X. X kaebus Kehtna Vallavalitsuse 26. juuni 2025. a korralduse nr 144 õigusvastasuse tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X. X Vastustaja Kehtna vald, esindaja Maire Pettai Kolmas isik Käru Tehnikaklubi MTÜ
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X. X kaebus. Tuvastada Kehtna Vallavalitsuse 26. juuni 2025. a korralduse nr 144 õigusvastasus.
2.Mõista Kehtna vallalt X. X kasuks menetluskuluna välja 40 eurot. Muud võimalikud menetluskulud jäävad menetlusosaliste enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 17. detsembril 2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Avaldus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).
1.Kehtna Vallavalitsus andis 26. juuni 2025. a korraldusega nr 144 loa avaliku ürituse „Treeningpäev“ korraldamiseks. Ürituse raames pidi toimuma liikluseks suletud teelõigu läbimine autodega katsete näol (alguspunktist lõpp-punktini). Ürituse korraldajaks on Käru Tehnikaklubi MTÜ. Üritus pidi toimuma Paluküla ja Lau küla vahelisel teelõigul, Kehtna vallas, 5. juulil 2025 kella 10.00-st kuni kella 15.00-ni. Paluküla-Lau teelõik läbib X. Xle (edaspidi kaebaja) kuuluvat Sepahindreku kinnistut.
2.Tallinna Halduskohus registreeris 26. juunil 2025 X. X kaebuse Kehtna Vallavalitsuse 26. juuni 2025. a korralduse nr 144 tühistamiseks. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse (EÕK) taotluse peatada vaidlusaluse korralduse kehtivus kuni kohtumenetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.
3.Kohus võttis 27. juunil 2025 kaebuse menetlusse, kaasas kolmanda isikuna Käru Tehnikaklubi MTÜ ning rahuldas kaebaja EÕK taotluse.
4.Kohus palus 30. septembri 2025. a kohtunõudega kaebajal teatada, kas ta soovib taotleda menetluse lõpetamist HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel või soovib menetluse jätkamist vaidlusaluse korralduse õigusvastasuse tuvastamise nõude osas. Kaebaja esitas 1. oktoobril 2025 vastuse kohtunõudele, milles märkis, et soovib menetluse jätkamist HKMS § 152 lg 2 alusel preventiivsel eesmärgil.
5.Kohus võttis 3. oktoobri 2025. a määrusega vastu kaebuse muutmise. Kaebus jäi menetlusse vaidlusaluse korralduse õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Kohus määras asja lahendamisele kirjalikus menetluses.
6.Vastustaja esitas 22. oktoobril 2025 taotluse menetluse lõpetamiseks HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, kuna vaidlusalune korraldus on tunnistatud kehtetuks Kehtna Vallavalitsuse 1. juuli 2025. a korraldusega nr 154.
7.Kohus jättis 23. oktoobri 2025. a määrusega vastustaja taotluse menetluse lõpetamiseks rahuldamata.
KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
8.Kaebaja palub tuvastada Kehtna Vallavalitsuse 26. juuni 2025. a korralduse nr 144 õigusvastasus.
8.1.Vastustaja ei teavitanud kaebajat taotluse esitamisest ja haldusakti andmisest. Teavitamise kohustus on vastustajal, sest kolmandal isikul puudub täpne info üritusest puudutatud ja mõjutatud maaomanike kohta. Paluküla-Lau teelõik läbib kaebajale kuuluvat Sepahindreku kinnistut, teelõik on ainus võimalus kinnistuni jõudmiseks, ürituse „Treeningpäev“ korraldamise ajal suletakse Paluküla-Lau teelõik. Tee sulgemisega piiratakse kaebaja omandipõhiõigust.
8.2.Paluküla-Lau teelõik asub Kõnnumaa maastikukaitsealal, ühtlasi Natura alal. Väikese arvu inimeste soov kaitsealal ja Natura alal asuval avalikult kasutataval teel autoga oma lõbuks kihutada ei ole käsitatav avaliku huvina. Kaebaja sai Keskkonnaametilt 5. augustil 2024 teavituse II kategooria kaitsealuse liigi metsise elupaigast Sepahindreku kinnistul. Teavituse kohaselt ei tohi II kategooria kaitsealust linnuliiki tahtlikult häirida, kahjustada ega surmata. Ralliautode suurest liikumiskiirusest tuleb arvestatav oht, et metsis võib sattuda väga 2(5)
3-25-2113 kiirelt liikuva ralliauto ette ja hukkuda, ralliautodega kaasnev müra on eeldatavalt metsisele häiriv. Ralliautodega kihutamine ei ole kooskõlas kaebajale Keskkonnaameti poolt saadetud teavituses toodud nõuetega. Vastustaja on arvestanud üksnes ürituse „Treeningpäev” korraldaja huviga ning jätnud hindamata, kaalumata ja käsitlemata mõju looduskeskkonnale.
8.3.Vaidlusaluses korralduses sisulised kaalutlused puuduvad. Ei ole hinnatud, kaalutud ega käsitletud ürituse „Treeningpäev” korraldamisega kaasnevat mõju kaitsealal elava kaebaja omandipõhiõigusele ega võimalikule vara kahjustamisele (metsisele ja tee ääres kasvavatele puudele).
8.4.Kolmas isik esitas taotluse ürituse korraldamiseks 25. juunil 2025, vastustaja andis loa üritusele „Treeningpäev” 26. juuni 2025. a korraldusega. Taotluse ja loa andmise olematust ajavahest tulenevalt puudus kaebajal haldusmenetluses osalemise võimalus.
8.5.Haldusasjas nr 3-24-2418 tuvastas Tallinna Halduskohus Kehtna Vallavalitsuse 2. juuli 2024. a korralduse nr 158, millega Kehtna Vallavalitsus andis loa ürituse „Treeningpäev“ korraldamiseks, õigusvastasuse. Kõnealuses haldusasjas selgitas kohus 12. mai 2025. a määruse punktis 10 vastustajale, et haldusmenetluse seaduse (HMS) § 11 lg 1 p 3 ja § 40 kohaselt peab isiku kaasama enne, mitte pärast otsuse tegemist. Jättes kaebaja taaskord teavitamata ja menetlusse kaasamata, rikkus vastustaja teadlikult seadust.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
Vastustaja ei nõustu, et välja antud korraldus on õigusvastane.
9.1.Kaebaja väide, et 5. augustil 2024 on Keskkonnaamet talle saatnud teavituse, et kaebajale kuuluval Sepahindreku kinnistul on II kategooria kaitsealuse liigi metsise elupaik, on tõendamata. Seetõttu ei saa ka väita, et ralli korraldamisel saab metsis kahjustada.
9.2.Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et metsise elutsemine kaebaja kinnistul on osa kinnistu väärtusest.
9.3.Kaebuses väidab kaebaja, et teelõik on ainus võimalus kinnistuni jõudmiseks ja tee sulgemisega piiratakse kaebaja omandipõhiõigust. Vastustajale on ebaselge, millised konkreetsed õigused saavad tee sulgemisega rikutud. Kinnistuid läbiv tee kuulub Kehtna vallale. Ralli korraldajal on kohustus tagada kohalike elanike ligipääs oma kinnistutele.
9.4.Kuna Kehtna Vallavalitsus on kõnealuse korralduse kehtetuks tunnistanud ning korraldaja viis ürituse „Treeningpäev“ üle teisele lõigule, ei olnud ohustatud metsis (kui liik kaebaja kinnistul asub) ning ei rikutud ka kaebaja omandipõhiõigust ja ligipääs on võimaldatud.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada, ning põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
11.HMS § 11 lg 1 p 3 kohaselt on haldusmenetluses menetlusosaliseks isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt võib puudutada. Vaidlus puudub selles, et kaebajale kuuluv Sepahindreku kinnistu piirneb teelõiguga, millel pidi toimuma üritus „Treeningpäev“, mille korraldamiseks vastustaja vaidlusaluse 3(5)
3-25-2113 korraldusega loa andis. Kaebaja on esile toonud asjaolu, et kõnealune teelõik on ainus ligipääs tema kinnistule. Vastustaja pole seda kahtluse alla seadnud. Olukorras, kus ürituse ajaks kaebaja kinnistuga piirnev teelõik sulgetakse, piiratakse kahtlemata ligipääsu kaebaja kinnistule. Seega on kaebaja haldusaktist puudutatud isik HMS § 11 lg 1 p 3 tähenduses.
12.Vastustajale on jäänud ebaselgeks, kuidas vaidlusalune korraldus kaebaja omandipõhiõigust rikub, märkides, et kinnistuid läbiv teelõik kuulub Kehtna vallale ning ürituse korraldajal on kohustus tagada kohalike elanike ligipääs oma kinnistutele. Vaidlusalusest korraldusest nähtub, et teelõik oli ette nähtud ürituse ajaks liikluseks sulgeda (korralduse p 1). Korraldusest ei nähtu, et ürituse korraldajatele oleks pandud kohustus tagada sel ajal kinnistuomanikele ligipääs oma kinnistutele. Kui kõnealusel teelõigul sõidavad ürituse raames ralliautod suurel kiirusel ning teelõik on selleks ajaks suletud, ei nähtu kohtule, kuidas ürituse korraldaja saanuks tagada ligipääsu kaebaja kinnistule (sh sõidukiga) või sealt väljapääsu. Vastavad asjaolud on jäänud haldusmenetluses välja selgitamata. Isegi kui selline kokkulepe korraldajaga siiski oli, ei olnud talle pandud sellekohast kohustust vaidlusaluse haldusaktiga ega reguleeritud ligipääsu tingimusi. Liikluskorralduslike kokkulepete saavutamiseks ning kinnistule juurdepääsu võimaldamise küsimuse lahendamiseks tulnukski kaebaja loa andmisele eelnevalt haldusmenetlusse kaasata.
13.Kohtule jääb ebaselgeks vastustaja väide, et kaebaja ei ole tõendanud, et Keskkonnaamet on 5. augustil 2024 talle saatnud teavituse, et kaebajale kuuluval Sepahindreku kinnistul on II kategooria kaitsealuse liigi metsise elupaik. Kaebaja on vastava Keskkonnaameti teavituse esitanud koos kaebusega (dtl 8). Sama teavituse esitas kaebaja juba ka haldusasjas nr 3-24-2418 24. augustil 2024 esitatud kaebuse lisana 3 (haldusasja nr 3-242418, dtl 11). Seega on teavituse kaebajale saatmine tõendatud. Kuivõrd Keskkonnaamet on kaitsealuse liigi elupaiga kaebaja kinnistul tuvastanud, toob see kaasa piirangud seoses kaitsealuse liigi elupaiga paikemisega kaebaja kinnistul. Mh on Keskkonnaamet toonud välja, et II kategooria kaitsealuse linnuliigi isendit ei tohi tahtlikult häirida, kahjustada ega surmata (vt selles osas ka looduskaitseseaduse § 55). Kohus ei pea vajalikuks võtta praeguses asjas seisukohta küsimuses, kas kaebaja omandipõhiõigus hõlmab õigust kaitsta enda kinnistul paiknevat kaitsealuse linnuliigi elupaika (vrd Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-56-12, p 11, milles nenditi kinnistuomaniku kaebeõigust kinnisasjaga püsivalt ühendatud kaitsealuste taimede kaitseks). Vaidlusalune haldusakt oleks kaebaja kaasamata jätmise tõttu õigusvastane sellest sõltumata. Siiski nendib kohus, et ralliautode sõitmisest tulenevad kahtlemata vähemasti mürahäiringud, aga välistatud ei ole ka füüsilised mõjutused kaitstava linnuliigi elupaigale ja linnule endale. Kohtule ei nähtu, et neid asjaolusid oleks vaidlusaluses korralduses käsitletud või kaalutud. Isegi kui vastustajal puudunuks kõnealune teave (kuigi nagu eespool märgitud, oli teave esitatud juba haldusasja nr 3-24-2418 menetluses), aidanuks selle asjaolu välja selgitada ja võimaldanuks seda otsustamisel arvesse võtta kaebaja kaasamine menetlusse enne haldusakti andmist.
14.HMS § 40 lõikes 1 on sätestatud, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Vaidlus puudub selles, et kaebajat haldusmenetlusse ei kaasatud. Kaebajale ei antud võimalust enne loa andmist oma arvamuse ja vastuväidete esitamiseks, samuti ei teavitatud kaebajat vaidlusaluse korralduse väljastamisest. Vastav teavitamiskohustus pandi kolmandale isikule (ürituse korraldajale) ning seda alles pärast loa andmist. See aga ei täida HMS § 40 lg 1 eesmärki. Kaebaja tulnuks kaasata enne vaidlusaluse korralduse alusel loa andmist. Vastustaja ei
4(5)
3-25-2113 ole toonud esile ka asjaolusid, mis oleksid andnud aluse jätta kaebaja kaasamata (HMS § 40 lg 3).
15.Kohtu hinnangul ei oma tähtsust, et vastustaja tunnistas 1. juuli 2025. a korraldusega nr 154 vaidlusaluse korralduse kehtetuks, kuivõrd praegusel juhul menetleb kohus korralduse nr 144 õigusvastasuse tuvastamise nõuet preventiivsetel kaalutlustel. Kohtule nähtub, et vastustaja on järjepidevalt jätnud kaebaja analoogsete ürituste korraldamiseks väljastatava loa andmisel haldusmenetlusse kaasamata. Nii tuvastas Tallinna Halduskohus haldusasjas nr 3-24-2418 13. juuni 2025. a otsusega Kehtna Vallavalitsuse 2. juuli 2024. a korralduse nr 158, millega anti luba avaliku ürituse „Treeningpäev“ korraldamiseks Paluküla ja Lau küla vahelisel teelõigul, õigusvastasuse. Samuti nähtub viidatud haldusasjas tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 7. novembri 2024. a määrusest (p 9), et ka varem on antud Kehtna Vallavalitsuse 11. aprilli 2023. a korraldusega nr 112 luba avaliku ürituse „Rapla ralli 2023 – Eesti meistrivõistlused“ korraldamiseks Kehtna vallas, mille raames toimusid Rämasoo-Paluküla teel Raplamaa rahvaralli kiiruskatsed 5. ja 6. juunil 2023. Kaebajat ei kaasatud ühelgi korral ürituste toimumiseks loa andmise menetlusse. Kohtule on usutav, et vastustaja ei oleks 1. juulil 2025 korraldust nr 144 kehtetuks tunnistanud, kui kaebaja poleks pöördunud oma õiguste kaitseks kohtusse ja kohus poleks kohaldanud 27. juuni 2025. a määrusega esialgset õiguskaitset. Seega on kaebajal ilmselgelt preventiivne huvi, et vältida sarnase õigusvastase haldustegevuse kordumist.
16.Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (HMS § 54). Kuivõrd vastustaja jättis vaidlusaluse korralduse andmisel välja selgitamata asjas tähtsust omavad asjaolud (HMS § 6) ning jättis kaebaja haldusmenetlusse kaasamata ja ära kuulamata (HMS § 11 lg 1 p 3, § 35 lg 2, § 40 lg 1) ning sellest tulenevalt kaalumata kaebaja omandipõhiõiguse riivega seonduvad asjaolud (HMS § 4 lg 2), on kohus seisukohal, et vastustaja 26. juuni 2025. a korraldus nr 144 on õigusvastane, mistõttu kuulub kaebus rahuldamisele. Kohus tuvastab vastustaja 26. juuni 2025. a korralduse nr 144 õigusvastasuse.
17.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehakse vastustaja kahjuks, seega tuleb menetluskulud kanda vastustajal. Kaebaja kasuks tuleb menetluskuluna vastustajalt välja mõista kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv 40 eurot. Muud võimalikud menetluskulud jäävad kaebaja enda kanda, kuna 23. oktoobri 2025. a määruses toodud tähtaja jooksul ei ole kohtule esitatud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente (HKMS § 109 lg-d 1 ja 11). Maarja Oras /allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.