Krüüdneri Karjäär OÜ kaebus Elva Vallavolikogu 30. septembri 2024. a otsuse nr 130 õigusvastasuse tuvastamiseks ja Elva valla kohustamiseks esitada geoloogilise uuringu loa taotlusele uus arvamus
Menetlusosalised
Kaebaja Krüüdneri Karjäär OÜ, esindaja vandeadvokaat Kaspar Lind Vastustaja Elva vald, esindaja vallasekretär Salle Ritso
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Krüüdneri Karjäär OÜ kaebus. Tuvastada Elva Vallavolikogu 30. septembri 2024. a otsuse nr 130 õigusvastasus. Kohustada Elva valda tegema Krüüdneri Karjäär OÜ Karijärve V uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotlusele nõusoleku andmise kohta uue otsuse kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.
2.Mõista Elva vallalt Krüüdneri Karjäär OÜ kasuks välja menetluskulud summas 900 eurot. Jätta vastustaja menetluskulud tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29. detsembril 2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1 ja § 67 lg 4). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Krüüdneri Karjäär OÜ esitas 16. aprillil 2024 Keskkonnaametile Karijärve V uuringuruumi geoloogilise uuringu taotluse. Uuringuruum asub Elva vallas Poole külas asuval kinnistul Elva metskond 18 (katastritunnus: 33101:003:0152). Uuringu eesmärk on välja selgitada uuringuruumis leiduva liiva ja kruusa maht ning kvaliteet.
2.Keskkonnaamet saatis 19. aprillil 2024 uuringuloa taotluse arvamuse avaldamiseks Elva vallale.
3.Elva Vallavolikogu tegi 30. septembril 2024 maapõueseaduse (MaaPS) § 27 lg 7 alusel otsuse nr 130, millega ei nõustunud Krüüdneri Karjäär OÜ-le geoloogilise uuringuloa andmisega Karijärve V uuringuruumis. Otsuse kohaselt ei mõjuta ühe uuringu tegemine küll suuresti rohevõrgustikku, mille tugialal taotlusega hõlmatud ala asub. Kuna aga piirkonnas on suur huvi kaevandamise eesmärgil geoloogiliste uuringute tegemiseks, hindab vald taotluste mõju piirkonnale tervikuna. Piirkonnas on 10 km2 suurusel alal antud neli kaevandamisluba kehtivusajaga 2031–2032. Aastatel 2018–2024 on samas piirkonnas taotletud kuuele erinevale alale geoloogilise uuringu luba kaevandamise eesmärgil. Ei ole otstarbekas uurida tervikuna nii ulatuslikult ja kulutada liigselt ressursse, kui on teada, et omavalitsus ei näe kõnealuses piirkonnas täiendavat kaevandustegevust. Uuringuloa taotluses on küll käsitletud konkreetse uuringu keskkonnalist mõju (põhjavesi, vibratsioon, tolm ja müra), kuid on jäetud hindamata häiringud, mis võivad mõjutada inimese heaolu, tervist ja vara (sh kinnisvara väärtust pikemas vaates). Vald on varem olnud selle ala uurimise vastu, tuginedes peamiselt survele, mida ulatuslik uurimine võib põhjustada. Ühe uuringuloa andmine annaks õigustatud ootuse kogu ala uurimiseks. Neli kaevandamisluba koos potentsiaalse kuue uuringuloaga võib mõjuda piirkonna sotsiaalmajandusele negatiivselt, mille tulemusel ei väärtustata piirkonda elukeskkonnana. Uuringuala on Karijärve (Sirgu) maardlal, mida on varem uuritud. Maardlate registri järgi on seal ca 2 163 000 m3 ehituskruusa. Seega on teadmine kruusa olemasolust olemas ja esialgu puudub täiendava info vajadus. Kuna maardla on registri andmete kohaselt kohaliku tähtsusega, tuleb sellel alal lähtuda pigem kohalikust huvist kui riigi huvist.
4.Krüüdneri Karjäär OÜ esitas 22. oktoobril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Elva Vallavolikogu 30. septembri 2024. a otsuse nr 130 õigusvastasuse tuvastamist ja Elva valla kohustamist vaadata kaebaja geoloogilise uuringuloa taotlus uuesti läbi ning anda uus arvamus.
5.Kohus võttis 5. novembri 2024. a määrusega kaebuse menetlusse.
6.Elva vald esitas 3. detsembril 2024 vastuse kaebusele.
7.Kohus otsustas 7. novembri 2025. a määrusega vaadata asja läbi kirjalikus menetluses ning andis menetlusosalistele tähtaja täiendavate menetlusdokumentide ja taotluste esitamiseks.
8.Kaebaja esitas 13. novembril 2025 täiendava seisukoha ja menetluskulude nimekirja.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
9.Kaebaja väited on kokkuvõtvalt järgmiselt. 2(9)
3-24-2912
9.1.Vaidlusaluses uuringuruumis on geoloogilise uuringu loa andmine põhjendatud, sest maavarade paiknemise teadasaamiseks on ülekaalukas avalik huvi. Uuringuruum paikneb riiklikult tähtsate ehitusobjektide läheduses ning sealses ehitustöös vajatakse liiva ja kruusa. Olukorda ei saa hinnata ühe kohaliku omavalitsuse piires. Laiaulatuslik geoloogiliste uuringute tegemine on üldjuhul mõistlik, sest see aitab maavarasid kaardistada ja teha kaevandamise kohta kaalutletud otsuseid. Geoloogilise uuringu tulemused võimaldavad hinnata, kas riigil on kaevandamise vastu huvi.
9.2.Elva Vallavolikogu otsus on õigusvastane, sest see on motiveerimata. Otsuse napid põhjendused ei anna uuringuloa andmisega mittenõustumiseks alust. Keeldumise kaalutlused on lubamatud, asjakohatud ja sobimatud. Vastustaja hindas uuringutaotluste mõju piirkonnale tervikuna, kuid jättis täpsustamata, millist piirkonda silmas peeti, kui palju oli teisi uuringuid ning milline oli muude uuringute mõju. Sel moel sidus vastustaja määramatu piirkonna ja määramatu hulga uuringuid üheks. Argumendi ebamäärasuse tõttu pole võimalik selle paikapidavust kontrollida. Vastustaja argumendid ei ole seotud uuringuloa andmise, vaid kaevandamisloaga. Otsuses esitatud väide, et uuringuala on varem piisavalt uuritud, ei vasta tõele. Uuringuala maavara kvaliteedi kohta ei ole piisavalt andmeid. Vastustaja ei pööranud tähelepanu uuringuloa taotluses märgitud teabele, et osa kaevandatavast materjalist ei vasta maavarana arvelevõtmise nõuetele.
9.3.Geoloogilise uuringu keskkonnamõju on vähene. See ei kahjusta piirkonna arengut ega mõjuta rohevõrgustiku eesmärkide saavutamist. Natura 2000 võrgustiku lähim Keeri-Karijärve loodusala jääb uuringuruumi teenindusalast 2,5 km kaugusele. Uuritud maa korrastatakse pärast uuringutööde lõpetamist ning keskkond taastub endisesse olukorda (MaaPS §-d 84 ja 86). Geoloogilise uuringu käigus ei teki kaevandamisega kaasnevaid keskkonnamõjusid. Seepärast pole otsuses esitatud kaalutlused kohased. Uuringutööde mõju oleks keskmise hoone ehitamisest tekkivast mõjust väiksem.
9.4.Geoloogiline uuring riivab kohaliku kogukonna huve minimaalselt, sest tööd on väikesemahulised ja kestavad mõned tööpäevad. Uuringud on planeeritud riigimetsa alale, millel on valdavalt tormimurd. Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) kui katastriüksuse omaniku esindaja ei ole uuringutele vastu. Pärast vaidlustatud otsuse tegemist on RMK teinud uuringuruumi teenindusalal lageraie, mis võimaldab nüüd oluliselt lihtsamalt geoloogilise uuringu läbi viia. Lageraie avaldab võrreldes kaebaja taotletud uuringuloa alusel tehtavate toimingutega keskkonnale ja elanikkonnale tunduvalt tugevamat mõju.
10.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata kokkuvõtvalt järgmiste põhjendustega. Vaidlustatud otsus on õiguspärane ning uue arvamuse esitamine uuringuloa taotlusele ei ole vajalik. Vald lähtub nõusoleku andmisel omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvidest. Ei saa välistada, et negatiivne mõju rohevõrgustikule mingil määral suureneb, kui lubada rohevõrgustikul lisaks kaevandamistegevusele ka uuringute läbiviimist. Oht, et piirkonda ei väärtustata elukeskkonnana, on käegakatsutav, sest lähim majapidamine asub uuringualast kõigest 0,2 km kaugusel. Uuringuloa kooskõlastamisel võib arvesse võtta kaalutlust, et uuringute eesmärgiks seatud kaevandamine on ebatõenäoline. Kuna maardla on kohaliku tähtsusega, puudub ülekaalukas riigi huvi uuringuloa andmiseks ja uuringuloa taotlus on perspektiivitu.
KOHTU PÕHJENDUSED
3(9)
3-24-2912
11.Elva Vallavolikogu ei nõustunud vaidlustatud otsusega kaebajale Karijärve V uuringuruumis geoloogiliseks uuringuks loa andmisega Elva vallas Poole külas asuval Elva metskond 18 kinnistul. Praeguses asjas ei ole vaidluse all, kas kaebajale tuleks geoloogilise uuringu luba anda. Vaidluse all on küsimus, kas vastustaja otsus uuringuloa andmisega mittenõustumise kohta on õiguspärane.
12.Maavara geoloogiline uuring on maavara arvele võtmise ja kaevandamise eesmärgil tehtav geoloogiline töö (MaaPS § 4 lg 2). Geoloogilise uuringu tegemiseks on üldjuhul vaja geoloogilise uuringu luba (MaaPS § 17 lg 2). Geoloogilise uuringu loa annab Keskkonnaamet (MaaPS § 26). MaaPS § 27 lg 7 kohaselt saadab loa andja uuringuloa taotluse arvamuse saamiseks taotletava uuringuruumi asukoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole uuringuloa andmisega nõus, keeldub Keskkonnaamet uuringuloa andmisest (MaaPS § 35 lg 1 p 10).
13.Geoloogilise uuringu loataotluse kohta arvamuse esitamine on menetlustoiming. Menetlustoimingu põhjendused ei pea vastama haldusaktile esitatavatele põhjendamisnõuetele, kuid põhjendused peavad olema jälgitavad ja loogilised, tagamaks tõhusat kaebeõigust. Arvestades, et geoloogilise uuringu taotlusele nõusoleku andmata jätmine võib takistada edaspidi kaevandamisloa saamist, peavad nõusoleku andmata jätmise otsuse põhjendused olema taotleja õiguste kaitseks piisavalt põhjalikud, et kohtul oleks võimalik kontrollida otsuse õiguspärasust. Kohaliku omavalitsuse üksuse vastuväited uuringule ei või jääda paljasõnaliseks, hüpoteetiliseks ega ebamääraseks (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-37-15, p-d 18 ja 19).
14.Geoloogilise uuringu loa taotlusele nõusoleku andmine on kaalutlusotsustus. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (haldusmenetluse seaduse § 4 lg 2). Haldusorgani kaalutlusõiguse korral kontrollib kohus kaalutlusreeglite järgimist, muu hulgas, kas haldusorgan on lähtunud lubamatutest, asjakohatutest või sobimatutest kaalutlustest ning kas otsustus on proportsionaalne. Kohaliku omavalitsuse üksusel on uuringuloa taotlusele nõusoleku andmise üle otsustamisel ulatuslik kaalumisruum. Ka sel juhul võib kohus sekkuda, kui kohtul tekivad kahtlused otsuse ratsionaalsuses (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-37-15, p 20). Kohus ei teosta menetlustoimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest (vrd HKMS § 158 lg 3).
15.Praeguses asjas on vaidlus eelkõige selle üle, kas vastustaja tugines nõusoleku andmisest keeldumisel asjakohastele kaalutlustele. Kaebaja on osutanud ka põhjendamiskohustuse rikkumisele.
16.Kohtu hinnangul on vaidlustatud otsuse põhjendused piisavad, et mõista, miks vastustaja ei andnud kaebaja uuringuloa taotlusele nõusolekut. Vastustaja keeldus uuringuloa taotlusele nõusoleku andmisest kokkuvõtlikult kahel põhjusel: uuring pole otstarbekas, sest vald ei näe samas piirkonnas täiendavat kaevandustegevust ette ja kruusa olemasolu on teada; piirkond võib suure kaevandamishuvi tõttu kaotada oma väärtuse elukeskkonnana.
17.Kohtu hinnangul on vastustaja teinud vaidlustatud otsuses mitmeid kaalutlusvigu. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
4(9)
3-24-2912
18.Vastustaja lähtus otsuse tegemisel muu hulgas kaalutlusest, et ta ei näe samas piirkonnas kaevandustegevust ette, sest piirkonnas on 10 km2 suurusel alal juba antud neli kaevandamisluba ja kuuele alale on taotletud geoloogilise uuringu luba. Vastustaja on kohtumenetluses õigesti märkinud, et kohaliku omavalitsuse üksus võib võtta uuringuloa taotluse kohta arvamuse kujundamisel arvesse kaalutlust, et samas kohas ei ole kaevandamine asjaoludest tulenevalt tõenäoline (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-37-15, p 14). Praeguses asjas ei ole aga vastustaja esile toonud asjaolusid, mille põhjal saaks pidada kaevandamist ebatõenäoliseks. Ainuüksi asjaolu, et samas piirkonnas on antud kaevandamislube, ei takista geoloogiliseks uuringuks loa andmist. Vastustaja ei ole väitnud, et kaebajale kaevandamisloa andmine oleks vastuolus kehtiva õigusega, sh planeeringuga. Samuti ei ole vastustaja väitnud, et seniste kaevandamislubade mõju oleks piirkonna elukeskkonnale sedavõrd koormav, et uute kaevandamislubade andmine oleks ilmselgelt välistatud. Vastustaja on võtnud põhjendamatult arvesse asjaolu, et samas piirkonnas on taotletud geoloogiliste uuringute lubasid. Pelgalt taotluste arv ei mõjuta piirkonna elukeskkonda. Otsusest ega asja muudest materjalidest ei nähtu, et ühegi geoloogilise uuringu taotluse alusel uuringuteks luba antud ja samas piirkonnas oleks mõni uuring tehtud. Seepärast on tegemist lubamatu kaalutlusega. Vastustaja kokkuvõtlik seisukoht, et ta ei näe piirkonnas kaevandustegevust ette, on jäänud liiga ebamääraseks, mõistmaks selle sisu ja kaalu. Nõusoleku mitteandmist saaks õigustada ülekaalukas avalik huvi. Vastuseis geoloogilistele uuringutele või kaevandamisele ei ole käsitatav avaliku huvina. Ühtlasi peab uuringuloa andmisega mittenõustumine olema seostatav konkreetse taotluse sisuga. Kuna uuringuluba ei anna kaevandamisõigust, ei ole uuringuloa mõju hindamisel asjakohane lähtuda kaevandamisloa võimalikust mõjust piirkonna elukeskkonnale. Nagu kohtupraktikas on selgitatud, ei sunni uuringuloa andmisega nõustumine kohaliku omavalitsuse üksust nõustuma kaevandamisloa andmisega (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-37-15, p-d 12 ja 14).
19.Vastustaja kaalutlus, et ühe uuringu lubamine annaks õigustatud ootuse kogu ala uurimiseks, on asjassepuutumatu. Uuringuloa andmisega nõustumine ei tekita taotlejal õiguspärast ootust kaevandamisloa saamiseks (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-37-15, p 16). Samuti ei tekita kaebajale uuringuloa andmisega nõustumine õiguspärast ootust ühelgi teisel ettevõtjal, kellel on huvi teha samas piirkonnas geoloogilisi uuringuid.
20.Vaidlustatud otsuse kohaselt jättis kaebaja uuringuloa taotluses hindamata uuringuga seotud häiringud, mis võivad mõjutada inimese heaolu, tervist ja vara (sh kinnisvara väärtust pikemas vaates). Vastustaja kohtumenetluses esitatud väite kohaselt osutab piirkonna elukeskkonnana mitteväärtustamise ohule asjaolu, et lähim majapidamine asub uuringualast 0,2 km kaugusel. Maapõueseaduse üheks eesmärgiks on maapõue kasutamisel tekkivate keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses (MaaPS § 1 lg 1 ja § 13). Keskkonnahäiringuks on muu hulgas ka inimtegevusega kaasnev keskkonna kaudu toimiv ebasoodne mõju inimese tervisele, heaolule või varale (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 lg 1). MaaPS § 16 lg 1 sätestab maapõue kasutamisel kohustuse tagada võimalikult väike ebasoodne mõju keskkonnale, inimese tervisele, heaolule ja varale. Uuringuloa taotluse seletuskirjas peavad olema muu hulgas andmed geoloogilise uuringuga kaasneda võivate keskkonnahäiringute ja nende vähendamise meetmete kohta (MaaPS § 28 lg 3 p 7). 5(9)
3-24-2912 Karijärve V geoloogilise uuringu loa taotluse kohaselt on uuringuruumi ja selle teenindusala pindala 4,13 ha. Teenindusala jääb Karijärve (Sirgu) kruusamaardla nr 720 juurde kuuluva ehituskruusa prognoosvaru plokile 2 P. Uuringu käigus on kavandatud teha kuni 15 puurauku (kaevandit), sügavusega kuni 12 m (dtl 9 ja 10). Taotluse seletuskirjas on märgitud, et lähim majapidamine Häärberi maaüksusel jääb teenindusala piirist ligikaudu 0,2 km kaugusele kirde poole ning Sepa maaüksuse majapidamine jääb ligikaudu 0,3 km kaugusele lõuna poole. Teenindusala ja elamute vahelisele alale jääb metsamaa. Teenindusala piires puuduvad ehitised ja kommunikatsioonid, samuti ei asu seal ega lähiümbruses kaitsealasid ega kaitsealuseid üksikobjekte (dtl 15). Seletuskirjas on selgitatud, et uuringud toimuvad kahel või kolmel tööpäeval päevasel ajal ning nendega ei kaasne ülemäärast müra ega õhusaastet, mis mingilgi määral kahjustaksid inimese elukeskkonda ja tervist (dtl 18 ja 19). Müra osas on seletuskirjas välja toodud uuringus kasutatava tehnika müratase (10 m kaugusel kuni 80 dB) ning esitatud mürataseme muutus sõltuvalt kaugusest (100 m kaugusel 60 dB; 200 m kaugusel 54 dB, 300 m kaugusel 50 dB). Selle põhjal on jõutud seletuskirjas järeldusele, et uuringuga kaasnev lühiajaline müra ei mõjuta sealset elukeskkonda negatiivselt. Lisaks summutab mürahäiringuid uuringuruumi teenindusala ja elamute vahele jääv mets (dtl 19 ja 20). Samuti on seletuskirjas esitatud koos põhjendusega seisukoht, et uuringu käigus ei teki täiendavat õhusaastet ega vibratsiooni (dtl 20). Eeltoodu põhjal on ilmne, et kaebaja hindas uuringuloa taotluses uuringuga seotud häiringuid, mis võivad mõjutada inimese heaolu ja tervist. Vastustaja vastupidine seisukoht on jäänud paljasõnaliseks ka kohtumenetluses. Seega on vastustaja tuginenud kaalumisel vääraks osutunud asjaolule. Taotluse seletuskirjas pole küll eraldi hinnatud uuringu mõju inimese varale, kuid ka vastustaja pole põhistanud, et konkreetne uuring võiks mõjutada läheduses asuvate eraomandis olevate kinnistute väärtust. Uuringuala asub riigimaal ning vaidlust pole selles, et riik kui kinnistu omanik andis 2024. a aprillis uuringu tegemiseks nõusoleku (dtl 22). Võttes arvesse, et uuring kestab kaks või kolm päeva ning seadusega on pandud uuringuloa omajale uuritud maa korrastamise kohustus (MaaPS § 80), ei osutas asjas esitatud materjalides miski sellele, et uuringu tegemine võiks mõjutada läheduses asuvate kinnistute väärtust. Seepärast oleks ainuüksi põhjusel, et taotluse seletuskirjas pole hinnatud uuringu mõju inimese varale, uuringuloa taotlusele nõusoleku andmata jätmine ebaproportsionaalne.
21.Vastustaja märkis vaidlustatud otsuses, et loataotluses märgitud ala asub Elva valla üldplaneeringuga kindlaksmääratud rohevõrgustiku tugialal, kuid ühe uuringu tegemine ei mõjuta suuresti rohevõrgustikku. Kohtumenetluses on vastustaja lisanud, et kui lubada rohevõrgustikul lisaks kaevandamistegevusele ka uuringute läbiviimist, ei saa negatiivset mõju rohevõrgustikule välistada. Sedavõrd ebamäärastest seisukohtadest ei nähtu kaalutlust, et Karijärve V geoloogilise uuringu luba võiks vastustaja hinnangul kahjustada rohevõrgustiku eesmärkide saavutamist. Vastustaja pole vastu vaielnud kaebaja uuringuloa taotluses ja kaebuses esitatud väitele, et konkreetne uuring ei pärsi mingilgi määral piirkonna rohevõrgustiku toimimist.
22.Vastustaja tugines vaidlustatud otsuses muu hulgas kaalutlusele, et kruusa osas puudub uuringu tegemiseks vajadus. Kaebaja ei nõustu vastustaja väitega, et uuringuala on piisavalt uuritud. Tema hinnangul ei ole vastustaja uuringuloa taotluses esitatud asjaoludele tähelepanu pööranud. Kohus nõustub kaebajaga. Geoloogilise uuringu käigus kogutava teabe väärtus on iseenesest üheks kaalutluseks, mida uuringuloa kooskõlastamise üle otsustamisel arvestada (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus 6(9)
3-24-2912 asjas nr 3-3-1-37-15, p 13). Praeguses asjas on aga vastustaja jätnud hinnangu andmisel tähelepanuta, et loataotluse esemeks on lisaks kruusale ka liiv. Samuti ei ole vastustaja arvesse võtnud, et uuringul on kitsam eesmärk: selgitada välja ehitustegevuseks sobiliku kruusa ja liiva kogus. Taotluses on selgitatud, et uuringu esemeks olevat kruusa ja liiva kavandatakse kasutada piirkonna teede ehitusel ja muudel ehitustöödel. Selleks on aga vaja teada, kas uuringuruumis leiduv kruus ja liiv vastavad keskkonnaministri 17. detsembri 2018. a määrusele nr 52, milles on sätestatud nõuded kruusa ja liiva omaduste ja kasutusalade määramise kohta (dtl 9). Uuringu käigus selgitatakse välja uuringuruumis maavara esinemine, selle kvaliteedinäitajad, kasutusalad, varu suurus ning kaevandamise mäetehnilised ja keskkonnatingimused. Taotluse seletuskirja kohaselt ei ole taotletava uuringuruumi piires ehitusmaavarade geoloogilisi uuringuid tehtud (dtl 17). Vastustaja ei ole uuringuloa taotluses esitatud teavet kahtluse alla seadnud ega ümber lükanud. Muu hulgas pole ta vastu vaielnud uuringuloa taotluse seletuskirjas esitatud teabele, et teenindusalale lähimal, Karijärve (Sirgu) kruusamaardlal asuvate tarbevaru plokkide piires on tehtud geoloogilisi uuringuid 1974. ja 1994. aastal. Kuna nõuded ehituskruusale on kehtestatud 2018. aasta määrusega, ei võimalda ainuüksi teadmine, et Karijärve maardla varudes on ca 2 163 000 m3 ehituskruusa, teha järeldust, et Karijärve V uuringuruumis leidub kehtivatele nõuetele vastavat ehituskruusa. Seega saab pidada usutavaks, et riigil puudub praegu teave, millises mahus ja millise kvaliteediga kruusa ja liiva leidub Karijärve V uuringuruumis. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja kaalutlus, et kruusa osas puudub uuringu tegemiseks vajadus, ekslik. Lisaks jättis vastustaja põhjendamatult arvesse võtmata, et uuringutaotluse esemeks on lisaks kruusale ka liiv.
23.Vastustaja võttis otsuse tegemisel arvesse asjaolu, et kuna Karijärve maardla on maardlate registri andmete kohaselt kohaliku tähtsusega maardla, tuleb lähtuda pigem kohalikust, mitte riigi huvist. Kohus peab sellega seoses vajalikuks märkida, et MaaPS § 27 lg 7 alusel arvamust esitades esindab kohaliku omavalitsuse üksus alati kohalikku avalikku huvi, sõltumata maardlate registri andmetest. Kohalik avalik huvi võib riigi avaliku huviga kattuda, kuid võib ka sellest lahkneda. Seega pidigi vastustaja lähtuma kohalikust huvist. Siiski ei muutu maavarade uurimise üle otsustamine kohaliku elu küsimuseks, kui maardla on kohaliku tähtsusega (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus asjas nr 3-4-1-9-09, p 25). Praeguses asjas ei oma maardla liik tähtsust juba ainuüksi põhjusel, et erinevalt kuni 2016. a lõpuni kehtinud maapõueseadusest ei jagune maardlad kehtiva maapõueseaduse kohaselt üleriigilise tähtsusega maardlateks ja kohaliku tähtsusega maardlateks.
24.Vastustaja märkis otsuses, et ta ei pea otstarbekaks piirkonnas ulatuslikke geoloogilisi uuringuid teha ja liigselt ressursse kulutada. Ressursside kulutamise kaalutluse osas on jäänud ka kohtumenetluses ebaselgeks, kelle ja millist laadi ressursse on silmas peetud. Seetõttu ei saa seda kaalutlust asjakohaseks pidada. Vastustaja on teinud kaalutlusvea ka geoloogiliste uuringute otstarbekuse osas. Maavara uurimise vajalikkuse või otstarbekuse üle otsustamine ei ole kohaliku omavalitsuse üksuse pädevuses, sest maavarade uurimine on riigielu küsimus (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus asjas nr 3-4-1-9-09, p 25). 7(9)
3-24-2912 Karijärve V uuringuloa taotluse seletuskirjas on avaliku huvi kohta selgitatud järgmist. Tartumaal on suur nõudlus kvaliteetse ehituskruusa järele, nt Jõhvi-Tartu-Valga riigitee Tartu-Nõo lõigu 10 km pikkuse nelja sõidurajaga tee ehitamiseks. Lähikonnas asuva Põrgumäe kruusamaardla materjal ei vasta ehituskruusale esitatavatele nõuetele. Ehituseks sobivat kruusa kaevandatakse Tartumaal vaid Kukemetsa maardla karjäärides ja Valgamaal Puka-Teeristi karjääris (dtl 11). Madala savi- ja tolmuosakeste sisaldusega liiva esinemise korral kavatsetakse varustada betoonitehaseid betooniliivaga, mida Tartu ümbruses samuti napib. Sellist liiva on vaja ka maanteede ehitusel filtreerivate kihtide rajamiseks. Heade, maanteede ehituseks sobivate filtreerivate omadustega ehitusliiva varusid Elva-Tartu piirkonnas praktiliselt pole (dtl 14). Vastustajal tulnuks hinnata, kas Karijärve V uuringualal kruusa ja liiva mahu ja kvaliteedi uurimine perspektiiviga, et kvaliteetset kruusa ja liiva kasutatakse Tartu ja Elva valla vahelise riigitee ehitamisel, on ka kohalikes huvides.
25.Eeltoodud kaalutlusvigade tõttu ei olnud kohtul võimalik veenduda, et vastustaja otsus on ratsionaalne. Seepärast on Elva Vallavolikogu 30. septembri 2024. a otsus nr 130 sisuliselt õigusvastane.
26.Vastuseks kaebuses esitatud väitele, et vastustaja esitas 30. septembri 2024. a otsuse hilinemisega, märgib kohus järgmist. Kuna Keskkonnaamet esitas Karijärve V geoloogilise uuringu loataotluse vastustajale 19. aprillil 2024 (dtl 25) ning MaaPS § 27 lg 7 kohaselt tuleb arvamus esitada kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates, on ilmne, et vastustaja ei esitanud arvamust seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Nimetatud eksimus ei mõjuta siiski hinnangut 30. septembri 2024. a otsuse sisulise õiguspärasuse kohta. Samuti ei näe maapõueseadus ette, et kohaliku omavalitsuse üksuse arvamuse ettenähtud tähtajaks esitamata jätmise korral loetaks nõusolek antuks (vrd haldusmenetluse seaduse § 16 lg 2). Kuna kaebuses ei ole esitatud nõuet vastustaja viivituse õigusvastasuse tuvastamiseks, ei tuvasta kohus otsuse resolutsioonis viivituse õigusvastasust.
27.Kohus leiab eeltoodu põhjal, et kaebus tuleb rahuldada. Kohus tuvastab Elva Vallavolikogu
30.septembri 2024. a otsuse nr 130 õigusvastasuse ning kohustab vastustajat tegema kaebaja Karijärve V uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotlusele nõusoleku andmise kohta uue otsuse. Võttes arvesse, et MaaPS § 27 lg 7 kohaselt on arvamuse esitamise tähtaeg kaks kuud, tuleb uus arvamus esitada kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Vastustajal tuleb kaebaja geoloogilise uuringu loa taotluse kohta uue arvamuse kujundamisel arvestada käesoleva otsuse põhjendustega, kui ta tugineb samadele asjaoludele.
28.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse vastustaja kahjuks, tuleb vastustajal kanda kaebaja menetluskulud. HKMS § 109 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kaebaja esitas menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid kohtule tähtaegselt. Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu (20 eurot) ning kandnud esindajakulu (880 eurot; käibemaksuta). HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kaebaja menetluskulude nimekirjast ja arvest nr 202210010 nähtuvalt osutas vandeadvokaat kaebajale õigusteenust kokku 5 tundi 30 minutit tunnihinnaga 160 eurot (+käibemaks). Vastustaja ei ole kaebaja menetluskulude taotlusele vastu vaielnud. Võttes arvesse kaebuse koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukust, asja keerukust ning menetlustoimingute asjakohasust, on õigusabikulude suurus põhjendatud. 8(9)
3-24-2912 Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja kaebaja menetluskulud 900 eurot (20+880). Vastustaja menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.