.Kaebaja leiab, et kui tühistamiskaebus ei ole täiesti perspektiivitu, peaks tema põhiõigus pöörduda oma õiguste rikkumiste kaitseks kohtusse võimaldama tal rikkuvat tegevust reaalselt ära hoida. Kohtupraktika kohaselt ei õigusta aga igasugune riive, mis annab aluse kaebusega halduskohtusse pöördumiseks, esialgse õiguskaitse kohaldamist avalikku huvi või kolmandate isikute õigusi kahjustaval viisil (nt Riigikohtu 16.12.2016 määrus nr 3-3-1-87-16, p 14). Lisaks kaebuse perspektiivi hindamisele tuleb kohtul esialgse õiguskaitse kohaldamisel kaaluda ühelt poolt avalikku huvi ja puudutatud isikute õigusi ning teiselt poolt kaebaja õigusi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus huvide kaalumisel eksinud.
11.Kaebaja leiab, et ta põhjendas oma esialgse õiguskaitse vajadust piisavalt. Kuna vastustaja käsituse kohaselt kasutatakse tiigist vee võtmisel põhjavett, tuleneb sellest kaebaja hinnangul oht, et kaebaja puurkaevus, mis on seotud põhjaveega, veetase langeb ning kaebaja võib jääda puhta joogiveeta. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et selline oht on seni kohtule esitatud materjalide põhjal hüpoteetiline. Kaebaja selgitustest saab järeldada, et ta ei tunnetanud eelmisel hooajal kunstlume tootmisest tekkivat negatiivset mõju oma veevarustusele ning naaberkinnistu tiigist vee võtmine kunstlume tarbeks ei avaldanud kaebaja puurkaevule tegelikku mõju. Keskkonnaamet andis vaidlusaluse loa eelmise hooajaga sarnasteks tegevusteks, mistõttu seni kohtule teada olevate asjaolude pinnalt pole alust arvata, et sel hooajal kunstlume tootmisega saabuks kaebajale varasemaga võrreldes hoopis teistsugused ja raskemad tagajärjed. Kaebaja kirjeldatud oht veetaseme langusele ei õigusta seetõttu esialgse õiguskaitse kohaldamist. Ringkonnakohus märgib, et vaidlusaluse loa adressaadil tuleb järgida seaduses sätestatud tingimusi (sh veeseaduse §-s 187 sätestatut) ja taotleda vajaduse korral õigusaktides ettenähtud täiendavaid lube või nõusolekuid sõltumata sellest, kas Keskkonnaamet on selle tingimuse vaidlusaluses loas eraldi ära märkinud või mitte.
12.Kaitse-eeskirja väljatöötamisel on arvestatud mh kaebaja jaoks olulise loodusliku pühapaiga kaitse vajadusega ning leitud, et kaitseala valitseja loal tiigist vee võtmine kunstlume valmistamiseks ja kunstlume tootmine ei kahjustaks kaitseala eesmärgiks seatud väärtusi. Seejuures nähtub kaitse-eeskirja seletuskirjast ka Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koja ning Paluküla Hiiemäe Hoiu Seltsingu ettepanek keelata kunstlume tootmine ja valgustus Palukülas. Eelnõu väljatöötaja ei arvestanud selle ettepanekuga, sest kunstlume ja -valgustuse kasutamine ei ohusta kaitse-eesmärke. Seega on kunstlume kasutamist ja selle tootmist kaitseeeskirja väljatöötamisel analüüsitud. Vaidlustatud loa andmisel on Keskkonnaamet arvestanud Hiiemäe kaitse-eesmärke. Seni kohtule esitatud seisukohtade ja tõendite põhjal ei nähtu, et vaidlusaluse loaga lubatud tegevus kahjustaks ülemääraselt kaebaja usuliste veendumuste praktiseerimiseks vajalikku keskkonda.
13.Keskkonnaameti 30.10.2025 loa kehtivuse peatamist esialgse õiguskaitse korras ei tingi ka kaebaja väide, et kevadel suure lumemassi intensiivse sulamisega võib muutuda pehmeks kaebajale liikumiseks oluline Rämasoo-Paluküla kruusatee, mis muudaks autoga liikumise keeruliseks. Tegemist on hüpoteetilise väitega.
14.Eelnevat arvestades jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18.11.2025 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.