Otsuse teatavaks tegemise aeg ja koht 26.09.2025, Tallinn Haldusasja number
3-25-292
Haldusasi
Y.G kaebus 2024. a detsembrikuu ja 2025. a jaanuarikuu sotsisaaltoetuse taotluste läbi vaatamata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks ning Tallinna linna kohustamiseks lahendama kaebaja 2024. a detsembrikuu ja 2025. a jaanuarikuu sotsiaaltoetuste taotlused sisuliselt; Tallinna linna poolt kaebaja taotluste menetlemisel IKÜM sätete rikkumise tuvastamiseks, Tallinna linna kohustamiseks lõpetama õigusvastane isikuandmete kogumine ja töötlemine ning kustutama õigusvastaselt kogutud andmed
Menetlusosalised
Kaebaja – Y.G Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Kristel Tina
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta kaebaja taotlus lepitusmenetluse alustamiseks rahuldamata. Jätta kaebaja taotlus kaebuse muutmiseks rahuldamata. Jätta kaebus tervikuna rahuldamata. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Asendada avaldatavas otsuses kaebaja ja teiste füüsiliste isikute nimed ning kaebajaga seotud kohtuasjade numbrid tähemärgiga.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 27.10.2025 a.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Y.G (kaebaja) esitas 11.12.2024 Kesklinna Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale (Tallinna linn) taotluse riikliku toimetulekutoetuse ja linna eelarvest makstava sissetulekust sõltuva universaaltoetuse saamiseks 2024. a detsembrikuu eest (digitaalse kohtutoimiku lehekülgedel (dtl) 12–13) koos taotlusele lisatud dokumentidega. Kaebaja esitas taotlusele 2024. a oktoobri-, novembri- ja detsembrikuus ravimite soetamise ostutšekid; 2024. novembrikuu spordiklubi kuludokumendi; kaebaja ja tema pereliikme pangakontode väljavõtted, elektriteenuse arve ja kommunaalkulude arve 2024. a novembrikuu kohta; kaebaja ja tema pereliikme töövõimet puudutavad haldusaktid.
1.1.Tallinna linn (vastustaja) palus 18.12.2024 kirjaga nr 5-8/1984-2 (dtl 151–152) toimetulekutoetuse vajaduse hindamiseks ning toetuse saamise õiguse väljaselgitamiseks vastata
3-25-292 hiljemalt 10 tööpäeva jooksul kirjas esitatud küsimustele ning edastada soovitud dokumendid. Kaebajal paluti esitada enda, tema tütre ja poja panga kinnitusega pangakontode väljavõtted (p 1); selgitada üürilepinguga ja sellest tulenevate võlgnevustega seotud asjaolusid (p 2); selgitada elukaaslasega eluasemekulude jaotamist (p 3); esitada muid võlgnevusi tõendavad dokumendid (p 4) ning selgitada töötamist ja töötasu laekumisi puudutavaid asjaolusid (p 5). Samuti selgitati kaebajale, et tal on õigus esitada muid enda majanduslikku olukorda tõendavaid dokumente ja selgitusi, mille esitamist peab kaebaja vajalikuks. Kaebaja sai kirja kätte 19.12.2024.
1.2.Kaebaja esitas 06.01.2025 täiendavad selgitused, milles tõi välja, et panga kinnitusega pangakontode väljavõtete esitamiseks puuduvad kaebajal rahalised vahendid. Kaebaja selgitas, et temale teadaolevalt ei ole tal elukaaslast ning S.Tl ja tema ettevõttel ei ole ühtegi ruumi kaebaja kodus. Kaebaja tõi välja, et tal on korteri eest võlgnevus ca 3500 eurot. Korteri omanik on välismaalane ja tal ei ole digiallkirja. Kaebaja esitas kohtutäituri väljavõtte enda võlgnevustest, küsides vastustajalt selliste andmete kogumise põhjuseid ja mida kaebaja kohta kogutud andmetega tehakse. Kaebaja märkis, et tal puudub töö ja töötasu laekumised, vaid kaebaja on koolis praktikumis, ning saab stipendiumit.
1.3.Vastustaja jättis 14.01.2025 kirjaga nr 5-8/24/1984-4 (dtl 50–52) kaebaja 2024. a detsembrikuu sotsiaaltoetuste taotlused läbi vaatamata põhjendades enda seisukohti järgmiselt:
1.3.1.Kuigi kaebaja on esitanud varasemate küsimuste osas selgitused, ei ole ta andnud sisulisi ja konkreetseid vastuseid esitatud küsimustele. Tallinna linnal ei olnud võimalik kaebaja perekonna majanduslikku toimetulekut terviklikult hinnata. Samuti ei ole kaebaja esitanud palutud dokumente. Kuivõrd 11.12.2024 taotluse asjaolud olid ebaselged, palus linn 18.12.2024 kirjaga esitada hiljemalt 10 tööpäeva jooksul kirja kättesaamisest vastused kirjas toodud küsimustele ja esitada kirjas nimetatud dokumendid.
1.3.2.Kaebajal paluti esitada tema, tema tütre ja poja pangakontode väljavõtted koos pangakinnitusega. Taotleja ei ole 06.01.2025 kirjaga temalt palutud pangakonto väljavõtteid esitanud. Kuna kaebaja vastused üürilepingute ja tema elukohta registreeritud ettevõtete osas ei ole olnud piisavad, paluti taotlejal asjakohaselt selgitada, millises osas tasub S.T enda ja temaga seotud ettevõtete kasutuses olevate ruumide eest ning kas ja kuidas on kaebaja ise selleks ette võtnud, et eluasemekulusid jagada. Kaebajal paluti esitada dokumentaalselt tõestatud ja digitaalse allkirjaga korteriomaniku kinnitus eluasemekulude võlgnevuste kohta ja selgitus, miks ei ole korteriomanik võlgnevsute kohta teatist esitanud üürilepingu sõlminud äriühingule või selle omanikule, kelleks on S.Tga seotud mittetulundusühing. Kaebaja ei ole 06.01.2025 vastusega linna 18.12.2024 esitatud küsimustele asjakohaselt vastanud ega esitanud temalt palutud dokumente. Kuna avalikkusele on teada, et S.T on kaebaja elukaaslane ja märgitud kaebaja elukoha elanikuks, paluti kaebajal selgitada, miks ei osale S.T eluasemekulude tasumisel. Sellele küsimusele ei vastanud kaebaja asjakohaselt. Kuna kaebaja väidete kohaselt on tal muud võlad, tuli tal esitada tõendavad dokumendid (täitedokumendid jms), kuid kaebaja ei ole palutud dokumente esitanud. Samuti, kuna kaebaja on väitnud töölkäimist, tuli tal selgitada töötamise ja töötasu laekumisega seonduvaid asjaolusid, kuid kaebaja ei ole asjakohaselt vastanud.
1.3.3.Kokkuvõtvalt ei ole kaebaja talle määratud tähtajaks, s.o 08.01.2025, perekonna majandusliku toimetuleku hindamiseks kõiki vajalikke dokumente ja teavete esitanud. Sellest tulenevalt jäeti taotleja 11.12.2024 sotsiaaltoetuste taotlus läbi vaatamata.
2.Kaebaja esitas 14.01.2025 Kesklinna Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale (Tallinna linn) taotluse riikliku toimetulekutoetuse ja linna eelarvest makstava sissetulekust sõltuva universaaltoetuse saamiseks 2025. a jaanuarikuu eest (dtl 53–55) koos taotlusele lisatud dokumentidega. Kaebaja esitas lisaks taotlusele 2024. a detsembrikuus soetatud ravimite ostutšekid, spordiklubi kuludokumendi; kaebaja ja tema pereliikme pangakontode väljavõtted, elektriteenuse arve ja kommunaalkulude arve 2024. a detsembrikuu kohta; kaebaja ja tema pereliikme töövõimet puudutavad haldusaktid ja terviseandmed.
2.1.Vastustaja palus 21.01.2025 kirjaga nr 5-8/78-2 (dtl 149–150) sotsiaalhoolekandelise abi andmise vajaduse hindamiseks esitada enda, tema tütre ja poja panga kinnitusega pangakontode 2(17)
3-25-292 väljavõtted (p 1); selgitada üürilepinguga ja sellest tulenevate võlgnevustega seotud asjaolusid (p 2); selgitada elukaaslasega eluasemekulude jaotamist (p 3); esitada muid võlgnevusi tõendavad dokumendid (p 4); selgitada töötamist ja töötasu laekumisi puudutavaid asjaolusid (p 5) ning täpsustada kaebajat abistavatelt isikutelt ja mittetulundusühingutelt saadavat abi (p 6). Samuti selgitati kaebajale, et tal on õigus esitada muid enda majanduslikku olukorda tõendavaid dokumente ja selgitusi, mille esitamist peab kaebaja vajalikuks.
2.2.Kaebaja esitas 23.01.2025 kirjaga vastused ja korteriomaniku 08.11.2024 kirja ning tabeli võlgnevuste kohta, samuti enda ja poja pangakontode panga kinnitusega väljavõtted. Samuti esitas kaebaja 24.01.2025 tütre pangakonto panga kinnitusega väljavõtte. Kaebaja esitas 28.01.2025 kirjaga kohtutäituri täitmisteated ja selgitustaotluse, milles soovis teada, miks linn kogub tema isikuandmeid ja võladokumente korduvalt ning millisel õiguslikul alusel.
2.3.Vastustaja jättis 13.02.2025 kirjaga nr 5-8/78-7 (dtl 120–123) kaebaja 2025. a jaanuarikuu sotsiaaltoetuste taotlused läbi vaatamata, põhjendades enda seisukohti järgmiselt:
2.3.1.Kuigi kaebaja on esitanud varasemate küsimuste osas selgitused, ei ole ta endiselt andnud sisulisi ja konkreetseid vastuseid esitatud küsimustele, mis võimaldaksid tema perekonna majanduslikku toimetulekut terviklikult hinnata. Samuti ei ole kaebaja esitanud palutud dokumente. Kuivõrd 14.01.2025 taotluse asjaolud olid ebaselged, palus linn 21.01.2025 kirjaga esitada hiljemalt 10 tööpäeva jooksul kirja kättesaamisest vastused kirjas toodud küsimustele ja esitada kirjas nimetatud dokumendid. Kaebaja sai linna 21.01.2025 kirja kätte postitöötaja vahendusel 23.01.2025, seega oli tal võimalik vastata kirjas esitatud küsimustele ja esitada nõutud dokumente kuni 06.02.2025.
2.3.2.Kaebajal paluti 21.01.2025 kirjaga esitada tema, tema tütre ja poja pangakontode väljavõtted koos pangakinnitusega. Kaebaja esitas palutud pangakontide väljavõtted 23.01.2025 ja 24.01.2025 kirjaga. Kuna kaebaja vastused üürilepingute ja tema elukohta registreeritud ettevõtete osas ei ole varasemalt olnud piisavad, paluti kaebajal 21.01.2025 kirjaga asjakohaselt selgitada, millises osas tasub S.T enda ja temaga seotud ettevõtete kasutuses olevate ruumide eest ning kas ja kuidas on kaebaja ise selleks ette võtnud, et eluasemekulusid jagada. Kaebajal paluti esitada dokumentaalselt tõestatud ja digitaalse allkirjaga korteriomaniku kinnitus eluasemekulude võlgnevuste kohta seisuga 31.12.2024 ja selgitus, miks ei ole korteriomanik võlgnevuste kohta teatist esitanud üürilepingu sõlminud äriühingule või selle omanikule, kelleks on S.Tga seotud mittetulundusühing. Kaebaja ei ole 23.01.2025, 24.01.2025 ja 28.01.2025 kirjades asjakohaselt vastanud ega esitanud palutud dokumente ning kaebaja esitatud täitmisteated ei anna alust veendumuseks, et kaebajal puuduvad seosed S.Tga. Kuna S.T on üürilepingu alusel kaebaja elukoha aadressil elanik, paluti kaebajal 21.01.2025 kirjas selgitada, miks ei osale S.T eluasemekulude tasumisel. Sellele küsimusele kaebaja asjakohaselt ei vastanud. Kuna kaebaja väidete kohaselt on tal endiselt muud võlad, tuli tal linna 21.01.2025 kirja kohaselt esitada võlgnevusi tõendavad dokumendid (täitedokumendid jms), sh kehtivate võlgnevuste algsummad ja kohustuste jäägid koos lisanduvate sissenõudja tasude ja viivistega seisuga 31.12.2024. Vastustaja tõi 13.02.2025 kirjas välja, et neid palutud dokumente on kaebaja esitanud valikuliselt. Samuti, kuna kaebaja on väitnud töölkäimist, tuli tal selgitada töötamise ja töötasu laekumisega seonduvaid asjaolusid, kuid kaebaja ei vastanud sellele küsimusele asjakohaselt. Kaebajalt paluti 21.01.2025 kirjas selgitusi teda abistavatelt isikutelt abi saamisega seotud asjaolusid ning sellele küsimusele kaebaja vastas.
2.3.3.Kokkuvõtvalt ei ole kaebaja talle määratud tähtajaks, s.o 06.02.2025, kogu nõutud teavet ehk asjakohaseid vastuseid esitatud küsimustele ja kõiki temalt soovitud dokumente esitanud. Samuti on endiselt selgusetu ja puuduvad asjakohased andmed, kuidas toimub kaebaja perekonna igapäevane majapidamine, kuivõrd pangakontodel nähtuvad vaid eluasemekulude ning ravimite, hambaravi ja spordiklubi eest tasumine, kuid ei nähtu üldse elektrikulude tasumist. Lisaks ei saa olla veendunud, et kaebaja ja tema tütar ei ole oma asju müünud, kuna ka varasemad asjade müügid (Yaga platvormil) ei ole esitatud pangakontode väljavõtetel kajastunud. Vastustaja möönas, et nendes küsimustes on vastused taotluse selgitustes, kuid kaebaja ei ole pidanud vajalikuks selgitusi hiljem asjakohaselt täiendada (seda võimalust selgitatud mh 21.01.2025 3(17)
3-25-292 kirjas), mis võimaldaks perekonna majandusliku toimetuleku osas tervikliku ülevaate saada. Kuivõrd kaebaja ei ole tähtaegselt perekonna majandusliku toimetuleku hindamiseks kõiki vajalikke dokumente ja teavet esitanud, jäeti tema 14.01.2025 taotlus läbi vaatamata.
2.3.4.Vastuseks kaebaja 28.01.2025 selgitustaotlusele selgitati, et kaebaja võlgnevusi tõendavad dokumendid annavad ülevaate tema majanduslikust olukorrast ja nende alusel on võimalik hinnata, kas võlgnevused on vähenenud/suurenenud. Haldusorgani uurimiskohustuse ja abivajaduse hindamise kohustuse sätestavad HMS § 6, SHS § 15 lg 1, Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021 määruse nr 24 "Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord" § 9 lg-d 1 ja 2.
3.Kaebaja esitas 05.02.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse tema 2024. a detsembrikuu ja 2025. a jaanuarikuu toimetulekutoetuse ja täiendava sotsiaaltoetuse taotluste lahendamisega viivitamise õigusvastasuse tuvastamiseks, Tallinna linna kohustamiseks vaadata tema taotlused läbi ning tegema ja edastama otsused 24 tunni jooksul määruse tegemisest. Kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse Tallinna linna kohustamiseks tasuda kaebajale toimetulekutoetust 2024. a detsembrikuu ja 2025. a jaanuarikuu eest ning menetlusabi taotlus kaebuse esitamiselt riigilõivu tasumise kohustuse vabastamiseks. Lisaks palus kaebaja tuvastada, et vastustaja on rikkunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27.04.2016 määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM)) sätteid.
4.Tallinna Halduskohus palus 10.02.2025 kohtunõudega Tallinna linnalt teavet seoses kaebaja 2025. a jaanuarikuu toimetulekutoetuse ja täiendava sotsiaaltoetuse taotluse menetlemisega.
5.Vastustaja teavitas 14.02.2025 kohtule, et otsustas jätta kaebaja 14.01.2025 sotsiaaltoetuste taotluse läbi vaatamata ning otsustus tehti kaebajale teatavaks 13.02.2025 kirjaga nr 5-8/78-7, millega ühtlasi vastati ka kaebaja pöördumisele. Nimetatud kiri saadeti kaebajale tähitult ja on kaebajale postiasutuse poolt kättetoimetamisel. Tallinna linn esitas ka seisukoha esialgse õiguskaitse taotlusele, milles leidis, et linn ei ole kaebaja taotluste menetlemisega viivitanud ning kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus on põhjendamatu.
6.Tallinna Halduskohus võttis 18.02.2025 määrusega kaebuse menetlusse 2024. a detsembrikuu ja 2025. a jaanuarikuu sotsisaaltoetuse taotluste läbi vaatamata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks ning Tallinna linna kohustamiseks lahendama kaebaja 2024. a detsembrikuu ja 2025. a jaanuarikuu sotsiaaltoetuste taotlused sisuliselt. Sama määrusega jättis kohus kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata ning kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
6.1.Kaebaja esitas 19.02.2025 taotluse, milles palus 18.02.2025 kohtumääruse täiendamist selliselt, et kohus tuvastaks kaebaja taotluste lahendamisel õigusvastase viivituse. Samuti soovis kaebaja, et kohus tuvastaks, et vastustaja on kogunud ja töödelnud tema isikuandmeid ilma seadusliku aluseta. Kaebaja palub tagada, et tema ja tema pereliikmete nimed asendatakse kohtumäärustes ja muudes menetlusdokumentides pseudonüümidega. Kaebaja palus menetleda tema isikuandmete töötlemist puudutava kaebusega seonduvalt riigilõivu tasumisest vabastamise taotlust. Kaebaja esitas 19.02.2025 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 18.02.2025 määruse peale.
7.Kaebaja esitas 03.03.2025 Tallinna Ringkonnakohtule halduskohtu kohtuniku taandamise taotluse, mille Tallinna Ringkonnakohus edastas Tallinna Halduskohtule. Haldusasja nr 3-25-292 menetlev kohtunik jättis 05.03.2025 määrusega kaebaja avalduse kohtuniku taandamiseks rahuldamata ning edastas taandamisavalduse lahendamiseks Tallinna Halduskohtu esimehele. Tallinna Halduskohtu esimees jättis 06.03.2025 määrusega kaebaja avalduse kohtuniku taandamiseks rahuldamata.
8.Kaebaja esitas 04.03.2025 esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus Tallinna linna kohustamist andma haldusakt kaebaja 2024. a detsembrikuu ja 2025. a jaanuarikuu toimetulekutoetuse taotluste kohta 24 tunni jooksul määruse tegemisest. Kaebaja soovis, et kohus kohaldaks esialgset õiguskaitset, tagamaks kaebaja ja tema pereliikme õiguste kaitse ja vältimaks 4(17)
3-25-292 kaebajale pöördumatu kahju tekkimist, sh eluaseme ja toiduabi kaotust. Samuti palus kaebaja, et kohus tagaks esialgse õiguskaitse korras kaebaja pereliikmele vajalikku abi ja toetust viivitamata.
8.1.Tallinna Halduskohus jättis 10.03.2025 määrusega kaebaja 04.03.2025 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebaja esitas 14.03.2025 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 10.03.2025 määrusele.
8.2.Tallinna Ringkonnakohus jättis 26.05.2025 määrusega kaebaja määruskaebused Tallinna Halduskohtu 18.02.2025 määruse ja 10.03.2025 määruse peale rahuldamata ning viidatud määrused muutmata. Tallinna Ringkonnakohtu määrus jõustus 26.05.2025.
9.Kaebaja esitas 14.03.2025 taotluse kohtuniku taandamiseks. Haldusasja nr 3-25-292 menetlev kohtunik jättis 01.04.2025 määrusega kaebaja avalduse kohtuniku taandamiseks rahuldamata ning edastas taandamisavalduse lahendamiseks Tallinna Halduskohtu esimehele. Tallinna Halduskohtu esimees jättis 02.04.2025 määrusega kaebaja avalduse kohtuniku taandamiseks rahuldamata.
10.Vastustaja esitas 20.03.2025 kirjaliku vastuse kaebusele.
11.Kaebaja esitas 21.03.2025 kaebuse täiendavad seisukohad. Kaebaja esitas 30.05.2025 taotluse tema 05.02.2025 kaebuses sisalduvate nõuete, mis puudutavad IKÜM sätete rikkumist, eraldiseisvate nõuetena tõlgendamiseks ja nende menetlusse võtmiseks. Samuti soovib kaebaja esitada eraldiseisva nõudena tema 2024. a detsembrikuu ja 2025. a jaanuarikuu taotluste lahendamise õigusvastase viivituse tuvastamist. Kaebaja esitas 28.06.2025 taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kaebaja esitas 10.07.2025 esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus kohustada vastustajat maksma kaebajale ja tema täisealisele õppivale puudega ja osalise töövõimega lapsele igakuiselt vähemalt 100 eurot ravimite ja toidu soetamiseks kuni kohtuasja lõpliku lahendamiseni. Kaebaja soovis vastustaja kohustamist tagama viivitamatu ligipääs toimetulekutoetusele, sissetulekust sõltuvale sotsiaaltoetusele, toiduabile, elutähtsatele ravimitele ja meditsiiniseadmetele.
11.1.Tallinna Halduskohus jättis 18.07.2025 määrusega kaebaja riigi õigusabi taotluse ja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p-d 3 ja 4). Kohus luges, et kaebus on menetlusse võetud nõuetes 2024. a detsembrikuu ja 2025. a jaanuarikuu sotsisaaltoetuse taotluste läbi vaatamata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks ning Tallinna linna kohustamiseks lahendama kaebaja 2024. a detsembrikuu ja 2025. a jaanuarikuu sotsiaaltoetuste taotlused sisuliselt (p 1). Samuti võttis kohus kaebuse menetlusse Tallinna linna poolt kaebaja taotluste menetlemisel IKÜM sätete rikkumise tuvastamiseks, Tallinna linna kohustamiseks lõpetama õigusvastane isikuandmete kogumine ja töötlemine ning kustutama õigusvastaselt kogutud andmed (p 6), kohustades vastustajat esitama kirjaliku seisukoha nimetatud nõuete osas. Kohus tagastas kaebuse 2024. a detsembrikuu ja 2025. a jaanuarikuu taotluste lahendamise õigusvastase viivituse tuvastamiseks (p 2). Sama määrusega määras kohus asja läbivaatamiseks kirjaliku menetluse, andis menetlusosalistele täiendavate seisukohtades esitamiseks tähtaja ning tegi teatavaks kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja. Kaebaja esitas 28.07.2025 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 18.07.2025 määruse resolutsiooni p 2 peale.
12.Kaebaja esitas 07.08.2025 halduskohtule taotluse lepitusmenetluse alustamiseks ning uue kohtukoosseisu määramiseks. Samas menetlusdokumendis esitas kaebaja kohtule tervisekahjustuse ja riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse põhjenduse. Samuti esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus vastustaja kohustamist maksma kaebajale ja tema täisealisele õppivale puudega ja osalise töövõimega lapsele igakuiselt vähemalt 100 eurot ravimite ja toidu soetamiseks kuni kohtuasja lõpliku lahendamiseni. Tallinna Halduskohus jättis 12.08.2025 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ning palus vastustajal esitada seisukoht kaebaja taotlusele lepitusmenetluse alustamiseks.
13.Vastustaja esitas 25.08.2025 täiendava seisukoha kaebusele 18.07.2025 määrusega menetlusse võetud IKÜM sätete rikkumist puudutavate nõuete osas. Vastustaja teatas, et ei pea lepitusmenetlust võimalikuks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5(17)
3-25-292 Kaebaja seisukoht
14.Kaebaja leiab, et vastustaja on tema 2024. a detsembrikuu ja 2025. a jaanuarikuu eest esitatud taotlused jätnud õigusvastaselt läbi vaatamata, põhjendades enda seisukohti järgmiselt.
14.1.Kaebaja esitas vastustajale 2024. a detsembrikuu ja 2025. a jaanuarikuu kohta toimetulekutoetuse taotluse ja täiendava sotsiaaltoetuse taotluse koos kõigi vajalike dokumentidega. Vastustaja on jätnud õigusvastaselt tema taotluste osas sisulise haldusakti andmata ning on sellest tulenevalt ka kaebaja taotluste lahendamisel olnud õigusvastases viivituses.
14.2.Toimetulekutoetuse ja täiendava sotsiaaltoetuse taotlusi tuleb menetleda eraldi, vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele (SHS) ja Tallinna linna õigusaktidele. Menetluse seisma jätmine ilma haldusaktita on vastuolus SHS § 134 lg 2-ga (otsus tuleb teha 5 tööpäeva jooksul). Toimetulekutoetuse taotluse lahendamisel ei saa taotlust jätta läbi vaatamata, vaid haldusmenetluses tuleb teha selge haldusakt. Kaebaja on vastustaja küsimustele vastanud, mistõttu haldusakti andmata jätmisega ignoreerib vastustaja teadlikult ja süsteemselt kaebaja õigust abisaamiseks. Kaebaja leiab, et ta on esitanud kõik nõutavad dokumendid ja selgitused, vastates kõikidele vastustaja esitatud küsimustele, kuid ei ole saanud haldusakti ega ka toetust. Täiendava sotsiaaltoetuse taotlus ei ole seotud toimetulekutoetuse taotlusega ning dokumendid, mida vastustaja nõuab, puudutavad just täiendava sotsiaaltoetuse taotlust. Kaebaja poolt esitatavad tõendid täiendava sotsiaaltoetuse taotluse juurde ei saa pikendada riikliku toimetulekutoetuse menetlemise tähtaega.
14.3.Kaebaja taotluste läbi vaatamata ja sisuliste otsuste tegemata jätmine põhjustab kaebajale otsest ja olulist kahju, kuna kaebaja ja tema pereliige on sisuliste otsuste tegemata jätmise tõttu jäänud ilma toiduabist ja muudest toetustest. Vastustaja tegevusetus ei ole ainult menetlusnormide rikkumine, vaid seab ohtu kaebaja ja tema pereliikme esmavajadused, sh tervise säilitamise ja ellujäämise. Kaebaja ja tema raskes seisus oleva tütre olukord halveneb toetuste puudumise tõttu, mistõttu on kaebajale tekkinud tõsine toidupuudus ja majanduslik kahju.
14.4.Taotluste läbi vaatamata jätmiseks alused puuduvad, kuna kaebaja on esitanud on esitanud kõik nõutud dokumendid. Vastustaja tegevus on vastuolus SHS §§ 131–134, HMS § 15 ja PS § 28 sotsiaalsete õiguste kaitsega. Vastustaja ei ole andnud selgitusi, millised tähtsad dokumendid on esitamata, ega põhjendanud, miks kaebaja taotlusi ei menetleta. Vastustaja ei ole ka põhjendanud, millised asjaolud on tõendamata ja kuidas nende täiendav tõendamine mõjutaks otsuse tegemist. Samuti ei ole kaebajale antud täiendavat tähtaega taotlustes esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Asjaolu, et vastustajale ei meeldi kaebaja vastused, ei tähenda, et kaebaja ei ole küsimustele vastanud. Kui kõik nõutavad dokumendid on vastustajale esitatud, siis ei ole vastustajal õigus viivitada otsuse tegemisega ega nõuda täiendavaid dokumente ilma selge õigusliku aluseta.
14.5.Toimetulekutoetuse määramine põhineb sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistril ehk STAR-süsteemil, mille kaudu kontrollitakse kõiki vajalikke andmeid automaatselt. Haldusorganil ei ole õigust nõuda täiendavaid tõendeid, kui vajalik info on süsteemis olemas. Toimetulekutoetuse jaoks ei ole vaja vastustajal esitada täiendavaid küsimusi, vaid otsus tuleb teha üksnes dokumentide põhjal. Kaebaja leiab, et ta on esitanud kõik nõutavad dokumendid ja selgitused. Vastustaja ei saa toimetulekutoetuse avaldust jätta läbi vaatamata põhjusel, et vastustaja ei suuda abivajadust ilma isikut nägemata hinnata, või ei ole (digiallkirjaga) pangakonto väljavõtet, võlasaldosid või suvaliste internetis leiduvate isikuandmete põhjal. Kui vastustaja ei ole suuteline STAR- süsteemis olevaid andmeid töötlema, siis ei ole see kuidagi kaebaja viga. Samuti ei ole KOV kasutanud ega püüdnudki kasutada kaebaja perekonna abivajaduse hindamiseks olemasolevaid väljatöötatud hindamisvahendeid. Kaebaja tunneb, et teda on süstemaatiliselt kiusatud ja väärkoheldud, sest nii vastustaja kui ka kohus on erinevates menetlustes ignoreerinud kaebaja poolt esitatud tõendeid ja selgitusi.
14.6.SHS § 132 sätestab detailselt, millised dokumendid peavad olema taotlusele lisatud ega anna vastustajale õigust välja mõelda mingeid muid dokumente, lisatingimusi ja toiminguid. Kaebajal ei ole kohustust esitada kõike, mida haldusorgan on suuteline välja mõtlema, kuid mida seadus ette 6(17)
3-25-292 ei näe. Samuti tuleb toimetulekutoetuse määramisel arvestada ainult taotleja ja tema pereliikmete sissetulekutega, kuid vastustaja on nõudnud põhjendamatult lisadokumente, sh kolmandate isikute pangakonto väljavõtteid ja võlainfot, mille kogumiseks puudub seaduslik alus.
14.7.Kaebaja leiab, et IKÜM sätetest tulenevalt on vastustajal keelatud koguda andmeid, mida ta abi osutamiseks ei vaja ja mida seadus ei nõua. Kaebaja toob välja, et vastustaja on rikkunud IKÜM sätteid. Peamiselt on vastustaja rikkunud IKÜM artiklit 5, kuna kogutakse andmeid, mille töötlemine ei ole abivajaduse hindamiseks vajalik; artiklit 6, kuna vastustaja ei ole tõendanud, miks on vajalik koguda võlgade ja kolmandate isikute pangakonto väljavõtteid; artikleid 13 ja 14, kuna vastustaja ei ole selgitanud, miks tema andmeid kogutakse, kui kaua neid säilitatakse ja kes neile ligi pääseb; artiklit 17, sest kaebajal on õigus nõuda ebaseaduslikult kogutud andmete kustutamist. Ükski seadus ei anna vastustajale õigust koguda suvalisi andmeid ilma konkreetse eesmärgita. Kui andmete kogumine ei vii otsusteni ja ei ole abivajaduse hindamiseks hädavajalik, on see vastuolus kehtiva õigusega. Vastustaja seisukoht
15.Vastustaja kaebusega ei nõustu ning palub jätta kaebus rahuldamata, põhjendades enda seisukohti järgmiselt.
15.1.Käesolevas vaidluses esitas kaebaja vastustajale riikliku toimetulekutoetuse ja Tallinna linna eelarvest makstava sissetulekust sõltuva universaaltoetuse saamiseks taotlused 2024. a detsembrikuu ja 2025. a jaanuarikuu eest. Tulenevalt haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 6, § 15 lg-st 2, § 25 lg-st 1 ja § 38 lg-st 3, SHS § 14 lg-st 2 ja § 15 lg-st 1, SÜS § 5 lg-st 2 ja § 21 lg 1 p-st 1 ning Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021 määruse nr 24 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“ (määrus nr 24) § 9 lg-st 1 ning Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021 määrusest nr 26 „Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord“ (määrus nr 26) ei ole kõnealuste toetuste puhul tegemist üksnes dokumentide põhise menetlustega nagu väidab kaebaja, vaid esitada tuleb nii menetlustes tähtsust omavad asjaolud kui ka tõendid.
15.2.Vastustaja leidis, et kaebaja taotlustes esinesid puudused ehk kaebaja ei olnud esitanud kogu teavet, mis on taotluste menetlemiseks vajalik. Seetõttu asus vastustaja lähtudes seadusest tulenevast kohustusest taotluste menetlemiseks vajalikke dokumente ja teavet koguma. Kuivõrd kaebaja poolt esitatud teave ja dokumendid ei olnud piisavad, pöördus vastustaja vajaliku teabe ja dokumentide esitamiseks kirjalikult kaebaja poole 2024. a detsembrikuu taotluse osas 18.12.2024 kirjaga ning 2025. a jaanuarikuu osas 21.01.2025 kirjaga, andes kaebajale vajaliku teabe ja dokumentide esitamiseks tähtajad. Ühtlasi hoiatati kaebajat viidatud kirjades, et kui ta kirjas nimetatud tähtaja jooksul asjakohaseid dokumente ja teavet ei esitata, võib vastustaja jätta taotluse läbi vaatamata. Seega ei vasta tõele kaebaja väide, et talle tähtaegu puuduste kõrvaldamiseks ei ole antud.
15.3.Mõlema toetuse (riikliku toimetulekutoetus ja linna eelarvest makstav sissetulekust sõltuv universaaltoetuse) puhul tuleb kaebaja abivajadust hinnata ning esitatud on ka füüsiliselt üks taotlus, mistõttu oli menetlusökonoomikat silmas pidades otstarbekas koguda tõendeid perekonna sotsiaalmajandusliku olukorra ehk abivajaduse kohta korraga. Toetuste sisuline menetlus toimub eraldi – riiklik toimetulekutoetus STAR-süsteemis ja sissetulekust sõltuv universaaltoetus Tallinna universaaltoetuste andmekogus (UNTO), arvestades vastavalt konkreetseid toetusi reguleerivaid õigusakte. Taotluse läbivaatamata jätmise korral ei ole vastustaja pidanud samuti põhjendatuks otsuse tegemist toetuste puhul eraldi, kuivõrd alused on samad. Vastustaja on kaebajale korduvalt ka varasemate taotluste menetlemise käigus selgitanud, et taotluse menetlemisel on vajalik ära hinnata taotleja perekonna majanduslik toimetulek ning selgitada välja kõik toetuse määramiseks vajalikud asjaolud, mida tõendavad ka kaebaja ja tema perekonnaga seotud varasemates haldusasjades esitatud dokumendid. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja on jätnud vajalikul määral täitmata seadusest tuleneva kohustuse teha vastustajaga koostööd. Samuti ei ole võimalik väita, et kaebaja on hüvitiste taotlemisel aidanud igakülgselt kaasa eesmärgipärasele ja efektiivsele menetlusele. Kaebaja on esitanud detsembris 2024 ja jaanuaris 2025 enda ja perekonna kohta teavet valikuliselt, mistõttu ei olnud võimalik vastustajal kaebaja taotlusi menetleda. 7(17)
3-25-292
15.4.Toimetulekutoetus määratakse viie tööpäeva jooksul pärast kõikide dokumentide esitamist ning juhul, kui menetlusosaline ei ole esitanud ega teinud teatavaks menetluses tähtsust omavaid dokumente, on haldusorganil õigus jätta taotlus läbi vaatamata. Linna eelarvest makstava sissetulekust sõltuva universaaltoetuse otsus tehakse kümne tööpäeva jooksul taotluse või nõutud dokumentide esitamise päevast või nende esitamiseks antud tähtpäevast. Haldusorganil on õigus jätta taotlus läbi vaatamata, kui taotleja ei võimalda asjaolusid kontrollida linna nimetatud tähtaja jooksul ning kui taotleja jätab mõjuva põhjuseta taotluse puudused etteantud tähtajaks kõrvaldamata. Vastustaja ei ole kaebaja taotluste menetlemisega viivitanud, vaid järginud kõiki õigusaktides sätestatud tähtaegu ning otsustanud jätta kaebaja taotlused läbi vaatamata vastavalt 14.01.2025 kirjas ja 13.02.2025 kirjas toodud põhjustel – kaebaja koostöö puudumise tõttu tähtaegselt esitada vastustajale taotluse menetlemiseks vajalik teave ja dokumendid ning võimaldada hinnata kaebaja ja tema perekonna abivajadust.
15.5.Vastustaja jaoks on endiselt selgusetu, kuidas toimub kaebaja perekonna igapäevane majandamine ja kust tehakse kulutused esmavajaduste rahuldamiseks, s.o toit, riided, sidekulud, elekter, majapidamiskulud jms. Kaebaja on esitanud enda arvamuse elatise nõudes kohtusse pöördumise osas, kuid ei ole esitanud konkreetseid fakte, mis kinnitaksid läbirääkimiste ebaõnnestumist kohtuväliselt või seda, et kaebaja lapse isa vastu ei ole võimalik elatise nõuet esitada. Samas nähtub avalikust Äriregistrist, et kaebaja lapse isa on asutanud lähiaastatel kaks ettevõtet ning puudub teave, kas elatist aitab tasuda tütre isapoolne vanaema nagu varasemalt. Kuivõrd ka varasemad asjade müügid (Yaga platvormil) ei ole esitatud pangakontode väljavõtetel kajastunud, ei saa selle vastuse õigsuses olla veendunud. Kaebaja teatas enda 03.10.2024 pöördumises töötamisest, kuid keeldub selles osas asjakohaseid selgitusi andmast. Samuti ei ole kaebaja selgitanud, milliseid pingutusi on ta teinud eluasemekulude jagamiseks S.Tga ja temaga seotud ettevõtetega. Kaebaja poolt esitatud vastustest ei selgu ka tema täielik kohustuste koosseis, kuivõrd kaebaja avaldab nende osas andmeid valikuliselt ning kohustused, sh eluasemekulude võlgnevus on asjakohaselt dokumentaalselt tõendamata. Kaebaja viitab küll toimetulekutoetuse mittemääramisega seoses võlgnevuste tekkimisele, kuid kas ja millises suuruses võlgnevused tegelikult on, ei ole võimalik tuvastada, sest vastustajal on ka kahtlusi kaebaja esitatud dokumentide tõelevastavuses seoses kaebaja vastuoluliste väidetega. Toimetulekutoetuse taotlusele lisatud elektrienergia ja eluasemekulude arvetelt nähtub, et teenuse kasutamise osas võlgnevusi ei ole. Vastustaja juhib ka tähelepanu, et üürisuhe on korteri omanikul äriühinguga, mille esindajaks oli kaebaja kuni 28.11.2023 ning kaebaja oli osaühingu esindajana sõlminud omakorda üürilepingu iseenda kui füüsilise isikuga. Arvestades nimetatud asjaolu, ei saa kaebajal olla võlgnevust korteri omaniku ees ehk kaebaja lisatud korteri omaniku teate puhul ei ole teada, kas ja kellel võlgnevus tegelikult on. Kaebaja on avaldanud tsiviilasjas nr x-xx-xxxx, et S.T on tema elukaaslane (Tallinna Ringkonnakohtu 28.10.2021 otsuse p 4) ning tihedat suhtlust S.Tga tõendavad ka tema osalemised kaebaja kohtuistungitel, viimati 04.06.2024 haldusasjas nr q-qqqqqq, kus ta oli ka kaebajale (omavahelises vestluses) nõuandja rollis. Samuti jagab kaebaja teavet S.T äsja ilmunud raamatu kohta ning S.T avaldab internetis ka kaebajaga seotud kohtuasjades kaebaja suunas kallutatud artikleid. Kaebaja seotust S.Tga tõendab ka kaebaja poolt haldusasjas nr y-yy-yyyy esitatud 15.11.2023 vara kordusenampakkumise akt, kus S.T on enda aadressiks märkinud kaebaja elukoha aadressi. Seega S.T elamine kaebajast eraldi on tõendamata.
15.6.Vastustaja hinnangul on kaebus sisuliselt põhjendamata ning tegemist on kaebaja poolt kaebeõiguse kuritarvitamisega. Kaebaja on olnud pikaajaline toimetulekutoetuse saaja ning taotlenud järjepidevalt toetusi ka perioodil juuli 2023 kuni märts 2025. Seoses vastustaja poolt sotsiaaltoetuste mittemääramisega alates juulist 2023 on kaebaja ka järjepidevalt kohtule selles osas kaebusi esitanud. Seega on kaebaja hästi kursis sotsiaaltoetuste taotluste menetlemise ning selle tähtaegadega. Kaebaja ei ole tõendanud ega selgitanud, millisel viisil on vastustaja taotluste menetlemisega viivitanud. Kuivõrd vastustaja ei ole kaebaja 11.12.2024 ja 14.01.2025 taotluste menetlemisega viivitanud, jättes taotluste menetlemiseks ebapiisava teabe tõttu taotlused läbi vaatamata, ei ole asjakohane nõuda ka nende läbivaatamist ehk lahendamist. Vastustaja hinnangul on kaebaja taotluste läbi vaatamata jätmine kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Kui kaebaja eesmärk on saada vastustajalt toetusi, siis esitatud kaebusega ei ole võimalik seda eesmärki 8(17)
3-25-292 saavutada, sest selleks on vajalik kaebaja koostöö vastustajaga, milleks kaebajal aga soov puudub. Nimetatud asjaolu on tinginud ka kaebaja taotluste läbi vaatamata jätmise.
15.7.Riigi vahendid on toetuste maksmisel piiratud, mistõttu on kaalukas avalik huvi see, et toetust makstakse üksnes isikutele, kellel on selle saamiseks õiguspärane alus. Toimetulekutoetuse eesmärk ei ole toetada seda elustandardit, mille isik on endale valinud. Isiku toimetulekutoetuse vajadus peab olema tegelik, mitte kunstlikult (või andmeid varjates) tekitatud. Esmane vastutus isikut ohustavate sotsiaalsete riskidega toimetulekul on isikul endal. Kaebaja perekond kasutab eluruumi üldpinnaga 121,7 m2, mis on kaheliikmelise perekonna kohta üle poole suurem kehtestatud normist (sotsiaalselt põhjendatud normiks on 18 m2 eluruumide üldpinda perekonna iga liikme ja lisaks 15 m2 perekonna kohta ehk kaheliikmelise perekonna puhul on see 51 m2) ning mille kulud on suuremad, kui toimetulekutoetuse vahenditest oleks võimalik kompenseerida. Väiksema korteri puhul oleksid väiksemad nii kulud kui ka sellest tulenevalt toetuse vajadus, kuid kaebajal puudub soov oma elustandardis muudatusi teha. Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja teda ja tema perekonda ohustavate sotsiaalsete riskidega toimetulekul vajalikku vastutust võtnud.
15.8.Kaebaja väitel takistab menetluse venimine lisaks ka teiste toetuste (puudetoetus, töövõimetushüvitis) määramist, mis sõltuvad toimetulekutoetuse otsusest. Sellise kaebaja väitega ei ole võimalik nõustuda, kuna nimetatud riiklikud toetused ei sõltu toimetulekutoetuse saamisest. Nimelt hinnatakse mõlemal juhul taotleja tervislikku seisundit, toimetulekutoetuse puhul on aga määravaks taotleja ja tema perekonna majanduslik toimetulek. Samuti ei sõltu ajutise töövõimetuse hüvitis, mida saadakse Tervisekassalt haigestumise korral töölt eemal olles, toimetulekutoetuse määramisest. Toiduabi osas selgitab vastustaja, et Euroopa abifondi toiduabile, mida jagatakse koostöös Rimiga toidukaartidena, on õigus inimesel, kes on saanud toimetulekutoetust või sissetulekust sõltuvat konkreetse teenuse kulu kompenseerimiseks määratud kohaliku omavalitsuse eelarve vahenditest makstud sotsiaaltoetust sotsiaalministeeriumi poolt määratud perioodil. Toidukaarti ei taotleta eraldi, vaid see kaasneb eeltoodud toetustega, millede osas on tehtud otsus toetuse määramise/mittemääramise kohta. Kuivõrd kaebaja detsembri 2024 ja jaanuari 2025 taotlused on jäetud läbi vaatamata, ei tekkinud tal õigust toiduabile. Toiduabi saamise kriteeriumid on üle Eesti kõigile võrdsed. Toiduabi on mõeldud koos käima ennekõike toimetulekutoetuse, teatud tingimustel sissetulekust sõltuva toetusega ja nende mõlema aluseks on majandusliku toimetuleku terviklik välja selgitamine ja hindamine.
15.9.Sotsiaaltoetuste taotluste menetlemisel on paratamatu, et töödelda tuleb asjaomaseid isikuandmeid. IKÜM art 6 lg 1 kohaselt on isikuandmete töötlemine seaduslik mh juhul, kui isikuandmete töötlemine on vajalik avaliku võimu kandja seadusjärgse kohustuse täitmiseks. HMS § 7 lg 5 sätestab, et haldusorgan võib haldusmenetluses haldusakti andmise, toimingu tegemise või halduslepingu sõlmimise eesmärgil töödelda isikuandmeid menetletavas asjas vajalike asjaolude kohta, kui seadusega või selle alusel antud õigusaktidega ei ole ette nähtud teisiti. Kaebaja võlgnevusi tõendavad dokumendid annavad ülevaate kaebaja ja tema perekonna majanduslikust olukorrast ja nende alusel on võimalik hinnata, kas võlgnevused on vähenenud/suurenenud. Nimetatud asjaolu on kaebajale vastustaja selgitanud 13.02.2025 kirjas, aga ka hilisemate taotluste menetluste käigus. Kaebaja etteheidete osas temalt andmete korduva küsimuse osas selgitab vastustaja, et iga taotlust menetletakse eelnevatest eraldiseisvana ja arvestada saab vaid neid varasemalt esitatud seisukohti ja dokumente, mis on asjakohased. Seetõttu on ka iga taotluse puhul kaebajale selgitatud, millised selgitused ja dokumendid tuleb esitada, kuna varasemalt esitatu ei ole olnud piisav.
15.10.Vastustaja hinnangul ei ole toimetulekutoetuse puhul tegemist üksnes dokumentide põhise menetlusega nagu kaebaja väidab, kuna esitada tuleb nii menetluses tähtsust omavad asjaolud ja kui ka tõendid. Vastustaja märgib, et kaebaja 18.02.2025 esitatud tõend SKA 13.02.2025 vastusest ei ole asjakohane, kuna praeguses asjas menetlusväline isik on küsinud SKA-lt seisukoht ilma konteksti teavitamiseta, mistõttu on kaebaja tõlgendus SKA seisukoha osas meelevaldne. Vastustaja on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel, mistõttu ei ole toimetulekutoetuse 9(17)
3-25-292 määramine üksnes dokumendipõhine protsess. Kaebaja seisukohad selles osas lükkab ümber ka Sotsiaalministeeriumi 25.06.2025 vastus kaebajale.
15.11.Isikuandmete töötlemist puudutavas osas ei ole eraldiseisva tuvastamisnõude esitamine toimetuleku toetuse taotluse läbi vaatamata jätmise õiguspärasuse küsimuses lubatav ning kaebajal puudub selles osas kaebeõigus. Kohus kontrollib isikuandmete kogumise õiguspärasust hinnates vastustaja poolt kaebaja taotluste läbi vaatamata jätmiste õiguspärasust. Vastustaja leiab, et on asjakohaselt kaebajale saadetud kirjades (18.12.2024 kiri (dtl 151–152); 14.01.2025 taotluse läbi vaatamata jätmise kiri (dtl 50–52); 21.01.2025 kiri (dtl 149–150); 13.02.2025 taotluse läbi vaatamata jätmise kiri (dtl 120–122)) viidanud, millistel õiguslikel alustel ja põhjustel kaebajalt andmeid nõutakse. Vastustaja on küsinud vastavalt kehtivatele õigusaktidele kaebajalt andmeid, mille alusel selgitada välja kaebaja ja tema perekonna abivajadus ehk majanduslik olukord. Kaebaja poolt enda ja pereliikmete terviseandmete edastamine haldusmenetluste ja kohtumenetluste käigus on kaebaja enda initsiatiiv ja soov. Andmed, mille kogumise ja säilitamise üle käib siinses asjas vaidlus, on kaebaja ise vastustajale esitanud, seega ei saa ta olla teadmatuses, milliseid tema isikuandmeid töödeldakse. Vastustaja on töödelnud kaebaja ja tema perekonnaliikmete isikuandmeid vastavalt kehtivatele õigusaktidele, mistõttu kaebaja nõue isikuandmete töötlemise osas ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
Taotluste lahendamine
16.Halduskohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. Seega lahendab kohus esmalt seni lahendamata kaebaja menetluslikud taotlused ning seejärel lahendab kohus kaebuse sisuliselt.
17.Kaebaja esitas kohtule 07.08.2025 taotluse lepitusmenetluse alustamiseks ning uue kohtukoosseisu määramiseks. HKMS § 137 lg 1 sätestab, et kõigi poolte ja kolmandate isikute nõusolekul võib kohus viia läbi lepitusmenetluse, mille raames menetlusosalised lahendavad kohtuniku abiga vaidluse läbirääkimistel. Asja lepitudmenetluses lahendamine eeldab eranditeta käesoleva asja menetlusosaliste nõusolekut. Kohus palus 12.08.2025 määrusega esitada vastustajal seisukoht kaebaja lepitusmenetluse alustamise taotlusele ning vastustaja teatas 25.08.2025 kohtule, et kaebuse asjaolusid arvestades ei pea vastustaja lepitusmenetlust võimalikuks. Seega ei ole täidetud lepitusmenetluse eeldused ning kaebaja vastav taotlus tuleb jätta rahuldamata.
18.Kaebaja esitas 07.08.2025 kohtule tervisekahjustuse ja riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse põhjenduse (dtl 935–947), milles kaebaja leiab, et Tallinna Kesklinna Sotsiaalhoolekande osakond, Sotsiaalministeerium, Justiitsministeerium, Andmekaitse Inspektsioon, Õiguskantsler, Tallinna Halduskohus ja meedia on tekitanud kaebajale tervisekahju ning soovib talle tekkinud kahju hüvitamist. Vastavalt HKMS § 2 lg-le 4 tõlgendab kohus kaebaja avaldust kui kaebuse eraldiseisvat nõuet ning kaebaja taotlusena kaebuse nõude muutmiseks, s.o uue nõudega täiendamiseks. HKMS § 49 lg 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav.
18.1.Kohus keeldub kaebuse nõude muutmisest, kuna kohtu hinnangul ei ole kaebuse nõude muutmine (uue nõudega täiendamine) praegusel juhul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ega kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega. Käesoleva vaidluse keskseks küsimuseks on kaebaja toimetulekutoetuste ja sissetulekust sõltuvate toetuste taotluste läbi vaatamata jätmine, kuid kaebaja tervisekahju hüvitamise nõude puhul on tegemist täiesti iseseisva kaebusega. Kaebuse muutmine tervisekahju hüvitamise nõudega eeldaks asja arutamise menetluse uuendamist, tervisekahju puudutatavas osas kaebajale täiendava tähtaja määramist nõudega seotud asjaolude täpsustamiseks ja tõendite esitamiseks ning lisaks anda vastustajale tähtaeg kahjuhüvitamise nõudele vastamiseks. See tähendab, et kohtul tuleks kahjuhüvitamise nõudes alustada kaebuse menetlemisega algusest peale. Praeguses asjas määras kohus asja lahendamise 10(17)
3-25-292 kirjalikus menetluses ning tegi menetlusosalistele teatavaks kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja, kuna pidas menetlusosaliste esitatud seisukohtade ja dokumentide pinnalt võimalikuks vaidluse sisulist lahendamist. Kahjuhüvitamise nõudega kaebuse muutmisel menetluse algusest peale läbiviimine lükkaks aga toetuste taotlusi puudutavas osas vaidlust teadmata ajaks edasi. Samuti ei aitaks kahjuhüvitamise nõude samaaegne lahendamine kaebaja toetuse taotluste läbivaatamata jätmise õiguspärasuse üle peetava vaidluse sisulisele lahendamisele kuidagi kaasa.
18.2.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks (kahjuhüvitamise nõudega kaebuse täiendamiseks) rahuldamata.
18.3.Kohus selgitab kaebajale, et juhul, kui ta soovib esitada Tallinna linna või muude haldusorganite tegevusest kaebajale tekitatud võimaliku kahju hüvitamise nõude, tuleb kaebajal esitada eraldiseisev kaebus, mis vastab HKMS § 37–39 nõuetele. Asja sisuline läbivaatamine
19.Käesolevas haldusasjas vaidlustab kaebaja vastustaja 14.01.2025 kirja nr 5-8/24/1984-4 ja 13.02.2025 kirja nr 5-8/78-7, millega vastustaja jättis kaebaja toimetulekutoetuse ja linna eelarvest makstava sissetulekust sõltuva toetuse taotlused vastavalt 2024. a detsembrikuu ja 2025. a jaanuarikuu eest läbi vaatamata. Asjas on vaidlus küsimuses, kas vastustaja jättis kaebaja taotlused 2024. a detsembrikuu ja 2025. a jaanuarikuu osas õiguspäraselt läbi vaatamata, kas vastustaja nõudis taotluste menetlemise käigus kaebajalt täiendavat teavet ja dokumente õiguspäraselt ning kas kaebaja esitas temalt nõutud teabe ja dokumendid, mille alusel tulnuks vastustajal anda sisuline haldusakt.
20.SHS § 131 lg-te 1 ja 2 kohaselt on toimetulekutoetuse eesmärgiks soodustada isikute iseseisvat toimetulekut ajutise abimeetmena ning leevendada abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks. Toimetulekutoetust makstakse piiratud avalike ressursside arvelt, seetõttu peab toetuse väljamaksmine olema põhjendatud. Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast SHS § 133 lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri (SHS § 131 lg 2). SHS § 132 lg-te 3 ja 4 kohaselt tuleb toimetulekutoetuse taotlusele lisada dokumendid, mis tõendavad perekonna kõigi liikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekuid, makstud elatise suurust. Kui mõne sissetuleku liiki või suurust ei ole võimalik dokumentaalselt tõendada, kinnitab toimetulekutoetuse taotleja seda oma allkirjaga. Seaduses ei ole sõnaselgelt nõutud kulutuste näitamist, kuid kuna toimetulekutoetuse vajaduse määramiseks peab vastustaja andma hinnangu kaebaja toimetulekuvajadusele, on vastustajal õigus arvesse võtta ka andmeid kaebaja kulutuste kohta. SHS § 134 lg 2 alusel määratakse toimetulekutoetus 5 tööpäeva jooksul pärast kõikide dokumentide esitamist. See tähendab ühtlasi, et kui Tallinna linnal on puudu vajalikud dokumendid, ei saa linn taotluse üle otsustada. SHS § 134 lg-s 2 määratud tähtaega ei saa möödunuks lugeda enne, kui kaebaja on esitanud kogu vajaliku (sh täiendavalt põhjendatult nõutud) teabe ja dokumendid. Toimetulekutoetuse taotlemise korra sätestab SHS § 132 ning arvestamise korra SHS § 133.
21.Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 5 lg 2 alusel peab isik hüvitise taotlemisel aitama igakülgselt kaasa eesmärgipärasele ja efektiivsele menetlusele ning asjaolude muutumise korral hüvitise kohandamisele. SÜS § 21 lg 1 p 1 järgi on isik hüvitise taotlemisel kohustatud esitama hüvitise andjale kõik teadaolevad tõesed ja täielikud andmed, dokumendid ja muud tõendid, mis on vajalikud hüvitise saamise õiguse või muu hüvitise andmiseks olulise asjaolu väljaselgitamiseks.
22.Sissetulekust sõltuvat toetust toimetuleku tagamiseks reguleerivad Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021 määrus nr 26 „Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kordˮ ja Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021 määrus nr 24 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kordˮ (määrus nr 11(17)
3-25-292 24). Määruses nr 26 ette nähtud toetuste määramisel ja maksmisel lähtutakse haldusmenetluse seadusest, sotsiaalseadustiku üldosa seadusest, sotsiaalhoolekande seadusest ja asjakohastest Tallinna linna õigusaktidest, arvestades määruses toodud erisusi (määrus 26 § 2). Sissetulekust sõltuvat toetust toimetuleku tagamiseks määratakse ja makstakse sotsiaalhoolekandelise abi andmise korras sätestatud alustel (määruse 26 § 14 lg 1). Sissetulekust sõltuvat toetust toimetuleku tagamiseks määratakse ja makstakse sotsiaalhoolekandelise abi andmise korras sätestatud alustel. Toetuse maksmisel käsitletakse perena inimesi, kes elavad koos ja majandavad ühiselt. Toetuse arvestamisel võetakse inimese või pere sissetulekuna arvesse kogu eelmisel kuul laekunud netosissetulek (määruse nr 26 § 14 lg-d 1 - 12). Toetust makstakse majandusraskustesse sattunud inimeste ja perede toetamiseks. Toetust makstakse ennekõike tervise säilitamise, taastamise ja abivahenditega seotud kulude, õnnetusjuhtumite ja muude erakorraliste juhtumitega seotud väljaminekute, lapse hariduse ning huvi- ja sporditegevusega seotud kulutuste osaliseks või täielikuks hüvitamiseks (määrus nr 26 § 14 lg 2). Toetust on ennekõike võimalik taotleda ühel korral kalendrikuus dokumentaalselt tõendatavate kulude alusel, mille suurus on vähemalt kümme eurot taotluse kohta ja mis on tehtud taotluse esitamise kalendrikuul või sellele eelnenud kalendrikuul (määrus nr 26 § 14 lg 4). Linnaosa valitsus hindab abi vajava inimese ja/või perekonna abivajadust, sealhulgas sotsiaal-majanduslikku olukorda, selgitab välja sobivaima abi ja selle ulatuse, kaalub võimalike sekkumisviiside tulemuslikkust lühi- ja pikaajalises perspektiivis ning korraldab abi andmise. Kui abivajadus on tuvastatud, tuleb abi osutada. Abivajadust ei hinnata sissetulekust sõltumatute universaaltoetuste taotlemise (määruse nr 24 § 9 lg 1). Otsus tehakse kümne tööpäeva jooksul taotluse või nõutud lisadokumentide esitamise päevast või nende esitamiseks antud tähtpäevast või toetuse teise osa väljamaksmise tähtpäevast (määruse nr 26 § 3 lg 2).
23.Eelviidatud sätetest nähtuvalt on taotleja kohustatud nii toimetulekutoetuse taotlemisel kui ka sissetulekust sõltuva universaaltoetuse taotlemisel esitama toetuse saamiseks linnale nõutavad asjakohased dokumendid ning aitama kaasa taotluste sisuliseks lahendamiseks vajalike asjaolude väljaselgitamisele. Nii sissetulekust sõltuva universaaltoetuse arvestamiseks ja maksmiseks (määruse nr 26 § 14) kui ka toimetulekutoetuse arvestamiseks ja maksmiseks (SHS § 132 lg-d 3 ja 4, § 133 lg-d 1-5, 61- 10) tuleb välja selgitada pere sissetulek ja dokumentaalselt tõendatud kulud. Juhul, kui kohaliku omavalitsus üksusel esineb kahtlusi taotleja esitatud andmetes, on tal mõlema taotletava toetuse puhul õigus küsida täpsustavaid andmeid (toimetulekutoetuse taotluse korral HMS § 6, § 38 lg 3, sissetulekust sõltuva toetuse korral määruse nr 24 § 9 lg 2 p 2), mis on vajalikud tegelike sisstulekute ja kulutuste tuvastamiseks. Nõutud andmete, selgituste ja dokumentide esitamata jätmisel on haldusorganil õigus jätta taotlus läbivaatamata (HMS § 15 lg 2, SÜS § 3 lg 6, määrus nr 24 § 8 lg 4 p-d 1 ja 3).
24.Kaebuse asjaolude kohaselt esitas kaebaja sotsiaaltoetuste taotlused, millele lisas taotlustele eelnevatel kuudel kantude kulude kviitungid, eluasemekulude arved (elektriteenuse ja kommunaalkulude eest), töövõime hindamise ja töövõimetoetuse määramise otsused, kaebaja pereliikme puude tuvastamise otsuse, kaebaja ja tema pereliikme pangakontode väljavõtted ning selgitused eelnevatel kuudel vastustajal tekkinud küsimustele (kaebaja 11.12.2024 taotlus koos lisadega (dtl 184–213) ning 14.02.2025 taotlus koos lisadega (dtl 227–260)). Vastustaja on kohtule selgitanud, et kuigi kaebaja esitas juba vastused varasemate taotluste osas vastustaja poolt esitatud küsimustele, jäi vastustajale endiselt selgusetuks, kuidas toimub kaebaja perekonna igapäevane majandamine ja kuidas tehakse kulutusi esmavajaduste rahuldamiseks, s.o toit, riided, sidekulud, elekter, majapidamiskulud jms. Vastustajal ei olnud kaebaja taotluse läbivaatamise järel piisavat teavet kaebaja perekonna majandusliku toimetuleku ja abivajaduse hindamiseks, mistõttu tekkis vastusajal põhjendatud kahtlus kaebaja majandusliku seisundi vastavuses kaebaja esitatud väidetele. Kohtu hinnangul oli sellises olukorras põhjendatud vastustaja poolt kaebajale täiendavate küsimuste esitamine (18.12.2024 kiri (dtl 151–152), 21.01.2025 kiri (dtl 149–150)). Sealjuures leiab kohus, et vastustaja on asjakohaselt kaebajale selgitanud, et täiendavate küsimuste esitamine ja dokumentide nõudmine on vajalik kaebaja perekonna abivajaduse ja majandusliku toimetuleku terviklikuks hindamiseks. 12(17)
3-25-292
25.Kohtule nähtub, et vastustaja palus kaebajale edastatud kirjades edastada kõikide kaebaja ja tema pereliikmete pangakontode pangakinnitusega väljavõtted (18.12.2024 kirja (dtl 151–152) ja 21.01.2025 kirja (dtl 149–150) küsimus nr 1). Vastustaja küsis kaebajalt tema elukohaga seotud kulude kandmise asjaolusid, täpsustades, et kuna üürilepingu alusel on kaebaja elukoha üheks elanikuks ka S.T ning elukohta on registreeritud ka kaebajaga ja S.Tga seotud ettevõtted. Sellest tulenevalt soovis vastustaja teada, millises osas tasub S.T enda ja enda ettevõtete kasutuses olevate ruumide eest, miks ei osale S.T eluasemekulude jagamisel ning mida on kaebaja teinud, et nii S.Tga kui ka temaga seotud kaebaja elukohta registreeritud ettevõtetega eluasemekulusid jagada (18.12.2024 kirja ja 21.01.2025 kirja küsimused nr 2–3). Samuti palus vastustaja kaebajal täpsustada enda võlgnevustega seotud asjaolusid ning esitada asjakohased võlgnevusi tõendavad dokumendid (18.12.2024 kirja ja 21.01.2025 kirja küsimus nr 4). Kuna kaebaja on varasemalt väitnud, et ta käib tööl, siis paluti tal täpsustada ka töötamisega seotud asjaolusid, sh töötasu laekumisega seonduvat (18.12.2024 kirja ja 21.01.2025 kirja küsimus nr 5). Kaebaja väidetel on talle toeks tuttavad, lahked inimesed ja mittetulundusühingud, mistõttu küsis vastustaja kaebajalt, kas viimased aitavad ka rahaliselt (21.01.2025 kirja küsimus nr 6).
26.Kohus leiab, et kaebajale esitatud küsimused kaebaja majandusliku toimetuleku tervikliku hindamise eesmärgil ei olnud põhjendamatud ega asjakohatud, kuivõrd kõik esitatud küsimused aitavad reaalselt vastustajal hinnata kaebaja tegelikku majanduslikku olukorda. Sealjuures aitavad kõik vastustaja poolt esitatud küsimused toetuste taotluste menetlemisel hinnata kaebaja igapäevaelu kulutusi ja sissetulekuid, tema iseseisva toimetuleku ja kõrvaliselt saadava abi ulatust, mis on oluline teave nii toimetulekutoetuste kui ka linna eelarvest makstava universaaltoetuste puhul. Küsimused, mis puudutavad kaebaja eluasemekulude jagamist, on samuti asjakohased, kuna eluasemekulutusi arvestatakse toetuste määramisel ning vastustajal lasub kohustus välja selgitada asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Kuna vastustajal on tekkinud põhjendatud kahtlusi kaebaja esitatud andmete õigsuses ning vastustaja on viidanud ka kaebaja eluaseme kasutamisega seotud faktilistele asjaoludele, oli kohtu hinnangul põhjendatud ka S.T ja temaga seotud ettevõtetega eluasemekulude jagamise kohta täiendava teabe küsimine. Ka kaebaja võlgnevuste kohta teabe ja dokumentide küsimine oli asjakohane, kuna need annavad ülevaate kaebaja võimalikest majanduslikest raskustest ning sellist teavet arvestatakse mõlema sotsiaaltoetuse määramisel.
27.Kohus ei nõustu kaebaja väidetega, et vastustajal puudus õigus küsida täiendavat teavet ja dokumente, mida seaduses ei ole kindlapiiriliselt sätestatud, ning et vastustajal tulnuks teha sisuline otsus vastava taotluse menetlemisel kasutatavate andmekogudes saadavate andmete pinnalt. Mõlema toetuse taotlemise arvestamise aluseks on taotleja eelmisel kuul saadud netosissetulekud (SHS § 133 lg 1, SHS § 131 lg 2, määruse nr 26 § 14 lg-d 1 - 12), millest tehakse vajalikud mahaarvamised ning millest tulenevalt tuleb ka taotlejal toimetulekutoetuse taotlemisel esitada dokumendid, mis tema eelneva kuu sissetulekuid tõendavad (SHS § 132 lg 3, määruse nr 24 § 8 lg 1). Sealjuures küsis vastustaja andmeid, mille põhjal saanuks nt toimetulekutoetuse taotlust läbi vaadates hinnata, kas võimalikke kolmanda isiku poolt kantud kulusid saab arvestada kaebaja kantud kuludeks või pidada tema sissetulekuteks (SHS § 133 lg 3) või kas esineb aluseid toimetulekutoetuse vähendamiseks (SHS § 134 lg 4). Kuna mõlemat toetust määratakse vajaduspõhiselt, on abivajaduse ja selle ulatuse tõendamisel tõendamiskoormus taotlejal. Seetõttu on toetuste taotlejal kohustus esitada kõik vajalikud andmed ja tõendid, et vastustaja saaks taotleja abivajadusest ja selle ulatusest täieliku ülevaate.
28.Kui taotluse lahendamiseks vajalikud dokumendid on puudu või vajab mõni taotluses esitatud väide kontrollimist, lasub vastustajal kohustus selgitada välja taotluse lahendamiseks vajalikud asjaolud ning põhjendatud kahtluse korral on vastustajal õigus hüvitise saamise õiguse olemasolu või hüvitise ulatuse kohta kontrollida hüvitise taotlemise käigus esitatud andmete, dokumentide ja muude tõendite õigsust. Selline õigus ja kohustus tuleneb vastustajale toimetulekutoetuse taotluse läbivaatamisel SÜS § 30 lg-st 2 ja HMS §-st 6 ning sissetulekust sõltuva toetuse läbi vaatamisel määruse nr 24 § 9 lg-st 1 ja lg 2 p-dest 1 1 ja 2. Vastustajale ei tulene kehtivatest õigusaktidest piiranguid, millist teavet või dokumente tuleb kaebajalt täiendavalt nõuda, kuivõrd selles osas lasub vastustajal kaalutlusõigus, milline teave ja tõendid on taotluse lahendamisel ja asjaoludest 13(17)
3-25-292 lähtuvalt vajalikud. Kaebajal oli SÜS § 21 järgi kohustus esitada vastustajale kõik teadaolevad tõesed ja täielikud andmed, dokumendid ja muud tõendid, mis on vajalikud toimetulekutoetuse andmiseks olulise asjaolu väljaselgitamiseks. Kuna vastustaja on kohtule selgitanud, et kaebaja esitatud andmete õigsuses oli vastustajal põhjendatud kahtlus, soovis vastustaja saada täiendavat teavet ning dokumente, mis kaebaja väidete õigsust tõendaksid. Kohus leiab, et kuna vastustaja ei saanud kaebaja esitatud andmete pinnalt täielikku ülevaadet kaebaja majanduslikust olukorrast ja iseseisva toimetuleku ulatusest, siis oli täiendava teabe ja tõendite küsimine põhjendatud ja õiguspärane. Samuti olid vastustaja esitatud küsimused põhjendatud, lubatavad ja asjakohased ning võimaldasid vastustajal hinnata kaebaja majanduslikku toimetulekut.
29.Kohtule nähtub, et kaebaja esitas 2024. a detsembrikuu sotsiaaltoetuste taotluste menetluses vastustaja 18.12.2024 kirjale, millega paluti kaebajal esitada täiendavad teavet ja dokumente, täiendavad selgitused 06.01.2024 kirjaga (dtl 46). Viidatud kirjas selgitas kaebaja, et panga kinnitusega pangakontode väljavõtete esitamiseks puuduvad kaebajal rahalised vahendid (vastus vastustaja 18.12.2024 kirja küsimusele nr 1). Kaebaja märkis, et S.Tl ja tema ettevõttel ei ole ühtegi ruumi kaebaja kodus, sealjuures ei kasuta äriühing ruume. Kaebaja tõi välja, et tal on korteri eest võlgnevus ca 3500 eurot. Korteri omanik on välismaalane, mistõttu tal ei ole digiallkirja ning kaebajal puudub info, kas S.Tle on teatisi võlgnevuste kohta saadetud, soovi korral võib vastustaja seda infot Google-i otsingust leida (vastus 18.12.2024 kirja küsimusele nr 2). Lisaks tõi kaebaja välja, et temale teadaolevalt ei ole tal elukaaslast, kuid vastustaja võib sellekohast infot samuti Google-i otsingust otsida (vastus 18.12.2024 kirja küsimusele nr 3). Kaebaja esitas kohtutäituri väljavõtte enda võlgnevuste nimekirjast, küsides vastustajalt selliste andmete kogumise põhjuseid ja mida kaebaja kohta kogutud andmetega tehakse (vastus 18.12.2024 kirja küsimusele nr 4). Kaebaja märkis, et tal puudub töö ja töötasu laekumised, kaebaja on koolis praktikumis, ning ta saab selle eest stipendiumit (vastus 18.12.2024 kirja küsimusele nr 5). Vastustaja leidis, et kaebaja ei ole temalt nõutud teavet, st ei ole vastanud temale esitatud küsimustele, ega dokumente esitanud. Vastustaja tõi 14.01.2025 kirjas (dtl 50–52) välja, et kaebaja ei ole esitanud temalt 18.12.2024 kirja punktis 1 palutud pangakonto väljavõtteid, samuti ei ole kaebaja vastanud asjakohaselt punktis 2 esitatud küsimustele ega esitanud palutud dokumenti. Kaebaja ei ole asjakohaselt vastanud ka punktis 3 ja 5 esitatud küsimustele ega esitanud punktis 4 palutud dokumente.
30.Kaebaja esitas 2025. a jaanuarikuu sotsiaaltoetuste taotluste menetluses vastustaja 21.01.2025 kirjale, millega paluti kaebajal esitada täiendavad teavet ja dokumente, selgitused ja dokumendid 23.01.2025 kirjaga (dtl 265–273), 24.01.2025 kirjaga (dtl 274–278) ja 28.01.2025 kirjadega (dtl 279–395). Viidatud kirjadega edastas kaebaja temalt nõutud pangakontode väljavõtted (vastus vastustaja 21.01.2025 kirja küsimusele nr 1). Samuti selgitas kaebaja, et S.Tl ja tema ettevõttel ei ole ühtegi ruumi kaebaja kodus, sealjuures ei kasuta äriühing ruume. Kaebaja tõi välja, et tal on korteri eest võlgnevus ca 3500 eurot. Korteri omanik on välismaalane, mistõttu tal ei ole digiallkirja ning kaebajal puudub info, kas S.Tle on teatisi võlgnevuste kohta saadetud (vastus 21.01.2025 kirja küsimusele nr 2). Kaebaja soovis vastustajalt teada, millisel alusel peaks isik, kes kaebaja elukohas ei ela, maksma kaebaja ja tema pereliikme eest üüri (vastus 21.01.2025 kirja küsimusele nr 3). Kaebaja esitas täituri väljavõtte võlgnevustest ning soovis teada, miks vastustaja sellist infot kogub (vastus 21.01.2025 kirja küsimusele nr 4). Kaebaja selgitas, et tal puudub töö ja töötasu laekumised, kaebaja on koolis praktikumis ning ta saab selle eest stipendiumit (vastus 21.01.2025 kirja küsimusele nr 5). Lisaks märkis kaebaja, et rahaliselt ei aita teda keegi (vastus 21.01.2025 kirja küsimusele nr 6). Vastustaja tõi 13.02.2025 kirjas (dtl 120–122) välja, et kaebaja on esitanud 21.01.2025 kirja punktis 1 palutud dokumendid ning punktis 6 esitatud küsimusele on kaebaja vastanud. Samas ei ole kaebaja 21.01.2025 kirja punktis 2 esitatud küsimusele asjakohaselt vastanud ega esitanud nõutud dokumente ning kaebaja esitatud täitmisteated ei anna alust veendumuseks, et kaebajal puuduvad seosed S.Tga. Kaebaja ei vastanud asjakohaselt ka punktis 3 ja punktis 5 esitatud küsimustele ning on valikuliselt esitanud punktis 4 palutud dokumente.
31.Kohus leiab, et vastustaja on põhjendatult leidnud, et kaebaja ei ole esitanud 2024. a detsembrikuu ja 2025. a jaanuarikuu sotsiaaltoetuste taotluste menetluse käigus kogu nõutud 14(17)
3-25-292 teavet ja dokumente, mis olid tema taotluste menetlemiseks vajalikud. Vastustaja on kohtumenetluses selgitanud, et ehkki kaebaja on esitanud koos taotlustega ka endapoolsed lisaselgitused, jäi vastustajale kokkuvõtvalt endiselt selgusetuks, kuidas toimub kaebaja perekonna igapäevane majandamine ja kuidas tehakse kulutusi esmavajaduste rahuldamiseks. Kohus nõustub vastustaja selgitusega ning leiab, et kaebaja esitatud selgitused ja dokumendid ei anna täielikku ülevaadet kaebaja majanduslikust olukorrast ning on kohati vastuolulised. Sealjuures on kaebaja esitanud enda arvamuse elatise nõudes kohtusse pöördumise osas, kuid kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja ei ole esitanud konkreetseid fakte, mis kinnitaksid läbirääkimiste ebaõnnestumist kohtuväliselt või seda, et lapse isa vastu ei ole võimalik elatise nõuet esitada. Samas ei pruugi kaebaja väited elatise nõude esitamise osas vastata ka tegelikkusele, arvestades, et vastustaja on kohtule välja toonud, et avaliku Äriregistri andmete kohaselt on lapse isa asutanud lähiaastatel kaks ettevõtet. Kaebaja ei ole selgitanud, milliseid pingutusi on kaebaja teinud eluasemekulude jagamises S.Tga ja temaga seotud ettevõtetega ning kaebaja on eitanud seoseid S.T ja temaga seotud ettevõtetega ja nende asumisest kaebaja elukoha aadressil. Samas on vastustaja kohtule veenvalt põhjendanud selliste seoste olemasolust, mistõttu nõustub kohus vastustaja üldise järeldusega, et S.T elamine kuskil mujal kui kaebaja elukohas on tõendamata. Esmane vastutus sotsiaalsete riskidega lasub toetuse taotlejal, mistõttu on kaebajal avalikest ressurssidest jagatavate toetuste taotlemisel ka vastutus tagada, et on teinud kõik endast mõistlikult võimaliku oma pere majandusliku olukorra parandamiseks. Seda toetab ka SHS § 134 lg 4, mis sätestab kohaliku omavalitsuse diskretsiooniõiguse toimetulekutoetuse vähendamiseks või sootuks määramata jätmiseks. Lisaks leiab kohus, et vastustaja on põhjendatult leidnud, et kaebaja esitatud vastustest ja dokumentidest ei selgu kaebaja täielik kohustuste koosseis.
32.Kaebaja väited, et vastustaja edastatud kirjadest ei ole võimalik üheselt aru saada, millise teabe või dokumentide puudumine oli kaebaja taotluste läbi vaatamata jätmise aluseks, on kohtu hinnangul põhjendamatud. Vastustaja on kaebajale selgitanud temalt esitatud küsimuste ja dokumentide vajalikkust ning põhjendanud toetuste läbi vaatamata jätmise otsustustes, millised dokumendid ja millise teabe luges vastustaja esitatuks asjakohaselt ja millised mitte. Kohus nõustub vastustaja järeldustega, et kaebaja ei ole vastustaja kõikidele küsimustele ammendavalt vastanud ega kaebaja ole sellest tulenevalt andnud ka terviklikku ülevaadet oma perekonna majanduslikust seisust. Kaebaja esitas vastustajale teavet ja dokumente valikuliselt, mistõttu ei olnud vastustajal võimalik hinnata kaebaja majanduslikku toimetulekut ning tema väidete õigsuses esines jätkuvalt kahtlusi. Sellises olukorras, kus kaebajale anti nõuetekohaselt võimalus oma majandusliku olukorra kohta asjaolusid selgitada ja tõendada, kuid kaebaja ei esita täielikku vastuseid, on kaebaja taotluste läbi vaatamata jätmine lubatav ja õiguspärane.
33.Kaebaja leiab, et vastustaja oleks pidanud tegema asjas sisulise otsuse, mitte jätma taotlust läbi vaatamata. Kaebaja leiab, et kuna tema taotluste läbi vaatamata jätmine oli õigusvastane, siis on vastustaja olnud ka tema taotluste sisulisel lahendamisel ka õigusvastases viivituses. Kohus kaebaja seisukohti ei jaga. Nii toimetulekutoetuse kui ka sissetulekust sõltuva toetuse määramiseks on kehtestatud tähtaeg, mille jooksul tuleb toetus määrata või sisuline otsus teha. Toimetulekutoetuse puhul on selleks ette nähtud viis tööpäeva (SHS § 134 lg 2) ning sissetulekust sõltuva universaaltoetuse puhul kümme tööpäeva (määruse nr 26 § 3 lg 2). Mõlemal juhul hakkab aga vastav tähtaeg kulgema alates kõikide nõutud dokumentide või kogu teabe esitamiseks määratud tähtpäevast arvates. Käesoleval juhul nähtub kohtule esitatud asjaoludest, et 2024. a detsembrikuu eest toetuste taotluse osas, mille kaebaja esitas 11.12.2024, anti kaebajale vastustaja 18.12.2024 kirjaga kümne tööpäevane tähtaeg vastustajale vastamiseks ning viidatud kiri toimetati kaebajale postitöötaja vahendusel kätte 19.12.2024, seega saabus kaebajal täiendava teabe esitamise tähtaeg 08.01.2025 (arvestades, et sellesse ajavahemikku jäid ka riiklikud pühad). Vastustaja jättis aga kaebaja 2024. a detsembrikuu taotlused läbi vaatamata 14.01.2025 kirjaga, mistõttu ei olnud vastustaja taotluse lahendamisega viivituses. 2025. a jaanuarikuu taotluste osas, mille kaebaja esitas 14.01.2025, andis vastustaja 21.01.2025 kirjaga kaebajale samuti kümne tööpäevase tähtaja täiendava teabe ja dokumentide esitamiseks ning kaebaja sai kirja postitöötaja vahendusel kätte 23.01.2025, seega saabus kaebajal vastamise tähtaeg 06.02.2025. Vastustaja jättis kaebaja 2025. a jaanuarikuu toetuste taotlused läbi vaatamata 13.02.2025 kirjaga, mistõttu ei 15(17)
3-25-292 olnud vastustaja taotluse lahendamisega viivituses. Vastustaja on andnud kaebajale võimalusi taotlustes esinevate puuduste kõrvaldamiseks ning oodanud ära ka kaebajale määratud tähtaja saabumise, et kaebaja saaks talle määratud tähtajaks enda vastused esitada. Vastustaja on selgitanud, millist teavet ja miks kaebajalt nõutakse ning vastustajal puudub kohustus anda kaebajale korduvaid võimalusi puuduste kõrvaldamiseks.
34.Olukorras, kus kaebaja ei ole vastustaja küsimustele asjakohaselt vastanud ja jättis nõutavad dokumendid esitamata, olid täidetud tema taotluste läbi vaatamata jätmise eeldused (HMS § 15 lg 2, määruse 24 § 8 lg 4). Toimetulekutoetuse andmise keeldumise aluseks saab olla see, kui kaebaja majanduslik olukord ammendavalt esitatud andmete alusel ei vasta SHS §133 lõike 1 nõuetele. Kui kaebaja ei ole kõiki enda sissetulekut kirjeldavaid andmeid esitanud, ei saa vastustaja selle eelduse täidetust kontrollida ning tema taotluste läbi vaatamata jätmine on sellisel juhul põhjendatud. Ka määrus nr 24 § 10 sätestab abi andmisest keeldumise alused, nt esineb vastustajal õigus abi andmisest keelduda, kui inimene keeldub mõjuva põhjuseta abivajaduse hindamisest ja/või koostööst, sealhulgas kodukülastusest ja/või lisateabe esitamisest (määruse nr 24 § 10 lg 3 p 3). Määruses nr 24 toodud keeldumise alus annab haldusorganile kaalutlusõiguse selle osas, kas teha keelduv otsus. Viidatud säte aga eeldab vastustaja kaalutlusõigust ning hinnangut sellele, kas taotleja esitatud teabe alusel on võimalik kontrollida tema abivajaduse ulatust ja kas esitatud teavet saab lugeda piisavaks sisulise otsuse tegemiseks. Praegusel juhul on vastustaja leidnud, et kaebaja ei ole esitanud täielikke andmeid enda majandusliku toimetuleku kohta ning tema esitatud andmete õigsuses esineb kahtlus. Seega ei saanud vastustaja kaebaja taotluste osas teha sisulisi keelduvaid otsuseid, sest kaebaja majanduslikku toimetulekut ei olnud võimalik terviklikult hinnata, mistõttu kaebaja taotluste läbi vaatamata jätmine oli õiguspärane. Sealjuures kaebaja taotluste läbi vaatamata jätmiseks annavad vastustajale õiguse HMS § 15 lg 2, SÜS § 3 lg 6, määrus nr 24 § 8 lg 4 p-d 1 ja 3.
35.Kaebaja on seisukohal, et vastustaja kogus kaebaja isikuandmeid õigusvastaselt, kogudes andmeid, mis ei ole taotluse lahendamiseks vajalikud. Kaebaja leiab, et vastustaja on rikkunud IKÜM artikleid 5, 6, 13, 14, 17. Kaebaja taotleb IKÜM sätete rikkumise tuvastamist, vastustaja kohustamist lõpetama õigusvastane isikuandmete kogumine ja töötlemine ning vastustaja kohustamist kustutama õigusvastaselt kogutud isikuandmed.
36.Kohus märgib, et nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebaja esitatud isikuandmete töötlemist puudutav õigusvastuse tuvastamine ei ole käesoleval juhul lubatav ning kaebajal puudub selles osas kaebeõigus. HMS § 7 lg 4 sätestab, et haldusmenetluses tuleb järgida IKÜM ja isikuandmete kaitse seadusest tulenevat isikuandmete töötlemise korda, arvestades seaduses sätestatud erisusi. Viidatud paragrahvi lg 5 näeb ette, et haldusorgan võib haldusmenetluses haldusakti andmise, toimingu tegemise või halduslepingu sõlmimise eesmärgil töödelda isikuandmeid menetletavas asjas vajalike asjaolude kohta, kui seadusega või selle alusel antud õigusaktidega ei ole ette nähtud teisiti. HMS § 36 lg 1 p 11 sätestab, et haldusorgan selgitab menetlusosalisele või taotluse esitamist kaaluvale isikule nende soovil, millised on haldusmenetluses töödeldavad isikuandmed ning andmesubjekti õigused. Käesoleva juhul on kaebaja isikuandmeid töödeldud tema taotluse läbi vaatamise eesmärgil haldusmenetluses. HKMS § 45 lg 3 sätestab, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise (vt Tallinna Ringkonnakohtu 17.06.2025 määrus nr 3-25-829, p 14). HKMS § 45 lg 3 eeldused menetlustoimingu eraldi vaidlustamiseks pole siinses asjas täidetud, sest kaebaja soovib praeguses asjas kaitset oma menetluslikele õigustele. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et vastustaja talle määratud uurimiskohustust avalikest ressurssidest jagatavate toetuste taotluste menetluses ei rakendaks olukorras, kus vastustajal ei ole võimalik kaebaja taotluste osas ebatäieliku teabe pinnalt sisulist otsust teha. Selliselt käitudes kahjustaks vastustaja kaebaja huve ja rikuks uurimiskohustust.
37.Kohus leidis käesolevas otsuses, et vastustajal oli õigus kaebajalt täiendavaid andmeid koguda, kuna vastustajal ei olnud kaebaja taotlustele esitatud andmete alusel võimalik terviklikult 16(17)
3-25-292 hinnata kaebaja majanduslikku toimetulekut, mis on aga kaebaja taotletud toetuste esmaseks eelduseks. Vastustaja on kogunud kaebaja isikuandmeid kaebaja toetusvajaduse hindamiseks ja kaebaja taotluste menetlemiseks, sh lasus vastustajal selleks õiguslik alus (HMS § 6, SHS § 15 lg 1, § 14 lg 2, määruse nr 24 § 9 lg 1) ning vastustaja on kaebajat tema isikuandmete töötlemise õiguslikest alustest ka korduvalt teavitanud (vastustaja 18.12.2024, 14.01.2025, 21.01.2025 ja 13.02.2025 kiri). Samuti on kaebaja isikuandmete töötlemine vajalik kaebajale taotluse läbivaatamisel ja selle tulemusena kaebajale toetuse määramisel või selle andmisest keeldumisel, mistõttu on kaebaja andmete töötlemine vajalik vastustaja kui vastustava töötleja avaliku võimu teostamiseks. Andmed, mille kogumise ja säilitamise üle on vaidlus, on kaebaja ise vastustajale esitanud, seega ei saa kaebaja olla teadmatuses, milliseid tema isikuandmeid töödeldakse ning kaebajal on kontroll selle üle, milliseid andmeid ta esitab. IKÜM art 13 lg 4 sätestab, et lõikeid 1, 2 ja 3 ei kohaldata, kui ja sel määral mil andmesubjektil on see teave juba olemas. Asjaolu, et kaebaja ei ole rahul temalt isiklike küsimuste esitamisega, ei muuda kaebaja isikuandmete töötlemist õigusvastaseks, kuna kaebajalt küsitud teave ja dokumendid olid vajalikud tema taotluste menetlemiseks. Neil põhjustel leiab kohus, et kaebaja andmete töötlemine toetuste taotlemise menetlustes on toimunud IKÜM ja HMS sätestatud nõudeid järgides. Kohtule ei nähtu kaebaja poolt viidatud sätete rikkumisi kaebaja andmete kogumisel.
38.Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et vastustaja jättis kaebaja 2024. a detsembrikuu sotsiaaltoetuste taotlused 14.01.2025 kirjaga nr 5-8/24/1984-4 ja 2025. a jaanuarikuu sotsiaaltoetuste taotlused 13.02.2025 kirjaga nr 5-8/78-7 õiguspäraselt läbi vaatamata. Sellest tulenevalt ei kuulu kaebaja kohustamisnõue tema taotluste uueks läbivaatamiseks rahuldamisele. Samuti leiab kohus, et kaebaja taotluste menetlemisel on vastustaja kaebaja isikuandmeid töödelnud õiguspäraselt, lähtudes asjaomastest õigusaktides sätestatud nõuetele, mistõttu jätab kohus kaebaja IKÜM sätete rikkumist puudutava tuvastamiskaebuse rahuldamata. Kuna vastustaja ei ole kaebaja isikuandmete töötlemist puudutavas osas õigusrikkumises, siis puudub alus kaebaja kohustamisnõuete – lõpetama õigusvastaselt kogutud andmete töötlemine ja kustutama õigusvastaselt kogutud andmed – rahuldamiseks.
39.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata. Menetluskulud
40.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja on palunud jätta menetluskulud kaebaja kanda, ent ei ole kohtule esitanud enda menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtule nähtub, et vastustaja esindanud ennast ilma välise õigusabi kasutamiseta, mistõttu ei saa vastustajal menetluskulusid olla tekkinud. Seega jäävad menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). Muud menetluslikud küsimused
41.Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuse kaebaja ja temaga seotud füüsiliste isikute nimed (S.T) ning kaebajaga seotud kohtuasjade numbrid (x-xx-xxxx, q-qq-qqqq, y-yy-yyyy) tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik
17(17)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.