X-i kaebus Tartu Vangla kohustamiseks väljastada talle vangiregistrist sotsiaalprogrammi raames 13. juunil 2025 tehtud sissekanne täies ulatuses
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X-i kaebus.
2.Kuulutada haldusasja menetlus Tartu Vangla 28. juulil 2025 esitatud vangiregistri sissekannete terviktekste sisaldava tõendi (dtl 37) osas kinniseks.
3.Keelata kaebajal tutvuda eelnimetatud tõendiga ning saada sellest koopiaid.
4.Jätta X-i riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus läbi vaatamata.
5.Jätta X-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
6.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.
Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3-5 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 79 lg 5, § 88 lg 5 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (kaebaja) esitas 10. juunil, 13. juunil ja 20. juunil 2025 Tartu Vanglale taotlused väljastada talle kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogust (vangiregister) suhtlusprogrammi raames tehtud sissekanded 3. juuni, 13. juuni ja 16. juuni 2025. a kohta.
2.Tartu Vangla väljastas 1. juuli 2025. a vastusega nr 2-2/2-25/3585-2 kaebajale nõutud sissekanded osaliselt. Vangla ei väljastanud kaebajale vangistusseaduse (VangS) § 5 2 lg 7 p 1 alusel osaliselt 13. juuni 2025. a sissekannet.
3.Kaebaja esitas 4. juulil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ning vangiregistrist teabe väljastamiseks kohustamiseks. Tartu Vangla rahuldas 1. juuli 2025. a vastusega nr 2-2/2-25/3585-2 kaebaja vastava taotluse osaliselt, jättes osa kaebaja kohta käivast informatsioonist VangS § 52 lg 7 p 1 alusel
3-25-2212 õigusvastaselt väljastamata (kaebaja viitab 25. märtsi, 2. aprilli, 16. aprilli ja 3. juuni 2025. a kannetele). Kaebaja ei nõustu vangla tegevusega ning soovib suhtlusprogrammis käsitletud teemade kokkuvõtet täies mahus. Vangla hangib kaebaja kohta õigusvastaselt teavet ning teeb selle teabe alusel kaebaja õigusi ja vabadusi piiravaid otsustusi. Üksnes asjaolu, et teave on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks, ei anna alust piirata kaebaja õigust tutvuda tema kohta kogutud infoga. Kaebaja on teabe sotsiaaltöötajale ise avalikustanud ning sellisele infole ligipääsu piiramine on õigusvastane. Vangiregistrile juurdepääsu võib piirata vaid julgeoleku või avaliku korra tagamise eesmärgil. Kaebaja ei saa ümber lükata vangla valeväiteid ja hinnanguid, kui kogu teave selle kohta on salastatud. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist ja riigi õigusabi.
4.Tartu Vangla esitas 28. juulil 2025 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse materjalid ning vangiregistri sissekanded. Kaebajale väljastati tervikuna 3. juuni ja 16. juuni 2025. a sissekanded, osaliselt väljastati talle üksnes 13. juuni 2025. a sissekanne. Tartu Vangla palub eraldiseisva kirjaga edastatud sissekannete osas haldusasja menetlus kinniseks kuulutada ja piirata kaebaja juurdepääsu tõendile. Kaebajale jäeti väljastamata sotsiaaltöötaja tõlgendus kaebaja öeldust, mis on käsitletav teabena vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta ning selle avalikuks tulek võib ohustada vangistuse täideviimist. Selliste kannete väljastamine annaks kaebajale ülevaate, millistele aspektidele vestluste ajal tähelepanu pööratakse ja millise detailsusega infot kogutakse. See annab kinnipeetavale teavet selle kohta, milliseid olukordi ja teavet peab vangla sedavõrd oluliseks, et koguda nende kohta infot. Sellise teabe pinnalt saab kinnipeetav teha järeldusi, milliseid kohti või olukordi vältida. See omakorda võib ohustada vangistuse täideviimist. Teadmine, milliseid hinnanguid ja tõlgendusi on sotsiaaltöötaja kaebajaga toimunud vestluse pinnalt teinud, seab ohtu taasühiskonnastavate tegevuste läbiviimise ja ohustab vangistuse eesmärgipärast täideviimist. Inspektor-kontaktisiku selgituste kohaselt reageerib kaebaja tundlikult tema kohta talletatud teabele ja talle sobimatute sissekannete puhul võib ta lõpetada igasuguse sisulise koostöö sotsiaaltöötajaga. Samuti võib kaebaja suhtlusprogrammi läbiviimise ja taasühiskonnastavate tegevustega sisulise tegelemise asemel asuda sotsiaaltöötajat survestama varasemaid tõlgendusi, hinnanguid või arusaamu muutma. Kui kinnipeetavale saab teatavaks, kuidas vangla julgeolekualast teavet kogub, milliseid järeldusi oma igapäevatöö korraldamisel sellele teabele tuginedes teeb ja kuidas need andmed mõjutavad kinnipeetava riskide hindamist, seab see ohtu nii riskide hindamise kvaliteedi kui ka vangla julgeoleku tagamise üldisemalt. Kui kinnipeetav teab täpselt, mis on vangla meetodid ja taktika julgeolekualase teabe väljaselgitamiseks ja mida saab vangla järeldada kinnipeetavast lähtuvate riskide kohta, siis on võimalik selle teabega manipuleerida. Kui kinnipeetav ei tea täpselt, kuidas andmete kogumine ja analüüsimine toimub ning kuidas see mõjutab vanglas järelevalvemeetme valikut, nende kasutamise aega ja sagedust, siis on julgeoleku tagamiseks vajalik teave täpne ja ka valitavad meetmed asjakohased.
5.Kaebaja esitas 25. novembril 2025 Tartu Halduskohtule avalduse, milles palub talle saata dokumendid paberkandjal. Kaebaja ei kasuta enam avalikku e-toimikut (AET) ega Vangide Infoportaali, kuna ei taha olla Tartu Vangla meelevallas.
KOHTU SEISUKOHT
6.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab esitatud kaebust HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt kaebaja tegelikust tahtest lähtudes. Kaebaja vaidlustab Tartu Vangla 1. juuli 2025. a vastust nr 2-2/2-25/3585-2, millega jäeti talle osaliselt vangiregistrist teave väljastamata. Vangla väljastas kaebajale eelnimetatud vastusega 3. juuni ja 16. juuni 2025. a sissekanded tervikuna, kuid jättis osaliselt 2
3-25-2212 väljastamata 13. juuni 2025. a sissekande (kaebaja on ekslikult märkinud sissekande kuupäevaks 3. juuni 2025). Seega mõistab kohus, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel Tartu Vangla kohustamist väljastada talle vangiregistrist sotsiaalprogrammi raames 13. juunil 2025 tehtud sissekanne täies ulatuses. Kohustamisnõude raames hindab kohus vangla tegevuse õiguspärasust, mistõttu ei ole eraldiseisva tuvastamisnõude esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kuigi kaebaja viitab kaebuses ka 25. märtsi, 2. aprilli ja 16. aprilli 2025. a sissekannetele, siis ei ilmne kohtule, et kaebaja sooviks käesolevas haldusasjas eelnimetatud sissekannete väljastamata jätmist vaidlustada. Vaidlusalune Tartu Vangla 1. juuli 2025. a vastus nr 2-2/2-25/3585-2 eelnimetatud kandeid ei puuduta. Ühtlasi on kaebaja vaidlustanud viimati nimetatud sissekannete väljastamata jätmise eraldiseisvalt haldusasjas nr 3-25-1540.
7.Kohus tagastab esmalt esitatud kaebuse (I), seejärel piirab kaebaja ligipääsu vangla esitatud tõendile (II) ning viimaks lahendab muud menetluslikud küsimused (III). I
8.HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
9.Vaidluse all on üksnes ühe sotsiaalprogrammi raames tehtud sissekande kaebajale väljastamata jätmise õiguspärasus. Vangiregistri 13. juuni 2025. a sissekande eesmärgiks ei ole kaebaja õiguste ja kohustuste reguleerimine, vaid seal on üksnes fikseeritud sotsiaaltöötaja ja kaebaja vaheline vestlus. Kuna kaebaja oli üks vestluse osaline, siis on ta vestluse sisust teadlik. Asjaolu, et kaebajale ei ole teada, millises täpses sõnastuses sotsiaaltöötaja vestluse vangiregistris fikseeris, ei saa kaebaja õigusi intensiivselt riivata ning kaebajale ülemääraseid ebamugavusi või kannatusi põhjustada. Vangiregistri sissekandel ei ole iseseisvalt kaebaja õiguste tekkimisele, muutmisele või lõpetamisele suunavat iseloomu ning sellel puudub vahetu mõju kaebaja õigustele ja kohustustele. Kui vangla piirab kaebaja õigusi vaidlusalusele vangiregistri kandele tuginedes, siis tehakse seda eraldiseisva haldusakti või toiminguga, mida kaebajal on võimalik vaidlustada. Näiteks ühele haldusasjas nr 3-25-1540 vaidlustatud kandele tugines vangla 29. mai 2025. a protokollilises otsuses, milles hinnati kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamise vajalikkust, kaebajale väljastati eelnimetatud otsusega ka vastav kanne ning kaebajal oli võimalik eelnimetatud otsust ja selles sisalduvat kannet eraldiseisvas menetluses vaidlustada (vt Tartu Halduskohtu 27. novembri 2025. a määrus asjas nr 3-25-1540).
10.Vangiregister, mille koosseisust andmete väljastamise üle vaidlus käib, on andmekogu, mille eesmärk on tagada vangistuse täideviimisega seonduvate ülesannete täitmine, anda teavet isiku vangistuses viibimise kohta ning karistuse täideviimise käigu kohta, pidada arvestust vangistuses viibivate isikute ja nende paiknemise üle, võimaldada süstematiseeritud andmetöötlust jne (VangS § 51 lg 1). Teave, mis vangiregistrisse kantakse, on sätestatud täpsemalt VangS § 53 lg-s 1 ja Vabariigi Valitsuse 1. märtsi 2018. a määruse nr 19 „Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu põhimäärus“ lisas 1. Vangla ja sotsiaaltöötajad ei hangi ega kogu kaebaja kohta teavet õigusvastaselt. Vanglal on õigus õigusaktidega sätestatud viisil ja mahus kaebaja andmeid koguda ning vangiregistris talletada ja töödelda.
11.Vangla keeldus kaebajale osaliselt 13. juuni 2025. a vangiregistri sissekande väljastamisest, tuginedes VangS § 52 lg 7 p-le 1, mille kohaselt ei pea andmesubjektile 3
3-25-2212 väljastama vangiregistrist andmeid ega teavet, kui väljastamise tagajärjel võiksid saada avalikuks vanglatöös kasutatavad meetodid ja taktikad või teave julgeolekuriskide hindamise kohta ning see võib ohustada vangistuse, aresti, eelvangistuse või kriminaalhoolduse täideviimist. Vangistuse täideviimise eesmärk on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine (VangS § 6 lg 1). Vangla on õigesti jõudnud järeldusele, et vaidlusaluse sissekande puhul esinevad koostoimes VangS § 52 lg 7 p-s 1 sätestatud kumulatiivsed tingimused, mille puhul on vanglal õigus andmete väljastamisest keelduda. Samuti on vangla isikuandmetele juurdepääsu andmisest keeldumist põhjendanud (isikuandmete kaitse seaduse § 24 lg 3).
12.Vangiregistri 13. juuni 2025. a sissekanne kajastab kaebaja ja sotsiaaltöötaja sotsiaalprogrammi raames toimunud vestluse sisu. Teave selle kohta, mida täpselt ja millises mahus kaebajaga toimunud kohtumiste ja vestluste kohta talletatakse liigitub vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamiseks vajaliku teabe alla. Vaidlusaluses kandes olev info või selle puudumine viitab sellele, kuidas ja millist teavet vangla kaebaja kohta kogub. Teabest on võimalik teha järeldusi, mida peab vangla konkreetse isiku puhul oluliseks ning kuidas on sotsiaaltöötaja kaebaja vestluse käigus väljendatut hinnanud ja tõlgendanud. Sissekande kaebajale avalikustamine võib ohustada vangistuse täideviimist. Teabe avalikustamisel tekib risk, et kaebaja kasutab teavet enda huvides ära ning muudab edaspidi oma käitumist, hoiakuid ja meelestatust vastavalt sellele, mis talle kandest teatavaks sai. Inspektor-kontaktisik selgitab, et kaebaja reageerib tundlikult tema kohta talletatud teabele ja talle sobimatute sissekannete puhul võib lõpetada koostöö vanglateenistujatega ning muuta võimatuks taasühiskonnastavate tegevuste läbiviimise. Kaebaja koostöö eelnevalt suhtlusprogrammi läbi viinud sotsiaaltöötajaga lõppes suuresti tulenevalt sellest, et kaebajale ei meeldinud vestluste kohta koostatud kanded, sh üritas kaebaja survestada sotsiaaltöötajat enda kirja pandud hinnanguid muutma (dtl 33). Kui kaebaja teab täpselt, kuidas erinevate vestluste ja kohtumiste käigus tema kohta andmeid kogutakse ja analüüsitakse ning mida selle põhjal järeldatakse, siis on tal võimalik teadlikult oma käitumist muuta, vangla jaoks olulist teavet varjata, anda vanglale valeinfot vms, et vangla tegevust endale soodsas suunas mõjutada, vangla tööd häirida, õigusrikkumisi varjata jne (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 4. juuli 2023. a määrus asjas nr 3-22-1123, p 9; 29. märtsi 2022. a määrus asjas nr 3-22-320, p 17). Isikul on võimalik vanglat mõjutada teda puudutavaid julgeolekuriske tegelikust madalamaks hindama, mis ei võimaldaks vanglal rakendada isiku suhtes enam asjakohaseid meetmeid vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks, sh tema õiguskuulekale käitumisele suunamiseks. Samuti ei ole välistatud, et isik jagab talle teatavaks saanud teavet vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta teiste kinnipeetavatega, mis omakorda suurendab võimalust, et teavet koostoimes teiste kinnipeetavate kogutud teabega kuritarvitatakse. Eeltoodu omab mõju ka vangla julgeolekule, kuivõrd vangla ei pruugi olla siis suuteline reageerima tõsisele ohule õigeaegselt ja asjakohaselt. Seega ei saa kaebajale 13. juuni 2025. a sissekande terves ulatuses väljastamata jätmist õigusvastaseks pidada ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.
13.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. II
14.HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 1 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, 4
3-25-2212 kui see on ilmselt vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. Tuginedes HKMS § 79 lg 1 p-le 1 võib kinniseks kuulutatud menetluses menetlusosalise menetlustoimingult, sealhulgas kohtuistungilt või selle osalt eemaldada riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. HKMS § 79 lg 2 kohaselt on menetlusosalise eemaldamine sama paragrahvi lg-s 1 märgitud alusel võimalik üksnes tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on ilmselgelt kaalukam menetlusosalise õigusest olla menetlustoimingu juures.
15.Käesolevas asjas tuleb vangla 28. juulil 2025 esitatud vangiregistri sissekannete terviktekste sisaldava tõendi (dtl 37) osas haldusasja menetlus kinniseks kuulutada ning piirata esitatud tõendile kaebaja ligipääsu, kuivõrd tõend sisaldab vangiregistrisse sotsiaalprogrammi raames 13. juunil 2025 tehtud sissekannet täies ulatuses. VangS § 52 lg 1 kohaselt on vangiregistrisse kantud andmed asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave avaliku teabe seaduse tähenduses. VangS § 5 2 lg-st 5 tulenevalt on kinnipeetavatel õigus nende kohta andmekogusse kantud andmeid saada, kuid sama paragrahvi lg 7 sätestab, millistel juhtudel andmesubjektile andmeid ei pea väljastama. Kuna 13. juuni 2025. a sissekande näol on tegemist teabega, mille väljastamise tagajärjel võivad avalikuks saada vanglatöös kasutatavad meetodid ja taktikad või teave julgeolekuriskide hindamise kohta ning see võib ohustada vangistuse, aresti, eelvangistuse või kriminaalhoolduse täideviimist (VangS § 52 lg 7 p 1), siis ei ole kaebajale teabe avalikustamine põhjendatud. Kaebaja huvi Tartu Vangla esitatud tõendiga tutvuda ei ole kaalukam vangla huvist tõendit kaebaja eest varjata.
16.Kuigi Tartu Vangla 28. juulil 2025 esitatud tõend sisaldab lisaks 13. juuni 2025. a sissekandele ka 3. juuni ja 16. juuni 2025. a sissekandeid, mis on kaebajale avalikustatud ja mille osas ei ole põhjendatud tõendi kaebaja ees varjamine, siis ei ole käesolevas asjas siiski vajalik tagada kaebajale võimalust tõendiga lubatavas osas tutvuda ning koormata haldusasja toimikut kahe dubleeriva dokumendiga (üks dokumendi variant kajastab tõendis sisalduvat teavet terves ulatuses ja sellele on ligipääs üksnes kohtul ja Tartu Vanglal ning teises dokumendi variandis on teave osaliselt kinni kaetud ja sellega on võimalik tutvuda ka kaebajal). Sotsiaalprogrammi raames 3. juunil ja 16. juunil 2025 tehtud sissekanded kajastuvad terves ulatuses Tartu Vangla 1. juuli 2025. a vastuses nr 2-2/2-25/3585-2 (dtl 28), millele kaebajal on ligipääs. See tähendab, et Tartu Vangla 28. juuli 2025. a tõendi sisu on kaebajale lubatavas osas avalikustatud teises dokumendis.
17.Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et tagamaks HKMS § 79 lg-s 1 sätestatud juhtudel saladuse hoidmine väljaspool kohtuistungeid jms, ei ole tarvis menetlusosalist üheltki toimingult eemaldada, vaid kohtul on võimalik jätta HKMS § 88 lg 2 alusel luba toimikuga tutvumiseks ja ärakirjade saamiseks andmata (Riigikohtu halduskolleegiumi 15. mai 2014. a määrus asjas nr 3-3-1-36-14, p 8). Praegusel juhul on saladuse hoidmine võimalik tagada HKMS § 88 lg 2 alusel HKMS § 88 lg-s 1 sätestatud toimikuga tutvumise õiguse piiramise kaudu.
18.Eeltoodust tulenevalt kuulutab kohus haldusasja menetluse Tartu Vangla 28. juulil 2025 esitatud vangiregistri sissekannete terviktekste sisaldava tõendi (dtl 37) osas kinniseks ning keelab kaebajal eelnimetatud tõendiga tutvuda ja saada sellest koopiaid. III
5
3-25-2212
19.Kuna kohus tagastab X-i kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
20.RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist. Kaebajal on ulatuslik halduskohtusse pöördumise kogemus (ainuüksi 2025. aasta 11 kuuga on kaebaja suutnud Tartu Halduskohtule esitada juba ligikaudu 130 kaebust), ta on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ei vaja advokaadi abi. Asjaolu, et kaebajal on pooleli palju vaidlusi ning ta ei suuda neid hallata, ei ole õigusabi andmise aluseks. On kaebaja enda otsustada, kas ja kui palju ta peab vajalikuks kohtu poole erinevate kaebustega pöörduda. Riigi õigusabi korras esindaja määramist ei õigusta ka kaebaja väide, et tal puudub internetile ja seeläbi AET-ile piiramatu ligipääs. Kaebajal on AET-ile piisav ligipääs olemas, samuti on tal võimalik kohtule esitada avaldusi paberkandjal. Tartu Halduskohus on eeltoodut põhjalikult selgitanud 27. novembri 2025. a määruses haldusasjas nr 3-25-1540 (p 23 ja selle alapunktid) ning jääb oma varasemate seisukohtade juurde. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X-i taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
21.Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3).
22.Kaebaja palub talle saata menetlusdokumendid paberkandjal. Kohus selgitab, et Tartu Halduskohus edastab esmalt kõik dokumendid kinnipeetavale AET-i vahendusel, kuivõrd kinnipeetavatele on vanglates tagatud võimalus kasutada tahvelarvuteid ning tutvuda seeläbi AET-is oma kohtuasjadega. Kui kohtul ei õnnestu kinnipeetavale dokumente AET-i vahendusel edastada, saadab kohus praeguse töökorralduse järgi dokumendid seejärel isikule paberkandjal. Samad põhimõtted kehtivad ka kaebaja puhul. Samuti ei ilmne kohtule, et kaebaja ligipääs AET-ile oleks ülemääraselt piiratud või et ta tegelikkuses AET-i ei kasutaks. Näiteks võttis kaebaja AET-i kaudu 28. novembril 2025 vastu Tartu Halduskohtu 27. novembri 2025. a määruse haldusasjas nr 3-25-1540 ning esitas samal päeval elektrooniliselt eelnimetatud haldusasjas ja haldusasjas nr 3-25-3906 määruskaebused. Samuti esitas kaebaja
28.novembril 2025 AET-i kaudu halduskohtule 8-leheküljelise uue kaebuse (haldusasi nr 325-4417). Seega on ilmne, et kaebaja saab ja kasutab jätkuvalt AET-i, kui peab seda ise vajalikuks. Seega ei ilmne, et kaebajal oleks sama programmi kaudu ka kohtudokumentide vastuvõtmine oluliselt takistatud. Kaebaja esitatud taotluses märgitud põhjenduste ja tegelikkuses toimuva vahel on seega vastuolud, mis omakorda viitab järjekordselt kaebaja poolsele valikulisele, manipuleerivale ja seeläbi pahatahtlikkuse poole kalduvale tegevusele. Kaebaja tegevus viitab enam kohtu koormamise eesmärgile, mitte tegelikult esinevale takistusele AET-i kasutamisel. Kohus peab seetõttu vajalikuks veel kord juhtida kaebaja tähelepanu HKMS § 28 lg-s 2 sätestatust lähtumise vajadusele.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.