Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Kristjan Siigur
Otsuse tegemise aeg ja koht
18.11.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-23-1981
Haldusasi
Jägala-Joa Puhkekeskus OÜ kaebus Jõelähtme Vallavalitsuse 25.01.2023 ettekirjutus-hoiatuse ja 13.06.2023 hoiatuse tühisuse tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Jägala-Joa Puhkekeskus OÜ, esindaja Mart Kaseväli Vastustaja – Jõelähtme vald, esindaja Leho Kure
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 14.12.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Jägala-Joa Puhkekeskus OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
Kohtuotsuse jõustumisel avaldada see tervikuna.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 18.12.2025 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-23-1981 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-23-1981 sealt tagasi sõitnud lammutustöid teinud masinad. Teeks nimetab vastustaja lammutatud maakeldrite alust maad, kus masinad lammutusprahi ära vedamiseks liikusid. Paikvaatluse piltide tegemise hetkel oli pinnas seetõttu kivine, mitte heinamaa. Kaebaja ei ole projekteerinud ega ehitanud mahasõitu Kubja tee 6 kinnistule. Sellesse kohta mahasõitu rajada ei saa. Seda möönab eksperdiarvamusele tuginedes ka vastustaja. Siiski on ettekirjutuses eraldi esile toodud, et ehitusprojekt ja ehitusloa taotlus tuleb esitada just sellele kohale, kuhu mahasõit ei sobi ja kaebaja seda kunagi rajada ei ole soovinud. Kuna mahasõitu rajatud pole, ei ole põhjust nõuda ka liiklejate ohutuse tagamist. Ettekirjutused on õigusvastased ja tühised haldusmenetluse seaduse (HMS) 63 lg 2 p 5 alusel: nende nõudeid pole võimalik täita. Kaebaja nõustus eksperdihinnangus soovitatud mahasõidu lahendusega, mis jääb Kubja tee 6 kinnistult välja. Mahasõidu rajamine on vastustaja kohustus. 25.01.2023 ettekirjutuse p 4.4. järgi ei ole kaebaja esitanud dokumente vee- ja kanalisatsioonitorustiku rajamiseks. Kaebaja selgitas, et kinnistul pole veevarustust. Reovett ei teki. Kinnistule on paigaldatud lahtiste otstega toru, mis viib Jõelähtme vallale kuuluvalt kinnistult liigvee üle Kubja tee 6 kinnistu kraavi, et vältida kahju tekkimist Kubja tee 6 kinnistule. Kaebaja ei saa ettekirjutusi täita, kuna kohtutäitur on alustanud sunniraha sissenõudmist: arestinud kaebaja kontod ja teinud kinnistusraamatusse hoonestusõiguse käsutamise keelumärke. Sellega on täitur peatanud kaebaja tegevuse.
3-23-1981 määratletud järgmiselt: sõiduteega külgnevale kinnistule, sealhulgas parklasse, õue, puhkekohta, põllule, metsa, heinamaale ja muule teega külgnevale alale sissesõidu ja sealt väljasõidu tee, mis kinnistut ei läbi. Põhjendatud on vastustaja seisukoht, et kaebaja oli rajanud viidatud määratlusele vastava mahasõidu. Toimikus olevate piltide järgi on tegu ehitiseks kvalifitseeruva teega, mitte lihtsalt pinnasega, kust Kubja tee 6 kinnistule ja sealt ära on liikunud suured masinad (vt vastustaja 04.07.2022 paikvaatluse protokoll, foto nr 1; TM 24.10.2022 eksperdiarvamus, fotod „Joonis 2“ ja „Joonis 4“). Mahasõidule on veetud katendit. Mahasõit võimaldab Kubja teelt kinnistul edasi kulgevale teele sissesõitu ja sealt väljasõitu. Seda, et rajatud oli mahasõit, kinnitab teedeinsener TM arvamus. Olukorraga koha peal tutvununa on insener leidnud, et kinnistul on alustatud juurdepääsutee ehitust ja suures ulatuses on see ka lõpule viidud (arvamuse lk 1). Vastustaja leidis teedeinseneri arvamusele tuginedes põhjendatult, et mahasõidu rajamise tõttu oli tekkinud liiklusohtlik olukord. Eiratud on nõudeid, et mõlemas suunas tuleb tagada nähtavuskolmnurk; et teele pääsemist ootav sõiduk peab paiknema tee suhtes umbes 90-kraadise nurga all; et võimalikud peavad olema pöörded nii vasakule kui ka paremale, arvestades ka pääste- ja prügisõidukeid, ning et mahasõidule siirduv ja sealt lahkuv sõiduk peavad saama üksteisest ohutult mööduda. Kaebaja esitas 05.12.2023 oma seisukoha toetuseks kinnistul maakeldrite rajamise töid teinud MJ 22.11.2023 e-kirja, milles viimane kinnitas, et mahasõitu tee-ehituse mõistes ei rajatud. Tegevus oli vajalik vaid selleks, et Kubja teed ekskavaatoriga mitte lõhkuda. Tööde lõppedes korrastati roomikujäljed. See tõend ei lükka ümber teedeinseneri arvamust ja fotodelt tuvastatavat. Liiati selgitas MJ ise varem vastustajale antud ütlustes, et temalt tellitud tööde käigus rajati mahasõit Kubja teelt (MJ ütluste järgi 16.01.2023 koostatud protokoll). Seega ei pruugi MJ jaoks olla selge, mida õigusaktide järgi tuleb mahasõiduks pidada. Vastustaja osutas istungil õigesti ka sellele, et MJ pole e-kirja allkirjastanud. Kaebaja esitas 05.12.2023 dokumendi „Kubja tee 6 topo-geodeetiline alusplaan tehnovõrkudega“, millega soovib samuti tõendada seda, et kinnistule ei olnud rajatud mahasõitu. Plaan on koostatud 22.08.2023. Kuigi plaan on koostatud vaidlustatud otsuste tegemise ajast hiljem, on sellele toetudes põhimõtteliselt võimalik väita, et ka vaidlustatud otsuste tegemise ajal ei olnud kinnistul mahasõitu. Ka see tõend ei lükka siiski ümber pildimaterjali ja TM seisukoha põhjal tehtud järeldust, et kinnistul oli mahasõit. Plaani koostanud maamõõtja ei pruukinud mahasõitu plaanile märkida kas põhjusel, et plaani tellija seda ei soovinud, või põhjusel, et mahasõit oli selleks ajaks vastustaja tehtud ettekirjutuste tõttu kasutusest välja langenud ja rohtuma hakanud. Mahasõit teelt on tee osa (vt EhS § 92 lg 1 teine lause). EhS lisa 1 ja § 40 lg 3 järgi on avalikult kasutatava tee rajamiseks vaja koostada ehitusprojekt ja taotleda ehitusluba. Seega oli ka mahasõidu rajamiseks vaja koostada tee ehitusprojekt ja taotleda ehitusluba. Vastustajal on pädevus teha ebaseadusliku ehitustegevuse üle riiklikku järelevalvet (EhS § 130 lg 2 p-d 2, 4 ja 6). Selle käigus võib ta teha ettekirjutusi korrarikkumise või ohu kõrvaldamiseks ja kasutada haldussunnivahendeid, sh sunniraha (korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg-d 1 ja 2). Seega pole põhjendatud kaebaja seisukoht, et vastustajal polnud pädevust vaidlustatud otsuseid teha. Olukorras, kus kinnistule oli rajatud ebaseaduslik mahasõit, mille tõttu oli tekkinud liiklusohtlik olukord, oli vastustajal muu hulgas õigus nõuda tee likvideerimist või selle ümber ehitamist ehitusprojekti või ehitusloa alusel. Vastustaja võinuks ettekirjutustes selgitada, et kui kaebaja ei soovi mahasõitu säilitada, vabaneb ta ettekirjutuse nõudest juhul, kui likvideerib rajatud ehitise ning kõrvaldab sellega tekkinud liiklusohtliku olukorra. Nagu praeguseks on selgunud, ei olnud mahasõidu likvideerimiseks ehitusprojekti tarvis koostada. Eeltoodud vajakajäämine ei tähenda aga, et
4(6)
3-23-1981 ettekirjutusi ei oleks ilmselgelt võimalik täita. Ettekirjutuse sisu oli võimalik mõistlikult tõlgendada, vajaduse korral vallalt selle kohta selgitusi küsides. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
3-23-1981 (13.06.2023 hoiatuse kohaselt oli 25.01.2023 ettekirjutuse nõue nr 2 04.04.2023 seisuga täidetud) ja mahasõit oli hiljemalt 14.09.2023 seisuga ka likvideeritud (kaebaja enda 14.09.2023 kiri, dtl 126).
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.