X kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses tema kinnipidamistingimustega
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X kaebus.
2.Jätta X taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta X taotlus riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata.
4.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja ja Yi nimed tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-de 1-3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 119 lg 1 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).
Tartu Vangla kinnipeetav Y esitas 7. septembril 2025 Tartu Vanglale kinnipeetava X (kaebaja) eest kahju hüvitamise taotluse nr 1-9/2-25/440-1, milles palus X kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitise summas 10 000 eurot. Kahju hüvitamise taotluse kohaselt peeti kinnipeetavat X kinni ebainimlikes ja alandavates kinnipidamistingimustes. Kambris puudus vajaminev õhuliikumine ja toimiv ventilatsioon, kambris oli niiske ja umbne. Niiskus jääb kambrisse, kuna kaebaja peab ennast ja oma riideid kambris pesema. Kambris puudus võimalus riiete kuivatamiseks, akna avamiseks ja asjade hoiustamiseks. Kambri radiaator on kaetud metallkastiga, mis muudab selle kasutuskõlbmatuks. Tegemist on turvakambriga, mille sisustus erineb oluliselt tavakambrist. Kaebajal ei võimaldata end pesta, kuigi ta kamber ja riided haisevad. Külma ilmaga on kambris madal temperatuur, kuna kambri aken ei vasta projektile. Kaebajale ei väljastatud ventilaatorit, sest väidetavalt on kaebaja sellele esemele ohtlik. Kaebaja ei ole ventilaatorit ära lõhkunud ja talle peab ventilaator tagatud olema. Kaebaja on andnud vanglale järjepidevalt teada, et kambri tingimused on ebainimlikud, kuid vangla eirab kaebaja pöördumisi.
3-25-4103
2.Tartu Vangla jättis 5. novembri 2025. a otsusega nr 1-9/2-25/440-2 Yi poolt kaebaja nimel esitatud kahjunõude läbi vaatamata. Vastavalt Tartu Vangla kodukorra p-le 1.13.3 on kinnipeetaval õigus esitada pöördumisi ainult enda nimel. Kahjunõue ei vasta eelnimetatud nõudele. Vangistusseaduse (VangS) § 15 lg 4 kohaselt võib vangla direktor keelata täiendavalt esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad sama paragrahvi lg 2 ps 3 sätestatud tingimustele. Eseme mõiste avab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 48, mille kohaselt õiguse esemeks ei ole ainult füüsilised asjad, vaid ka õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Sellise õigusena saab käsitleda ka volitusena antud õigust (tehingut) tegutseda teise isiku nimel. Tartu Vangla kodukorra p 1.13.3 on kehtiv ja täitmiseks kohustuslik ning tegemist on vangla julgeoleku tagamiseks sätestatud piiranguga. Kahjunõude läbi vaatamata jätmine ei välista kaebaja võimalust esitada samasisuline kahjunõue isiklikult.
3.Tartu Vangla kinnipeetav Y esitas 10. novembril 2025 Tartu Halduskohtule kaebaja nimel kaebuse Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks kokku summas 10 000 eurot, s.o 5000 eurot seoses väärikuse alandamise ja 5000 eurot seoses tervise kahjustamisega. Kaebaja jääb kahjunõude juurde. Tartu Vangla on jätnud kaebaja vastavasisulise kahjunõude õigeaegselt menetlemata. Kaebuses on esitatud taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning riigi õigusabi korras esindaja määramiseks.
4.Tartu Halduskohus jättis 11. novembri 2025. a määrusega X kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja kaebuse heakskiitmiseks. Kohus selgitas, et halduskohtumenetluses võivad volitatud esindajaks olla HKMS § 32 lg-s 1 sätestatud isikud ning kohtule teadaolevalt ei vasta Y eelnimetatud sättes toodud tingimustele. Seega ei ole kohtul võimalik lubada Yil kaebaja esindajana halduskohtumenetluses osaleda ning kaebajal tuleb kohtule teatada, kas ta kiidab Yi esitatud kaebuse heaks.
5.Kaebaja sai käiguta jätmise määruse kätte 14. novembril 2025, kuid ei ole sellele praeguse määruse tegemise hetkeks vastanud.
6.Tartu Vangla esitas 17. novembril 2025 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse materjalid.
KOHTU SEISUKOHT
7.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab esitatud kaebust HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt kaebaja tegelikust tahtest lähtudes. Kohus mõistab, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses ebakohaste kinnipidamistingimustega. Hüvitamisnõude raames hindab kohus ka vangla tegevuse õiguspärasust, mistõttu ei ole eraldiseisva tuvastamisnõude esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik.
8.Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 5 ette olukorra, kus teise isiku nimel kaebuse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõigust. HKMS § 31 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline osaleda halduskohtumenetluses mh esindaja kaudu. HKMS § 32 lg-s 1 on sätestatud, kes võib halduskohtumenetluses olla volitatud esindajaks. Kaebaja eest esitas kaebuse kinnipeetav Y, kes ei vasta volitatud esindaja haridus- ja muudele nõuetele (HKMS § 32). Kohus andis 11. novembri 2025. a määrusega kaebajale võimaluse Yi esitatud kaebus heaks kiita 5 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (HKMS § 35 lg-d 1 ja 3). X
2
3-25-4103 sai määruse kohtute infosüsteemis kajastatud andmete järgi kätte 14. novembril 2025. Seega oli tal võimalik teise kinnipeetava esitatud kaebus heaks kiita hiljemalt 19. novembril 2025. Kaebaja ei ole heakskiitu kohtule tähtaegselt esitanud, mistõttu kuulub kaebus HKMS § 121 lg 1 p 5 kohaselt tagastamisel, sest kaebaja nimel kaebuse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõigust ning kaebaja ei ole esindusõiguseta isiku tegevust heaks kiitnud.
9.Lisaks eeltoodule esineb alus kaebuse tagastamiseks ka HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kaebaja hüvitamisnõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ettenähtud VangS § 11 lg-s 8. VangS § 11 lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
10.Y esitas 7. septembril 2025 Tartu Vanglale kaebaja nimel kaebuse asjaoludega seonduva kahjunõude, kuid Tartu Vangla jättis selle 5. novembri 2025. a otsusega nr 1-9/2-25/440-2 läbi vaatamata. Kaebuse esitamine kohtule juhul, kui isiku kahjunõue on jäetud läbi vaatamata, on lubatav siis, kui kahjunõue on jäetud läbi vaatamata ebaõigesti (Riigikohtu halduskolleegiumi 8. oktoobri 2012. a määrus asjas nr 3-3-1-30-12, p 18; 27. aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-68-15, p 10; 7. juuni 2018. a määrus asjas nr 3-17-2610, p 12; 19. septembri 2018. a määrus asjas nr 3-18-32, p 10).
10.1.Tartu Vangla on 5. novembri 2025. a otsuses nr 1-9/2-25/440-2 õigesti põhjendanud, et VangS § 15 lg-st 4 tulenevalt on vanglateenistusel õigus keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad VangS § 15 lg-s 2 sätestatud tingimustele. VangS § 15 lg 2 p 3 kohaselt on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis võivad ohustada vangla julgeolekut ja korda. TsÜS § 48 järgi on esemeks asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse subjektiks. Vangla julgeoleku ja korra tagamiseks on Tartu Vangla kodukorras kehtestatud p 1.13.3, mille kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada pöördumisi ainult enda nimel. Sätte eesmärgiks on välistada avalduste esitamise teise kinnipeetava poolt või vahendusel. Kohus nõustub vanglaga, et õigus esitada pöördumisi vaid enda nimel aitab tagada, et pöördumised esitatakse isiku vabast tahtest. Samuti tagab kehtiv regulatsioon, et kinnipeetavate vahel ei tekiks omavahelisi tehingulisi suhteid, nt esindamine tasu või võimalike vastuteenete eest, mis ilmselgelt ohustaks oluliselt vangla julgeolekut. Sellised võlasuhted võivad põhjustada kinnipeetavate vahelisi alluvussuhteid ja soodustada subkultuuride levikut, põhjustada konflikte jne. Vangla kohustus on tagada kinnipeetavate õiguskuulekas käitumine ja hoida vangistuses ära sellised omavahelised suhted, mis võivad kahjustada isiku taasühiskonnastamist ja kinnipidamise eesmärke (Tallinna Ringkonnakohtu 20. juuni 2019. a otsus asjas nr 3-18-1476, p 21). Tartu Halduskohus on sarnaseid seisukohti väljendanud ka 26. augusti 2025. a määruses asjas nr 3-25-2708 (jõustunud), 29. oktoobri 2025. a määruses asjas nr 3-25-3306 (jõustumata) ja 31. oktoobri 2025. a määruses asjas nr 325-3461 (jõustunud).
3
3-25-4103
10.2.Lisaks vangla julgeoleku ohtu seadmisele võib sellisel viisil avalduste esitamise lubamine tuua vanglale kaasa ka ülemäärase halduskoormuse. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebajat esindada soovinud Y 2025. a algatanud Tartu Halduskohtus ligikaudu 130 kohtuasja. Lisaks on ta esitanud kohtule kaebusi teiste isikute nimel (nt haldusasjad nr 3-25-2784, 3-25-2769, 3-25-2771, 3 25-1490, 3-25-1375, 3-25-144 ja 3-25-149). Samuti on ta 2025. a praeguseks hetkeks esitanud Tartu Ringkonna halduskolleegiumile 106 edasikaebust ning Riigikohtu halduskolleegiumile 53 edasikaebust. Sarnases kui mitte suuremas mahus on Y esitanud avaldusi ka Tartu Vanglale, arvestades Tartu Halduskohtule erinevate haldusasjade raames esitatud kohtueelse menetluse materjale. Ka halduskohtule haldusasjas nr 3-25-2401 esitatud Tartu Vangla 21. juuli 2025. a otsuses nr 1-9/2-25/247-3 kinnitab vangla Yi vanglale esitatud avalduste suurt koguarvu. Selline avalduste maht ei ole tavapärane ning pole eluliselt usutav, et just Yi õigusi rikutakse erakordselt suures mahus, mis õigustab sellises mahus avalduste esitamist. Tema esitatud avaldused on enamikel kordadel ülemääraselt mahukad ja detailsed, sisaldades palju kordusi, asjassepuutumatuid väiteid jne. On tõenäoline, et kui lubada Yil kohtueelses menetluses teiste kinnipeetavate nimel avaldusi esitada ja neid esindada, siis oleks ka nende avalduste puhul suures osas tegemist samasisuliste ja suuremahuliste avaldustega, mille esitamise eesmärgiks ei oleks esmajoones kaaskinnipeetava õiguste kaitsmine, vaid haldusorgani koormamine, osutades sealjuures teisele kinnipeetavale varjatud teenust ning saades näiteks vastuteeneid. Ilmekaks näiteks on 14. oktoober 2025, mil Y esitas Tartu Halduskohtule neli kaebust enda nimel (haldusasjad nr 3-25-3447, 3-25-3448, 3-25-3449 ja 3-25-3462) ja kuus kaebust teiste isikute eest, milles osade sõnastuses on kasutatud ohtralt varasemalt tema enda samasisuliste kaebuste, mida edu ei pälvinud, tekste (haldusasjad nr 3-25-3451, 3-25-3452, 3-25-3454, 3-25-3455, 3-25-3456 ja 3-25-3458). Samuti 10. november 2025, mil Y esitas kohtule kolm kaebust enda nimel (haldusasjad nr 325-4102, 3-25-4104 ja 3-25-4105) ja viis kaebust teiste isikute eest (haldusasjad nr 3-25-4096, 3-25-4098, 3-25-4099, 3-25-4101 ja 3-25-4103), kasutades jällegi mahukaid ja vähemalt osaliselt korduvaid sõnastusi. Kohtu seisukohta kinnitab ka Yi 29. oktoobri 2025. a määruskaebus haldusasjas nr 3-25-3448, milles ta märgib, et arvukate ja suure mahuga avalduste esitamine on vanglas tema ainuke mõtestatud tegevus, tal on õigus esitada haldusorgani tegevuse peale pretensioone ning ta teeb seda lihtsalt teistest rohkem. Y kinnitab, et tulevikus tema kaebuste hulk kasvab. Kohtu hinnangul võib ülemäärane halduskoormus vanglas omakorda halvata haldusorgani korrapärase töövõime ja ohustada vangla korda.
10.3.Kujunenud olukorras ei saa pidada õigusvastaseks asjaolu, et vangla ei andnud tähtaega kahjunõudes esinevate puuduste kõrvaldamiseks, vaid jättis koheselt Yi kaebaja nimel esitatud kahjunõude läbi vaatamata. Kuna Tartu Vangla kodukorra p 1.13.3 kohaselt ei või Y kaebaja nimel vanglale kahjunõudeid esitada, siis ei ole tegemist puudusega, mida oleks võimalik ka kõrvaldada. Kõrvaldatava puuduse jaatamise korral muutuks Tartu Vangla kodukorra p 1.13.3 sisutühjaks. Ka kohtupraktikas on leitud, et kinnipeetaval puudub õigusaktidest tulenev ja kohtulikult kaitstav subjektiivne õigus olla kaaskinnipeetava esindajaks või esitada avaldusi teise kinnipeetava nimel (Tallinna Ringkonnakohtu 14. oktoobri 2016. a määrus asjas nr 3-16-1812, p 10). Samuti ei jää kaebaja õigused kaitseta, kuna kaebajal on endal võimalik kahjunõue vanglale soovi korral isiklikult esitada.
10.4.Seega on Tartu Vangla 5. novembri 2025. a otsus nr 1-9/2-25/440-2 kohtu hinnangul õiguspärane ning kaebaja ei ole kohtueelset menetlust nõuetekohaselt läbinud.
11.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X kaebuse HKMS § 121 lg 1 p-de 4 ja 5 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse
4
3-25-4103 ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja ja Yi nimed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3).
12.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata. Kuna kaebaja ei ole kaebust heaks kiitnud, siis ei ole alust käsitleda riigi õigusabi taotlust tema taotlusena ning kohus jätab selle läbi vaatamata. Isegi kui kaebaja oleks heakskiidu kohtule saatnud, ei oleks selle rahuldamiseks alust, sest kaebajal on varasem halduskohtumenetluses osalemise kogemus olemas ning puuduvad asjaolud, mis võimaldaks kahelda kohtumenetluses iseseisvalt osalemise ja enda õiguste kaitsmise võimekuses ehk esineks RÕS § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.