Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Andreas Paukštys
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.12.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-24-1148
Haldusasi
PNG Services OÜ kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 28.03.2024 ettekirjutusele nr MP24000030
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamise viis
Kaebaja - PNG Services OÜ Vastustaja - Tallinna linn, esindaja Veronika Ehrenbusch Kolmas isik - V.Q, esindaja vandeadvokaat Allar Jõks Kirjalik menetlus
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 09.01.2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ületatud nii kaevatavale ettekirjutusele eelnenud kui järgnenud perioodil. Nimetatud andmed nähtuvad TA 10.11.2023 müra mõõtmiste aruandest nr 6/4-6-2/2229, 01.03.2024 müra mõõtmiste aruandest nr 6/4-6-2/2269, 31.05.2024 müra mõõtmiste aruandest nr 6/4-6-2/2303 ja 29.01.2025 müra mõõtmiste aruandest nr 6/4-6-2/2409 (dtl 34-45, 204-209, 264-270). Need sotsiaalministri määrusega sätestatud müra normtasemete nõuetekohase mõõtmiste tulemused on kasutavad tõendina müra olulise häirivuse tuvastamisel (vt Riigikohtu 05.10.2017 otsus väärteoasjas nr 4-16-6493, p 11.1). Seega on käesoleval juhul tuvastatud, et mõõdetud müra oli objektiivselt oluliselt häiriv. Vaatamata sellele, et nimetatud aruannetest ei nähtu, millisel viisil on tuvastatud, et kolmanda isiku eluruumis mõõdetud müra lähtus just Lounge Deja Vu ruumidest (puudub vaidlus, et Lounge Deja Vu pole ainus meelelahutus- ja toitlustusettevõtte kõnealusel tänaval), on kohtu hinnangul võimalik siiski käesoleval juhul sellisele seisukohale asuda. Nimelt on asja juures väärteoasjade nr 410123031118, 410123038170, 410124017844 ja 410124021123 materjalid (dtl 277), milledest nähtub, et kolmanda isiku korterisse kostuv müra pärines justnimelt Lounge Deja Vu ruumidest (vt TMPA ametnike Raigo Ivanovi, Merike Meieri, Meelis Meerentsi, Ilja Spobuovi, Deniss Šeletski ja Liisi Taluri tunnistajana ülekuulamise protokollid). Näiteks kirjeldab Meelis Meerents olukorda 29.10.2023 kella 03.00 paiku kolmanda isiku eluruumis järgmiselt: „Toas oli kuulda muusikat ja tunda oli bassist tingitud vibratsiooni. [---] Deja Vu ́sse läksime seetõttu, et see oli ainuke baar, mis oli avatud ja kus kohast kostus muusika. Baari juurde jõudes [---] palusime muusika ja bassihelid vaiksemaks keerata“ (vt väärteoasja nr 410123031118 tl 36). Samasisulised ütlused on olukorra kohta umbes kuu aega varem andnud ka Merike Meier: „Jõude[s] aadressile Vana-Viru 5, vaatasime väljas ringi ja oli kuulda, et vali muusika tuleb Deja Vu[ ́st]. Seal kõrval oli veel üks baar, mis oli samuti avatud, kuid sealt ei kostunud valju muusikat“ (vt väärteoasja nr 410124017844 tl 8).
/allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys
3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.