OSAÜHINGU CAPITAL KINNISVARA kaebus Maksu-ja Tolliameti 12.12.2024 maksuotsuse nr 12-2-3/063997-7 ja 30.01.2025 vaideotsuse nr 6-1/5722-3 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – OSAÜHING CAPITAL KINNISVARA
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Jaanek Lips
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 12.01.2026, mis on puhkepäevale langevalet tähtpäevale järgnev esimene tööpäev. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 26.04.2024 korralduse nr 12.2-3/063997-1 alusel OSAÜHINGU CAPITAL KINNISVARA (edaspidi OÜ Capital Kinnisvara või kaebaja) tulumaksu (ettevõtlusega mitteseotud kuludelt) arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel 2023 oktoober, november ja detsember.
2.MTA koostas 12.11.2024 kontrolliakti, milles asus seisukohale, et Capital Kinnisvara OÜ ei ole tasunud tulumaksu ettevõtluseha mitteseotud kuludelt perioodil 2023 oktoober, november ning detsember (k.a). MTA tuvastas, et äriühing on teinud oma arvelduskontolt väljamakseid (sh sularaha väljamakseid) seotud isiku, Overtime OÜ eest. Kokku on äriühing
3-25-521 kontrolliperioodil pangakontolt teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid summas 84 316,68 eurot, ja samas on jätnud nimetatud summalt deklareerimata erijuhtude tulumaksu. OSAÜHING CAPITAL KINNISVARA kontrolliaktile eriarvamust ja vastuväiteid ei esitanud.
3.MTA koostas 12.12.2014 e maksuotsuse nr 12-2-3/063997-7, millega kohustas kaebajat tasuma täiendavalt tulumaksu 21 079,18 eurot.
4.OSAÜHING CAPITAL KINNISVARA esitas MTA-le vaide paludes 12.12.2014 maksuotsuse nr 12-2-3/063997-7 täies ulatuses tühistada ja viia läbi täiendav maksumenetlus ja koguda täiendavad tõendid, mis vähendavad/likvideerivad ettevõtte maksukohustuse. MTA jättis 31.01.2025 otsusega vaide täies ulatuses rahuldamata.
5.OSAÜHING CAPITAL KINNISVARA esitas 04.03.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu-ja Tolliameti 12.12.2024 maksuotsuse nr 12-2-3/063997-7 ja 30.01.2025 vaideotsuse nr 6-1/5722-3 tühistamiseks ühes esialgse õiguskaitse taotlusega.
6.Kohus jättis 06.03.2025 kaebuse käiguta kuna kaebaja ei olnud tasunud nõuetekohast riigilõivu. Esialgse õiguskaitse taotluse jättis kohus sama määrusega rahuldamata. Määrus on jõustunud.
7.Kaebaja tasus täiendava riigilõivu ning kohus võttis 13.12.2024 määrusega kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks MTA.
8.MTA esitas kaebusele vastuse ja maksumenetluse materjalid 09.05.2025
9.Kohus määras 16.10.2025 määrusega asja läbi vaatamisele kirjalikus menetluses.
10.Kaebaja esitas täiendavad seisukohad 24.10.2025
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
11.Kaebaja taotleb vaidlustatud maksuotsuse ja vaideotsuse tühistamist järgmistel põhjustel:
12.Kaebuse esitaja vaidlustab nii vaideotsuse kui ka maksuotsuse tervikuna. MTA tegi 12.12.2024 maksuotsuse nr 12.2-3/063997-7 (edaspidi maksuotsus), millega kohustas tasuma maksusumma 21 079,18 eurot. Tasumisele kuuluva maksusumma määramist põhjendas maksuhaldur kontrollimisel selgunud asjaoluga, et Osaühing Capital Kinnisvara on kontrollitavatel perioodidel teinud pangakontolt ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid kokku summas 84 316,68 eurot, mille on jätnud deklareerimata ja tulumaksu tasumata.
13.Maksuhaldur luges vaide esitaja ettevõtlusega mitteseotud kuludeks X. X.le tehtud väljamaksed summas 50 000 eurot, väljamaksed sõidu- ja majutuskulude katteks Overtime OÜ nimel kokku summas 8137,90 eurot, väljamaksed transpordivahendite kulude katteks Overtime OÜ nimel kokku summas 24 178,78 eurot ja väljavõetud sularaha summas 2000 eurot.
14.Lugedes vaidlustatud MTA vaideotsust, siis selgub, et kogu otsustus baseerub ametniku uskumustel, sest mistahes menetlusse kaasatud isiku selgitusi ei ole maksuametnik pidanud usutavaks ja ametnik on teinud järeldusi meelevaldselt. Asjas kogutud faktid ja tõendid on jäetud lihtsalt tähelepanuta ja asjas analüüsimata.
15.Tegelikkuses aga ei ole MTA tuvastanud tehtud tehingute tegelikku sisu vaid on asunud pelgalt seisukohale, et tegemist on lihtsalt kahe ettevõtte vahel rahade liigutamistega. Selline maksumenetluses tehtud absurdne järeldus viitab ilmselgele puudulikule menetlusele, sest maksustamisele eelnevalt tuleb üheselt tuvastada, millised tehingud on tehtud ja seejärel on võimalik hinnata, kas kulutused, mis on nimetatud kontrollaktis, on seotud ettevõtlusega või mitte.
2(6)
3-25-521
16.Kaebuse esitaja jääb vaidemenetluses esitatud vaides toodud kõikide argumentide juurde ja leiab, et kohtul tuleks kontrollida kaebuse lahendamisel maksumenetluses kogud tõendeid ja hinnata, kas MTA on määranud isikule maksumenetluses õige kohustuse või mitte.
17.Kaebuse esitaja on seisukohal, et kogu vaidemenetlus on läbi viidud ebaefektiivselt ning maksumenetluse minetused alates keelebarjäärist (sellega mittearvestamine) kuni kaebaja selgituste arvestamata jätmisest on tinginud asjas puuduliku menetluse ja asjas vale maksuotsuse tegemise ja hiljem vale vaideotsuse tegemise. Vastustaja seisukohad
18.Vastustaja leiab, et vaidlustatud maksuotsus ja vaideotsus on õiguspärased. Kaebuse väited ei anna alust kaebuse rahuldamiseks.
19.Maksuotsust puudutavad etteheited ei ole sisukad ega veenvad MTA on 30.01.2025 vaideotsusega vaides esitatud väited kummutanud. Seega ei nõustu vastustaja kaebuse üldsõnaliste etteheidetega, et maksuotsuses on analüüsitud fakte ja tõendeid ebapiisavalt. Asjaolu, et kaebaja ei kasutanud võimalust kontrolliaktile eriarvamuse esitamiseks ei tähenda, et MTA on kogutud faktid tähelepanuta või analüüsimata jätnud. Samuti ei saa pidada tõsiseltvõetavaks kaebuses tehtavat kriitikat audiitori uskumuse ja meelevaldsete hinnangute aadressil olukorras, kus asjas kogutud tõendeid on hinnatud igakülgselt ja vastastikuses seoses.
20.Kaebaja ei täitnud piisavalt oma kaasitamiskohustust. Kaebuses esitatud avaldustest nähtub, et kaebajal puudub ülevaade ka kontrolli materjalidest, millest vastustaja järeldab, et kaebaja on üleliigselt kriitiline olukorras, kus ta ei ole maksumenetluse materjalide ja ilmselt ka kontrollaktiga sisuliselt tutvunud. Vastustaja on veendunud, et kaebaja liialdab oma kriitilistes etteheidetes MTA aadressil.
21.Lühidalt seisneb vaidlus kaebaja pangakonto kaudu tehtud ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetes (vt kontrolliakti (KA) p 1.1.2 lk 2-4) kokku 84 316,687 euro ulatuses. Need on kaebaja kinnitusel seotud Overtime OÜ kohustuste täitmisega ja kaebaja arvates seotud tema ettevõtlusega. MTA on neile kontrollaktis (vt KA p-d 1.1.2.1-1.1.3) andnud tõendikogumis vastupidise hinnangu. Väljamaksed X. X.le (50 000 eurot), Overtime OÜ sõidu- ja majutuskulude (8 137,90 eurot) ning transpordivahendite kulude (24 178,78 eurot) eest ei ole kaebaja ettevõtlusega seotud kulud. Kaebaja ja Overtime OÜ on seotud isikud (vt KA p-d 1.1.2.1), kus mõlema äriühingu juhatuse liikmeks on Q. E., s.h tegeleb ta ainuisikuliselt OÜ Capital Kinnisvara juhtimise, lepingute sõlmimise ja pangaülekannete tegemisega selle eest raha saamata. Kaebaja teine juhatuse liige X. X. seevastu on Q. E.i seletuse kohaselt lihtsalt juhatuse liige, kes ei tegele millegi konkreetsega. Samas on X. X. töötamise registrisse kantud töölepingulise töötajana alates 17.08.2017 ja kaebaja on X. X.le teinud 2023. a töötasu väljamakseid 1913 eurot kuus. Abikaasad Q. E. ja X. X. olid Overtime OÜ juhatuse liikmed kuni 08.08.2023 ja et ajavahemikul 08.08.2023 kuni 15.03.2024 oli Overtime OÜ juhatuse liikmeks kaebaja juhtaja poeg O. L. ja alates 15.03.2024 taas Q. E..
22.Vastustaja hinnangul ei ole alust kaebaja kriitikal justkui MTA ei olevat kaebaja tehinguid vaadelnud nii nagu neid on tehtud või et otsuse tegemisel ei olevat arvestatud kõiki asjassepuutuvaid tõendeid. MTA ei ole asjaolusid hinnanud ainuüksi tehingupoolte seotusest lähtuvalt vaid tõendikogumis. Koostoimes mõjutas kaebaja maksukohustust peaasjalikult menetluse käigus selgunud fakt, et kontrollitud tehingute kohta puudusid kaebajal dokumentaalsed tõendid, millest saanuks järeldada, et kaebaja pangakontolt tehtud väljamaksed on seotud kaebaja ettevõtlusega.
23.Kaebaja on oma kaasaaitamiskohustust (MKS § 56) rikkunud (vt KA p 1.1.2.2), teavet esitati MTA-le valikuliselt (03.09.2024 nõutud dokumente ei esitatud) varjamaks kaebaja majanduskäibest kõrvaldatud vahendeid (vt KA lk 4). Kaebaja raamatupidamine oli ebausaldusväärne ja ei taganud objektiivset võrreldavat informatsiooni. 3(6)
3-25-521
24.Kaebaja tegi väidatava laenu tagasimakseid X. X.le Overtime OÜ eest 50 000 euro ulatuses, kuid ei tõendanud väljamaksete seotust kaebaja ettevõtlusega ega esitanud väljamakse aluseks olevaid nõuetele vastavaid algdokumente. Kaebaja maksumenetluse ajal laenulepinguid ei esitanud, Puudu on mistahes dokumentaalsed tõendid nõude loovutamise ja/või laenutehingute osas, koos kaebaja usaldusväärsete selgitustega tehingu asjaolude kohta. Q. E.i seletuse kohaselt puudus Overtime OÜ-l ettevõtlus Eestis alates jaanuarist 2019, kui müüdi viimane korteriomand. Detsembris 2020 ja jaanuaris 2021 soetas Overtime OÜ 3 jahti kokku 880 000 euro eest, mida rahastas kaebaja. Q. E. esitas küll MTA nõudmisel jahtide võõrkeelsed ostumüügilepingud kuid keeldus nende tõlkimisest põhjusel, et tegemist ei ole kaebaja dokumentidega. Kaebaja ei ole samas eitanud, et tema poolt Overtime OÜ rahaliste kohustuste kandmist ei reguleeri ükski leping ega kirjalik kokkulepe väites, et Q. E.il, kui mõlema äriühingu juhatuse liikmel ei ole võimalik iseendaga selliseid kokkuleppeid vormistada.
25.Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja esindaja väide tõsiseltvõetav. Tegemist on siiski iseseisvate juriidiliste isikutega sõltumata sellest, et Q. E. on mõlema äriühingu juhatuse liige. See tähendab, et kui kaebaja võttis enda kanda Overtime OÜ rahalised kohustused, pidi see kaebaja raamatupidamises kajastuma vastavas summas nõudena Overtime OÜ vastu. Kaebaja puhul seda täheldada ei saanud. Maksumenetluses esitatud kaebaja käibeandmikud kajastasid küll nõudeid Q. E.i ja X. X. vastu, kuid mitte Overtime OÜ vastu. Samuti ei kajastu kaebaja 2023. a. kohta esitatud majandusaasta aruandes nõue Overtime OÜ vastu. Sisulist tähendust ei oma ka kaebaja väide, et väidetava krediidiliini avamine oli vajalik põhjusel, et Overtime OÜ pangakonto suleti ja uute kontode avamine oli võimatu. Tegelik põhjus näib vastustaja hinnangul olevat selles, et pangad ei pidanud Overtime OÜ ärimudelit krediidiasutuste riskiprofiilile vastavaks. Ilmselt seetõttu keelduti konto avamisest. Seega laenusuhte olemasolu kaebaja ja Overtime OÜ vahel ei ole tõendamist leidnud ning tegemist on pelgalt rahade liigutamisega, millel puudub majanduslik sisu. Rahaliste vahendite lihtsamat kõrvaldamist kaebaja majanduskäibest on võimaldanud Q. E.i seotus ja kontroll mõlema äriühingu üle, mis viitas tema eesmärgistatud tegevusele.
26.Q. E. võis küll tegutseda Overtime OÜ esindajana suulise volituse alusel ajal, mil ta ei olnud Overtime OÜ juhatuse liige, kuid kui Q. E. tõepoolest Overtime OÜ-d esindas ja sellega seoses Overtime OÜ huvides välislähetustes viibis, tähendas see siiski, et tegemist oli Overtime OÜ ettevõtlusega seotud kuludega, mitte kaebaja ettevõtlusega seotud kuludega.
27.Kaebaja veendumus lähtub ainult tehingu toimumise faktist ja ignoreerib asjaolu, et tegemist ei ole samastatavate maksukohustuslastega, kelle rahakotid on kaebaja ilmselt sassi ajanud. MTA hinnangute põhjendatust toetab ka asjaolu, et kõikide kulutuste aluseks olevad arved (vt dtl 227-336) on väljastatud Overtime OÜ nimele, mitte kaebajale. Sama kehtib ka jahtide remondi eest tasutud arvete kohta (vt dtl 213-219). Kaebaja küll rõhub asjaolule, et jahi müügist laekunud ettemaksu 47 000 eruot pidi kaebaja kandma X. X.le põhjusel, et see summa kuulus Overtime OÜ-le, kellel olevat olnud kohustus tagastada see summa X. X.le, kuid kaebaja avaldused on ka siin vastuolulised. Täpsemalt kaebaja poolt MTA-le esitatud versiooni kohaselt andis hoopis kaebaja Overtime OÜ-le laenu jahtide soetamiseks. Järelikult oli Overtime OÜ-l kohustus hoopis kaebajale raha tagastamiseks. Seega on kaebaja vastuväited otseses vastuolus maksumenetluse ajal antud seletustega ning ka osade vaide väidetega.
28.Kui kaebaja soovib väita, et ta pani pangakontolt väljavõetud raha kassasse, siis tuli tal see ka nõuetekohaselt dokumenteerida hiljemalt raha kassasse jõudmise kuul. Tagantjärele dokumentide koostamine annab aluse pidada neid ebausaldusväärseteks ja seda eriti olukorras, kus ka tõendikogumis võib kaebaja maksekäitumist pidada taotluslikult ebaausaks.
29.Nõustuda ei saa ka kaebaja etteheitega, et MTA ei kasutanud võimalusi selgitada välja kaebaja maksukohustust vähendavaid asjaolusid olukorras, kus kaebaja on MTA-le sisuliselt vastu töötanud ega ole maksumenetlusele igakülgselt kaasa aidanud. 4(6)
3-25-521
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
30.Leian, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. MTA on maksumenetlust läbi viinud asjakohaste menetlusnormide kohaselt, vaidlustatud haldusakte piisavalt põhjendanud ning materiaalõigust õigesti kohaldanud.
31.Minu hinnangul on MTA maksuotsusele eelnenud kontrolliaktis (dtl 56-72), maksu- ja vaideotsuses (dtl 9-16 ja 16-23) ning ka kohtule esitatud vastuses kaebusele (dtl 47-54) asjakohaselt põhjendanud kaebajale täiendava tulumaksukohustuse määramist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 165 lg-st 2 tulenevalt ei pea ma vajalikuks maksu- ja vaideotsuse põhistusi korrata ja nõustun nendega.
32.Siinses asjas on maksuotsusega maksusumma määramise õiguslikuks aluseks tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 1 ja lg 2 p 3, mille kohaselt tekib residendist juriidilisel isikul tulumaksukohustus väljamaksetelt, mille kohta tal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. MTA on maksumenetluse käigus tuvastanud, et kaebaja on teinud oma arvelduskontolt LHV pangas ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid kokku 84 316,687 euro ulatuses (väljamaksed on täpsemalt kajastatud KA lk 2-3 tabelis 1 (dtl 59-60). Vaidlust ei ole selles, et need väljamaksed on tehtud kaebajaga seotud teise äriühingu - Overtime OÜ - kohustuste täitmisega seoses. Neid kulusid ei saa lugeda seega kaebaja ettevõtlusega seotud kuludeks, sest Eestis kehtiva tulumaksusüsteemi kohaselt tuleb residendist juriidilisel isikul tasuda tulumaksu kõikidelt kuludelt ja väljamaksetelt, mis ei ole seotud tema ettevõtlusega (TuMS § 51 lg 1 ja § 52 lg 2). Väljamakse seotust konkreetse juriidilise isiku ettevõtlusega saab tõendada kohase raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõutele vastava algdokumendiga. Kaebaja raamatupidamises selliseid dokumente ei kajastunud, sest kaebaja poolt maksumenetluse käigus esitatud arved (dtl 227-336 ja 213-219) on väljastatud Overtime OÜ nimele, mitte kaebajale. Ka X. X.le tehtud väljamaksete puhul on kaebaja selgituste kohaselt tegemist laenu tagasimaksega, mis X. X. on andnud Overtime OÜle, mitte kaebajale (vt KA p 1.1.2.3.1). Teise juriidilise isiku kulutuste eest tasumist ei saa pidada kaebaja ettevõtlusega seotud kuludeks. Kaebaja ei ole maksumenetluse käigus esitanud dokumente, millest nähtuks, et Overtime OÜ-l tekkis kohustus kaebajale tema eest tasutud kulutuste hüvitamiseks, samuti ei olnud kaebaja raamatupidamises kajastatud Overtime OÜ kohustusi kaebaja ees (vt KA lk 9). Väljamaksete seotust kaebaja ettevõtlusega ei saa põhjendada ka kaebaja seletus, et kaebaja juhatuse liige tegutses Overtime OÜ nimel ja huvides – isegi juhul, kui see nii oleks olnud, tulnuks Overime OÜ-l kaebajale vastavad kulud hüvitada, seda Overtime OÜ teinud ei ole.
33.Maksu-, vaide- ega kohtumenetluse käigus ei ole kaebaja seega esitanud tõendeid, mis kinnitaksid kontrolliaktis käsitletud väljamaksete seotust kaebaja ettevõtlusega. Kaebuse väited on üldsõnalised ning kaebaja viitab üksnes, et jääb MTA-le esitatud vaides (dtl 237-246) toodud argumentide juurde, ent ka vaide argumendid ei ole olulisel määral täpsemad ning vaidele ei ole lisatud raamatupidamise algdokumente, mis kaebaja argumente tõendaksid. Pealegi on MTA vaideotsuses (dtl 16-23) vaides toodud väiteid põhjalikult analüüsinud ja neile vastanud. Nõustun MTA vaideotsuse seisukohtadega ja ei korda neid siinkohal üle.
34.Kaebuses esitas kaebaja taotluse, et kohus nõuaks asja õige lahendamise huvides MTAlt välja kõik maksumenetluses kogutud tõendid, sh isikute ütluste protokollid ning viitas, et tulenevalt kohtu poolt MTA-lt välja nõustavatest dokumentidest soovib kaebaja oma kaebust selles osas täiendada. MTA esitas kogu maksumenetluse toimiku ühes vastusega kaebusele ning kaebajal oli võimalik sellega tutvuda kuid kaebaja ei esitanud täiendavaid seisukohti ega tõendeid ehkki kohus andis menetlusosalistele enne otsuse tegemist selleks tähtaja. Kaebaja poolt 24.10.2025 esitatud täiendavad vastused MTA poolt maksumenetluse käigus küsitule ei lükka ümber MTA seisukohti ning kaebaja ütlused ei saa asendada ka raamatupidamise algdokumente. Sisuliselt nähtub kohtule asja materjalidest, et kaebaja ei ole sisuliselt aru 5(6)
3-25-521 saanud, et tulumaksuseaduse regulatsiooni kohaselt ei saa ühe äriühingu poolt teise äriühingu kulutuste katmist, ilma et viimane kulutused hüvitaks, pidada ettevõtlusega seotuks. Seega tuleb nõustuda MTA seisukohaga, et kaebaja juhatuse liige on ilmselt oma erinevate äriühingute „rahakotid sassi ajanud“ ning kandnud ühe äriühingu arvelt teise ühingu kulutusi.
35.Nõustun maksuhalduri etteheidetega ka selles, et kaebaja ei ole maksumenetluse käigus täitnud kaasaaitamiskohustust. MTA-le on dokumente esitatud valikuliselt sh on kaebaja keeldunud võõrkeelsete dokumentide tõlkimisest. Maksukorralduse seaduse §-s 150 lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb MKS §-s 150 sätestatud maksumaksja tõendamiskoormust sisustada eelkõige selliselt, et tõendamiskoormus läheb maksumaksjale MKS § 150 lg 1 kohaselt üle siis, kui maksuhalduri kogutud tõendid põhjendavad maksuhalduri seisukohta ja seavad kahtluse alla maksukohustuslase esitatud andmete õigsuse ning on samas piisavad selleks, et määrata tasumisele kuuluv maksusumma. Kui maksuhaldur on oma tõenditel põhineva kahtluse ning maksusumma arvestuse välja toonud, läheb tõendamiskoormus üle kaebajale ja ta peab näitama maksuhalduri järelduste ekslikkust. Siinsel juhul on maksuhaldur täiendava maksusumma määramist nõuetekohaselt põhjendanud ning kaebaja ei ole esitanud ühtegi asjakohast põhjendust ega tõendit, mis maksuotsuses tuvastatu ümber lükkaks.
36.Seega nõustun kokkuvõttes maksuhalduriga, et kaebaja arvelduskontolt tehtud väljamaksed X. X.le (50 000 eurot), Overtime OÜ sõidu- ja majutuskulude (8137,90 eurot) ning transpordivahendite kulude (24 178,78 eurot) eest ei ole kaebaja ettevõtlusega seotud kulud ning MTA on seega õigesti leidnud, et kaebaja tuleb sellistelt väljamaksetelt tasuda tulumaks TuMS § 51 lg 1 ja lg 2 p 3 kohaselt. Vaidlustatud maksuotsus on õiguspärane ja nõuetekohaselt põhjendatud ning kaebuse väited ei anna alust maksuotsuse tühistamiseks. Sellel põhjusel on õiguspärane ka vaideotsus, millega kaebaja jäi vaie rahuldamata. Kaebus jääb seega tervikuna rahuldamata. Menetluskulud HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kaebaja menetluskulud jäävad seega tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.