Keskkonnaõigus › Looduskaitse

esitas 26.08.2024 Keskkonnaametile (KeA) taotluse kaitsealuse taimeliigi palu-karukella (Pulsatilla patens) isendite ümberasustamiseks Nursipalu harjutusväljal (dtl 18). Taotlust täiendati 20.09.2024 ja 30.09.2024 täiendavate palu-karukella ja laialehise neiuvaiba (Epipactis helleborine) isendite/nende kogumike ümberasustamise sooviga (dtl 156). Isendite ümberistutamise vajadust põhjendati sellega, et need jäävad ette harjutusvälja siseste riigikaitseliste teede ehitamisele ja õppevälja raadamisele. Osalt jäid ümberasustamist vajavad palu-karukella ja laialehise neiuvaiba isendid aladele, kus raadamine oli juba toimunud.

3-24-2900

2(21)

3-24-2900 laialehiste neiuvaipade isenditele, mis Nursipalu harjutusväljal juba alustatud või kohe algavate tööde tõttu muidu häviksid, ning teiste kaitsealuste taimede ümberasustamist ei peetud hetkel vajalikuks. Seega on võimalik uu(t)e samalaadse(te) korraldus(t)e andmine ja õigusvastasuse tuvastamise nõudele ülemine aitaks kaebaja õiguste kaitsele kaasa, sh nendes menetlustes, mis pole kohtuvaidluse esemeks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Kaebus on esitatud keskkonnaorganisatsioonina. Kaebaja on esitanud KeA-le märgukirja seoses RKIK esitatud kaitstavate taimede ümberistutamise taotlusega. KeA on otsustanud ümberistutamist siiski lubada põhjendusel, et ümberistutamine toimub raadatud aladel. KeA on andnud ümberistutamiseks töö teostajale sisuliselt aega 10 päeva. On alust eeldada, et nii vähese tööde teostamise aja andmisel KeA on arvestanud ajapuhvrit, et MTÜ-l ei oleks võimalik esitada vaiet ja KeA-l sellele vastata ja vaidest lähtuvalt oma otsust muuta. 2) KeA ei ole täitnud ümberistutamise loamenetluse nõudeid ja on rikkunud taimede ümberistutamist reguleerivaid seadusi. Loamenetlus nõuab ekspertarvamust. KeA ei ole kummagi liigi kohta eksperdiarvamust tellinud. KeA on aluseks võtnud RKIK tellitud Nursipalu harjutusvälja palu-karukellade ekspertarvamuse, mis on küll koostatud 2024. a, kuid mis on tehtud varem. RKIK kompetentsi ei kuulu liikide kaitsega seotud tööde korraldamine. Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord sätestab nõuded taime ümberasustamisele, ekspertarvamusele ja protseduurile. Selles on selgelt reguleeritud, et ümberasustamine saab toimuda ainult ekspertarvamuse alusel, mille peab tellima KeA ühe nädala jooksul taotluse või teatise saamise päevast arvates ümberasustatava liigi bioloogiat tundvalt eksperdilt. Laialehise neiuvaiba ümberistutamiseks puudub ekspertarvamus üldse, seega puudus KeA töötajal otsuse tegemiseks vajalik teave. Väide, et KeA varasem praktika on olnud positiivne, on tõendamata ja pole üldse asjakohane. Palu-karukellade ekspertavamuse välitööd on tehtud 2024. a aprillis, mais ja juunis, peale ekspertarvamuse koostamist leitud taimede kohta info puudub. See on oluline, kuna eksperthinnangus sobivateks ümberasustamise aladeks planeeritud aladel on samuti leitud kaitsealuseid taimi ja need ei pruugi enam ümberistutamiseks sobida. Info nende taimede kohta on KeA-le esitatud, mh on selgunud, et eksperthinnangus planeeritud istutamise sihtaladel on leitud kaitsealuseid taimi ja seega ei saa sinna peale uusi taimi istutada. KeA ei ole lasknud eksperdil hinnata, kas peale uue info saamist kaitstavate taimede kohta on need alad üldse ümberistutamiseks sobivad. Näiteks on üks palu-karukella planeeritav istutusala kaetud valdavalt karukollaga, mis on ohulähedases seisundis kaitsealune liik. Karukollale ei ole võimalik palu-karukella peale istutada. KeA ei ole muutunud olukorda loa menetlemisel arvesse võtnud, kuigi peaks iga kord kaaluma alternatiivsete, looduskaitse seisukohalt tõhusamate lahenduste rakendamise võimalusi.

3(21)

3-24-2900 Samuti peab tegevuse ellu viima arvamuse esitanud eksperdi juuresolekul ja enne loa andmist peab KeA veenduma isendi elujõulisuse säilimises. Määruses ei ole öeldud, et ekspertarvamus pole mingitel juhtudel vajalik ja ümberistutamisel võiks tugineda varasemale kogemusele ja KeA teenistujate pädevusele. Isegi kui KeA teenistuja vastaks liigi bioloogiat tundva eksperdi nõuetele, peaks see olema asutusesiseselt reguleeritud, ekspertarvamus ja eksperdi pädevus dokumenteeritud ja kontrollitav. Lisaks peab iga ümberistutamise taotlus sisaldama andmeid liigi isendite, kasvukoha ja ümberistutamiseks sobiva asukoha kohta. Ei saa tugineda vaid üldiselt varasemale praktikale. Probleem ei seisne mitte eksperthinnanguga arvestamata jätmises, vaid selles, et korralduse andmisel ei ole arvesse võetud liigi spetsiifikast tulenevaid erisusi, mida eksperthinnangus on rõhutatud. Seetõttu võib KeA otsuse süül olla tekkinud olukord, kus osad kaitsealused taimed on hävinud. Näiteks selgitab ekspert eksperthinnangu lk-l 5, et palu-karukell moodustab generatiivseid ja vegetatiivseid võsusid. Nende kasvutsüklid on erinevad ning eksperthinnangus on selgitatud ja põhjendatud, et oluline on seetõttu taimede tähistamine nende kasvuperioodil. Eksperthinnangus on lk-l 41 öeldud, et ümberasustamine sügisesel ajal eeldab kõigi, nii generatiivsete kui ka vegetatiivsete taimede väga hoolikat tähistamist eelneval kasvuperioodil (hiljemalt juuli lõpuks), et täpne ümberasustamine oleks võimalik taimi nägemata, sest puhkefaasis olevate taimede maapealsed võsud pole leitavad. See võib olla põhjuseks, miks osasid taimi ei õnnestunud leida ja ümber istutada. Kaebaja on esitanud fotomaterjali, millest nähtub, et taimed olid tähistamata. Kuigi, nagu KeA märgib, et kaebaja esindaja on esitanud liigiandmeid 11.09 ja 23.09 kuupäevaga, on oluline vahet teha erinevate liikide kasvu- ja arengufaasidel. MTÜ poolt tehti sügisel osaliselt suveperioodil kogutud vaatlusandmete täiendavat kontrolli ja osad kuupäevad ongi järelkontrolli kuupäevad. Samuti tuleb märkida, et kaitsealuste liikide arvelevõtmisel võetakse arvele isendid, mis on looduses tuvastatavad, puhkeperioodil olevaid palu-karukella isendeid arvele võtta ei saa. Hoopis teine lähenemine on ümberistutamisel, kus tagada tuleb ka nende isendite ümberistutamine, millel on puhkeperiood. KeA väitel, et ümberistutamisel võib jätta osad isendid teadlikult ümber istutamata, puudub seaduslik alus. KeA on väitnud, et planeeritavate raadamisalade asukohad on muutunud. Nursipalu laiendamist käsitlevas Vabariigi Valitsuse korralduse nr 266 lisana esitatud dokumendis „Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade. Aruanne“ on lk-l 8 (joonis 1) kujutatud planeeritavad raadamisalad. Keskkonnaülevaatest lahtuvalt on väidetavalt koostatud Natura eelhindamise dokument. Samad raadamisalad on kõnealusel alal ka dokumendis Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele (lk 6, joonis 1-2). KeA on need dokumendid heaks kiitnud ja nende dokumentide alusel on Vabariigi Valitsus võtnud vastu otsused. Mingit muud kinnitatud dokumenti raadamisalade paiknemise kohta kaebajale teadaolevalt olemas ei ole. KeA on väidetavalt varasemalt lähtunud oma töös eelnimetatud dokumentidest. KeA-l on olnud kandev roll nende dokumentide heakskiitmisel. KeA poolt aga lubati palu-karukella taimed ümber istutada planeeritavale raadamisalale, mis on vastuolus Vabariigi Valitsuse korraldusega, millele on KeA andnud heakskiidu. KeA ei ole esitanud tõendeid, et raadamisala on muudetud ning ei ole välistanud olukorda, et kõik alal kasvavad kaitsealused taimed istutatakse ümber. Kaebaja on 16.05.2025 teabepäringuga küsinud KeA-lt dokumenti, mis tõendaks, milliseid muudatusi on raadamisalade paiknemises tehtud. KeA on 23.05.2025 vastanud, et sellist dokumenti neil esitada ei ole, ja öelnud, et arutelud RKIKga on olnud suulised. KeA ei ole rakendanud meetmeid, et antud kasvukohas liigi soodsat seisundit tagada. KeA on hoopiski lubanud nüüd kaitsealuseid taimi ja loomi (palu-karukell, aas-karukell, sipelgapesad) ümber istutada ilma korralduseta.

4(21)

3-24-2900 3) Kaitsealuseid II ja III kaitsekategooria taimi ei tohi hävitada. Põhjendamatu on taimede ümberistutamise lubamine ajal, kui vegetatsiooniperiood on juba lõppenud ja taimed ei jõua juurduda. Kuigi palu-karukellade ekspertarvamuses on öeldud, et kui suvist ümberistutamisvõimalust pole, võib karukellad ümber asustada ka sügisel, septembris–oktoobris, eeldab neil aegadel ümberasustamine kõigi, nii generatiivsete kui ka vegetatiivsete taimede hoolikat tähistamist eelneval kasvuperioodil. Kaebaja on nii suve- kui sügisperioodil taimede seisukorda korduvalt kontrollinud ja isegi kaebuse esitamise, s.o 21.10.2024 seisuga on taimede kasvukohad tähistamata. Samuti pole looduses tähistatud need alad, kuhu ekspert on soovitanud taimi ümber istutada. Kuna ümberistutamist vajavad taimed jäeti juuli lõpuks tähistamata, ei ole praegu võimalik neid taimi reaalselt looduses üles leida. Palu-karukella ümberistutamist on soovitatud vältida, kuna varasemalt on ellu jäänud vaid 25% ümber istutatud taimedest. Seda enam tuleks täita kõiki ekspertide antud tingimusi, et tagada taimede ellujäämine, mitte täita neid valikuliselt. Näiteks ei ole võimalik enam koguda seemnetega täiendavaks levitamiseks seemneid, mida eksperthinnangus on ette nähtud. Ekspertarvamuses (lk 38) on ka viidatud, et palu-karukellad ei pruugi välja valitud sihtaladele ära mahtuda. Kuigi KeA-le on teada uued kasvukohad, ei ole lisatud eksperdi arvamust, kas seoses lisandunud infoga võib realiseeruda olukord, kus ümberistutamise tingimused ei ole täidetud. KeA on võtnud aluseks varasema töö, mis ei ole enam asjakohane. KeA väitis, et konkreetsete kaitsealuste liikide puhul ei kahjusta üksiku isendi hävimine liigi soodsat seisundit. KeA ei ole oma väidet tõendanud. Kaebaja on varem välja toonud, et seireandmete järgi on palu-karukella arvukus Eestis kahanev ning Kliimaministeerium on näinud vajadust rakendada liigi kaitseks täiendavaid meetmeid. Vastustaja püüab selgitada, et mõnede isendite hävimine ei ole liigi säilimise seisukohast oluline. Looduskaitseseaduse (LKS) sätted ja EL direktiividest tulenevad kohustused nõuavad, et kõik ennetavad meetmed liigi iga isendi ellujäämiseks oleks tagatud. Korralduse andmisega see nii polnud. Ekspertarvamuses on öeldud, et liigi asurkonnad on kahanenud, ning rõhutatult öeldud, et „kindlasti tuleb ümberasustamisel vältida sihtalal varem kasvavate looduskaitsealuste taimede kahjustamist ning ümberasustamistööd teha vastavalt käesoleva ekspertiisi 5. peatükis toodud nõuetele“. Nimetatud p-s 5 sätestatud nõudeid ei täidetud: taimi ei tähistatud, uut kasvukohta ei valmistatud nõuetekohaselt ette, ei rakendatud soovitatud hübriidmeetodit, ei istutatud sobivaimal ajal, ei istutatud eksperdi määratud kohta, ei kaasatud eksperti istutamisel. Seega rikkus KeA korralduse andmisel LKS nõudeid, kuna ümberistutamist lubav korraldus ise on vastuolus eeltoodud ekspertarvamusega. Näiteks on korralduse elluviimise aeg määratud selliselt, et eksperthinnangus toodud nõudeid ei olegi võimalik täita. Euroopa Kohus on otsuses C-88/19 kinnitanud, et iga kaitsealuse liigi siirdamine vajab selget õiguslikku erandit ja teaduslikku põhjendust. Peab esitama tõendid, et tegevus toetab liigi kaitset ega halvenda tema seisundit. Neid tõendeid antud asjas esitatud ei ole. Vastupidi – eiratud on eksperdi soovitusi, LKS nõudeid ja kohtule püütakse selgitada, et ümberistutamine (mis peaks lähtuma korraldusest) ei ole korraldusega seotud. Kui korralduses seatud tingimused on vastuolulised, endale vastukäivad, ei olegi võimalik ümberistutamist teha LKSs sätestatust lähtuvalt. 4) Ümberistutamine on ennatlik, kuna haldusasjas nr 3-24-820 on KeA väitnud, et teekoridorides (mille suhtes on kohaldatud esialgset õiguskaitset) on võimalik mets tagasi istutada ning ka otsust Ida laskevälja alale suurekaliibriliste relvade kasutamise lubamise kohta veel ei ole.

5(21)

3-24-2900 5) KeA ei ole rakendanud meetmeid inimeste tervise ja elu kaitseks. Vahemikul 01.– 04.10.2024 leiti teekoridoridest ja raadatud alalt suurel hulgal lõhkemata lõhkekehi. Vastavat infot omavad nii RKIK kui Päästeamet. Ümberistutamine olukorras, kus ala on lõhkemata lõhkekehade osas kontrollimata, võib ohtu seada inimeste tervise ja elu. Kuna töid teostataks masinatega, pinnast teisaldades, ei saa seda ohtu välistada. Istutustöid ei tohiks teha enne, kui ala on üle kontrollitud ja tehtud kõik selleks, et inimesed ei saaks viga. 6) Samuti on hindamata keskkonnamõjud ja puuduvad muud võimalused keskkonna kaitsmiseks. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohast keskkonnamõjude hindamist Nursipalu laiendamise protsessis ei tehta. Seega ei ole olnud sisuliselt võimalik keskkonda puudutavates otsustusprotsessides kaasa rääkida. Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 266 seoses avalikustati keskkonnaülevaate dokument, mille koostamist seadused ei reguleeri. Seega pole reguleeritud, millistel tingimustel ja kuidas inimeste ettepanekuid arvestataks. Õigus olla korralduse nr 266 avaliku menetluse protsessis ära kuulatud ei ole andnud inimestele võimalust reaalselt nende elukeskkonda puudutavates otsustes kaasa rääkida, arvestades ka asjaolu, et dokumendi koostamine ja selles esitatav sisu, mida keskkonnadokumendina presenteeriti, ei olnud kuidagi Eesti õigusruumis reguleeritud. 7) Ala ei saaks kavandatava laskealana kasutusele võtta enne Vabariigi Valitsuse vastavat otsust. Antud hetkel pole alal, kus ümberistutamist planeeritakse, taktikaliste harjutuste läbiviimine piiratud ja seda ka tehakse. Suurekaliibrilised relvad (ja nende kasutamist eeldavad raadamisalad) on lubatud Nursipalus Ida laskeväljal kasutusele võtta alles laiendamise teises etapis, mis eeldab korralduse nr 266 kohaselt vastavat Vabariigi Valitsuse otsust. Ümberistutamisega ei peaks kiirustama, sest otsust, kas Ida laskevälja alale lubatakse suurekaliibriliste relvade kasutamine, veel pole. Ümberistutamine ei mõjuta harjutusvõimalusi. 8) Ekspertarvamus on öeldud, et luua tuleks Nursipalu palu-karukellade leiukohtade või vähemalt esinduslikuma, KLO9337933 kaitseks hoiuala või püsielupaik ning muuta harjutusvälja ida õppevälja raadamiskavasid selle asjaoluga arvestades. Kaebaja on esitanud 25.09.2024 Kliimaministeeriumile taotluse Tõrvaahupalu kaitseala moodustamiseks, milles tehakse ettepanek palu-karukella kasvuala looduskaitse alla võtmiseks. Ettepanek hõlmab ka enamuses nende isendite kasvukohti, mida soovitakse KeA otsuse kohaselt ümber istutada. Kliimaministeerium ei ole otsust teinud. Ka sel põhjusel on ümberistutamine ennatlik. Eesti esinduslikuma palu-karukellade kasvukoha kaitse alla võtmine on päevakorral. Kaebaja ei nõustu väidetega, justkui julgeoleku eesmärgi täitmine välistaks looduse kaitse. 9) Korraldus ei ole täielikult realiseeritud. Kaebaja fikseeris 21.10.2024, et ühtki kaitsealuste taimede kasvukohta ei olnud tähistatud. Kolmes kohas oli taimi ümber istutatud kaugemalt kui kohtumäärusega lubatud 15 m teekoridor. Istutatud on 10 m kaugusel tee keskjoonest, lubatav oleks 7,5 m kummalegi poole. Kõik palu-karukellad olid ümber istutatud valele istutusalale – eksperdi määratud sihtala oli väikese metsatee ääres vasakut kätt, tegelikult istutati paremale poole teed. Eksperti ei kaasatud. Tuvastati mittenõuetekohane istutamine – palu-karukella puhul oli nõutav 80x80x90 cm (pikkus x laius x kõrgus (sügavus, mullakihi tüsedus) suurune mullapall. Mitmes kohas on mullapall tunduvalt väiksem, ühes kasvukohas, kus kasvas mitmeid karukelli, oli kopaga lihtsalt libistatud üle maapinna, sügavus vaevu tikutoosi sügavune. Palu-karukellad tuli vastavalt eksperthinnangule ümber asustada neljale sihtalale ehk uuele kasvukohale. Tegelikult kuhjati kõik ümberistutatud taimed kokku 6(21)

3-24-2900 ühtekokku, ei järgitud ka eksperthinnangus nõutavat 1,5 m vahekauguse nõuet taimede vahel. Vähemalt ühes kasvukohas oli mittenõuetekohase kaevamise tõttu näha hävitatud neiuvaiba juur. Valdavalt istutati taimed ümber vaevu labida otsa suuruselt kaevates. 10) KeA on lubanud ümberistutamist mh põhjendustel, et istutatakse ümber vaid osa populatsioonist. KeA ei ole välja toonud kaalutlusi või asjaolusid, mille alusel hinnati, et korraldusega ümber istutatavate taimede osakaal ei mõjuta liigi soodsat seisundit. KeA on lubanud ümberistutamist mh põhjendusel, et kiire ümberistutamine on vajalik tee-ehituse ja raadamiste tõttu. LKS ega „Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord“ ei näe aga ette mööndusi, mida KeA võiks teha põhjendusel, et arendajal on kiire. Kui KeA väidab, et kõigi isendite kaitsmise tagamine ei olegi oluline, siis sama põhimõtet rakendades kaotaks LKS liigi isendite kaitse sätted oma mõtte ning igaüks võiks ühe või mõne isendi sanktsioonideta välja kaevata või vajaliku kaitseta jätta. LKS § 58 lg 5 kohaselt võib ümberasustamine toimuda vaid siis, kui see ei kahjusta liigi soodsat seisundit. Määruse nr 248 § 5 lg-s 3 on sätestatud, et kui isendi ümberasustamise korral ei ole tagatud tema elujõulisuse säilimine, teatatakse sellest ümberasustajale ja ning isendi ümberasustamist ei toimu. Määruse § 5 lg 8 sätestab, et isendi ümberasustamisel tuleb tagada kaitsealuse liigi isendi elujõulisuse säilimine. KeA on kohustatud täitma LKS seaduse nõudeid, mis tagaks ümberistutamisel kaitsealuse taime elujõulisuse. KeA ei täitnud seda nõuet. KeA ei täitnud ka ettevaatuspõhimõtet. Kuna palu-karukell kasvab looduslikult kuivadel ja toitainetevaestel liivmuldadel, on mükoriissete seente abi tema ellujäämiseks ja kasvuks kriitiline. Iga ümberistutamise juhtum on erinev, kuna arvesse peab võtma kasvukohtade tingimusi. Varasemat ümberistutamise praktikat ei saa laiendada kõigile juhtumitele. Palu-karukellade eksperthinnang oli küll tellitud, kuid ümberistutamise asukohta muudeti meelevaldselt. Laialehised neiuvaibad istutati männimetsa alla, mis ei ole taimeliigi jaoks sobivaim kasvukeskkond, ilma nõutava mullapallita ning eksperthinnangut ei olnud. Eksperthinnangus oleks pidanud olema kirjas sobiv istutamise ala ja tingimused. 11) Kaebaja palus KeA-l väljastada dokument (valitööde akt, märkmed jms), mis koostati kohapeal välitööde tegemise käigus 22.10.2024, kui toimus ümberistutamine. Kaebaja palus juhul, kui kohapeal ühtegi dokumenti ei koostatud, saata info, mil viisil taimede ümberistutamine fikseeriti. KeA töötaja vastas 11.11.2024: „Märkmeid, mille põhjal koostatakse aruanne, tegid ümberasustamise loa taotleja esindajad. Vastavalt 17.10.2024 korralduse nr 1-3/24/595 „Luba kaitsealuste taimeliikide ümberasustamiseks (Nursipalu harjutusväljak)“ tingimustele tuleb loa taotlejal esitada ümberasustamise aruanne Keskkonnaametile kuu aja jooksul ümberasustamisest aadressile [email protected]. Seega on aruande esitamise tähtaeg hiljemalt 22.11.2024. Keskkonnaameti esindajad võtsid ainult koordinaate punktidest, kuhu taimed ümber asustati.“ KeA ei ole selgitanud, millisel juriidilise alusel delegeeriti kaitsealuse liigi ümberistutamise aruande koostamine arendajale ja miks ei fikseeritud välitöid nõuetekohaselt vastavas aktis. KeA selgitab kohtule, et üksikute laialehise neiuvaiba taimede ümberasustamise ei ole mõistlik ja iga uue isendi kasvukoha leidmine ei saa kaasa tuua uue ekspertarvamuse tellimist. Tegemist ei ole siiski üksikute taimede ja mõne uue isendiga. Laialehiseid neiuvaipu kasvas alal üle saja. Samuti ei ole kaitsealuste taimede ümberistutamist määruses ja LKS antud KeAle selles osas kaalutlusõigust. LKS § 58 lg 5 kohane kaalutlusruum on vaid ümberistutamise lubamises. Asjaga seotud dokumentidest ei nähtu, et KeA oleks üldse alternatiive kaalunud.

7(21)

3-24-2900 Seadustes pole öeldud, et kaitsealuse taime võib ümber istutamata jätta. LKS § 48 lg 4 järgi rakendub kõigile piiritlemata II ja III kategooria kaitsealuste liikide elupaikades isendi kaitse. 12) Kui kaebaja küsis KeA-lt selgitusi laialehiste neiuvaipade ümberistutamise varasema praktika kohta, saatis KeA töötaja dokumendi, mis sisult ei vasta ümberistutamist lubava korralduse aluseks nõutavale ekspertarvamusele (TallinnTartu-Võru-Luhamaa maantee Kardla-Tartu lõigu ehituse töötsooni jäävate kaitsealuste taimede kasvukohtade inventuur ja taimede ümberasustamise põhjendus, 30.07.2024). Tegemist on ühe ala inventuuri ja ümberasustamise põhjendatuse hinnanguga. Dokument on koostatud 30.07.2024, mida ei oleks õige aluseks võtta ka põhjusel, et polekski võimalik veel hinnata ümberistutamise edukust. Kaebaja leiab, et eksperthinnangu puudumine on oluline menetlusviga. Vastustaja on väitnud, et samu võtteid on järgitud varasematel laialehelise neiuvaiba ümberistutamistel ja viidanud soovitusele, et ümberistutamine tuleb teostada tervikliku mättana. Tiiu Kull (Eesti Maaülikooli rakendusbotaanika professor) eksperthinnangus on öeldud, et senised kogemused haruldaste taimede ümberasustamise osas on veel kasinad ja ajavahemik istutustöödest lühike, et oleks võimalik väita nende õnnestumist. Ümberistutamise juures on väga oluline faktor taimede piisavalt sügavalt ja suure mullapalliga teisaldamine. Samuti on selles eksperthinnangus öeldud, et Eesti Looduseuurijate Seltsi juurde koondunud paarikümnest botaanikust koosnev ekspertrühm on korduvalt arutanud kaitsealuste taimede teisaldamise probleeme ja jõudnud seisukohale, et väärtuslike koosluste ja suure hulga haruldaste liikide puhul ei ole see meede kooskõlas looduskaitse vajadustega, kuivõrd projektide õnnestumise tõenäosus on seni olnud madal, kulud ja kahjud aga suured. Samas on öeldud, et kui siiski riik otsustab arendustegevuse kasuks, tuleb ümberasustada terve kooslus – seega rajada kuskil rikutud alal sama suur ja sama tüüpi kooslus, kuhu istutatakse ka need kaitstavad liigid. KeA on esitanud kohtule eduka ümberistutamise põhjendustena ümberasustamised Tallinna botaanikaaeda, kus ühes ümberistutamist käsitlevas dokumendis (lk 314) on öeldud, et käpaliste ümberasustamise tulemuslikkuse kohta andmeid napib. Samuti on KeA poolt viidatud dokumendis lk-l 4 foto 4 kirjeldatud, kuidas ümberistutatavate taimede jaoks valmistati ette spetsiaalne peenar. Ka teine viidatud Tallinna botaanikaaeda taimede ümberistutamise kogemus ei tõenda laialehiste neiuvaipade ümberistutamise edukust. Ümberistutamised tehti Tallinna botaanikaaeda 2021. ja 2022. a. Seega ei saa veel hinnata ümberistutamise edukust ja väita, et tegemist on eduka praktikaga. T. Kull on oma ekspertarvamuses öelnud, et taimede ellujäämine paaril istutusjärgsel aastal ei näita veel kindlasti elujõulise ja taastootva populatsiooni teket ning elujõuliste ja taastootvate populatsioonide kujunemist seiratakse esimesel 5 aastal igal aastal ja edasi 10., 15. ja 20. aastal. Niisamuti ei tõenda vastustaja kolmas kohtule esitatud ümberistutamise edukust justkui tõendav dokument (Pakrineeme kalajahutehase ehitusala kaitsealuste käpaliste (Orchidacea) ümberasustamise aruanne, 2017). Seireandmeid, mis tõendaks kaitsealuste liikide ümberistutamise edukust ja head praktikat, vastustaja kohtule esitanud ei ole. 13) Kaebaja tõi eelnevalt välja vastuolu – taimede ümberistutamist lubati alale, mis Vabariigi Valitsuse korralduse kohaselt raadataks. Loamenetluses on kirjas RKIK ametniku (Elari Kalmaru, harjutusväljade portfellijuht, RKIK kiri 26.08.2024 nr 41/24/3699-1) taotluses esitatud ettepanekud istutusalade osas. KaA väitel on raadamisalade asukoht muutunud, kuid loamenetluses seda käsitletud ei ole. KeA ei ole loamenetluse ajal välja selgitanud ümberistutatavate taimede arvu. Andmed taotluses, ümberistutamist lubavas korralduses ja ümberistutamist käsitlevas aruandes on vastukäivad. Pole isegi selgelt öeldud, mitu taime lubati korraldusega ümber 8(21)

3-24-2900 istutada ja mitu ümber istutati. Ka ümberistutamise aruanne on puudulik, olles koostatud arendaja poolt ja sisaldades valeandmeid. 14) Vastustaja rõhutab, et korraldus ja selle elluviimine ei ole seotud ja justkui taganeb vastutusest korralduse elluviimise eest. Kaebaja arvates on vastuoluline, LKS nõudeid ja eksperdi arvamust rikkuva korralduse andmine tinginud olukorra, kus KeA töötajad on rikkunud seadust, kuna antud korralduse elluviimine ei olegi seadust rikkumata võimalik. Rikutud on LKS § 58 lg 5, lg 6, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-e 8 (keskkonna kõrgetasemelise ja tervikliku kaitse põhimõte), 9 (lõimimispõhimõte) ja 11 (hoolsuskohustus). 15) KeA poolt kohtule esitatud seirearuande ja MTÜ liikmete poolt tehtud välitööde põhjal saab kinnitada, et mitmed palu-karukellade taimed ja laialehise neiuvaiba taimed ongi hävinud. MTÜ liikmed loendasid ümberistutamise kohas 2025. a 7 palukarukella puhmikut (oli vähemalt 24) ning laialehise neiuvaiba taimi suurimas ümberistutamise kohas vaid 39 (istutati seal ümber 84).

KeA palub vastuses jätta kaebus rahuldamata, leides järgmist.

1) Kaebaja arusaam kaitsealuse liigi isendi ümberasustamisest ei ole õige. Kaebaja seisukohast nähtuvalt heidetakse KeA-le ühelt poolt ette seda, et ümberasustamist üldse lubati, teiselt poolt aga seda, et tagatud ei olnud kõigi palu-karukella ja laialehise neiuvaiba isendite ümberasustamine. Samuti peetakse vaidlusalusele korraldusele etteheidetavaks selle täitmisel väidetavalt esinenud puudusi (osa taimi jäi maha, ülejäänud istutati valesse kohta, toimingu teostamisel ei viibinud kohapeal eksperti jne). 2) Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamisel ei ole nõutav igakordselt uue eksperdiarvamuse tellimine. Kaitsealuse liigi isendi looduslikust elupaigast või kasvukohast uude looduslikku elupaika või kasvukohta ümberasustamise loa taotlemine ja andmine on reguleeritud LKS § 58 lg-tes 4, 5 ja 6 ning Vabariigi Valitsuse 15.07.2004 määruses nr 248 „Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord.“ Nursipalu harjutusvälja palu-karukellade ümberasustamist on põhjalikult käsitletud vaidlusalusele korraldusele lisatud Eesti Orhideekaitse Klubi koostatud dokumendis „Nursipalu harjutusvälja palu-karukellade ekspertarvamus.“ Seega ei saa väita, et palu-karukellade ümberasustamise kohta on eksperdiarvamus tellimata. Asjaolu, et nimetatud eksperdiarvamuse tellis RKIK, mitte KeA, ei saa korralduse õiguspärasust mõjutada. KeA praktikas tellitakse ekspertarvamus isendite ümberasustamiseks siis, kui KeA-l endal ei ole konkreetse liigi ümberasustamise kohta varasemast teadmist ja kogemust ning kui tegemist on haruldase ja/või ohustatud liigiga. Eksperdiarvamust ei tellita, kui liigi bioloogia ning isendite ümberasustamise võimalikkuse ja läbiviimise kohta juba on piisavalt teadmisi. Näiteks ei ole eksperdiarvamuse tellimine vajalik, kui sama kaitsealuse liigi isendite ümberasustamise kohta on varasemast eksperdiarvamus ja kogemus olemas ja/või kui KeA enda teenistuja(te)l on vastav pädevus olemas. KeA-s töötavad liigikaitsespetsialistid ja looduskaitsebioloogid, kelle ülesandeks ongi liikide kaitse korraldamine ning kelle pädevust eksperdina on tunnustatud ka kohtupraktikas. Samuti ei ole KeA eraldi eksperdiarvamust pidanud nõutavaks olukorras, kus taotleja on ise kaasanud (KeA poolt kooskõlastatud) eksperdi, et välja selgitada ümber asustatavate taimede kogus ja ulatus või on seda tehtud keskkonnamõju hindamise raames. Sellisel juhul on KeA andnud loa tingimusel, et ümberasustamist teostatakse eksperdi juhendamisel ja eraldi hinnangut ei nõuta. Eespool nimetatud juhtudel koormaks igakordselt eraldi eksperdiarvamuse tellimine haldusmenetlust tarbetult, olles vastuolus haldusmenetluse seaduse § 5 lg-s 2 sätestatud menetluse eesmärgipärase ja efektiivse läbiviimise nõudega.

9(21)

3-24-2900 Vaidlustatud korralduse kohaselt ei olnud laialehise neiuvaiba ümberasustamise taotlusele vajalik eksperthinnangu tellimine, sest selle liigi ümberasustamiseks on varasemalt eksperthinnanguid tehtud ja kogemus tingimuste seadmiseks on olemas. Näiteks korralduses viidatud 2024. a Nordic Botanical OÜ hinnang (dtl 209–211) käsitles laialehise neiuvaiba isendite ümberasustamist seoses Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ehitusega. Vaidlustatud korraldusest nähtuvalt järgis KeA laialehise neiuvaiba isendite ümberasustamise lubamisel Nordic Botanical OÜ hinnangus antud soovitusi. Samu võtteid on järgitud ka varasematel laialehise neiuvaiba isendite ümberasustamistel (vastuse lisad 4–6). Eeltoodust tulenevalt ei saa laialehise neiuvaiba ümberasustamiseks uue eksperdiarvamuse tellimata jätmine olla (oluline) menetlusviga. III kaitsekategooriasse kuuluv laialehine neiuvaip on levinud kogu Eestis ja tema seisund on hinnatud soodsaks. Kuna tegemist on laialt levinud liigiga, on KeA varasemas praktikas ka möönnud, et üksikute laialehise neiuvaiba taimede ümberasustamine ei ole mõistlik ega vajalik ning liigi kasvukohas planeeritud tegevustega võib alustada ümberasustamist teostamata (vt nt dtl 239–240). Seega ka sellest aspektist ei saa eksperdiarvamuse tellimata jätmine olla etteheidetav. Palu-karukella ümberasustamiseks tehtud ekspertarvamusest jäid välja kasvukohad, mis leiti pärast ekspertarvamuse raames tehtud inventuuri. Seega on iseenesest õige, et olemasolev ekspertarvamus ei käsitle kõiki korralduses märgitud isendeid ega kasvukohti. Samas on vastustaja seisukohal, et iga uue isendi või kasvukoha leidmine ei saa kaasa tuua uue eksperdiarvamuse tellimist või olemasoleva täiendamist. Olemasolev eksperdiarvamus on põhjalik dokument ning selles väljendatud ettepanekuid/soovitusi saab kohaldada ka teistes kasvukohtades paiknevatele palu-karukelladele. Kuivõrd liik on sama ja kasvukohad üksteisele lähedal, ei saanuks uue eksperdiarvamuse andmine ega olemasoleva täiendamine anda ümberasustamise korraldamiseks ja õnnestumiseks olulist lisainformatsiooni. Kaebaja leiab, et vastustaja ei ole esitanud kohtule seireandmeid, mis tõendaks kaitsealuste liikide ümberistutamise edukust ja head praktikat. Vastustaja on toonud näiteks juhtumid ning tuginenud kogemusele, mis oli korralduse andmise hetkeks olemas. Selle põhjal ei tekkinud ega pidanudki KeA-l tekkima kahtlust, et uue eksperdiarvamuse tellimisega saadakse olulist lisainformatsiooni. 3) Vastustaja möönab, et ümberasustatavad taimed tähistati võrreldes ekspertarvamuses soovitatuga hiljem. Ekspertarvamuses soovitatud märgistamise aeg (hiljemalt juuli lõpp) oli möödunud juba esmase taotluse esitamise hetkeks (26.08.2024). Pärast soovitatud märgistamise aega on esitatud ka Meie Nursipalu MTÜ täiendavad liigiandmed ja 25.09.2024 Kliimaministeeriumile esitatud ettepanek Võru maakonnas Võru vallas Juba külas kaitsealuste liikide leiukohtade kaitse alla võtmiseks. Seega arvestades Nursipalu harjusvälja laiendamisega seotud ülekaalukat avalikku huvi ja taotleja soovi töödega esimesel võimalusel edasi minna, ei olnudki märgistamist eksperdiarvamuses soovitatud ajal võimalik teostada. See ei tähenda, et taimed polnud hiljem leitavad. RKIK esindaja ja KeA loodushoiutööde büroo spetsialistid tähistasid ümberistutatavaid taimi 27.09.2024. Kuivõrd möödunud sügis oli pehme ja lumikate puudus, olid taimede maapealsed osad enamjaolt tähistamise ajal leitavad (kolletunud, kuid äratuntavad). Seda kinnitavad ka Meie Nursipalu MTÜ poolt KeA-le edastatud liigiandmed, kus palu-karukellasid on vaadeldud 11.09.2024 ja 23.09.2024 (vastuse lisad 9, 11 ja 12). Vastusena kaebaja väitele, et vegetatsiooniperioodi lõpus ei olnud enam võimalik kõiki taimi märgistada ega ümber asustada ning vähemalt üks palu-karukell on ümber istutamata, selgitab vastustaja järgmist. Määruse § 5 lg-test 3 ja 8 tulenevalt ei ole kaitsealuse taimeliigi isendite ümberasustamisel eesmärgiks istutada ümber iga viimne isend. Üksikuid isendeid, mille elujõulisuse säilimine ei ole tagatud, ümber ei istutata. Näiteks võib paigale jätmine olla tingitud konkreetse isendi asukohast: isendit ei ole võimalik ilma tema elujõulisust kahjustamata ümber asustada. Üksiku isendi hävimine ei kahjusta liigi soodsat 10(21)

3-24-2900 seisundit, mida LKS § 3 lg 2 alusel hinnatakse asurkonna arvukuse põhjal. Taimede soovitatust hilisem märgistamine ei takistanud ümberasustamist. Kokkuvõttes jäädi eksperdiarvamuses märgitud ümberasustamiseks sobiva ajaraami sisse. KeA andis vaidlustatud korralduse 17.10.2024 ning tööde läbiviimise kuupäev lepiti kokku 18.10.2024. Tööd teostati 22.10.2024, mil looduslikud olud olid soodsad. Ümberistutamise ajal oli ilm pilvine ning soe, õhutemperatuur oli vahemikus +10...13°C. Istutamisele eelneval ööl oli õhutemperatuur plussis. Järgneval ööl ja päeval sadas hoovihma. Tööde teostamise päeval tuvastasid ümberasustatavaid taimi kohapeal nii KeA spetsialistid kui RKIK esindajad. Nagu vastustaja 23.10.2024 menetlusdokumendis selgitas, ei olnud ümberasustamise jäämine oktoobrisse otseselt eesmärgiks, vaid kujunes KeA-st sõltumatutest asjaoludest tingitult. Samas sattus ümberasustamine ilmastiku poolest pigem soodsale ajale, seega tööde edasilükkumine hilissügisesse soovimatuid takistusi või tagajärgi kaasa ei toonud. Taimede ümberasustamine sisaldab olemuslikult alati ebaõnnestumise riski. Olenemata istutustööde ajast ja kvaliteedist, võib osa või ka kõik ümberasustatud isenditest KeA-st mittesõltuvatel asjaoludel (eelkõige ilmastik) hävida. Seega ei tähenda ümberasustamise lubamine oktoobris või muul ajal iseenesest ümberasustamise ebaõnnestumist ega loa õigusvastasust. 4) Ümberasustamisega ei ole kahjustatud teisi kaitsealuseid liike ega sihtalasid ümberasustatud taimedega ülekoormatud. Korralduses märgitud palu-karukellade sihtalad kattuvad eksperdi soovitatuga. Ala, kuhu palu-karukellad reaalselt istutati, ei kattunud korralduses märgitud/eksperdi soovitatud alaga, kuid selline kõrvalekaldumise võimalus on korralduse tingimusena sätestatud. Seega ei kohusta korraldus isendite ümberasustamisel järgima rangelt ettenähtud sihtalasid. Laialehised neiuvaibad asustati ümber korralduses näidatud aladele. Väide ümberistutamise käigus asukoha muutmisest on seejuures korralduse täimise kohta esitatud etteheide, mis ei mõjuta korralduse õiguspärasust. Palu-karukella taimed istutati algsest ümberistutamise sihtalast üle metsatee põhja poole KeA spetsialisti hinnangul samuti palu-karukellade kasvukohaks sobivasse asukohta. Seda selleks, et vältida ekskavaatoriga sõitmist eksperdiarvamuses toodud sihtala sees, mistõttu potentsiaalselt mõni sihtalal kasvav kaitsealune taim oleks võinud kahjustada saada. Ümberasustamiseks valiti teine koht, kuna ekspertarvamuses toodud (metsateest lõuna pool asuval) sihtalal kasvas hulgaliselt kaitsealust karukolda ja puud kasvasid kopaga manööverdamiseks liiga tihedalt. Teest põhja poole jääv ala oli palu-karukellale sobiv (läheduses juba kasvasid palu-karukellad) metsateele lähedal asuv kasvukoht, kus sai kopaga puude vahel liikuda (ja kus ei olnud ees suuremaid kände, pikali kukkunud puid jm). Ala, kuhu palu-karukella taimed ümber asustati, asub u 12–22 m kaugusel eksperdiarvamuses pakutud ümberasustamise sihtalast, 10 m raadiuses kasvas teisi palu-karukellasid. Lisaks asub see ala Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) andmete põhjal Eesti ühe esinduslikema (Võrumaa kõige esinduslikuma) looduslähedase asurkonna ja kasvukohaga palu-karukellade kasvukohas (EELISe kood KLO9337933). Eksperthinnangus välja pakutud sihtalade kogupindala on 3,03 ha. Asjaolu, et taimed asustati ümber sihtalast kuni paarikümne meetri kaugusele, on vähetähtis, kuna alal kasvab looduslikult palu-karukellasid ja kasvukoha tingimused on sobilikud. Kuigi ekspertarvamuses oli välja toodud rohkem sihtalasid, ei peetud kohapeal mõistlikuks minna otsima kaugemat kohta, kui sobiv oli lähemalt juba leitud. Eksperdiarvamuses (lk 39-40) väljendatud sihtalade ruumipuuduse küsimus ei ole asjakohane. Probleemitõstatus lähtus eeldusest, et ümber asustatakse kõik raadamisalale jäävad kaitsealused taimed, kuid vaidlustatud korraldusega lahendati üksnes populatsiooni osa ümberasustamine. Samuti on RKIK planeeritavat raadamisala muutnud. Kindlasti ei asustata ümber kõiki piirkonna palu-karukellasid. Kõige esinduslikum kasvukoht KLO9337933 jääb raadamisest välja.

11(21)

3-24-2900 Korralduses märgitud sihtalad ega ka reaalsed sihtalad ei jää raadatavale alale. Kaebaja viidatud Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaates (Natura eelhinnang) on välja toodud raadatavate alade indikatiivsed asukohad. Raadamisalade asukohad on võrreldes eelhindamisega täpsustunud, kuna tegevuste elluviimisele lähemale jõudes täpsustuvad detailid ja elluviidav lahendus võib erineda mõnevõrra algselt ja üldisemalt kavandatud lahendusest. Nursipalu harjutusvälja palu-karukellade eksperdiarvamuses on tõstatatud vajadus luua elupaiga KLO9337933 kaitseks hoiuala või püsielupaik ning muuta harjutusvälja ida õppevälja raadamiskavasid selle asjaoluga arvestades. Sellega on arvestatud ja asukoht, kuhu palu-karukella taimed ümber istutati, on raadamisalast välja arvatud. 5) Vastustaja ei nõustu, et kaalutud ei ole alternatiive. Vastustaja selgitab, et liigikaitse jaguneb lihtsustatult kaheks: elupaikade kaitse ja isendite kaitse. Elupaiga kaitse hõlmab selle maa-ala inimkasutuse piiramist, mille ressursid ja tingimused võimaldavad organismil seda kasutada, seal ellu jääda ja paljuneda, ning isendikaitse konkreetse isendi ja selle osa korjamise, hävitamise jms keeldu. Ümberasustamist rakendatakse juhul, kui konkreetses kasvukohas ei ole mingi põhjendatud kaaluka huvi tõttu liigi kaitse tagamine võimalik. Korralduses on käsitletud ümberasustamise mõju palu-karukella ja laialehise neiuvaiba seisundile. Leiti, et populatsiooni osa ümberasustamine liikide soodsat seisundit ei kahjusta. Korralduses on ka selgitatud, millisest arendustegevusest ning kaalukast avalikust huvist on ümberasustamine ajendatud. Samuti on korralduses esile toodud, et pädev asutus ehk Kliimaministeerium ei pidanud korralduses käsitletud leiukohtade kaitseks kaitseala moodustamist põhjendatuks ning tagastas Meie Nursipalu MTÜ vastava ettepaneku. Jääb arusaamatuks, milliseid alternatiive ümberasustamisele veel olla sai, sest ümberasustamata jätmisele järgnenuks taimede kahjustamine/hävimine läbi raadamise ja hilisemate sõjaliste õppuste, liikide leiukohtade kaitse alla võtmise kaitstava alana välistas aga Kliimaministeerium. 6) Korraldus arvestab olulist avalikku huvi Nursipalu harjutusvälja laiendamiseks. Korralduse kohaselt on Nursipalu harjutusväljaku laiendamise tingitud ülekaalukast avaliku julgeolekuhuvist ning see on Eesti kaitse seisukohast prioriteetne tegevus. Samuti toodi välja arendustegevuse elluviimise ajakriitilisus. Kinnitamata palu-karukella kaitse tegevuskava eelnõu kohaselt on liigi populatsioone ohustavate teguritena välja toodud mh metsaraie ja pinnase kahjustused raietöödel ning puidu väljaveol. Eksperdiarvamusest (lk 39) nähtuvalt talub ja isegi eelistab palu-karukell mõõdukate pinnasehäiringutega kasvukohti ning on tundlik valgustingimuste muutumise suhtes, eelistades pigem poolvarjulisi kasvukohti. Metsaseaduse §-s 32 sätestatud raadamise mõistet arvestades (sisuliselt lakkab raadataval alal mets olemast) toob ala raadamine kaasa olulised pinnasehäiringud (sh raietööde ja puidu väljaveo käigus ning läbi kändude juurimise), samuti muutuvad raadamise tulemusel oluliselt ja lõplikult valgusolud. Kui taimed oleks jäänud ümber istutamata, ei saaks kindel olla, et nad oleks oluliselt muutunud kasvukohas püsima jäänud. Seda isegi juhul, kui suurekaliibriliste relvade kasutamise lubamine viibib või mets haldusasja nr 3-24-820 lõpplahendusena tagasi istutatakse, sest raadatud aladel on olulised pinnasehäiringud juba toimunud ning tingimuste taastumine (puude kasvamine) võtab palju aega. 7) Ei saa väita, et KeA ei võtnud loa menetlemisel arvesse muutunud olukorda. RKIK taotluse menetlemisel lähtuti igakülgselt aja- ja asjakohasest teabest. Seda väljendab kas või ümberasustamise taotluse täiendamine ning uute leiukohtade käsitlemine korralduses, samuti asjaolu, et luba anti üksnes leiukohtade osas, mis jäid juba toimuvate või kohe algavate teetööde- või raadamisaladele. 8) Seoses kasvukohtade kaitse alla võtmise ettepanekuga märgib KeA, et otsustas ümberasustamist lubada üksnes pärast seda, kui kliimaminister oli 15.10.2024 Meie Nursipalu 12(21)

3-24-2900 MTÜ-le teatanud, et ala kaitse alla võtmise ettepaneku edasine menetlus ei ole otstarbekas, ning ettepaneku tagastanud. Seega kaitse alla võtmise ettepaneku lahendamise seisukohast ei saanud korraldus ennatlik olla. KeA arvestas ümberasustamise taotluse (esitatud 26.08.2024, täiendatud 20.09.2024 ja 30.09.2024) menetlemisel 25.09.2024 Kliimaministeeriumile esitatud ettepanekuga võtta leiukohad kaitse alla ega lahendanud RKIK taotlust isendite ümberasustamiseks enne kaitse alla võtmise ettepaneku tagastamist. Vastav ettepanek on kaebajale tagastatud, s.o mingit täiendavat Kliimaministeeriumi otsust korralduse alusel juba n-ö üleskaevatud leiukohtade baasil kaitseala moodustamisest keeldumise kohta oodata ei ole. 9) Mitmed etteheited väljuvad korralduse õiguspärasuse kontrollialast. Korralduse õiguspärasuse hindamisel ei ole asjakohane teha etteheiteid korralduse alusel toimunud ümberasustamisele kui toimingule. Sh ei ole asjakohane viide Vabariigi Valitsuse 15.07.2004 määruses nr 248 „Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord“ § 5 lg-s 6 sätestatud nõudele, et ümberasustaja võib kavandatava tegevuse ellu viia ainult arvamuse esitanud eksperdi juuresolekul. Eksperdi viibimine korralduse täitmise juures ei puutu kuidagi korralduse õiguspärasusse. Ka väited nagu ümberistutamise aruande puudulikkus, kohapeal viibinud eksperdi sobimatus, KeA spetsialisti ametijuhendi väidetav rikkumine jne ei puutu korralduse õiguspärasusse ning tuleb seetõttu jätta tähelepanuta. 10) Praeguseks on teostatud 1. aasta seire vaidlustatud korralduse alusel toimunud palukarukella ja laialehise neiuvaiba isendite ümberasustamise edukuse kohta. Seirearuandest nähtub, et osaliselt on taimed kohanenud. Asjaolust, et ümber asustatud isendite arv ei kattu täielikult tuvastatud isendite hulgaga, ei saa otseselt järeldada, milline inimlik või looduslik tegur on selle põhjuseks. 11) Kokkuvõttes on vastustaja seisukohal, et vaidlustatud korraldus on õiguspärane ning kaebuses esitatud argumendid ei põhjenda tuvastamisnõude rahuldamist.

RKIK palub esitatud arvamuses jätta kaebus rahuldamata.

1) Loa andmine ja selle alusel taimede ümberasustamine oli hädavajalik kõnealustele liikidele suurema kahju ärahoidmiseks. Vabariigi Valitsus andis 20.10.2023 korralduse nr 266 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine“, milles lubatud tegevusi oli korralduse andmise ajaks juba alustatud ning seetõttu oli taimede kiire ümberasustamine ülioluline. 2) Vaatamata sellele, et tulenevalt aastaajast ei olnud enam võimalik kasutada ümberasustamise hübriidmeetodit, oli kahju vältimiseks vajalik taimede ümberasustamine. Ekspertarvamuse (palu-karukellade osas) kohaselt on lubatav taimede ümberasustamine vajaduse korral ka sügisel puhkeperioodi alguses ehk ümberasustamine kõnealusel ajal ei olnud keelatud ning see täitis suurema kahju ärahoidmise eesmärki. Laialehise neiuvaiba ümberasustamiseks ei olnud ekspertarvamus vajalik, mida on korralduses ka selgitatud. Taimed tähistati edukalt 27.09.2024 mil taimede maapealsed võsud ja varred olid hästi nähtavad ning ümberasustamise ajal leitavad. Taimed asustati ümber vastavalt loas toodud juhistele. 3) Loa andmisel on järgitud kaalutlusreegleid ning taotlust ei rahuldatud täies ulatuses, näiteks ei andnud vastustaja luba ekspertarvamuses nimetatud punkti Pp71 kasvukoha palukarukella ümberasustamiseks. Seega oli loa andmata jätmine ning ümberasustamise vältimine kirjeldatud juhul taimi rohkem säästev, kui oleks olnud nende ümberasustamine. Kokkuvõtvalt anti ümberasustamiseks luba vaid nende palukarukellade ja laialehiste neiuvaipade isendite osas, mis juba alustatud või kohe 13(21)

3-24-2900 algavate tööde tõttu oleksid muidu hävinud. Teiste kaitsealuste taimede ümber asustamine ei olnud vastustaja hinnangul põhjendatud ning selleks luba ei antud. 4) Loa andmisel on arvestatud ka Meie Nursipalu MTÜ märgukirjades toodut. Muuhulgas on vastatud etteheitele, et laialehise neiuvaiba ümberasustamiseks ei olnud eksperthinnang vajalik, ning märgitud, et Kliimaministeerium on Tõrvaahupalu kaitseala moodustamise ettepaneku tagastanud, kuna elanikkonna kaitse on kaalukam huvi.

KOHTU PÕHJENDUSED

14(21)

3-24-2900 Ringkonnakohus asus 09.01.2025 määruses seisukohale, et tuvastamisnõude menetluse jätkamine on põhjendatud tulenevalt kaebaja väljendatud preventiivsest eesmärgist, et vastustaja hoiduks edaspidi korralduse andmisest, millega lubatakse istutustöid oktoobris ja taimede märgistustöid septembris, mil ei ole võimalik enam taimi leida ega korrektselt ümber istutada. Vaidluse all on seega küsimus sellest, kas KeA andis õiguspäraselt loa kaitsealuste taimede palu-karukella ja laialehise neiuvaiba ümberistutamiseks oktoobris, leides, et see ei kahjusta liigi soodsat seisundit. Korralduse realiseerimisega seonduvad asjaolud ei muuda korraldust tagantjärele õiguspäraseks või õigusvastaseks.

15(21)

3-24-2900 liigile või pole tagatud ümberasustatava taime elujõulisus ja paljunemisvõime (vrdl RKHKo 19.03.2024, nr 3-20-1329, p 71).

16(21)

3-24-2900 kogumikku ca 1 ruutmeetril 12 generatiivse ja 18 vegetatiivse võsuga; Pp15 – neli kogumikku 6 generatiivse ja 16 vegetatiivse võsuga; Pp70 – 2 generatiivset ja 9 vegetatiivset võsu; Pp71 – ca 1 ruutmeeril 13 generatiivset ja 14 vegetatiivset võsu (viimase osas vaidlustatud korraldusega luba ei antud, kuna taim ei jäänud juba toimuvate või kohe algavate teetööde- või raadamisalale).

17(21)

3-24-2900 läänes. Kuigi eksperthinnangu järgi muutsid juunis täiendavalt leitud 16 vegetatiivset võsu selle asurkonna hinnangu püsivaks, on ka siin märgitud, et see ei tähenda siiski, et edasine perspektiiv oleks väga hea, sest nüüdne häiring trassiraiega muudab olukorra keerukaks ning isegi kui tee-ehitus taimi kasvukohas otseselt ei hävita, on tekkinud järsk valgusolude muutus avatuma suunal, millega kaasneb ka kasvukoha õhu ja mulla kuivenemine.

18(21)

3-24-2900 leitavad. Vastustaja selgitab täiendavalt, et kuivõrd kõnealune sügis oli pehme ja lumikate puudus, olid taimede maapealsed osad enamjaolt tähistamise ajal leitavad (kolletunud, kuid äratuntavad), mida kinnitavad ka kaebaja poolt KeA-le edastatud liigiandmed, millest nähtuvalt palu-karukellasid vaadeldi veel 11.09.2024 ja 23.09.2024. Taimede soovitatust hilisem märgistamine ei tähendanud, et need poleks olnud leitavad, mis oleks omakorda takistanud taimede ümberasustamist. Seega ei too palu-karukellade osas ainuüksi eksperdiarvamuses sisalduva soovituse järgimata jätmine taimede tähistamise aja osas kaasa korralduse õigusvastasust.

3-24-2900

3-24-2900 sh nt kui oma algses looduslikus kasvukohas oleksid taimed ehitustegevuse tõttu ilmselt hukkunud (lk 9, 10). Praegusel juhul on vaidlusaluses korralduses ümberasustamise mõju palu-karukella ja laialehise neiuvaiba seisundile käsitletud ning leitud, et populatsiooni osa ümberasustamine liikide soodsat seisundit ei kahjusta. Nagu vastutaja põhjendab, on korralduses ka selgitatud, millisest arendustegevusest ning ülekaalukast avalikust huvist on ümberasustamine ajendatud. Viimaks on korralduses esile toodud, et pädev asutus ehk Kliimaministeerium ei pidanud korralduses käsitletud leiukohtade kaitseks kaitseala moodustamist põhjendatuks ning tagastas Meie Nursipalu MTÜ vastava ettepaneku.

(allkirjastatud digitaalselt)

21(21)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.