Jägala-Joa Puhkekeskuse OÜ kaebus Jõelähtme Vallavalitsuse 25. jaanuari ja 13. juuni 2023. a otsuste tühisuse tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja Jägala-Joa Puhkekeskus OÜ, esindaja M. Kaseväli Vastustaja Jõelähtme vald, esindajad Tanel Tobro ja Elvis Tõnnison
Asja läbivaatamise vorm
Avalikul kohtuistungil 5. detsembril 2023
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata.
Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt esmaspäeval, 15. jaanuaril 2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Jägala-Joa Puhkekeskus OÜ-le kuulub kinnisasja hoonestusõigus Harju maakonnas Jõelähtme vallas Jägala-Joa külas Kubja tee 6 (katastritunnus 24501:001:1482).
2.4. juulil 2022 tegi Jõelähtme vallavalitsus Kubja tee 6 kinnistul paikvaatluse. Vaatluse protokolli järgi tuvastas vallavalitsus, et kinnistul on tehtud raie- ja kaevetöid. Rajatud on betoonplokkidest tugimüüriga toestatud tee mahasõiduga vallale kuuluvalt avalikult kasutatavalt Kubja teelt. Paigaldatud on veevärgi- ja kanalisatsioonitorustik. Samal päeval tegi vald kaebajale ettekirjutuse peatada õigusliku aluseta ehitustegevus kinnistul.
3-23-1981
3.Kaebaja selgitas vastustajale, et kinnistul toimus vanade maakeldrite lammutamine ja platsi korrastamine selle järel. Need tööd olid vallaga kooskõlastatud. Teed oli tarvis kindlustada, et töid teinud masinatel oleks seal võimalik ohutult ja pinnast kahjustamata liikuda.
4.25. jaanuaril 2023 tegi vastustaja kaebajale ettekirjutus-hoiatuse nr 2312899/00012. Vastustaja nõudis, et kaebaja esitaks mahasõidu rajamiseks hiljemalt 14. mail 2023 ehitusprojekti ja ehitusloa taotluse. Kui see osutub liiklusohutuse tagamiseks vajalikuks, tuleb mahasõidu asukohta muuta ja juba rajatud mahasõit likvideerida. Kuni mahasõidu seadustamise kohta otsuse tegemiseni tuleb kaebajal tagada, et tugimüür ei oleks liiklejatele ohtlik. Ettekirjutuse põhjenduste järgi tellis vald mahasõidu kohta arvamuse teedeinsener T. Metsvahilt. Insener leidis, et mahasõit tekitab Kubja tee kasutamisel liiklusohu. Mahasõit on rajatud terava lõikumisnurgaga. Tee on kitsas ja looklev, nähtavus mahasõidu kohas pole piisav. Vastustaja hoiatas kaebajat, et ettekirjutuse täitmata jätmise korral tuleb tal tasuda sunniraha 2000 eurot.
5.Kaebaja esitas ettekirjutus-hoiatuse peale vaide, mille vallavalitsus jättis 9. märtsi 2023. a vaideotsusega rahuldamata.
6.1. juunil 2023 saatis vastustaja kaebajale kirja, milles teavitas teda kavatsusest teha uus haldusakt ja nõuda sunniraha sisse. Vallavalitsus palus kaebajal esitada oma seisukoht. Ühtlasi andis vallavalitsus kaebajale võimaluse tasuda sunniraha 11. juuniks 2023 vabatahtlikult. 1. juunil 2023 teatas kaebaja, et on esitanud oma seisukoha vaidemenetluses. Kaebaja selgitas, et plaanib täitemenetluse staadiumis kohtumenetlust alustada. Kaebaja meelest on ettekirjutus kui täitedokument tühine, mistõttu ei või seda täitmisele pöörata.
7.13. juunil 2023 tegi vallavalitsus „Hoiatusena“ pealkirjastatud otsuse nr 2312899/000121. Otsuse järgi on kaebaja täitnud ettekirjutuse tugimüüri puudutavas osas, kuid jätnud selle täitmata mahasõitu puudutavas osas. Vald leidis, et 2000 euro suurune sunniraha tuleb sisse nõuda. Vald määras kaebajale uue tähtaja 14. august 2023 mahasõidu jaoks ehitusprojekti ja ehitusloa taotluse esitamiseks. Vastustaja hoiatas, et selle nõude täitmata jätmise korral tuleb kaebajal tasuda sunniraha 2500 eurot.
8.Kaebaja esitas 9. septembril 2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse 25. jaanuari 2023. a ettekirjutus-hoiatuse ja 13. juuni 2023. a otsuse tühisuse tuvastamiseks.
8.1.Vastustaja nimetab meelevaldselt kahe kinnistu vahelist osa mahasõiduks. Sellelt kohalt on kinnistule ja sealt tagasi sõitnud lammutustöid teinud masinad. Teeks nimetab vastustaja lammutatud maakeldrite alust maad, kus masinad lammutusprahi ära vedamiseks liikusid. Paikvaatluse piltide tegemise hetkel oli pinnas seetõttu kivine, mitte heinamaa.
8.2.Kaebaja ei ole projekteerinud ega ehitanud mahasõitu Kubja tee 6 kinnistule. Sellesse kohta mahasõitu rajada ei saa. Seda möönab eksperdiarvamusele tuginedes ka vastustaja. Siiski on ettekirjutuses eraldi esile toodud, et ehitusprojekt ja ehitusloa taotlus tuleb esitada just sellele kohale, kuhu mahasõit ei sobi ja kaebaja seda kunagi rajada ei ole soovinud. Kuna mahasõitu rajatud pole, ei ole põhjust nõuda ka liiklejate ohutuse tagamist. Ettekirjutused on õigusvastased ja tühised haldusmenetluse seaduse (HMS) 63 lg 2 p 5 alusel: nende nõudeid pole võimalik täita. Kaebaja nõustub eksperdihinnangus soovitatud mahasõidu lahendusega, mis jääb Kubja tee 6 kinnistult välja. Mahasõidu rajamine on vastustaja kohustus.
8.3.25. jaanuari 2023. a ettekirjutuse p 4.4. järgi ei ole kaebaja esitanud dokumente vee- ja kanalisatsioonitorustiku rajamiseks. Kaebaja selgitab, et kinnistul pole veevarustust. Reovett ei teki. Kinnistule on paigaldatud lahtiste otstega toru, mis viib Jõelähtme vallale kuuluvalt
2(6)
3-23-1981 kinnistult liigvee üle Kubja tee 6 kinnistu kraavi, et vältida kahju tekkimist Kubja tee 6 kinnistule. Ettekirjutuse nõuetes toru teemat ei käsitleta kuid ettekirjutuse ilmestamiseks toob kaebaja selle valeväite siiski esile.
8.4.Kaebaja ei saa ettekirjutusi täita, kuna kohtutäitur on alustanud sunniraha sissenõudmist: arestinud kaebaja kontod ja teinud kinnistusraamatusse hoonestusõiguse käsutamise keelumärke. Sellega on täitur peatanud kaebaja tegevuse.
9.Vastustaja esitas 16. oktoobril 2023 vastuse, milles palus kaebuse rahuldamata jätta.
9.1.Kaebaja ja vastustaja vahel on hetkel pooleli vaidlus Harju Maakohtus tsiviilasjas nr 222-19417. Vastustaja nõuab hagejana kaebajalt (tsiviilasjas kostja) välja ebaseadusliku mahasõidu rajamisega ja õigusvastase käitumisega tekitatud kahju 360 eurot. Kaebaja tegevuse tulemusena läksid kaotsi Kubja tee ja Kubja tee 6 kinnistu vahelised piirimärgid, mille vastustaja lasi taastada.
9.2.Kaebaja esitas täitemenetluses nr 008/2023/1580 (kohtutäitur M. K.) kaebuse, paludes lõpetada täiteasja ja kustutada registriosast 20717750 (Kubja tee 6 kinnistu) märge kinnisasja käsutamise keelamiseks. Kohtutäitur jättis 1. septembri 2023. a otsusega kaebuse rahuldamata.
9.3.Kaebaja saatis 14. septembril 2023 vastustajale e-kirja, kus informeeris vastustajat, et väidetav mahasõit on likvideeritud vastavalt valla soovile. 11. oktoobril 2023 tegi vallavalitsus Kubja tee 6 kinnistul paikvaatluse, kus tuvastas, et mahasõit on looduses likvideeritud ja selle endisesse asukohta on külvatud muruseemet.
9.4.Kaebaja on rikkunud talle HMS § 38 lg-st 3 tulenevat kohustust esitada haldusorganile talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid. Kaebaja ütlused on vastukäivad. Kaebaja väidab, et ei tunne mahasõidu rajajat X. Xd, kuid esitas tsiviilasjas tõendina X. X esitatud arve. X. X kinnitas järelevalve menetluses antud ütlustes, et ehitusmaterjali tarnis Kubja tee 6 kinnistule Jägala-Joa Puhkekeskus OÜ juhatuse liige M. . Pole usutav, et kaebaja oleks tasunud nelja tuhande euro suuruse arve ajutise tee rajamiseks, ilma et oleks töövõtjale selleks andnud konkreetset töökäsku ja temaga Kubja tee 6 kinnistul kohtunud.
9.5.Haldusakti tühisuse tuvastamise aluseid ei esine. Kaebajal oli võimalik rajatud mahasõit lammutada või esitada ehitusprojekt ja ehitusloa taotlus. Vald selgitas ettekirjutuse p-s 7.1, et kui ehitusprojekti koostamise käigus ilmneb, et kõigile nõuetele vastavat mahasõitu pole võimalik sellesse kohta rajada, tuleb mahasõit kavandada mujale. Vald ei nõudnud, et kaebaja esitaks ehitusprojekti või ehitusloa taotluse just konkreetse ebaseadusliku mahasõidu jaoks. Vallavalitsus ei ole selle mahasõidu rajamist heaks kiitnud ega selleks luba andnud. Seda, et ettekirjutus oli täidetav, kinnitab asjaolu, et kaebaja on ettekirjutuse täitnud.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kaebaja palub tuvastada vastustaja 25. jaanuari ja 13. juuni 2023. a otsuste tühisuse. Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui see on kaebaja õiguste kaitseks vajalik ja õiguste kaitseks tõhusamaid vahendeid pole. Seejuures ei anna kavatsus esitada hiljem kahju hüvitamise nõue õigust tuvastamiskaebust esitada (HKMS § 45 lg 2).
11.Praegusel juhul olnuks kaebajal võimalik esitada vastustaja otsuste tühistamise nõuded, mis oleks olnud tema õiguste kaitseks tõhusam vahend. Kaebaja on seisukohal, et tühistamisnõue polnud vajalik, kuna vaidlustatud otsused on tühised, s.o kehtetud algusest peale (vt HMS § 63 lg 1). Juhul, kui kaebaja seisukoht osutuks 3(6)
3-23-1981 õigeks, saaks tema kaebeõigust möönda. Tühiste haldusaktide puhul ei ole põhjust kaebajale ette heita tühistamisnõude esitamata jätmist. Otsuste tühisuse tuvastamine kohtu poolt aitaks kaebaja õiguste kaitsele kaasa. Vastustaja nõuab kaebajalt 25. jaanuari 2023. a ettekirjutus-hoiatusega määratud sunniraha tasumist. Tühise otsuse alusel poleks vastustajal õigust kaebajalt sunniraha nõuda. Seetõttu tuleb kohtul kontrollida, kas kaebaja seisukoht, et vaidlustatud otsused on tühised, on põhjendatud.
12.Kaebuses on kaebaja tuginenud sellele, et vaidlustatud otsuste puhul esineb HMS § 63 lg 2 p-s 5 sätestatud tühisuse alus. Otsustega kaebajale pandud kohustust ei ole tema meelest objektiivsetel põhjustel ilmselgelt võimalik täita. Istungil viitas kaebaja ka HMS § 63 lg 2 p- le 3, mille järgi on tühine haldusakt, mida pole andnud pädev haldusorgan. Kaebaja leiab, et vastustajal ei olnud pädevust panna talle kohustust esitada mahasõidu rajamiseks ehitusprojekt ja ehitusloa taotlus.
13.Haldusakti tühisuse saab kohus tuvastada üksnes juhul, kui selle HMS § 63 lg-s 2 nimetatud puudused on ilmselged. Kui puudused ei ole ilmselged, kehtib akt, vaatamata võimalikule õigusvastasusele, seni, kuni pädev organ või kohus selle kehtetuks tunnistab või tühistab. Aluse kahelda haldusakti puuduse ilmselguses annab muuhulgas see, kui adressaat on täitnud aktist tuleneva kohustuse. Kui haldusakt ei ole tühine, tuleb õigusi kaitsta tühistamis-, kohustamis- või hüvitamiskaebusega (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsused asjades nr 3-3-1-21-03, p 13 ja 3-3-1-35-13, p 12).
14.Pooled on esmalt eri meelt selles, kas kaebaja oli rajanud oma kinnistule mahasõidu Kubja teelt. Erinevalt vastustajast leiab kaebaja, et ta mahasõitu rajanud ei ole. Kaebaja sõnul peab vastustaja mahasõiduks kohta, kust Kubja tee 6 kinnistule ja sealt tagasi on sõitnud roomikekskavaator ja veokid. Ala, mida vastustaja nimetab teeks, on kaebaja sõnul lammutatud maakeldrite alune pinnas.
15.EhS § 3 lg 1 järgi on ehitis inimtegevuse tulemusel loodud terviklik asi. Tee on rajatis, mis on ette nähtud inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks (ehitusseadustiku (EhS) § 92 lg 1 esimene lause). Majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ on mahasõit määratletud järgmiselt: sõiduteega külgnevale kinnistule, sealhulgas parklasse, õue, puhkekohta, põllule, metsa, heinamaale ja muule teega külgnevale alale sissesõidu ja sealt väljasõidu tee, mis kinnistut ei läbi.
16.Kohtu hinnangul on põhjendatud vastustaja seisukoht, et kaebaja oli rajanud viidatud määratlusele vastava mahasõidu.
16.1.Toimikus olevate piltide järgi on tegu ehitiseks kvalifitseeruva teega, mitte lihtsalt pinnasega, kust Kubja tee 6 kinnistule ja sealt ära on liikunud suured masinad (vt vastustaja 4. juuli 2022. a paikvaatluse protokoll (kaebuse lisa 8), foto nr 1; T. Metsvahi 24. oktoobri 2022. a eksperdiarvamus (kaebuse lisa 3), fotod „Joonis 2“ ja „Joonis 4“). Mahasõidule on veetud katendit. Mahasõit võimaldab Kubja teelt kinnistul edasi kulgevale teele sissesõitu ja sealt väljasõitu.
16.2.Seda, et rajatud oli mahasõit, kinnitab teedeinsener T. Metsvahi arvamus. Olukorraga koha peal tutvununa on insener leidnud, et kinnistul on alustatud juurdepääsutee ehitust ja suures ulatuses on see ka lõpule viidud (arvamuse lk 1).
16.3.Kaebaja esitas 5. detsembril 2023 oma seisukoha toetuseks kinnistul maakeldrite rajamise töid teinud X. X 22. novembri 2023. a e-kirja, milles viimane kinnitas, et mahasõitu tee-ehituse mõistes ei rajatud. Tegevus oli vajalik vaid selleks, et Kubja teed ekskavaatoriga mitte lõhkuda. Tööde lõppedes korrastati roomikujäljed.
4(6)
3-23-1981 See tõend ei lükka kohtu hinnangul ümber teedeinseneri arvamust ja fotodelt tuvastatavat. Liiati selgitas X. X ise varem vastustajale antud ütlustes, et temalt tellitud tööde käigus rajati mahasõit Kubja teelt (X. X ütluste järgi 16. jaanuaril 2023 koostatud protokoll, vastustaja 16. oktoobri 2023. a vastuse lisa 6). Seega ei pruugi X. X jaoks selge olla, mida õigusaktide järgi tuleb mahasõiduks pidada. Vastustaja osutas istungil õigesti ka sellele, et X. X pole e-kirja, erinevalt vastustaja protokollitud ütlustest, allkirjastanud.
16.4.Kaebaja esitas 5. detsembril 2023 dokumendi „Kubja tee 6 topo-geodeetiline alusplaan tehnovõrkudega“, millega soovib samuti tõendada seda, et kinnistule ei olnud rajatud mahasõitu. Plaan on koostatud 22. augustil 2023. Vastustaja vaidles istungil selle tõendi toimikusse võtmisele vastu. Vastustaja leidis, et tegu pole asjassepuutuva tõendiga, kuna mõõdistusplaan on tehtud vaidlustatud otsustest hiljem. Kohus võtab tõendi toimikusse. Kaebajal on õigus ja kohustus esitada tõendeid oma seisukoha toetuseks (HKMS § 59 lg 1). Kuigi plaan on koostatud vaidlustatud otsuste tegemise ajast hiljem, on sellele toetudes põhimõtteliselt võimalik väita, et ka vaidlustatud otsuste tegemise ajal ei olnud kinnistul mahasõitu. Kohus leiab siiski, et ka see tõend ei lükka ümber pildimaterjali ja T. Metsvahi seisukoha põhjal tehtud järeldust, et kinnistul mahasõit oli. Plaani koostanud maamõõtja ei pruukinud mahasõitu plaanile märkida kas põhjusel, et plaani tellija seda ei soovinud, või põhjusel, et mahasõit oli selleks ajaks vastustaja tehtud ettekirjutuste tõttu kasutusest välja langenud ja rohtuma hakanud.
17.Ettekirjutus-hoiatuses on selgitatud, et Jõelähtme Vallavalitsuse 1. detsembri 2022. a korraldusega nr 1137 määrati Kubja tee avalikult kasutatavaks teeks. Selle asjaolu üle poolte vahel vaidlust pole. Mahasõit teelt on tee osa (vt EhS § 92 lg 1 teine lause). EhS lisa 1 ja § 40 lg 3 järgi on avalikult kasutatava tee rajamiseks vaja koostada ehitusprojekt ja taotleda ehitusluba. Seega oli ka mahasõidu rajamiseks vaja koostada tee ehitusprojekt ja taotleda ehitusluba.
18.Vastustajal on pädevus teha ebaseadusliku ehitustegevuse üle riiklikku järelevalvet (EhS § 130 lg 2 p-d 2, 4 ja 6). Selle käigus võib ta teha ettekirjutusi korrarikkumise või ohu kõrvaldamiseks ja kasutada haldussunnivahendeid (sh sunniraha) (korrakaitseseaduse § 28 lgd 1 ja 2). Seega pole põhjendatud kaebaja seisukoht, et vastustajal polnud pädevust vaidlustatud otsuseid teha.
19.Vastustaja leidis teedeinseneri arvamusele tuginedes põhjendatult, et mahasõidu rajamise tõttu on tekkinud liiklusohtlik olukord. Insener põhjendas ohu esinemist järgmiselt.
19.1.Nõlva püsivuse tagamiseks rajatud betoonplokkidest tugimüür on ohtlik ka Kubja teel sõidukiga suhteliselt aeglasel kiirusel liikuva liikleja jaoks. Seda eriti talvistes tingimustes, kui plokid pole nähtavad, ja juhul, kui vastutuleva sõiduki tõttu tekib vajadus põigata paremale. Kiiruse suurenedes kasvab ka oht.
19.2.Kubja tee puhul on probleemiks ebapiisav pikinähtavus. Suurte põõsaste ja võsa vahel kulgeval lookleval teel pole võimalik teist liiklejat õigel ajal märgata. Eriti ohtlikuks võib olukord kujuneda jalgratturitele. Teel liigub palju eri liiki sõidukeid, kuna seda kasutavad inimesed, kes käivad vaatamas juga ja hüdroelektrijaama. Uus mahasõidukoht pingestab olukorda veelgi. Eiratud on nõudeid, et mõlemas suunas tuleb tagada nähtavuskolmnurk; et teele pääsemist ootav sõiduk peab paiknema tee suhtes umbes 90-kraadise nurga all; et võimalikud peavad olema pöörded nii vasakule kui ka paremale, arvestades ka pääste- ja prügisõidukeid, ning et mahasõidule siirduv ja sealt lahkuv sõiduk peavad saama üksteisest ohutult mööduda.
20.Olukorras, kus kinnistule oli rajatud ebaseaduslik mahasõit, mille tõttu oli tekkinud liiklusohtlik olukord, oli vastustajal muuhulgas õigus nõuda tee likvideerimist või selle ümber 5(6)
3-23-1981 ehitamist ehitusprojekti või ehitusloa alusel. Vastustaja selgitas istungil, et tegi ettekirjutuse mahasõidu seadustamiseks, mitte likvideerimiseks, kuna pidas seda kaebaja suhtes leebemaks järelevalvemeetmeks. Vastustaja eeldas seejuures, et kaebaja soovib säilitada võimaluse sõita Kubja teelt otse oma kinnisasjale. Vastustaja selgitas ettekirjutuses, et „Kui ehitusprojekti koostamise käigus mahasõidu projekteerimisel ilmneb, et tulenevalt vajadusest tagada liiklusohutus, ei ole võimalik kõigile nõuetele vastavat mahasõitu, selle praeguses asukohas rajada [---], tuleb ehitusloa taotlusega koos esitatavas ehitusprojektis kavandada olemasoleva ja õigusliku aluseta rajatud mahasõidu likvideerimine.“
21.Vastustaja võinuks ettekirjutustes selgitada seda, et kui kaebaja ei soovi mahasõitu säilitada, vabaneb ta ettekirjutuse nõudest juhul, kui likvideerib rajatud ehitise ning kõrvaldab sellega tekkinud liiklusohtliku olukorra. Nagu praeguseks on selgunud, ei olnud mahasõidu likvideerimiseks ehitusprojekti tarvis koostada.
22.Eeltoodud vajakajäämised ei tähenda aga, et ettekirjutusi ei oleks ilmselgelt võimalik täita. 2023. a sügisel toimunu kinnitab seda. Kaebaja andis vastustajale 14. septembril 2023 e-kirja teel teada, et mahasõit on likvideeritud. Vastustaja tegi 11. oktoobril 2023 paikvaatluse, mille protokolli järgi on mahasõit looduses likvideeritud ning selle asukohta on ilmselt toodud kasvupinnast või mulda ja külvatud muruseemet (vt vastustaja 16. oktoobri 2023. a vastuse lisa nr 4). Sellega luges vastustaja ettekirjutused täidetuks ega nõua enam kaebajalt ehitusprojekti ja ehitusloa taotluse esitamist.
23.Seega oli ettekirjutuse sisu võimalik mõistlikult tõlgendada, vajaduse korral vallalt selle kohta heauskselt ja liiklusohu kõrvaldamiseks koostöövalmidust väljendades selgitusi küsides. Kaebaja seda ei teinud, jäädes vallale esitatud seisukohtades järjekindlalt arvamusele, et ta pole mahasõitu rajanud (vt kaebaja seisukohad, mis on kajastatud 25. jaanuari 2023. a ettekirjutuses).
24.Eeltoodu põhjal ei ole põhjust järeldada, et vaidlustatud otsuste puudused oleksid ilmselged ning et neid ei ole võimalik täita. Otsuste tühisuse tuvastamise nõue tuleb seetõttu jätta rahuldamata.
25.Kaebaja esitas pärast istungit menetluskulude nimekirja. Kaebaja palub vastustajalt välja mõista 245 eurot ja 20 senti. Sellest 205 eurot ja 20 senti on kaebaja tasunud OÜle Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & CO õigusabiteenuse eest 31. augusti 2023. a arve alusel. 40 eurot on riigilõiv. Nimekiri on allkirjastatud 5. detsembril 2023 kell 13.22. Istung lõppes sama päeva hommikul veidi pärast 11. Kaebaja esitas taotluse hilinenult (vt HKMS § 109 lg 1 esimene lause). Kohus küsis enne asja arutamise lõpetamist, kas menetlusosalistel on taotlusi, sh menetluskulude taotlusi. Menetlusosalised vastasid eitavalt. Tegu ei ole istungil osalemisega seotud kuludega, mille puhul oleks võimalik esitada taotlus pärast istungit (HKMS § 109 lg 1 teine lause). Seega jääksid kaebaja õigusabikulud igal juhul tema enda kanda.
26.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustaja kaebajalt menetluskulude väljamõistmist ei taotlenud, jäävad menetlusosaliste kulud nende endi kanda.
Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.