X. Xi kaebus Kaitseressursside Ameti 14.02.2025 käskkirja nr
K500-5-5/25/4
„Teenistusest vabastamine“ õigusvastaseks tunnistamiseks ja Kaitseressursside Ametilt 12 kuu keskmise palga ulatuses hüvitise väljamõistmiseks või alternatiivselt mitte vähem kui 3 kuu keskmise palga ulatuses hüvitise väljamõistmiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X. X Vastustaja – Kaitseressursside Amet, volitatud esindaja Kristina Saareke
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X. Xi kaebus.
2.Tunnistada Kaitseressursside Ameti 14.02.2025 käskkiri nr K500-5-5/25/4 õigusvastaseks ja mõista Kaitseressursside Ametilt X. Xi kasuks tema 3 kuu keskmise palga ulatuses hüvitis.
3.Kohustada Kaitseressursside Ametit hüvitise täpse summa välja arvutamiseks ja X. Xile väljamaksmiseks 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates.
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.01.2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
3-25-623 Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kaitseressursside Ameti (KRA) 12.02.2025 koondamisteatisega teavitati X. Xit tema ametikoha koondamisest alates 15.03.2025 ning tema teenistusest vabastamisest avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 90 lg 1 p 2 alusel koondamise tõttu, lugedes teenistussuhte viimaseks päevaks 14.03.2025. Koondamise põhjuseks märkis KRA ressursi kokkuhoidmise ning teenistusülesannete mahu ühtlustamise vajadusest tingitud asutuse koosseisu muutmise.
2.X. X teavitas 13.02.2025 e-kirjaga KRA-d, et soovib 12.02.2025 koondamisteatisele esitada vaide ning palub koondamisteatise tühistada ja ennistada teda tähtajatult tööle tagasi, sest tema abikaasa on rase. Tema lapse sünni eeldatav aeg on 23.06.2025 ning tal on õigus isapuhkusele.
3.KRA 13.02.2025 vastuses nr 5-1/25/16-2 X. Xi 13.02.2025 pöördumisele jäi KRA seisukohale, et koondamise seaduslikud alused on korrektsed, kuivõrd kaebaja õigus isapuhkusele tekib kõige varem 30 päeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva, mis ei ole veel saabunud.
4.KRA 14.02.2025 käskkirjaga nr K500-5-5/25/4 vabastati X. X KRA struktuuriüksuse "Kutsealuste büroo" kliendikonsultandi ametikohalt koondamise tõttu. Teenistussuhte viimaseks päevaks loeti 14.03.2025.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.X. X esitas 13.03.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 13.11.2025 ja 08.12.2025) KRA 14.02.2025 käskkirja õigusvastaseks tunnistamiseks ja KRA-lt 12 kuu keskmise palga ulatuses hüvitise väljamõistmiseks ATS § 105 lg 2 alusel või alternatiivselt 12 kuu keskmise palga ulatuses hüvitise väljamõistmiseks ATS § 105 lg 1 alusel hüvitist suurendades, kuid mitte vähem kui 3 kuu keskmise palga ulatuses hüvitise väljamõistmiseks. 1) Kaebajat ei võinud vastavalt ATS § 100 lg 1 p 3 sätestatule koondada, sest tal oli õigus isapuhkusele ning ta teavitas sellest KRA-d vastavalt ATS § 100 lg-s 2 nõutule. Kaebaja isapuhkuse saamise õigus tekkis abikaasa rasestumise hetkest ning see, et isapuhkust saab kasutama hakata alles 30 päeva enne lapse sündi, ei võta talt ära õigust isapuhkusele. Kaebaja isapuhkuse kasutamine lähitulevikus on kindel sündmus. KRA seisukoht, et isapuhkuse õigus tekib isikule alles 30 päeva enne lapse eeldatavat sündi, on väär ja meessugu diskrimineeriv. Seadusandja eesmärk on olnud kaitsta tulevasi emasid ja isasid teenistusest vabastamise eest. 2) KRA 14.02.2025 käskkiri on õigusvastane ATS § 90 lg 7 rikkumise tõttu. Viidatud sättest ei tulene ametiasutusele kaalutlusõigust otsustamaks, kas ja millist teist ametikohta ametnikule enne koondamist pakkuda. Kui selline vaba ametikoht ametiasutuses leidub, siis tuleb seda ametikohta pakkuda (RKHK 25.01.2017 otsus asjas nr 3-3-1-49-16, p 16). Kaebajale ei pakutud koondamisest teatamisel teist ametikohta. KRA on avalikul konkursil ajavahemikus 07.02.2025-14.02.2025 otsinud riigikaitse õpetuse konsultanti, mida ka talle oli varasemalt sisekonkursil kandideerimiseks pakutud. Kaebaja vastab kõigile töökuulutuses toodud kriteeriumidele ning talle tulnuks seda ametikohta enne 2(10)
3-25-623 koondamist ilma konkursita pakkuda. Kaebaja on omandanud hariduse Kaitseväe Akadeemia rakenduskõrgharidusõppe „Sõjaväeline juhtimine maaväes“ erialal, millega ta sai ka riigikaitseõpetuse õpetaja kvalifikatsiooni, samuti on kaebajal äärmiselt suur riigikaitseõpetuse valdkondlik töökogemus. Seoses kõnealuse ametikohaga nähtub kaebaja diskrimineerimine, sest kuni 2025. a alguseni riigikaitseõpetuse ametikohal töötanud isikul puudus riigikaitseõpetuse kogemus ja avalikult kättesaadavate andmete põhjal puudub ka uuel sellesse ametisse nimetatud isikul vastav kogemus. Isegi kui viimasel oleks vastav kogemus, tulnuks ametikohta konkursita pakkuda kaebajale. KRA on teadlik kaebaja erialasest, tööalasest ja hariduslikust taustast, mistõttu on põhjendused kaebaja mittesobivuse kohta kõnealusele ametikohale kunstlikud ega vasta tegelikkusele. KRA on avalikul konkursil perioodil 09.01.2025-16.01.2025 otsinud ka värbamispartnerit. Ametikohta kaebajale ei pakutud, kuigi ta vastab ka selles töökuulutuses nimetatud kriteeriumidele. Eluliselt ei ole usutav, et koondamisvajadus tekkis niivõrd ootamatult, et paar nädalat enne kaebajale koondamisteatise andmist ei teadnud KRA kutsealuste büroos tekkivast kliendikonsultandi ametikoha kaotamisest. Kuivõrd 12.02.2025, mil kaebaja sai koondamisteatise, ei olnud veel sellele ametikohale uut ametnikku teenistusse määratud, oleks KRA pidanud konkursi tühistama ja pakkuma kohta kaebajale. Kaebajale teadaolevalt läks üks kutsealuste büroos töötav kliendikonsultant 2025. a märtsikuus emapuhkusele ja oli sellekohase avalduse esitanud juba enne kaebaja teenistusest vabastamist. KRA-l oli kohustus pakkuda kaebajale võimalust jätkata teenistust kasvõi ajutiselt eemaloleva ametniku asendamiseks tähtajaliselt. Kuigi KRA ei võtnud vanemapuhkusele läinud ametnikule asendajat, tulnuks kaebajale seda kohta pakkuda. Tallinna Ringkonnakohus on võtnud seisukoha, et kui ametiasutuses on seni täitmata ametikohti, mille täitmiseks puudub vajadus ka lähitulevikus, ei vabasta see ametiasutust vaba ametikoha pakkumise kohustusest (Tallinna Ringkonnakohtu 08.01.2019 otsus nr 3-17164/32, p 23). 3) KRA ei ole ametnike võrdlemist nõuetekohaselt teinud ega seda ka teenistusest vabastamise käskkirjas põhjendanud, mistõttu on vaidlusalune käskkiri oluliste põhjendamispuuduste tõttu õigusvastane (Tallinna Ringkonnakohtu 15.11.2018 otsus nr 3-18161/28, p 11). KRA kutsealuste büroos töötas 13.03.2025 seisuga 17 kliendikonsultanti samal ametikohal samade tööülesannete ja identsete ametijuhenditega. Seega tuli neid ametnikke ATS § 90 lg 5 järgi hinnata ja selgitada välja, kellel on eelisõigus teenistusse jääda. KRA võrdles Tartu ja Tallinna kliendikonsultante eraldi, kuid tal tulnuks moodustada ühtne pingerida, sh pidi ta võrdlema ka lapsehoolduspuhkusel viibivat ametnikku ja tema asendajat. Tallinna Halduskohus on varasemalt sarnases kaasuses asunud seisukohale, et osade ametnike välistamine hinnatavate valimist ei ole põhjendatud, kui kõik samasugusel ametikohal teenivad ametnikud on teenistusülesannete poolest sarnases olukorras (Tallinna Halduskohtu 04.08.2018 otsus nr 3-17-164/27, p 5.2). Koondamisel eelisõiguste andmise regulatsiooni peamine eesmärk on jätta esmalt teenistusse kõige kvalifitseeritumad ametnikud. Kaebaja on oma tööd teinud eeskujulikult, omab kaitseväelist kõrgharidust, on asjatundlik, pika valitsemisala töökogemusega ja ta ei ole oma teenistuskohustusi rikkunud. Ühelgi teisel 13.03.2025 seisuga ametis olnud kliendikonsultandil ei olnud kaitseväeteenistuse kogemust ega kaitseväelist haridust. Eelneva kaitseliidu ja kaitseväeteenistuse kogemuse tõttu oskab kaebaja paremini kui teised kliendikonsultandid kutsealustele selgitada kaitseväeteenistusega seonduvat. Enamusel kliendikonsultantidel pole kaitsetahte ja kaitseväeteenistuse osas teadlikkust suurendavate loengute pidamise võimekust, mida kaebaja on käinud lisaülesandena koolides andmas. 2024. aasta lõpus toimunud arenguvestlusel on kaebaja tööga hakkamasaamist hinnatud väga heaks, 3(10)
3-25-623 osad kliendikonsultandid said kehvema tulemuse ja neile määrati juhendajad, sh pole viimaste hulka kuulunud üks teenistuja saanud Rahandusministeeriumi koostatud palgastatistika järgi ühtegi eurot tulemustasu. Ka kaebaja venekeele oskus on võrreldes teistega parem, sest ta räägib seda teise emakeelena. KRA on perioodil 06.11.2023-25.10.2024 määranud kaebajale viiel korral tulemustasu väga heade töötulemuste eest, mis on samal perioodil võrreldes teiste kliendikonsultantidega keskmiselt rohkem. Kaebaja hinnangul ei ole ka tema töötulemused langenud, talle maksti 2024. a 42. nädalal tulemustasu väga heade tulemuste eest ajateenistusse kutsumisel ning kuidagi ei nähtu, et tema töösooritusega oleks rahulolematud oldud. Vastustaja pole esitanud tõendeid ega põhjendusi, kuidas võeti kaebaja tööalaste näitajate võrdluses teiste kolleegidega arvesse seda, et kaebaja oli vaadeldud perioodil väga olulise aja töölt eemal seadusjärgse puhkuse kasutamise tõttu ega saanudki osal perioodil objektiivselt oma tööülesandeid täita ja seeläbi tulemustasu teenida. Kaebaja puhul tuleb arvesse võtta ka, et tema tööpiirkondadeks olid Ida-Virumaa ja välismaal elavad kutsealused. Kaitsevägi andis 2024. a suvel KRA-le juhise, mis seadis keelud ja piirangud ajateenistusse kutsumisele seoses keeleoskuse, hariduse, kodakondsuse ja meelsusega. Seetõttu tuli kaebajal jaanuaris 2025. a ajateenistusse määramise plaanis puudu kutsealustest, keda on võimalik ajateenistusse määrata või terviseseisundi hindamisele kutsuda. Antud olukorda ei saanud kaebaja kuidagi ise mõjutada, kuna juhised kliendikonsultantidele tulid nii Kaitseväest kui KRA juhtkonnalt, mis ei anna ka KRA-le põhjust kaebajale töötulemuste halvenemist ette heita. Vastustaja oleks saanud osakonnas töö ümber korraldada ja anda kaebajale teine tööpiirkond. 4) Kaebajal on vastavalt ATS § 90 lg-le 5 õigustatud kaitse ootus tulenevalt isaks saamisest ja tal on vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 111 lg-le 2 kohustus ülal pidada oma rasedat abikaasat. Ülalpidamiskohustus algab varemalt neli kuud enne lapse sündi, mis kaebaja puhul oli 23.02.2025. Kaebaja on kaitseväeteenistuses töötades saanud raskelt viga, mistõttu on talle määratud osaline töövõime. ATS § 90 lg 5 teise lause rakendamisel pidi KRA ametnikelt, kelle ametikohad koondatakse, nõudma neid andmeid, mille põhjal õigustatud ootust hinnatakse, sh ülalpeetavate kohta (Tallinna Ringkonnakohtu 31.10.2024 nr 3-13-2077/50, p 17), kuid KRA seda ei teinud. Mitmetel teistel koondamisteatist mitte saanud kliendikonsultantidel ei ole võrreldes kaebajaga ATS § 100 lg 1 kirjeldatud õigusi, mis välistaks nende teenistusest vabastamise kaebaja asemel. 5) Kaebaja hinnangul on üks koondamise põhjustest olnud hariduse omandamine ja seaduses ettenähtud õppepuhkuse kasutamine. Seoses kaebaja kaitseväeteenistuses saadud vigastusega õpib kaebaja ümber ning alustas 2024. a sügisel 4 aastat kestvaid õpinguid Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. Kaebaja on mitmel korral kasutanud õppepuhkust, mis ei meeldi tema kolleegidele ning on tööandjale ebamugav. 6) Koondamise põhjuseks on ka sooline diskrimineerimine, kuivõrd 13.03.2025 seisuga töötas kutsealuste büroos 31 isikut, kellest kaebaja oli ainuke meessoost isik. Eluliselt on ebausutav, et niivõrd suurel hulgal naissoost isikute töötamine kutseluste büroos saab olla juhuslik. Kuna kaebaja tööeetikat on büroo juhtkond varasemalt hinnanud kõrgelt, kaebajat on korduvalt eriti heade töötulemuste eest premeeritud ning töökohustuste rikkumisi pole esinenud, siis on KRA vastavalt ATS § 13 sätestatule rikkunud kaebaja osas võrdse kohtlemise põhimõtet. 7) Töötuks jäämine tekitab kaebaja perele äärmiselt suuri finantsilisi raskusi. KRA ei arvestanud otsuse tegemisel, et kaebaja on osalise töövõimega Eesti Kaitseväe vigastatud veteran ning seetõttu on ka uue töö leidmine kaebajale oluliselt raskem. Kaebaja võib keskmiselt pikemaks ajaks jääda töötuks. Kaebaja palub, et kohus ei vähendaks 12 kuu
4(10)
3-25-623 keskmise palga suurust kahjuhüvitist, sest KRA süü on keskmisest suurem mitme õigusnormi rikkumise tõttu, jättes järgimata ATS § 13, § 90 lg 5 ja 7 ning § 100 lg 1 p 3 nõuded.
6.KRA palub 21.04.2025 vastuses kaebusele (täiendatud 17.11.2025 ja 01.12.2025) jätta kaebus rahuldamata. 1) Tulenevalt KRA ressursi kokkuhoidmise ning teenistujate teenistusülesannete mahu ühtlustamise vajadusest otsustati alates 15.03.2025 vähendada asutuse koosseisu nelja ametikoha, sh kahe kliendikonsultandi ametikoha võrra, millest ühel töötas kaebaja. Kuna vaheaastaga väheneb kutsutavate ajateenijate arv nii Tallinna kui Tartu ametnikel, otsustati vähendada üks kliendikonsultandi ametikoht Tallinnast ja teine Tartust. 2) Tartu KRA majas koondamisele kuuluva kliendikonsultandi väljaselgitamiseks toimus 05.02.2025 kolmeliikmelise komisjoni koosolek, kus koostati kaebajaga samal positsioonil oleva seitsme ametniku osas pingerida. Pingereast jäi välja üks kaebajaga samal positsioonil olev ametnik, kes oli lapsehoolduspuhkusel viibiva ametniku asendaja. Tallinna ja Tartu eraldi vaatamise põhjuseks oli kliendikonsultantide võrdse töökoormuse jagunemise tagamine ka pärast koondamist. KRA-l ei ole mõistlik suunata Tartus paiknevaid kliendikonsultante hindamisi läbi viima Haapsallu, Saaremaale või Tallinnasse, kui Tallinnast on märgatavalt lühem sõiduaeg ja KRA-le kaasneb oluliselt väiksem kulu. Kui koondamisele oleks läinud näiteks 2 konsultanti Tartust, siis oleks kaebaja osutunud ka sel juhul koondatavaks. KRA seadis koondamise pingerea koostamisel kriteeriumideks 2024 aasta III ja IV kvartali tulemustasustamised. Mõlema perioodi tulemustasu määramisel võeti peamiselt aluseks ametnike töötulemused hindamise piirarvu täitmisel, ajateenistusse kutsumise plaani täitmisel ning täiendavate teenistusülesannete korrektsel täitmisel. Võrreldes varasemaga olid kaebaja töötulemused 2024. a III kvartalis mõnevõrra langenud, kuid 2024. a IV kvartali tulemuste põhjal olid need langenud märkimisväärselt, mis omakorda ei andnud tööandjale alust eeldada, et suunatuses tulevikku suudab kaebaja täita teenistusülesandeid parimal võimalikul viisil. Kaebaja oli ainus Tartu kliendikonsultant, kellel ei esinenud ühtegi alust tulemusliku töö eest lisatasu maksmiseks 2024. a IV kvartali eest, mistõttu asetus kaebaja pingereas esimeseks koondatavaks. 3) KRA on seisukohal, et kaebajal ei olnud koondamissituatsioonis veel tekkinud õigust isapuhkusele. Töölepingu seaduse (TLS) § 60 lg 1 sätestab üheselt, et õigus isapuhkusele tekib 30 päeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva. Lapse eeldatavast sünnikuupäevast lähtudes tekkis kaebaja õigus isapuhkusele alles alates 24.05.2025. Seega, ametniku osas ei esinenud teenistusest vabastamise keeldu ning koondamine toimus õiguspäraselt. 4) KRA lähtus ATS § 90 lg-s 7 sätestatust, kuid kahjuks ei olnud ühtegi kaebaja haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele sobivat vakantset ametikohta, mida oleks saanud talle pakkuda. KRA möönab, et ajavahemikul 07.02-14.02.2025 oli avalik konkurss KRA Tallinna majja riigikaitseõpetuse konsultandi leidmiseks, kuid kaebajal ei olnud täidetud üks olulisematest kandidaadile esitatud ootustest, milleks oli riigikaitseõpetuse valdkondlik töökogemus, mis toetaks teenistujat ametikoha põhieesmärgi täitmisel – arendada ja edendada riigikaitseõpetuse valdkonda. KRA-l polnud kindlat veendumust, et kaebaja oleks olnud parim ametikohale esitatavatele nõuetele vastav inimene. KRA-l polnud teada ka kaebaja varasem taust ja haridus, kaebaja vahetul juhil oli vaid info, et kaebaja oli varem töötanud Kaitseväes ja olnud instruktor. Olulisim põhjus, miks vastustaja ei saanud pakkuda riigikaitseõpetuse konsultandi ametikohta, oli asjaolu, et ametikohale asumisel oli nõutav kaitseväe korralduse seaduse (KKS) § 413 järgi taustakontrolli läbimine ning seetõttu sai vastustaja pakkuda eelnevalt vaid kandideerimist. Kaebaja märgitud teine avalik konkurss värbamispartneri ametikohale ajavahemikul 09.01-16.01.2025 toimus paar nädalat enne, kui 5(10)
3-25-623 büroo juhataja sai sisendi koondamiseks, mistõttu ei olnud võimalust kaaluda kaebajale nimetatud ametikoha pakkumist. Ka sellele kohale oli nõutav taustakontrolli läbimine. Koondamise hetkeks oli konkurss jõudnud liiga hilisesse faasi. Kaebajale polnud võimalik pakkuda sellele kohale kandideerimist ega konkursita asumist. Kaebajale ei olnud võimalik pakkuda ka emapuhkusele jääva kolleegi ametikohta, kuna alati esineb tõenäosus, et vanemapuhkusele jäämise õigust võib osaliselt või täies ulatuses kasutada sündiva lapse teine vanem ning ametikoht ei vabane.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kohus leiab, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
8.Poolte vahel puudub vaidlus, et KRA koosseisust ametikohtade kaotamine oli põhjendatud, st esines ATS § 90 lg 1 p 2 sätestatud koondamise alus. Vaidlus on selles, kas kaebajat kui tulevast isa võis koondada lähtuvalt ATS § 100 lg 1 p 3 sätestatud teenistusest vabastamise piirangust ja kas KRA järgis koondamisel ATS § 90 lg-s 5 ja 7 sätestatud nõudeid ametnike võrdlemisel ja võimalusel samas ametiasutuses teise ametikoha pakkumise näol.
9.ATS § 100 lg 1 p 3 kohaselt ei tohi teenistusest vabastada ametnikku, kellel on õigus isapuhkusele.
9.1.Kaebaja sai koondamisteatise 12.02.2025 ning teda vabastati ametist KRA 14.02.2025 käskkirjaga alates 15.03.2025. Kaebaja lapse eeldatav sünnitähtaeg, millest ta teavitas ka vastustajat 13.02.2025 e-kirjaga, oli 23.06.2025.1
9.2.ATS § 3 lg 1 sätestab, et ametnikele ei kohaldata TLS-i, välja arvatud ATS-is sätestatud juhtudel. ATS § 43 lg 1 alusel kohaldatakse ametnikule TLS §-des 54–71 sätestatud puhkuseregulatsiooni, arvestades TLS-is sätestatud erisusi. Isapuhkust reguleerib TLS § 60. Seega on KRA õigesti viidanud TLS regulatsioonile, mis on abiks ka ATS-is sätestatud regulatsiooni tõlgendamisel. TLS § 60 lg 1 sätestab, et isal on õigus saada isapuhkust 30 kalendripäeva ulatuses ühes osas või osade kaupa ajavahemikul 30 päeva enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat lapse sünnikuupäeva kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Sellest lähtuvalt on kohtu hinnangul isapuhkuse õiguse olemasoluks olulised nii isikuline kui ajaline faktor. KRA on õigesti järeldanud, et lähtuvalt TLS § 60 lg-st 1 tekib isa õigus isapuhkusele varasemalt 30 päeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva. ATS § 100 lg 1 p 3 sõnastus „on õigus isapuhkusele“ viitab selle õiguse olemasolule, mitte tulevikus tekkivale õigusele.
9.3.Nii ATS-i kui TLS-i regulatsioon tuginevad Euroopa õigusele, millest lähtuvalt on kõrgendatud kaitse all eelkõige rasedad ja äsja sünnitanud2. Võrreldes varem kehtinud ATSiga laiendati 01.04.2022 jõustunud muudatustega ATS §-s 100 sätestatud kaitstavate ametnike ringi, sh laienes kaitse ametnikele, kellel on õigus isapuhkusele, sest sama eelnõuga sai üheks vanemapuhkuse liigiks ka isa- ja lapsendajapuhkus3. Varasemalt oli suurem kaitse tagatud ametnikule, kes on rase või kellel on õigus emapuhkusele, samuti ametnikule, kes kasvatab alla kolmeaastast last. 01.04.2022 jõustunud muudatuste eelnõu seletuskirjast ei leia viiteid sellele, et seadusandja mõte oleks olnud laiendada sisuliselt rasedaga võrdväärseid õigusi ametnikele, kellel on õigus isapuhkusele. Lähtuda saab seni kehtinud seadusandja eesmärgist, st kaitsta vanemapuhkuse (sh isapuhkuse) õigusega ametnikke sellise puhkuse taotlemise või 1
Kaebuse lk 1 ja 2, lisad 1-3 Euroopa sotsiaalharta, art 8.2.; Nõukogu direktiiv 92/85/EMÜ rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmete kehtestamise kohta, art 10 3 Vt Seletuskiri perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse 652 SE juurde, lk 32 2
6(10)
3-25-623 kasutamise tõttu teenistusest vabastamise eest. Tõlgendus, mille kohaselt tekib õigus isapuhkusele varasemalt 30 päeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva, ei muuda sätet kasutuks, kuivõrd annab ka lapse isale juba enne lapse sündi kaitse koondamise eest.
9.4.Eelnevast lähtuvalt on kohus seisukohal, et kaebajale ei kohaldunud ATS § 100 lg 1 p 3 sätestatud teenistusest vabastamise piirang. Kaebajale ei olnud koondamisel veel tekkinud õigust isapuhkusele, see sai lapse eeldatavast sünnikuupäevast (23.06.2025) lähtuvalt tekkida alles 24.05.2025.
10.ATS § 90 lg 5 sätestab, et kui koondamisel tuleb valida vähemalt kahe sarnaseid teenistusülesandeid täitva ametniku vahel, siis on koondamise korral teenistusse jäämise eelisõigus isikul, kelle haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele enim. Kui nimetatud kriteeriumi alusel ei ole võimalik ametnikke eristada, on teenistusse jäämise eelisõigus kõigepealt ametnikul, kes kasvatab alla seitsmeaastast last, ja seejärel ametnike esindajal või ametnikul, kelle õigustatud ootus vajab suuremat kaitset, arvestades ka ametniku ülalpeetavate arvu. Eelisõiguste regulatsiooni eesmärgiks on jätta esmalt teenistusse kõige kvalifitseeritumad ametnikud ning kaitsta väikelaste vanemaid.
10.1.KRA 14.02.2025 käskkirjast, millega kaebaja vabastati teenistusest ega ka selles viidatud 12.02.2025 koondamisteatisest ei nähtu kaalutlusi ega põhjendusi, millest lähtuvalt osutus kutsealuste büroo kliendikonsultandi ametikohalt koondatavaks kaebaja. Kuivõrd teenistusest vabastamise käskkirja näol on tegemist haldusaktiga ning ühtlasi on teenistusest vabastamine ametniku jaoks raskemaid tagajärgi kaasa toov meede, peab see olema põhjalikult läbi kaalutud ja ametnikule arusaadavalt ka kirjalikult põhjendatud (haldusmenetluse seadus § 56 lg-d 1 ja 3). Kaebaja on kaebuses 4 õigesti viidanud Riigikohtu 21.06.2010 lahendi nr 3-3-1-42-10 p-s 15 toodud põhimõttele, mille kohaselt peab teenistuja teadma, millist kriteeriumit tema teenistusest vabastamisel kohaldatakse ning õiguspäraseks ei saa pidada võrdlusnäitajate väljatoomist alles teenistusest vabastamise käskkirja tühistamise õiguspärasuse kohtuliku kontrolli käigus.
10.2.ATS § 90 lg 5 määratleb teenistusse jäämise eelisõiguse järjekorra, mille kohaselt on esmalt eelisõigus isikul, kelle haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele enim. Arvestada tuleb nii kvalifikatsiooni kui töö sisuga seotud teenistusalaseid näitajaid. Võrreldes varem kehtinud ATS-iga, kus tuli eelkõige hinnata seniseid töötulemusi, on suunatus sellele, kes edaspidi suudab lähtuvalt haridusest, töökogemusest, teadmistest ja oskustest teenistusülesandeid täita parimal võimalikul viisil5. KRA 05.02.2025 koostatud võrdlustabelist nähtuvalt on hariduse, töökogemuse, teadmiste ja oskuste kriteeriumi juures märgitud iga ametniku puhul vaid asjaolu, et ametnik vastab nõuetele ning töökogemuse pikkus alla või üle 3 aasta. Kaebaja puhul on märgitud: „Vastab nõuetele, töökogemus alla 3 aasta“. See ei võimalda järeldada, et nende kriteeriumide osas oleks ka tegelik sisuline hindamine ja võrdlus ametnike vahel toimunud. Kuigi kaebaja on kohtumenetluses toonud esile enda hariduse, kogemuse, teadmiste ja oskuste eelised võrreldes teiste kutsealuste büroos samasugusel ametikohal töötanud ametnikega, sh ka pika kogemuse ja teenistuse Eesti Kaitseväes (ca 8 aastat 6), ei ole KRA sellele vastuväiteid esitanud. Ka see annab alust järeldada, et neid asjaolusid ei ole ametnike võrdlemisel enne koondamist arvesse võetud. KRA vastuses kaebusele esitatud selgitused kinnitavad samuti, et kaebaja 4
Kaebuse (dtl 2-11) lk 7 Vt Avaliku teenistuse käsiraamat, lk 272 6 Kaebaja 08.12.2025 vastuväited, lisa 22 – KRA-le kliendikonsultandi ametikohale kandideerimisel esitatud CV (dtl 133) 5
7(10)
3-25-623 koondamisel oli määravaks asjaolu, et ta oli ainus Tartu kliendikonsultant, kellele ei makstud 2024. a IV kvartali eest lisatasu tulemusliku töö eest7.
10.3.Kohtu hinnangul ei võimalda üksnes 2024. a IV kvartali tulemused teha järeldust, et kaebaja ei suudaks lähtuvalt oma kvalifikatsioonist, senistest kogemustest, teadmistest ja oskustest teenistusülesandeid tulevikku vaatavalt parimal viisil täita. Kaebaja on märkinud oma eelised võrreldes teiste samal positsioonil töötanud ametnikega ning KRA ei ole neid ümber lükanud, sh ei ole KRA vastu vaielnud ka sellele, et kaebajale on 2024. a IV kvartalile eelneval perioodil makstud tulemusliku töö eest enamas summas ja kordi tasusid, kui teistele. Kohtu hinnangul on veenev ja eluliselt usutav, et koondamisele eelnenud kaebaja tulemuslikkust võrreldes teiste töötajatega mõjutas nii kaebaja tööpiirkonda (Ida-Virumaa ja välismaal elavad kutsealused) puudutav juhis, mis seadis keelud ja piirangud ajateenistusse kutsumisele seoses keeleoskuse, hariduse, kodakondsuse ja meelsusega kui ka õppimisega seonduv tööst eemalviibimine. Vaidlustatud käskkirjast, kohtumenetluses esitatud ametnike võrdlustabelist ega ka seisukohtadest ei nähtu, et KRA oleks neid asjaolusid arvesse võtnud. Kaebaja on piisavalt põhjendanud ja esitanud tõendid selle kohta, et KRA pidi olema teadlik nii tema varasemast teenistuskäigust Kaitseväes kui ka seal saadud vigastusest ja sellest tulenevast ümberõppest.8
10.4.Vastustaja ei ole segitanud ega tõendanud, kas ja millisel viisil on vormistatud tööülesannete erinevused Tallinnas ja Tartus asuvate kliendikonsultantide osas. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et ametijuhendid9 olid kutsealuste büroo kõigil kliendikonsultantidel analoogsed. Kutsealuste büroo on KRA üks struktuuriüksus10. Sellises olukorras ei ole õiguspärane ega põhjendatud samas üksuses ja samade teenistusülesannetega töötavate ametnike osas eraldi pingeridade koostamine ning seda sõltumata asjaolust, et üksuses töötavate ametnike füüsiline asukoht paikneb kahes erinevas asukohas. Samas ei oma antud küsimus vaidluse lahendamisel määravat tähendust. ATS § 90 lg 5 rikkumine esineb kohtu hinnangul sõltumata sellest, kas praegusel juhul oleks pidanud ametnike võrdlusjärjestusse kaasama üksnes kaebajaga sarnaseid teenistusülesandeid täitvad ametnikud Tartust või nii Tallinnast kui Tartust.
11.ATS § 90 lg 7 sätestab, et enne ametniku koondamise tõttu teenistusest vabastamist peab talle võimaluse korral pakkuma samas ametiasutuses tema haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele vastavat ning eelmise ametikohaga sarnaste teenistusülesannetega ametikohta, välja arvatud ametiasutuse likvideerimise korral.
11.1.KRA on 12.02.2025 koondamisteatises märkinud, et tal ei ole kaebajale pakkuda tema haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele vastavat ning eelmise ametikohaga sarnaste teenistusülesannetega ametikohta. Vaidlustatud teenistusest vabastamise käskkirjas puuduvad viited sellele, et kaebajale oleks kaalutud mõne vaba ametikoha pakkumist.
11.2.Asjas esitatud materjalide põhjal olid kaebajale koondamisest teavitamisel 12.02.2025 vakantsed 2 ametikohta – riigikaitseõpetuse konsultandi ametikohale toimus konkurss 07.0214.02.2025 ja värbamispartneri ametikohale 09.01-16.01.2025.11 Seejuures pakuti kaebajale varasemalt sisekonkursil kandideerimiseks riigikaitseõpetuse konsultandi ametikohta.
11.3.ATS § 90 lg-st 7 tuleneb ametiasutusele kohustus pakkuda teist ametikohta, kui sobiv ametikoht on olemas ja vakantne. Selle eesmärgiks on ametnikule töö tagamine, kui selleks 7
KRA 21.04.2025 vastus kaebusele (dtl 65-67), p 4.1. Kaebaja 08.12.2025 vastuväited, p 1 c), lisad 21-26 (dtl 120-154) 9 Kaebuse lisa 9 (dtl 36-40) 10 Vt Kontakt - Kaitseressurside amet 11 Kaebuse lk 5, lisad 7 ja 8 (dtl 26-35) 8
8(10)
3-25-623 võimalusi on. Eelnevat nõuet rikutakse, kui ametiasutus ei püüa vältida isiku teenistusest vabastamist sobiva ametikoha leidmise teel. Pakkuma peab ka konkursi teel täidetavaid vabu ametikohti, v.a seaduses sätestatud erandid (vt ATS § 16 lg 6). KRA-l tulnuks kaaluda, kas kaebajale on sobivat ametikohta ka välja kuulutatud ja pooleli olevate konkursside raames pakutavate ametikohtade hulgas ning juhul, kui ta leidis, et sobivat ametikohta pakkuda pole, siis seda ka teenistusest vabastamise käskkirja motiveeringus põhjendada. Praegusel juhul KRA seda teinud ei ole ning on alles kohtumenetluses asunud tooma erinevaid ja ajas muutuvaid põhjuseid, miks ei saanud kaebajale koondamise hetkel vakantseid ametikohti pakkuda. See näitab, et vastustaja tegelikult ei kaalunud enne koondamist kaebaja sobivust vabadele ametikohtadele.
11.4.KRA väited ei ole ka piisavad, põhjendamaks kaebajale vabade ametikohtade pakkumata jätmist. KRA 01.12.2025 seisukohast võib järeldada, et ta loobus oma esialgsest väitest kaebaja riigikaitseõpetuse konsultandi ametikohale sobimatusest tulenevalt valdkondliku töö kogemuse puudumisest. KRA ei esitanud sisulisi vastuväiteid kaebaja 13.11.2025 seisukohale, kus on antud kriteeriumile vastavust põhjalikult selgitatud ning mille osas tuli KRA-l vastavalt kohtu 27.11.2025 määrusele esitada seisukohad. KRA pidi olema teadlik kaebaja haridusest ja varasemast töökogemusest, kuivõrd need asjaolud olid kajastatud kaebaja CV-s, mis oli KRA-sse tööle kandideerimisel esitatud ning mille osas on põhjendatud eeldada, et need arutati läbi ka töövestlusel. Seetõttu ei ole KRA-l alust väita, et talle ei olnud teada kaebaja varasem taust ja haridus. Koondamise situatsioonis tuleb vaba ametikohta pakkuda, kui ametnik vastab ametikoha nõuetele ning sellisel juhul puudub õigus asuda kaalutlema, kas konkursi raames oleks võimalik leida mõni parem ametikohale esitatavatele nõuetele vastav inimene.
11.5.Kohtu hinnangul ei saa kaalukaks argumendiks vaba ametikoha pakkumata jätmisel pidada ka asjaolu, et kaebajal tulnuks läbida taustakontroll. KRA on 01.12.2025 seisukohas väitnud, et kaebajale pole taustakontrolli tehtud, kuid kaebaja on sellele esitanud 08.12.2025 vastuväite. Praegusel juhul jäävad poolte väited paljasõnalisteks, kuivõrd ühtki tõendit oma väidete kinnitamiseks pole esitatud. Ka juhul, kui kaebaja vajas taustakontrolli tegemist, siis lähtuvalt kaebaja pikaajalisest riigikaitsealasest taustast, võis eeldada tõenäosust, et kaebaja selle läbib. Taustakontrolli läbimise nõue ei tähenda automaatselt, et seetõttu tuleb läbi viia konkurss. Kaebajale oleks saanud pakkuda nii riigikaitseõpetuse konsultandi kui ka värbamispartneri ametikohta taustakontrolli läbimise tingimusel. See ei oleks ametile olnud ülemäära koormav, vastupidiselt oleks tõenäoliselt sellisel juhul vaba ametikoha täitmine toimunud varem. Takistuseks ei saanud olla ka värbamispartneri ametikoha konkursi läbiviimise faas, mis oli jõudnud kahe parima kandidaadi taustakontrollini. See tähendab, et selleks ajaks ei olnud lõplikku valikut tehtud. Värbamisparteri ametikoht oli seega koondamissituatsioonis vakantne, mistõttu oli võimalik seda kaebajale pakkuda.
11.7.Osas, mis puudutab märtsikuus 2025. a emapuhkusele jääma pidanud kolleegi ametikoha pakkumata jätmist kaebajale, nõustub kohus, et KRA ei saanud seda pakkuda, kuivõrd see koht ei olnud koondamise hetkel vakantne.
12.Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et KRA ei ole teenistusse jäämise eelisõiguse küsimuse otsustamisel kaalutlusõigust teostades arvestanud kõigi oluliste asjaoludega, mistõttu on tegemist kaalutlusveaga. Samuti on KRA jätnud täitmata kohustuse pakkuda enne koondamise tõttu teenistusest vabastamist kaebajale sobivat vaba ametikohta, kuigi need olid olemas.
9(10)
3-25-623
13.Vastavalt ATS § 105 lg-le 1 on õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikul õigus nõuda hüvitist ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses. Sama lõike teise lause kohaselt võib kohus hüvitise suurust muuta, arvestades teenistussuhte lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve.
13.1.Kuna kaebaja on teenistusest vabastatud õigusvastaselt, tuleb KRA-lt kaebaja kasuks välja mõista kaebaja kolme kuu keskmise palga suurune hüvitis. Kohus ei pea põhjendatuks sellest suurema hüvitise välja mõistmist, kuivõrd kaebaja puhul ei esine ATS § 105 lg 2 sätestatud asjaolusid. Samuti ei ole kohus tuvastanud muid erandlikke asjaolusid, mille tõttu võiks ATS § 105 lg 1 hüvitise suurust muuta.
13.2.Kaebaja on leidnud, et suurema hüvitise väljamõistmine on põhjendatud tulenevalt asjaolust, et KRA süü on keskmisest suurem, sest ta rikkus mitut õigusnormi. Kohus selgitab, et sättes nimetatud hüvitis ei ole käsitatav sanktsioonina, vaid kahjuhüvitisena (vt Riigikohtu 19.04.2016 otsus nr 3-3-1-83-15, p 13). Üldjuhul eeldatakse, et ATS § 105 lg 1 lauses 1 sätestatud hüvitisega on õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikule tekkinud kahju hüvitatud. Kaebaja ei ole ära näidanud, et tema jaoks oleks seoses õigusvastaselt teenistusest vabastamisega tekkinud kahjulikud tagajärjed, mida tavapäraselt ei kaasne või mida kolme kuu keskmise palga suurune hüvitis ei kata. Hüvitise suurendamine võib olla põhjendatud, kui õigusvastane teenistusest vabastamine on toonud ametnikule kaasa keskmisest raskemad tagajärjed. Näiteks on kohtupraktikas selliseks olukorraks peetud suure tõenäosusega õigusvastaselt teenistusest vabastamise tõttu väljateenitud aastate eest pensioni saamise kaotamise õigust (vt Riigikohtu 18.10.2016 otsus nr 3-3-1-13-16, p 30-32). Kaebaja on küll viidanud, et seoses tema Kaitseväes saadud vigastusega võib olla raskendatud uue töökoha leidmine, kuivõrd seetõttu on ka töökohtade valik piiratum, kuid ei ole kohtumenetluse käigus esile toonud, et see eeldus oleks realiseerunud.
14.Eelnevast lähtuvalt kuulub kaebajale väljamaksmisele kolme kuu keskmise palga ulatuses hüvitis, mille summa tuleb kindlaks teha vastustajal (HKMS § 167 lg 1 ls 2).
15.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab kaebuse, tuleb menetluskulud jätta KRA kanda. Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule kohtu poolt määratud tähtajaks menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid (HKMS § 109 lg 1). Kaebaja on seaduse alusel riigilõivu tasumisest vabastatud ning ei ole menetluskulude nimekirja koos kuludokumentidega selleks ettenähtud ajaks esitanud, mistõttu jäävad need HKMS § 109 lg 1 viimase lause alusel välja mõistmata. Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee kohtunik
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.