Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Külli Puusep
Määruse tegemise aeg ja koht
9. veebruar 2017, Tallinn
Kohtujurist
Maris Allmann
Tsiviilasja number
2-16-17451
Tsiviilasi
XXXX avaldus nõusoleku saamiseks eestkostetava nimel tehingute tegemiseks
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
Menetlusosalised ja nende
Avaldaja: XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX, epost: XXXX)
esindajad
Puudutatud isik XXXX (isikukood XXXX, registreeritud elukoht XXXX, viibimiskoht XXXX) Eestkosteasutus XXXX vald, XXXX Vallavalitsuse kaudu (asukoht XXXX , XXXX vald XXXX, e-post XXXX,
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
2-16-17451
XXXX esitas 9. jaanuaril 2017 Harju Maakohtule avalduse kohtu nõusoleku saamiseks eestkostetava XXXX nimel tehingu tegemiseks. Avalduse ja 1. veebruaril 2017 esitatud selgituste kohaselt soovib avaldaja võõrandada XXXXle kuuluvat korteriomandit asukohaga XXXX. Avaldust on põhjendatud sellega, et XXXX ei ole suuteline iseseisvalt toime tulema ja elab alates novembrist 2014 avaldaja juures, korter seisab tühjana. XXXX tervis ei võimalda tal iseseisvalt elada ja kuna ei ole näha, et see olukord võiks muutuda, siis ei ole korteri edasine säilitamine korteri omamisega kaasnevate pidevate kulutuste tõttu enam võimalik. 2015 aastal olid korteri kommunaalkulud kokku 1166 eurot 31 senti ja 2016 aastal 985 eurot 36 senti. Seni on kommunaalkulud tasunud avaldaja. Arvestades korteriomani asukohta, ei ole õnnestunud leida sobivaid üürnike, et korter välja üürida. Avaldaja sõnul on ta leidnud korterile ostja ja korteri müümist pooldab ka XXXX. Kohus võttis avalduse 12. jaanuari 2017. a määrusega menetlusse, edastas eestkosteasutusele ja andis tähtaja seisukoha esitamiseks. XXXX Vallavalitsus on 24. jaanuari 2017. a arvamuses märkinud, et XXXXle on 2014. aasta juulist määratud sügav XXXX. 2015. aasta juunist kuni 30. juunini 2018 raske XXXX- ning XXXX. Alates septembrist 2014 XXXX olnud venna hooldaja, XXXX ei olnud tervisliku seisundi tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema, mistõttu elab ta XXXX juures. Teadaolevalt on XXXX korter seisnud selle aja tühjana. Eestkosteasutus leiab, et XXXX nimel tehingu tegemiseks nõusoleku andmine on põhjendatud.
Kohus, tutvunud kohtule esitatud avaldusega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Harju Maakohtu 29. detsembri 2016. a määrusega tsiviilasjas nr 2-16-17451 on seatud XXXX üle eestkoste ning määratud tema eestkostjaks XXXX tähtajaga 5 aastat, s.o kuni 29. detsembrini 2021. Perekonnaseaduse (PKS) § 206 lg 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Tulenevalt PKS § 202 kohaldatakse täisealise eestkostele lapse eestkostet reguleerivaid sätteid. PKS § 131 lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid. PKS § 186 lg 1 sätestab, et kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Avaldaja soovib kohtu nõusolekut XXXXle kuuluva korteriomandi asukohaga XXXX võõrandamiseks. Avalduse kohaselt ei kasuta eestkostetav korteriomandit ja elab eestkostja XXXX juures novembrist 2014. Korteri omamisega kaasnevate kulude tõttu, ei ole korteri edasine säilitamine enam võimalik. Võõrandamisest saadava raha paigutab avaldaja XXXX isiklikule arveldusarvele.
2-16-17451 Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud. Kohus nõustub avaldajaga selles, et korteri jätkuv omamine ei ole eestkostetava huvides, seda enam, et ka ilma kasutamata seonduvad sellega igakuised kommunaalkulud. Tulenevalt tervislikust seisundist ei ole korter enam eestkostetavale vajalik ning selle võõrandamisest saadavate vahendite arvelt oleks võimalik tagada eestkostetava heaolu. Kohus leiab, et XXXXle tuleb anda nõusolek võõrandada XXXXle kuuluv korteriomand turuhinnaga ning paigutada saadud raha XXXX isiklikule arvelduskontole. Avaldaja taotlust on toetanud ka eestkosteasutus. Kohus ei pidanud otstarbekaks kuulata ära menetluses XXXXt ega määrata isikule esindajat. Ekspert on XXXX üle eestkoste seadmise menetluses leidnud ekspertiisi aktis nr XXXX (tl 32– 34), et tal esineb täpsustamata XXXX. Isik ei ole võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima. Oma elu ta iseseisvalt korraldada ei suuda. Vaimne seisund ei luba tal langetada otsuseid ega teha tehinguid. XXXXga sõnalist kontakti ei saa, vaevaliselt liigub korteris. Kohus on veendunud, et eestkostja tegutseb XXXX huvides ja on esitanud kohtule XXXX varade nimekirja ning seetõttu ei näinud kohus vajadust määrata XXXXle praeguses menetluses esindaja. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus jätab menetluskulud avaldaja enda kanda. TsMS § 478 lg 4 kohaselt kuulub tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrus täitmisele alates jõustumisest. TsMS § 550 lg 1 p 6 sätestab, et nõusoleku andmine lapse või eestkostetava nimel tehingu tegemiseks lahendatakse hagita menetluses. TsMS § 550 lg 3 sätestab, et hagita perekonnaasjas tehtud määrused kuuluvad täitmisele alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Juhindudes eeltoodust, kuulub käesolev määrus täitmisele alates selle jõustumisest. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.