Y.G kaebus 2024. a detsembrikuu ja 2025. a jaanuarikuu sotsiaaltoetuse taotluste läbi vaatamata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks ning Tallinna linna kohustamiseks lahendama kaebaja 2024. a detsembrikuu ja 2025. a jaanuarikuu sotsiaaltoetuste taotlused sisuliselt; Tallinna linna poolt kaebaja taotluste menetlemisel IKÜM sätete rikkumise tuvastamiseks, Tallinna linna kohustamiseks lõpetama õigusvastane isikuandmete kogumine ja töötlemine ning kustutama õigusvastaselt kogutud andmed
Vaidlustatud kohtulahendid
Tallinna Halduskohtu 18.07.2025 määrus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – Y.G Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Kristel Tina
Menetluse alus ringkonnakohtus
Y.G määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse Y.G määruskaebus Tallinna Halduskohtu 18.07.2025 määruse haldusasjas nr 3-25-292 resolutsiooni punkti 2 peale.
2.Lugeda Y.G 01.09.2025 määruskaebus Tallinna Halduskohtu 18.07.2025 määruse haldusasjas nr 3-25-292 resolutsiooni punkti 3 peale esitatuks seaduses sätestatud tähtaega rikkudes.
4.Tagastada Y.G 01.09.2025 määruskaebus Tallinna Halduskohtu 18.07.2025 määruse haldusasjas nr 3-25-292 resolutsiooni punkti 3 peale läbivaatamatult.
5.Jätta Y.G määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18.07.2025 määruse haldusasjas nr 3-25-292 resolutsiooni punkt 2 muutmata.
3-25-292
6.Jätta Y.G taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
7.Jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 71 lg 6, § 187 lg 7, § 207 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kaebaja esitas 05.02.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse tema 2024. a detsembrikuu ja 2025. a jaanuarikuu toimetulekutoetuse ja täiendava sotsiaaltoetuse taotluste lahendamisega viivitamise õigusvastasuse tuvastamiseks, Tallinna linna kohustamiseks vaadata tema taotlused läbi ning tegema ja edastama otsused 24 tunni jooksul määruse tegemisest. Kaebusele lisas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse Tallinna linna kohustamiseks tasuda kaebajale toimetulekutoetust 2024. a detsembrikuu ja 2025. a jaanuarikuu eest ning menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Lisaks palus kaebaja tuvastada, et vastustaja on rikkunud IKÜM (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27.04.2016 määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)) sätteid.
2.Tallinna Halduskohus võttis 18.02.2025 määrusega kaebuse menetlusse 2024. a detsembrikuu ja 2025. a jaanuarikuu sotsisaaltoetuse taotluste läbi vaatamata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks ning Tallinna linna kohustamiseks lahendama kaebaja 2024. a detsembrikuu ja 2025. a jaanuarikuu sotsiaaltoetuste taotlused sisuliselt. Sama määrusega jättis kohus kaebaja menetlusabi taotluse ning esialgse õiguskaitse taotlused rahuldamata.
3.Kaebaja esitas 19.02.2025 taotluse, milles palus 18.02.2025 kohtumääruse täiendamist. Kaebaja soovis, et kohus tuvastaks kaebaja taotluste lahendamisel õigusvastase viivituse. Samuti soovib kaebaja, et kohus tuvastaks, et vastustaja on kogunud ja töödelnud tema isikuandmeid ilma seadusliku aluseta. Kaebaja palus tagada, et tema ja tema pereliikmete nimed asendatakse kohtumäärustes ja muudes menetlusdokumentides pseudonüümidega. Kaebaja palus menetleda tema isikuandmete töötlemist puudutavat kaebuse riigilõivu tasumisest vabastamise taotlust. Kaebaja esitas 19.02.2025 ka määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 18.02.2025 määruse peale esialgse õiguskaitse osas.
4.Kaebaja esitas 03.03.2025 Tallinna Ringkonnakohtule halduskohtu kohtuniku taandamise taotluse, mille ringkonnakohus edastas halduskohtule. Haldusasja menetlev kohtunik jättis 05.03.2025 määrusega kaebaja avalduse kohtuniku taandamiseks rahuldamata ning edastas taandamisavalduse lahendamiseks Tallinna Halduskohtu esimehele. Tallinna Halduskohtu esimees jättis 06.03.2025 määrusega kaebaja avalduse kohtuniku taandamiseks rahuldamata.
5.Kaebaja esitas 04.03.2025 esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus Tallinna linna kohustamist andma haldusakt kaebaja 2024. a detsembrikuu ja 2025. a jaanuarikuu toimetulekutoetuse taotluste kohta 24 tunni jooksul määruse tegemisest. Kaebaja soovis, et kohus kohaldaks esialgset õiguskaitset, tagamaks kaebaja ja tema pereliikme õiguste kaitse ja vältimaks kaebajale pöördumatu kahju tekkimist, sh eluaseme ja toiduabi kaotust. Samuti palus kaebaja, et kohus tagaks esialgse õiguskaitse korras kaebaja pereliikmele viivitamata 2(7)
3-25-292 vajalikku abi ja toetust. Tallinna Halduskohus jättis 10.03.2025 määrusega kaebaja 04.03.2025 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
6.Kaebaja esitas 14.03.2025 taotluse kohtuniku taandamiseks. Haldusasja menetlev kohtunik jättis 01.04.2025 määrusega kaebaja avalduse kohtuniku taandamiseks rahuldamata ning edastas taandamisavalduse lahendamiseks Tallinna Halduskohtu esimehele. Tallinna Halduskohtu esimees jättis 02.04.2025 määrusega kaebaja avalduse kohtuniku taandamiseks rahuldamata.
7.Tallinna Ringkonnakohus jättis 26.05.2025 määrusega kaebaja määruskaebused halduskohtu 18.02.2025 ja 10.03.2025 määrustele rahuldamata.
8.Kaebaja esitas 30.05.2025 taotluse oma 05.02.2025 kaebuses sisalduvate nõuete, mis puudutavad IKÜM sätete rikkumist, eraldiseisvate nõuetena tõlgendamiseks ja nende menetlusse võtmiseks. Samuti soovis kaebaja esitada eraldiseisvalt nõude 2024. a detsembrikuu ja 2025. a jaanuarikuu taotluste lahendamise õigusvastase viivituse tuvastamiseks. Kaebaja viitas Tallinna Ringkonnakohtu 06.05.2025 määruse haldusasjas nr 325-829 p-le 14, mille kohaselt on ringkonnakohus seisukohal, et kui kaebaja soovib IKÜMiga seotud nõuete eraldi menetlemist, tuleb halduskohtul otsustada, kas ja millisel kujul saab need nõuded menetlusse võtta. Kohtul ei ole võimalik kaebaja tahtest mööda minna ega jätta seda eraldi nõudena menetlemata, s.o otsustamata määrusega, kas võtta nõue menetlusse või keelduda selle menetlusse võtmisest. Kaebaja rõhutas, et tegemist on eraldi formuleeritud nõudega, mille kohta halduskohus ei ole seni teinud menetlusotsust. Kui halduskohus leiab, et nõuet ei saa menetlusse võtta, siis palus kaebaja vormistada põhjendatud keeldumine. Taotlusele oli lisatud ka menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
9.Kaebaja esitas 28.06.2025 taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kaebaja esitas 10.07.2025 esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus kohustada vastustajat maksma kaebajale ja tema täisealisele õppivale puudega ja osalise töövõimega lapsele igakuiselt vähemalt 100 eurot ravimite ja toidu soetamiseks kuni kohtuasja lõpliku lahendamiseni. Kaebaja soovis vastustaja kohustamist tagama viivitamatu ligipääs toimetulekutoetusele, sissetulekust sõltuvale sotsiaaltoetusele, toiduabile, elutähtsatele ravimitele ja meditsiiniseadmetele. Kaebaja palus jätta esialgne õiguskaitse ja igakuine ettemakse kehtima kuni lõpliku kohtuotsuse tegemiseni või olukorra täieliku lahendamiseni.
10.Tallinna Halduskohus jättis 18.07.2025 määrusega kaebaja riigi õigusabi taotluse ja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p-d 3 ja 4). Kohus luges, et kaebus on menetlusse võetud nõuetes 2024. a detsembrikuu ja 2025. a jaanuarikuu sotsisaaltoetuse taotluste läbi vaatamata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks ning Tallinna linna kohustamiseks lahendama kaebaja 2024. a detsembrikuu ja 2025. a jaanuarikuu sotsiaaltoetuste taotlused sisuliselt (resolutsiooni p 1). Samuti võttis kohus kaebuse menetlusse Tallinna linna poolt kaebaja taotluste menetlemisel IKÜM sätete rikkumise tuvastamiseks, Tallinna linna kohustamiseks lõpetama õigusvastane isikuandmete kogumine ja töötlemine ning kustutama õigusvastaselt kogutud andmed (resolutsiooni p 6). Kohus tagastas kaebuse 2024. a detsembrikuu ja 2025. a jaanuarikuu taotluste lahendamise õigusvastase viivituse tuvastamiseks (resolutsiooni p 2). Kuna kohus võttis menetlusse kaebaja taotluste läbi vaatamata jätmise õigusvastasuse tuvastamise nõude, on kaebaja taotluste läbi vaatamata jätmise õigusvastasuse ilmnemisel see aluseks kaebaja kohustamisnõude rahuldamiseks. Kohus saab taotluste läbi vaatamata jätmise õigusvastasuse hindamisel hinnata ka seda, kas vastustaja oli kaebaja taotluste menetlemisel 3(7)
3-25-292 viivituses. Seetõttu ei ole kohtu jaoks äratuntav viivituse õigusvastasuse tuvastamise nõude eraldiseisva nõudena esitamise vajadus olukorras, kus kaebaja 2024. a detsembrikuu ja 2025. a jaanuarikuu taotluste osas on juba tehtud läbi vaatamata jätmise otsustus, millega on haldusmenetlus lõpetatud, ja kaebuse eesmärgiks on taotluste sisuline läbivaatamine (HKMS § 45 lg 2, § 38 lg 4). Vastustaja võimaliku viivituse eraldiseisev õigusvastasuse tuvastamine kohtuotsuse resolutsioonis kaebaja eesmärgile kaasa ei aita. Kaebaja õiguste kaitseks on haldusasjas menetlusse võetud tõhusamad nõuded. Eelnevast tulenevalt tagastas kohus kaebuse vastustaja viivituse õigusvastasuse tuvastamise nõuetes HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
11.Kaebaja esitas 07.08.2025 halduskohtule taotlused kõigis endaga seotud menetlustes, sh haldusasjas nr 3-25-292 lepitusmenetluse alustamiseks ning uue kohtukoosseisu määramiseks. Samuti esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub vastustaja kohustamist maksma kaebajale ja tema täisealisele õppivale puudega ja osalise töövõimega lapsele igakuiselt vähemalt 100 eurot ravimite ja toidu soetamiseks kuni kohtuasja lõpliku lahendamiseni.
12.Tallinna Halduskohus jättis 12.08.2025 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
13.Tallinna Halduskohtu jättis 26.09.2025 otsusega kaebaja taotluse lepitusmenetluse alustamiseks ja taotluse kaebuse muutmiseks rahuldamata (resolutsiooni p-d 1 ja 2). Kohus jättis kaebuse tervikuna rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (resolutsiooni p-d 3 ja 4). Otsus jõustus 28.10.2025.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
14.Kaebaja palub 28.07.2025 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 18.07.2025 määruse punktiga 2 otsustatud kaebuse tagastamine osas, mis puudutab 2024. a detsembri ja 2025. a jaanuari sotsiaaltoetuse taotluste lahendamise viivituse õigusvastaseks tunnistamist. Halduskohus on rikkunud HKMS § 45 lg-t 2 ja § 2 lg-t 1 ning PS §-i 15, jättes kaebaja abita ja blokeerides tõhusa õiguskaitse, sest viivituse tuvastamata jätmine muudab edasise kahju hüvitamise võimatuks. Kaebaja taotleb viivituse tuvastamise nõude menetlusse võtmist ning soovib algatada kahju hüvitamise menetluse HKMS § 44 ja RVastS § 15 alusel. Kaebaja soovib, et ringkonnakohus tuvastaks, et Tallinna Halduskohtu kohtunike tegevus on olnud kas tahtlikult seadust rikkuv või ebapädev. Alternatiivselt, kui kohus eeltoodust keeldub, siis anda lahend üldkogule või Riigikohtule eelotsustuse taotlemiseks.
15.Kaebaja esitas 07.08.2025 taotluse lepitusmenetluse alustamiseks endaga seotud haldusasjades, sh haldusasjas nr 3-25-292 ja ka esialgse õiguskaitse taotluse.
16.Kaebaja esitas 01.09.2025 määruskaebuse täienduse, milles soovib lisaks 18.07.2025 määruse punktile 2 vaidlustada ka punkti 3, millega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus riigi õigusabi määramiseks.
17.Kaebaja esitas 06.10.2025 täiendavad tõendid ja taotlused kõigis endaga seotud haldusasjades, sh haldusasjas nr 3-25-292. Kaebaja taotleb menetlustähtaegade ja kohustuste peatamist, kuni talle määratakse riigi õigusabi korras advokaat. Kaebaja taotleb ühtlasi menetlustähtaegade ennistamist tervisliku seisundi tõttu ja isiklikust ilmumiskohustusest vabastamist. Kaebaja viitab 05.09.2025 arstitõendile, mis kirjeldab, et tema tervislik seisund ei võimalda kohtumenetlustes osalemist. Isikuandmete kaitseks kohtutoimikus tuleb lugeda 4(7)
3-25-292 kaebaja avaldus ja terviseandmete lisad ainult kohtu kasutuseks ning neid mitte edastada vastaspoolele ilma seadusliku aluseta. Kaebaja soovib esialgse õiguskaitse kohaldamist ja Andmekaitse Inspektsiooni kohustamist alustama või uuendama järelevalvet ning tegema ettekirjutust.
18.Kaebaja esitas 08.12.2025 korduva taotluse riigi õigusabi määramiseks endaga seotud haldusasjades, sh haldusasjas nr 3-25-292. Kaebaja taotleb menetlustähtaegade peatamist, kuni advokaat on määratud, ning kõikide tähtaegade ennistamist, kuna tema tervislik seisund ei võimaldanud tähtaegadest kinni pidada. Kaebaja soovib isiklikust ilmumiskohustusest vabastamist ning tervisandmete osas rakendada juurdepääsupiirangut ja neid mitte edastada vastaspoolele ilma selge seadusliku aluseta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
19.Ringkonnakohus leiab HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse kaebuse tagastamise osas. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 49 lg 6), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Määruskaebus on võimalik läbi vaadata ilma vastustaja seisukohta küsimata. Määruskaebus 2024. aasta detsembrikuu ja 2025. aasta jaanuarikuu sotsiaaltoetuse taotluste lahendamise õigusvastase viivituse tuvastamise nõude tagastamise peale jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub Tallinna Halduskohtu 18.07.2025 määruse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Kaebaja ei ole määruskaebuses esitanud ühtegi argumenti, mis seaks kahtluse alla halduskohtu seisukoha kaebuse tagastamise küsimuses.
20.HKMS § 207 lg-st 1 tulenevalt peab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamisel mh kontrollima, kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud tähtajast kinni pidades. HKMS § 204 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. HKMS § 187 lg 3 p 2 ja § 207 lg 1 kohaselt määruskaebus tagastatakse, kui määruskaebus on esitatud pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist ja ringkonnakohus ei ennista tähtaega.
21.Kaebajale toimetati vaidlusalune määrus kätte 28.07.2025, määruskaebuse esitamise tähtpäev oli 12.08.2025. Kaebaja 01.09.2025 esitatud täiendav määruskaebus 18.07.2025 määruse punktile 3 ei ole tähtaegne.
22.HKMS § 71 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest on toodud HKMS §-s 150. Üldjuhul saavad tähtaja ennistamist õigustada objektiivsed takistused, kuid erandina on kohtupraktikas peetud võimalikuks hinnata kaebetähtaja ületamist õigustavaks mõjuvaks põhjuseks mh kogenematusest põhjustatud eksimust, kuid seda tingimusel, et kaebaja on olnud piisavalt hoolikas. Oodatava hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest (vt nt Riigikohtu 11.05.2016 määrus nr 3-3-1-18-16, p 13; 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08, p 17; 01.10.2002 määrus nr 3-3-1-57-02, p 19). 5(7)
3-25-292
23.Kaebaja taotleb 06.10.2025 ja 08.12.2025 esitatud taotlustes kõigis menetlustes, sh haldusasjas nr 3-25-292, menetlustähtaegade ennistamist. Kaebaja esitatud põhjendustest 06. 10.2025 taotluses nähtub, et kaebaja väidetav terviseseisundi muudatus toimus pärast 12.08.2025 kaebetähtaja möödumist (05.09.2025 tervisetõend) ehk käesolevas asjas kaebajal takistusi määruskaebuse tähtaegseks esitamiseks ei olnud. Kaebajat ei saa pidada kohtumenetluses ilmselt kogenematuks.
24.Eeltoodust tulenevalt keeldub ringkonnakohus 01.09.2025 määruskaebuse menetlusse võtmisest ning tagastab selle HKMS § 187 lg 2 ja lg 3 p 2 ning § 207 lg 1 alusel kaebajale läbivaatamatult. Määruskaebuse tagastamisel loetakse, et määruskaebust ei ole esitatud (HKMS § 187 lg 2, § 207 lg 1).
25.Kuna 28.07.2025 määruskaebuses on kaebaja nõuded selgelt eraldi peatükina välja toodud, tõlgendab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse kirjeldavas osas esitatud avaldust sooviga kahju hüvitamise menetluse algatamiseks kaebaja kavatsusena, mitte kaebuse muutmise avalduse või uue hüvitamiskaebusena. Avaldusest ei selgu ka see, millist kahju kaebaja täpsemalt silmas peab. Soovi korral on kaebajal võimalik pöörduda kahju hüvitamise nõudega haldusorgani poole või halduskohtusse.
26.Ringkonnakohus selgitab, et kohtute võimalikud eksimused õigusnormide kohaldamisel, faktide tuvastamisel või tõendite hindamisel ei kujuta endast kuriteo toimepanemist. Kuritegu oleks teadvalt ebaseadusliku kohtulahendi tegemine (vt karistusseadustiku § 311). Halduskohus ega ringkonnakohus ei ole haldusasja menetluses pädev tuvastama kohtuniku poolt kuriteo toimepanemist (vt Riigikohtu 28.03.2016 otsus nr 3-3-1-70-15, p 20).
27.Kaebaja 06.10.2025 ja 08.12.2025 taotluste kohta leiab ringkonnakohus täiendavalt järgmist. Kaebaja taotles avaldustes, et kohus peataks asja (kõigi kaebajaga seotud haldusasjade) menetluse kuni kaebajale riigi õigusabi määramiseni ja PS § 28 kohase vältimatu abi andmiseni, sest kaebaja on töövõimetu ja tervislik seisukord ei võimalda tal menetluses osaleda. Kuna ringkonnakohus lahendab üksnes kaebaja määruskaebust halduskohtu 18.07.2025 määruse peale, saab kaebaja soovi tõlgendada nii, et ta soovib määruskaebemenetluse peatamist. HKMS § 91 lg 2 kohaselt võib kohus menetluse määrusega peatada üksnes HKMS 10. peatükis ettenähtud alusel. Siinse vaidluse asjaoludel saaks eeskätt tulla kõne alla HKMS § 94, mille kohaselt võib kohus poolest või kolmandast isikust tuleneval mõjuval põhjusel menetluse peatada kuni põhjuse äralangemiseni. Poole või kolmanda isiku raske haigestumise korral võib menetluse peatada kuni poole või kolmanda isiku tervenemiseni, kui haigus ei ole krooniline. Menetlust ei või ühelgi juhul peatada kauemaks kui kuueks kuuks. Taotlus määruskaebuse menetluse peatamiseks jääb rahuldamata. Kaebaja on juba esitanud määruskaebuse ja selle täienduse ning nende lahendamiseks siinses määruskaebemenetluses ei ole kaebajal vaja teha mingeid täiendavaid toiminguid. Seega ei takista kaebaja tervislik seisund määruskaebuse lahendamist.
28.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Riigi õigusabi taotluse lahendamisel tuleb kontrollida lisaks RÕS §-s 6 sätestatud aluse olemasolule riigi õigusabi andmisest keeldumise aluste esinemist. 6(7)
3-25-292
29.RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Y.G esitatud määruskaebuse sisu on arusaadav ja asjakohane ning seda saab menetleda, ilma et oleks vajalik selle esitaja täiendav õiguslik nõustamine. Ringkonnakohtu hinnangul on taotleja seega ise suuteline end ringkonnakohtus esindama ning taotlus riigi õigusabi saamiseks jääb RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
30.Muus osas ei ole ringkonnakohtule äratuntav kaebaja 06.10.2025 ja 08.12.2025 taotluste seos siinse kohtuasja ja määruskaebemenetlusega, kuna taotlused on esitatud üldiselt suures hulgas kohtuasjades. Seetõttu jätab ringkonnakohus need taotlused tähelepanuta.
31.Kaebaja isikuandmete kaitseks tuleb HKMS § 175 lg 3 alusel määruse avaldamisel asendada tema nimi tähemärgiga. /allkirjastatud digitaalselt/
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.