3-23-168 H.S-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti
18.jaanuari 2023. a otsuse nr 4.2-1/11008-6 tühistamiseks Kaebaja H.S , esindaja v.adv Vladimir Sadekov Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Agne Niido
Haldusasi Menetlusosalised ja nende esindajad Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 28. märtsi 2024. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
H.S-i apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta H.S-i apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
28.märtsi 2024. a otsus haldusasjas nr 3-23-168 muutmata. Jätta menetlusosaliste ringkonnakohtus kantud menetluskulud nende endi kanda. Asendada avaldatavas kohtuotsuses H.S-i nimi ja aadress XXX tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 29. detsembril 2025 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-23-168 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.PPA väljastas 21. oktoobril 2020 H.S-ile relvaloa nr DL50010616 kehtivusajaga kuni
9.juunini 2025. Relvaloa alusel on isikul õigus enese ja vara kaitse otstarbel omada ning kanda püstoleid CZ-75-B, kaliiber 9×19, nr C482122, ning Sig-Sauer-P-938, kaliiber 9×19, nr 52B009073.
2.PPA peatas 1. novembri 2022. a otsusega nr 4.2-1/11008-2 H.S-i relvaloa kehtivuse relvaseaduse (RelvS) § 43 lg 1 p 2 alusel, kuna ta oli kahtlustatav tervisevastases kuriteos. Talle kuuluvad tulirelvad ja laskemoon võeti politseisse hoiule.
3.Kriminaalmenetlus lõpetati 17. novembril 2022 kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 199 lg 1 p 1 alusel.
4.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tunnistas 18. jaanuari 2023. a otsusega nr 4.2-1/11008-6 kehtetuks H.S-ile väljastatud relvaloa nr DL50010616 RelvS § 43 lg 31 alusel. Sama otsusega kohustati H.S-i 3 kuu jooksul relvi ja laskemoona võõrandama või alustama nende võõrandamist. PPA esitas otsuses kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) PPA-le laekus 20. veebruaril 2022 süüteoteade, mille kohaselt oli teate esitajal oma mehe, H.S-iga pooleli lahutus, mees ähvardas naist. Samuti võttis mees tüli ajal seifist tulirelva ja ütles naisele, et sel ajal, kui tal on relv käes, ei ole hea tüli norida, kuna see on ohtlik. 8. oktoobril 2022 sai politsei väljakutse aadressile XXX, Tallinn, kus mees peksab naist ja tülitab 16-aastast tütart. Kohapeal koostatud lähisuhtevägivalla infolehelt selgus, et tegemist on elukaaslaste vahelise pikaaegse probleemiga. H.S ärritub kergesti, kui räägib oma suhetest. Tütar kardab isa, kuna isa ja ema tülitsevad. 8. oktoobril 2022 oli tüli alguses verbaalne, kuid siis läks üle füüsiliseks. H.S hoidis naisel kõrist kinni ja oli naist kergelt löönud. Juhtumiga seoses alustati kriminaalmenetlust, mis lõpetati 17. novembril 2022. Kriminaalasja menetluse raames on nii naine kui tütar kirjeldanud H.S-i käitumist tülide ajal. Naise sõnul on H.S lubanud näiteks autoga enda ja naise surnuks sõita. Naise sõnul on H.S ärritunud olekus impulsiivne. Ka on ta lubanud naise telefoni ära lõhkuda ja tema sõbral sõrmed ära lõigata. Tütar kinnitab, et 8. oktoobril 2022 oli ema ja isa vahel verbaalne tüli. Isa süüdistab ema pidevalt petmises. Tülide ajal on H.S-il komme käia tubade vahel, uksi paugutada ja asju lõhkuda. Tütar tundis viimasest juhtumist hirmu. Tütar tunneb hirmu, et isa võib tüli ajal võtta relva ja sellega midagi teha. Tütar mäletab ka seda, et isa on varem emale öelnud, et ta oleks ettevaatlik, kuna tal on relv ja ta võib sellega afektiseisundis midagi teha; 2) H.S-i käitumine on ennast ja teisi isikuid ohustav ning seetõttu on ta sobimatu tulirelvi omama. Pereliikmed on kirjeldanud tema ettearvamatut käitumist tülide ajal. Uste paugutamine, asjade lõhkumine ja verbaalne ähvardamine, samuti manipuleeriv käitumine (lubadus naisest intiimsed pildid sotsiaalmeediasse üles panna), ei ole relvaomaniku puhul aktsepteeritav käitumine. H.S-i käitumine tülide ajal oli vähemalt verbaalselt agressiivne ja seda on kinnitanud nii tema abikaasa kui ka tütar. Seega ei ole alust arvata, et tegemist oleks laimuga ja üksnes naise sooviga mehele kätte maksta. Ka ei saa väita, et tegemist oleks olnud ühekordse ja n-ö vähetähtsa tüliga. Tülid osapoolte vahel on olnud korduvad ja pingelised 2(6)
3-23-168 pikka aega. Tülidesse on pidanud sekkuma politsei. Samuti on tülidest olnud tugevalt häiritud ja tundnud hirmu pere alaealine laps. Asjaolu, et 8. oktoobril 2022 aset leidnud juhtumiga seoses kriminaalmenetlus aluse puudumise tõttu lõpetati ja et varasema juhtumiga seoses ei ole olnud põhjust kriminaalmenetlust alustada, ei tähenda, et juhtumeid kui selliseid, kuhu politsei on pidanud sekkuma, ei oleks aset leidnud. Asjaolu, et füüsiline vägivald pole kriminaalmenetluses tõendatud ja seetõttu puudub kuriteo koosseis, ei tähenda, et isik oleks relvaomanikuna usaldusväärne. Peres aset leidvaid lahkhelisid ei ole lahendatud rahumeelselt. Sellise isiku puhul ei ole välistatud, et järgmise konflikti käigus teatud halbade asjaolude kokkulangemisel, ei võiks ta näiteks konflikti lahendamisel kasutada ka tulirelva. Seda enam, et H.S on juba varasemalt andnud mõista, et afektiseisundis võib ta relva kasutada.
5.H.S esitas
24.jaanuaril 2023 halduskohtule kaebuse PPA
18.jaanuari 2023. a otsuse tühistamiseks kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) otsuses välja toodud põhjendused ei anna alust relvaloa kehtetuks tunnistamiseks; 2) süüteoteade esitati seetõttu, et abikaasa (käimas on lahutusprotsess) ründas emotsionaalselt kaebajat. Abikaasa oli see, kes tekitas tüli ja hiljem pahauskselt kaebas oma abikaasa peale. Kui käimas on lahutus, on suuremal osal paaridest väga emotsionaalne õhkkond. Tuleb ette mõtlematuid väljaütlemisi ja tegusid; 2) kriminaalmenetlus lõpetati KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel. Peresuhetega seonduvad teemad on üldiselt keerulised ja tulvil emotsioone ning eelmainitud kriminaalmenetluses oli tegemist kaebaja laimamisega. Teise inimese emotsionaalne reaktiivsus ei saa olla aluseks relvaloa kehtetuks tunnistamisele. Kaebaja ei ole kahtlustatav ega süüdistatav kuritegudes.
6.PPA taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) järelduse, et isik on sobimatu relva omama ning et tema puhul esinevad RelvS § 43 lg-s 31 nimetatud asjaolud, võib teha ka selliste asjaolude pinnalt, millel ei ole otsest seost relva käitlemisega; 2) isiku käitumine ja tegutsemine on tekitanud tema lähedastes hirmu, ohu ja ebaturvalisuse tunnet. Asjaolu, et kaebajal võis puududa kavatsus lähedasi ähvardada või neile tulirelva kasutades kahju tekitada, ei lükka ümber sotsiaalse kogemuse pinnalt omandatud kartust, et olemas oli reaalne oht ennast või teisi ohustava tagajärje saabumisele. Kaebaja seda ei eita ning on ise pidanud oluliseks välja tuua, et abikaasade vahelise konflikti käigus on esitatud ähvardusi. Samuti ei varja kaebaja, et suhted abikaasaga on emotsionaalselt keerulised ning lahutusprotsess tekitab õhkkonda veelgi enam pinget. Relvaloa kehtetuks tunnistamisel piisab põhjendatud kahtlusest, et isik võib käituda viisil, mille tulemusel võivad realiseeruda relvast kui kõrgema ohu allikast tulenevad ohud. Asjaolu, et ka konflikti teine pool võis käituda ebaviisakalt või provokatiivselt, ei õigusta kaebaja käitumist. Tuvastatud asjaoludest ilmneb selgelt, et kaebaja võib stressiolukorras käituda ettearvamatult ja ohtlikult; 3) relvaloa tühistamise otsus on haldusorgani prognoosotsus. See tähendab, et haldusorgan peab hindama võimalikke tagajärgi (mis võib juhtuda), mitte ootama tagajärje saabumiseni. PPA on vaidlustatud otsuses põhjendatult pidanud kaebaja käitumist alarmeerivaks ja tuletanud sellest prognoosi kaebajast lähtuva ohu kohta tulevikus.
7.Tallinna Halduskohus jättis 28. märtsi 2024. a otsusega kaebuse rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebaja märkis, et ta ei ole kahtlustatav ega süüdistatav kuritegudes. Samas ei ole see ainutähenduslik. Enda või teise isiku turvalisust ohustav eluviis või käitumine hõlmab ka muid asjaolusid peale karistatuse. Laiemalt peetakse silmas loa omaja isiksuseomadusi ja süstemaatilist käitumist, mis annavad aluse prognoosida temast lähtuvat ohtu iseendale või teistele, kui ta saaks relva jätkuvalt omada ja kasutada; 3(6)
3-23-168 2) haldusakt on õiguspärane. Teatavate aspektide või nende tähenduse osas võib alati vaielda, kuid sellega, et kaebaja turvalisust puudutava eluviisi või käitumise osas ei oleks vastustajal üldse olnud põhjust etteheiteid teha, ei saa olla sisulist vaidlust. Kuna vaidlustatud haldusakt on haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 54 sätestatuga kooskõlas ja ilmselgeid kaalutlusvigu selles täheldada ei saanud, ei ole ka kaebuse rahuldamiseks alust. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
8.H.S taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu 28. märtsi 2024. a otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kohtuotsus ei ole jälgitav ega põhjendatud; 2) kaebaja ei rikkunud RelvS-st tulenevaid nõudeid. Vastustaja tegi kaalumisel vea. PPA ja kohus ei ole arvestanud kaebaja üldist käitumist. Lähtutakse ainult ühest episoodist, mis tegelikult lõpetati kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Relvaloa kehtetuks tunnistamine ei ole proportsionaalne. PPA ja kohus tuginevad sellele, et esitatud süüteoteade leidis aset lahutusprotsessi tõttu tekkinud emotsionaalse olukorra tõttu, kuid on jätnud tähelepanuta ja täielikult välja toomata, et kaebaja ei kasutanud tulirelva. Kaebaja ei ole kedagi relvaga ähvardanud. Koormava haldusakti andmisel või toimingu tegemisel peab reeglina haldusorgan tõendama, et haldusakti või toimingu andmiseks vajalikud faktilised eeldused on täidetud. Praegusel juhul ei ole uurimispõhimõtet järgitud vajalikul määral. Kohtuotsus on pealiskaudne ning napisõnaline.
9.PPA taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) PPA otsus on kooskõlas HMS-s sätestatud nõuetega ja piisavalt kaalutletud; 2) relvaluba tunnistati kehtetuks isiku käitumise tõttu. Kaebaja on oma abikaasat verbaalselt ja füüsiliselt rünnanud ning teda ja ka tütart ähvardanud, mida tõendavad politseiandmebaasis H.S-iga seotud 20. veebruaril 2022. a ja 8. oktoobri 2022. a juhtumid. Tuvastatud asjaolude pinnalt saab järeldada, et kaebaja võib stressiolukorras käituda ettearvamatult ja ohtlikult ning tulevikus sarnastes situatsioonides relva kasutada. Tulirelva valdamise õiguse aluseks on kõrge usaldusväärsus avaliku võimu silmis. Selle hindamisel võetakse arvesse kõiki asjaolusid, sh isiku käitumist ja läbisaamist lähedastega, millele kaebaja on oma käitumise põhjendamisel korduvalt viidanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Kuigi halduskohtu otsus on põhjendamata ega sisalda kaebajaga seostatud põhjendusi, ei too see kaasa kaebuse rahuldamist.
11.PPA tunnistas kaebajale väljastatud relvaloa kehtetuks RelvS § 43 lg 31 alusel põhjusel, et politsei andmebaasis on märgitud kaebaja kohta alljärgnev teave. PPA-le laekus 20. veebruaril 2022 süüteoteade, mille kohaselt ähvardas kaebaja, et paneb naise intiimsed pildid internetti, samuti võttis kaebaja tüli ajal seifist tulirelva ja ütles, et sel ajal, kui tal on relv, ei ole hea tüli norida, kuna see on ohtlik. PPA sai 8. oktoobril 2022 väljakutse ning lähisuhtevägivalla infolehelt nähtus, et tegemist oli elukaaslaste vahelise pikaaegse probleemiga: kaebaja ärritub kergesti, kui räägib oma suhtest; tütar kardab isa; verbaalne tüli kasvas üle füüsiliseks; kaebaja hoidis naisel kõrist ja oli teda kergelt löönud. Kuigi kriminaalmenetlus lõpetati, siis kriminaalmenetluses esitatud seletustest nähtub, et kaebaja lubas enda ja naise surnuks sõita, kaebaja on ärritunud olekus impulsiivne, lubanud lõhkuda 4(6)
3-23-168 naise telefoni ja sõbral sõrmed ära lõigata; tülide ajal on kaebajal komme käia tubade vahel, uksi paugutada ja asju lõhkuda; tuntakse hirmu, et tüli ajal võib kaebaja relva kasutada.
12.RelvS § 43 lg 31 sätestab, et PPA võib tunnistada soetamisloa või relvaloa kehtetuks, kui loa omaja on enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu sobimatu seda liiki relva soetama või omama.
13.Selleks, et PPA saaks eespool viidatud õiguslikul alusel asuda kaaluma relvaloa kehtetuks tunnistamist, peab olema täidetud eeldus, et isik oma eluviisi või käitumise tõttu ohustab enda või teise isiku turvalisust. Isikust lähtuva ohu hindamisel saab arvesse võtta isikut, sh isikuomadusi ja varasemat elukäiku. Seejuures on lubatud tugineda ka nendele politsei andmebaasidest nähtuvatele andmetele, mis on karistusregistrist kustutatud või mida sinna ei kanta. Sellistele andmetele tuginemisel ei anta hinnangut taotleja tegudele või nende retsidiivsusele karistusõiguslikus mõttes, vaid kasutatakse inimese kohta teadaolevat infot teda iseloomustavana haldusmenetluses tehtava otsustuse tarvis, mille üldisemaks eesmärgiks on ohtude tõrjumine (vt ka RKKKm 1-15-1446, p-d 9–15).
14.Ringkonnakohus jaatab esitatud asjaoludel (vt käesolev otsus, p 11), et kaebajast lähtub oht teiste isikute elule ja tervisele RelvS § 43 lg 31 mõttes.
15.Ehkki PPA tunnistas kaebaja relvaloa kehtetuks pärast 8. oktoobril 2022 aset leidnud juhtumit, kus H.S käitus viisil, mis tingis politsei sekkumise peretülisse, on oluline, et PPA on lisaks eeltoodud intsidendile viidanud kaevatavas otsuses veel teisele politsei andmebaasis olevale kaebajaga seotud juhtumile. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja pereliikmed, s.o abikaasa ja alaealine laps, on tundnud kaebaja käitumise tõttu hirmu ja on näinud ohtu, et kaebaja võib konfliktisituatsiooni eskaleerumisel ka relva kasutada. Vähetähtis ei ole seegi, et kaebaja on vähemalt ühel korral tüli käigus abikaasat relva kasutamisega ähvardanud, öeldes, et ta võib olla ohtlik, kui tal on käes relv. Ka on kaebaja varem ähvardanud abikaasat autoga surnuks sõita ning tema sõpra füüsiliselt rünnata ja vigastada. Neid asjaolusid kaebaja eitanud ei ole, vaid on selgitanud, et konfliktisituatsioonis inimesed ütlevad ja teevad mõtlematuid tegusid ning et peresuhetes tulebki ette emotsionaalseid tülisid. Tegemist on asjaoludega, mida PPA sai RelvS § 43 lg 31 kohaldamisel arvesse võtta. Relvaloa omaja isiksuseomadustele ja käitumisele tuleb anda terviklik hinnang kõigi oluliste asjaolude kogumis.
16.Kui isik ei suuda lahendada abikaasade vahelisi erimeelsusi korduvalt ägedatesse konfliktidesse laskumata, on õiguskorra ja teiste inimeste (eelkõige pereliikmete) turvalisuse huvides, et sellisel isikul ei oleks käepärast relva. Ringkonnakohtul pole põhjust kahelda politsei andmebaasi kantud kaebajaga seotud juhtumite kirjelduste õigsuses. Kaebaja kohta tehtud kanded kogumis kinnitavad nende usutavust. Kaebaja võib oma käitumisega ohustada enda või teiste isikute turvalisust, ta ei ole usaldusväärne ja on seetõttu sobimatu relva omama.
17.Kaebaja väidete alusel võib järeldada, et ta pole mõistnud toimunud sündmuste ja kaebaja käitumisest lähtuva olukorra ohtlikkust. Nimelt toob kaebaja välja, et abikaasa provotseeris teda ning peresuhted olid käimasoleva lahutuse foonil pingelised ning ta pidas selles kontekstis enda käitumist tavapäraseks. Mõlemal peretüli juhtumisse tuli politseil sekkuda, mis näitab, et sündmused olid eskaleerunud selleni, kus pooled ise ei olnud võimelise seda ilma välise abita lahendama. Kui kaebaja ei suuda peresuhtes vältida sellist pingeolukorda, kus sündmused eskaleeruvad tulirelva kasutamisega ähvardamiseni, siis see 5(6)
3-23-168 üksnes suurendab tõenäosust, et ta võib pingeolukorras asuda kahjustama tulirelvaga teise isiku õigushüve.
18.PPA ei pea tõendama, et kaebaja on edaspidi relvaga ringi käies ohtlik. Tegemist on prognoosotsusega ja piisab sellest, kui eelnevad asjaolud kogumis, sh kaebaja varasem käitumine, lubavad järeldada piisavat tõenäosust, et aset leiab kaitstava õigushüve kahjustamine.
19.PPA on kaalutlusõigust õiguspäraselt teostanud, ei ole lähtunud asjakohatutest kaalutlustest ega jätnud vajalikke asjaolusid tähelepanuta. Arvestades kaebaja agressiivset käitumist ja korduvat konfliktsituatsioonidesse sattumist, kui peretülidesse on pidanud sekkuma politsei, esineb tõsiseltvõetav oht, et kui abikaasade vahel tekib taas peretüli, võib ta kasutada relva. Kirjeldatud asjaoludest nähtub, et kaebaja ei kontrolli konfliktisituatsioonis olles enda käitumist. Kui sellisel isikul on kehtiva relvaloa tõttu võimalus kasutada relva, võivad sellega kaasneda pöördumatult kahjulikud tagajärjed ümbritsevatele isikutele. Seetõttu on niisugust käitumist arvestades relvaloa kehtetuks tunnistamine põhjendatud.
20.Relvaloa kehtetuks tunnistamine ei ole eluaegse mõjuga. Vaidlustatud otsus ei välista tulevikus uue relvaloa taotlemist ja andmist, kui kaebaja parandab oma käitumist. Kui kaebaja käitub edaspidi korrektselt, ei saa vastustaja uue loa väljastamisest keelduda pelgalt viitega
18.jaanuari 2023. a otsusele. Relvaloa kehtetuks tunnistamise või uue relvaloa taotlemisega isikule kaasnevad kohustused ja ebameeldivused ei kaalu üles selliste põhiseaduslike alusväärtuste kaitsmise vajadust nagu inimese elu ja tervis (Riigikohtu 18. juuni 2019. a otsus haldusasjas nr 5-19-26, p 50).
21.Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1)
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.