lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-1981/23

Planeerimine ja ehitus › Ehitusjärelevalve

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 18.11.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-23-1981/23
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Planeerimine ja ehitus › Ehitusjärelevalve
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
18.11.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2265
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.11.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1981

Haldusasi

Jägala-Joa Puhkekeskus OÜ kaebus Jõelähtme Vallavalitsuse 25.01.2023 ettekirjutus-hoiatuse ja 13.06.2023 hoiatuse tühisuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Jägala-Joa Puhkekeskus OÜ, esindaja Mart Kaseväli Vastustaja – Jõelähtme vald, esindaja Leho Kure

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 14.12.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Jägala-Joa Puhkekeskus OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Jätta Jägala-Joa Puhkekeskus OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14.12.2023 otsus muutmata.

Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

Kohtuotsuse jõustumisel avaldada see tervikuna.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 18.12.2025 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus
  • 10.07.20263-26-1864/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1383/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1767/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20263-25-511/11Riigikohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-25-2754/34Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.06.20263-25-4666/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-23-1981 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Jägala-Joa Puhkekeskus OÜ-le (kaebaja) kuulub hoonestusõigus Harju maakonnas Jõelähtme vallas Jägala-Joa külas Kubja tee 6 (katastritunnus 24501:001:1482).
2.Jõelähtme Vallavalitsus (vastustaja) tegi 04.07.2022 Kubja tee 6 kinnistul paikvaatluse. Vaatluse protokolli järgi tuvastas vastustaja, et kinnistul on tehtud raie- ja kaevetöid. Rajatud on betoonplokkidest tugimüüriga toestatud tee mahasõiduga vallale kuuluvalt avalikult kasutatavalt Kubja teelt. Paigaldatud on veevärgi- ja kanalisatsioonitorustik. Samal päeval tegi vald kaebajale ettekirjutuse peatada kinnistul õigusliku aluseta ehitustegevus.
3.Kaebaja selgitas 04.07.2022 vastustajale, et kinnistul toimus vanade maakeldrite lammutamine ja platsi korrastamine selle järel. Need tööd olid vallaga kooskõlastatud. Teed oli tarvis kindlustada, et töid teinud masinatel oleks seal võimalik ohutult ja pinnast kahjustamata liikuda.
4.Jõelähtme Vallavalitsus tegi kaebajale 25.01.2023 ettekirjutus-hoiatuse nr 2312899/00012. Vastustaja nõudis, et kaebaja esitaks mahasõidu rajamiseks hiljemalt 14.05.2023 nõuetekohase ehitusprojekti ja ehitusloa taotluse. Ettekirjutuse järgi tuli juhul, kui see osutub liiklusohutuse tagamiseks vajalikuks, mahasõidu asukohta muuta ja juba rajatud mahasõit likvideerida. Kuni mahasõidu seadustamise kohta otsuse tegemiseni tuli kaebajal tagada, et tugimüür ei oleks Kubja teel liiklejatele ohtlik. Ettekirjutuse põhjenduste järgi tellis vald mahasõidu kohta arvamuse teedeinsener TMlt. Insener leidis, et mahasõit tekitab Kubja tee kasutamisel liiklusohu. Mahasõit on rajatud terava lõikumisnurgaga. Tee on kitsas ja looklev, nähtavus mahasõidu kohas pole piisav. Ettekirjutuses hoiatati, et ettekirjutuse täitmata jätmise korral tuleb tasuda sunniraha 2000 eurot.
5.Kaebaja esitas ettekirjutus-hoiatuse peale vaide, mille Jõelähtme Vallavalitsus jättis 09.03.2023 vaideotsusega rahuldamata.
6.Vastustaja saatis 01.06.2023 kaebajale kirja, milles teavitas teda kavatsusest anda uus haldusakt ja nõuda sunniraha sisse. Vallavalitsus palus kaebajal esitada oma seisukoht. Ühtlasi andis vallavalitsus kaebajale võimaluse tasuda sunniraha hiljemalt 11.06.2023 vabatahtlikult. Kaebaja teatas 01.06.2023, et on esitanud oma seisukoha vaidemenetluses. Kaebaja selgitas, et plaanib täitemenetluse staadiumis kohtumenetlust alustada. Kaebaja meelest on ettekirjutus kui täitedokument tühine, mistõttu ei või seda täitmisele pöörata.
7.Jõelähtme Vallavalitsus tegi kaebajale 13.06.2023 hoiatuse nr 2312899/00012-1, mille kohaselt on kaebaja täitnud ettekirjutuse tugimüüri puudutavas osas, kuid jätnud selle täitmata mahasõitu puudutavas osas. Vald leidis, et 2000 euro suurune sunniraha tuleb sisse nõuda. Vald määras kaebajale uue tähtaja 14.08.2023 mahasõidu jaoks ehitusprojekti ja ehitusloa taotluse esitamiseks. Vastustaja hoiatas, et selle nõude täitmata jätmise korral tuleb kaebajal tasuda sunniraha 2500 eurot.
8.Kaebaja esitas 09.09.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Jõelähtme Vallavalitsuse 25.01.2023 ettekirjutus-hoiatuse ja 13.06.2023 otsuse tühisuse tuvastamiseks. Vastustaja nimetab meelevaldselt kahe kinnistu vahelist osa mahasõiduks. Sellelt kohalt on kinnistule ja 2(6)

3-23-1981 sealt tagasi sõitnud lammutustöid teinud masinad. Teeks nimetab vastustaja lammutatud maakeldrite alust maad, kus masinad lammutusprahi ära vedamiseks liikusid. Paikvaatluse piltide tegemise hetkel oli pinnas seetõttu kivine, mitte heinamaa. Kaebaja ei ole projekteerinud ega ehitanud mahasõitu Kubja tee 6 kinnistule. Sellesse kohta mahasõitu rajada ei saa. Seda möönab eksperdiarvamusele tuginedes ka vastustaja. Siiski on ettekirjutuses eraldi esile toodud, et ehitusprojekt ja ehitusloa taotlus tuleb esitada just sellele kohale, kuhu mahasõit ei sobi ja kaebaja seda kunagi rajada ei ole soovinud. Kuna mahasõitu rajatud pole, ei ole põhjust nõuda ka liiklejate ohutuse tagamist. Ettekirjutused on õigusvastased ja tühised haldusmenetluse seaduse (HMS) 63 lg 2 p 5 alusel: nende nõudeid pole võimalik täita. Kaebaja nõustus eksperdihinnangus soovitatud mahasõidu lahendusega, mis jääb Kubja tee 6 kinnistult välja. Mahasõidu rajamine on vastustaja kohustus. 25.01.2023 ettekirjutuse p 4.4. järgi ei ole kaebaja esitanud dokumente vee- ja kanalisatsioonitorustiku rajamiseks. Kaebaja selgitas, et kinnistul pole veevarustust. Reovett ei teki. Kinnistule on paigaldatud lahtiste otstega toru, mis viib Jõelähtme vallale kuuluvalt kinnistult liigvee üle Kubja tee 6 kinnistu kraavi, et vältida kahju tekkimist Kubja tee 6 kinnistule. Kaebaja ei saa ettekirjutusi täita, kuna kohtutäitur on alustanud sunniraha sissenõudmist: arestinud kaebaja kontod ja teinud kinnistusraamatusse hoonestusõiguse käsutamise keelumärke. Sellega on täitur peatanud kaebaja tegevuse.

9.Vastustaja palus 16.10.2023 vastuses jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja saatis 14.09.2023 vastustajale e-kirja, kus informeeris vastustajat, et väidetav mahasõit on likvideeritud vastavalt valla soovile. 11.10.2023 tegi vallavalitsus Kubja tee 6 kinnistul paikvaatluse, kus tuvastas, et mahasõit on looduses likvideeritud ja selle endisesse asukohta on külvatud muruseemet. Haldusakti tühisuse tuvastamise aluseid ei esine. Kaebajal oli võimalik rajatud mahasõit lammutada või esitada ehitusprojekt ja ehitusloa taotlus. Vald selgitas ettekirjutuse p-s 7.1, et kui ehitusprojekti koostamise käigus ilmneb, et kõigile nõuetele vastavat mahasõitu pole võimalik sellesse kohta rajada, tuleb mahasõit kavandada mujale. Vald ei nõudnud, et kaebaja esitaks ehitusprojekti või ehitusloa taotluse just konkreetse ebaseadusliku mahasõidu jaoks. Vallavalitsus ei ole selle mahasõidu rajamist heaks kiitnud ega selleks luba andnud. Seda, et ettekirjutus oli täidetav, kinnitab asjaolu, et kaebaja on ettekirjutuse täitnud.
10.Tallinna Halduskohus jättis 14.12.2023 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Haldusakti tühisuse saab kohus tuvastada üksnes juhul, kui selle HMS § 63 lg-s 2 nimetatud puudused on ilmselged. Kui puudused ei ole ilmselged, kehtib akt, vaatamata võimalikule õigusvastasusele, seni, kuni pädev organ või kohus selle kehtetuks tunnistab või tühistab. Aluse kahelda haldusakti puuduse ilmselguses annab muu hulgas see, kui adressaat on täitnud aktist tuleneva kohustuse. Kui haldusakt ei ole tühine, tuleb õigusi kaitsta tühistamis-, kohustamis või hüvitamiskaebusega (vt Riigikohtu otsused asjades nr 3-3-1-21-03, p 13 ja 33-1-35-13, p 12). Pooled on esmalt eri meelt selles, kas kaebaja oli rajanud oma kinnistule mahasõidu Kubja teelt. Ehitusseadustiku (EhS) § 3 lg 1 järgi on ehitis inimtegevuse tulemusel loodud terviklik asi. Tee on rajatis, mis on ette nähtud inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks (EhS § 92 lg 1 esimene lause). Majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ on mahasõit 3(6)

3-23-1981 määratletud järgmiselt: sõiduteega külgnevale kinnistule, sealhulgas parklasse, õue, puhkekohta, põllule, metsa, heinamaale ja muule teega külgnevale alale sissesõidu ja sealt väljasõidu tee, mis kinnistut ei läbi. Põhjendatud on vastustaja seisukoht, et kaebaja oli rajanud viidatud määratlusele vastava mahasõidu. Toimikus olevate piltide järgi on tegu ehitiseks kvalifitseeruva teega, mitte lihtsalt pinnasega, kust Kubja tee 6 kinnistule ja sealt ära on liikunud suured masinad (vt vastustaja 04.07.2022 paikvaatluse protokoll, foto nr 1; TM 24.10.2022 eksperdiarvamus, fotod „Joonis 2“ ja „Joonis 4“). Mahasõidule on veetud katendit. Mahasõit võimaldab Kubja teelt kinnistul edasi kulgevale teele sissesõitu ja sealt väljasõitu. Seda, et rajatud oli mahasõit, kinnitab teedeinsener TM arvamus. Olukorraga koha peal tutvununa on insener leidnud, et kinnistul on alustatud juurdepääsutee ehitust ja suures ulatuses on see ka lõpule viidud (arvamuse lk 1). Vastustaja leidis teedeinseneri arvamusele tuginedes põhjendatult, et mahasõidu rajamise tõttu oli tekkinud liiklusohtlik olukord. Eiratud on nõudeid, et mõlemas suunas tuleb tagada nähtavuskolmnurk; et teele pääsemist ootav sõiduk peab paiknema tee suhtes umbes 90-kraadise nurga all; et võimalikud peavad olema pöörded nii vasakule kui ka paremale, arvestades ka pääste- ja prügisõidukeid, ning et mahasõidule siirduv ja sealt lahkuv sõiduk peavad saama üksteisest ohutult mööduda. Kaebaja esitas 05.12.2023 oma seisukoha toetuseks kinnistul maakeldrite rajamise töid teinud MJ 22.11.2023 e-kirja, milles viimane kinnitas, et mahasõitu tee-ehituse mõistes ei rajatud. Tegevus oli vajalik vaid selleks, et Kubja teed ekskavaatoriga mitte lõhkuda. Tööde lõppedes korrastati roomikujäljed. See tõend ei lükka ümber teedeinseneri arvamust ja fotodelt tuvastatavat. Liiati selgitas MJ ise varem vastustajale antud ütlustes, et temalt tellitud tööde käigus rajati mahasõit Kubja teelt (MJ ütluste järgi 16.01.2023 koostatud protokoll). Seega ei pruugi MJ jaoks olla selge, mida õigusaktide järgi tuleb mahasõiduks pidada. Vastustaja osutas istungil õigesti ka sellele, et MJ pole e-kirja allkirjastanud. Kaebaja esitas 05.12.2023 dokumendi „Kubja tee 6 topo-geodeetiline alusplaan tehnovõrkudega“, millega soovib samuti tõendada seda, et kinnistule ei olnud rajatud mahasõitu. Plaan on koostatud 22.08.2023. Kuigi plaan on koostatud vaidlustatud otsuste tegemise ajast hiljem, on sellele toetudes põhimõtteliselt võimalik väita, et ka vaidlustatud otsuste tegemise ajal ei olnud kinnistul mahasõitu. Ka see tõend ei lükka siiski ümber pildimaterjali ja TM seisukoha põhjal tehtud järeldust, et kinnistul oli mahasõit. Plaani koostanud maamõõtja ei pruukinud mahasõitu plaanile märkida kas põhjusel, et plaani tellija seda ei soovinud, või põhjusel, et mahasõit oli selleks ajaks vastustaja tehtud ettekirjutuste tõttu kasutusest välja langenud ja rohtuma hakanud. Mahasõit teelt on tee osa (vt EhS § 92 lg 1 teine lause). EhS lisa 1 ja § 40 lg 3 järgi on avalikult kasutatava tee rajamiseks vaja koostada ehitusprojekt ja taotleda ehitusluba. Seega oli ka mahasõidu rajamiseks vaja koostada tee ehitusprojekt ja taotleda ehitusluba. Vastustajal on pädevus teha ebaseadusliku ehitustegevuse üle riiklikku järelevalvet (EhS § 130 lg 2 p-d 2, 4 ja 6). Selle käigus võib ta teha ettekirjutusi korrarikkumise või ohu kõrvaldamiseks ja kasutada haldussunnivahendeid, sh sunniraha (korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg-d 1 ja 2). Seega pole põhjendatud kaebaja seisukoht, et vastustajal polnud pädevust vaidlustatud otsuseid teha. Olukorras, kus kinnistule oli rajatud ebaseaduslik mahasõit, mille tõttu oli tekkinud liiklusohtlik olukord, oli vastustajal muu hulgas õigus nõuda tee likvideerimist või selle ümber ehitamist ehitusprojekti või ehitusloa alusel. Vastustaja võinuks ettekirjutustes selgitada, et kui kaebaja ei soovi mahasõitu säilitada, vabaneb ta ettekirjutuse nõudest juhul, kui likvideerib rajatud ehitise ning kõrvaldab sellega tekkinud liiklusohtliku olukorra. Nagu praeguseks on selgunud, ei olnud mahasõidu likvideerimiseks ehitusprojekti tarvis koostada. Eeltoodud vajakajäämine ei tähenda aga, et

4(6)

3-23-1981 ettekirjutusi ei oleks ilmselgelt võimalik täita. Ettekirjutuse sisu oli võimalik mõistlikult tõlgendada, vajaduse korral vallalt selle kohta selgitusi küsides. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

11.Kaebaja palub 15.01.2024 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 14.12.2023 otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus. Kaebaja ei ole vaidlustatud otsust täitnud. Haldusaktid on tühised HMS § 63 lg 2 p-de 3 ja 5 järgi. Praegusel juhul ei ole loodud terviklikku asja EhS § 3 lg 1 tähenduses. Eksperdi arvamus, millele halduskohus valdavalt tugineb, on oluline vaid selles osas, et see välistas ettekirjutuses nõutud tegevuse. Vaidlus ei ole selles, kas tegemist on mahasõiduga või mitte. Vaidlus on selle üle, et kaebaja ei saa projekteerida ega esitada ehitusloa taotlust asukohta, kuhu ta seda ei soovi ja kuhu valla poolt tellitud eksperdi arvamuse kohaselt see ka ei sobi. Kohus on ekslikult otsuse p-s 16.1 selgitanud, et tegu on ehitiseks kvalifitseeruva teega. Kubja tee 6 kinnistul ei asu ühtegi ehitist ega rajatist. Halduskohus on otsuse p-s 21 ise kinnitanud, et kaevatav haldusakt on tühine, kuna vastustajal tulnuks pakkuda võimalus mahasõidu likvideerimiseks.
12.Vastustaja palub 19.02.2024 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varem esitatud seisukoha juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13.Apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
14.Kaebaja on esitanud kahe haldusakti tühisuse tuvastamise nõude (mitte haldusaktide tühistamise nõude) HMS § 63 lg 2 p 5 alusel põhjusel, et akte ei ole võimalik täita. Apellatsioonkaebusest arusaadavalt pole akte võimalik täita seetõttu, et ehitusloa taotlust mahasõidu kohta pole võimalik esitada, kuna puudub ehitusõigus, ja mahasõidu ohutust pole võimalik tagada, kuna selles asukohas pole planeeritud mahasõitu. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja need väited asjakohased.
15.Asja materjalidest nähtuvalt rajas kaebaja Kubja tee 6 kinnistule mahasõidu õigusliku aluseta. Mahasõidu rajamine on vastustaja ja halduskohtu poolt õigesti ja veenvalt tõenditele tuginedes tuvastatud ning puudub vajadus halduskohtu otsuse vastavasisulisi põhjendusi korrata (HKMS § 201 lg 4). Kaebaja väide, et tegemist pole mahasõiduga, kuna selleks peaks olema ehitusprojekt ja ehitusluba, on demagoogia. Asjaolu, et kaebaja rajas mahasõidu õigusliku aluseta, ei muuda mahasõitu rajatisena objektiivselt millekski muuks. Jõelähtme Vallavalitsuse 25.01.2023 ettekirjutuse (dtl 13 jj) eesmärk oli kaebaja tekitatud õigusvastane olukord likvideerida. Ettekirjutuse p-s 7.1 anti kaebajale alternatiivne valik kas esitada vastustajale mahasõidu seadustamiseks ehitusprojekt koos ehitusloa taotlusega või kui see ei ole võimalik, siis kavandada mahasõidu likvideerimine. Ettekirjutus on arusaadav ja täidetav. Küsimus sellest, kas ehitusloa taotlust oleks olnud võimalik rahuldada ühel või teisel viisil või selle andmisest oleks tulnud keelduda, väljub ettekirjutuse tühisuse tuvastamise nõude esemest. Samuti ei muuda ettekirjutust tühiseks asjaolu, et kaebaja likvideeris mahasõidu ehitusloa- ja projektita.
16.Samamoodi on demagoogiline kaebaja väide, et kuna sinna asukohta, kuhu kaebaja rajas ebaseadusliku mahasõidu, pole mahasõitu planeeritud, ei saa ka mahasõidu ohutust tagada (25.01.2023 ettekirjutuse p 7.2 kohta). Kaebaja mõlema ülalviidatud väite ebaloogilisust näitab kasvõi juba see, et mahasõit muudeti pärast 25.01.2023 ettekirjutust turvaliseks 5(6)

3-23-1981 (13.06.2023 hoiatuse kohaselt oli 25.01.2023 ettekirjutuse nõue nr 2 04.04.2023 seisuga täidetud) ja mahasõit oli hiljemalt 14.09.2023 seisuga ka likvideeritud (kaebaja enda 14.09.2023 kiri, dtl 126).

17.Kaebaja etteheited ekspert TM aadressil ei ole põhjendatud. Kaebaja ei ole põhjendanud, millele tuginedes ta väidab, et ekspert oleks pidanud oma arvamuse andmisel kuulama ära ka mingid teised isikud (täpsustamata ka kelle) ja kuidas oleks see saanud tema ekspertarvamust muuta.
18.Kuna apellant pole apellatsioonkaebuses 13.06.2023 hoiatusele vastuväiteid esitanud, siis ringkonnakohus sellel ka ei peatu.
19.Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata (HKMS § 200 p 1). Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 ja § 109 lg-le 1 jäävad menetlusosaliste apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.06.20263-26-1206/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.06.20263-25-588/25Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja