X. X. i kaebus Nõmme Linnaosa Valitsuse 9. aprilli ja 16. mai 2025. a toimetulekutoetuse määramise otsuste tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X. X. Vastustaja Tallinna linn, esindaja Tõnu Polma
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata.
Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
3.Asendada avaldatavas otsuses kaebaja, A. A.i, B. B.i, C. C., D. D., E. E.i ja F. F.i nimed nende inimeste eraelu kaitseks tähemärgiga. Jätta avaldamata aadressid Xxx, Zzz ja Yyy.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 15. detsembril 2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ringkonnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).
1.X. X. esitas 7. aprillil 2025 Nõmme Linnaosa Valitsusele (LOV) toimetulekutoetuse taotluse.
3-25-1383
2.Nõmme LOV määras 9. aprilli 2025. a otsusega menetluses nr 25277556367 X. X. ile 2025. a aprillikuu eest toimetulekutoetuse 49 eurot ja 4 senti. Otsuse õigusliku alusena on viidatud sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 134 lg-le 1.
2.1.Toimetulekupiir on üksi elava inimese puhul 200 eurot. Kaebaja sissetulekuks on töövõimetoetus 565 eurot ja 96 senti. Sissetulekust tuleb maha arvata tasutud elatis 415 eurot.
2.2.Kaebaja kulude hulka pole alust arvata Xxx kommunaalkulusid ja üüri 225 eurot. Korduvad kodukülastused on tõendanud, et sellel aadressil keegi ei ela. Tegemist on elamiskõlbmatu majaga, mis pole köetav ja kus pole pesemisvõimalust. Vastustajal tuleb jälgida, et elamispind oleks ohutu ja kooskõlas eluruumidele esitatavate nõuetega (majandus- ja taristuministri 2. juuli 2015. a määrus nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“, § 1 lg 2).
3.X. X. esitas kaebuse Nõmme LOV 9. aprilli 2025. a otsuse tühistamiseks. Kaebuse kohaselt jätab vastustaja juba kolmandat korda ta toetusest eluaseme- ja kommunaalkulude osas ilma. Varem, kuni 2024. a juulikuuni, on kaebajale eluasemekulu hüvitatud. Kaebaja sai toimetulekutoetust 13. veebruaril 2025 21 eurot ja 8 senti; 27. märtsil 2025 114 eurot ja 33 senti; 10. aprillil 2025 49 eurot ja 4 senti. 3. aprillil 2025 laekus 127 eurot 50 senti, et maksta tagasi prillide ostmiseks võetud laen. Mida rohkem kaebaja elektrit kulutab, seda vähem saavad tema lapsed elatist. Kaebaja lapsed pole kunagi saanud riigi nõutud summat. Kaebajal on maksmata üür veebruari-, märtsi-, aprilli- ja maikuu eest. Kius sai alguse 2024. a juulikuu otsusest. Kohus on lahendanud üksnes elatise küsimust. 2024. a lõpuni ja jaanuari eest said lapsed väga väikest elatist või jäid sellest sootuks ilma.
12.mail 2025 esitas X. X. saamiseks 2025. a maikuu eest.
Nõmme LOV-ile taotluse toimetulekutoetuse
5.Nõmme LOV määras 16. mai 2025. a otsusega menetluses nr 25278339805 X. X. ile toetuse 104 eurot ja 33 senti. Otsuse õigusliku alusena on viidatud SHS § 134 lgle 1. Kaebaja sissetulekuks on töövõimetoetus 627 eurot ja 67 senti. Sellest saab maha arvata kaebaja tasutud elatise 532 eurot. Järgi jääb 95 eurot ja 67 senti. LOV ei arvestanud jätkuvalt kaebaja eluasemekuludena Xxx kommunaalkulusid ja üüri, tõdedes, et kaebaja ei ela alaliselt selles hoones. Vastustaja märkis, et lisaks tuleb jälgida, et elamispind oleks elamiskõlbulik ja ohutu ning kooskõlas eluruumidele esitatavate nõuetega.
6.X. X. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Nõmme LOV 16. mai 2025. a otsuse tühistamiseks. Kaebaja palus arvestada eluasemekulude hulka üüri 225 eurot, elektrikulu 6 eurot 37 senti ja sidekulud 35 eurot 89 senti.
Kohus liitis kaebused 12. juuni 2025. a määrusega ühte menetlusse.
7.1.Vastustaja esitas vastuse, milles palus kaebused rahuldamata jätta. Vaidlustatud otsused on õiguspärased ning kooskõlas toetuse arvestamise, määramise ja maksmise põhimõtetega (SHS § 131 lg 2 ning § 133 lg-d 5 ja 6).
7.2.Kaebaja lisas aprillikuu toimetulekutoetuse taotlusele Xxx-2, Tallinn tarbimiskoha Elektrilevi võrguteenuse ja Alexela elektrienergia arved, samuti Saue Grossi Benu Apteegi arve 11 eurot 40 senti. Muid andmeid või tõendeid tekkinud kulude kohta kaebaja ei esitanud. 2(8)
3-25-1383
7.3.Maikuu toimetulekutoetuse taotlusele lisas kaebaja Xxx-2 tarbimiskoha Elektrilevi võrguteenuse ja Alexela AS elektrienergia arved. Muid kuludokumente, sh ravimite või üüri kohta kaebaja ei esitanud.
7.4.Nõmme LOV on tuvastanud, et kaebaja ei ela alaliselt aadressil Xxx-2. Seetõttu jäeti nimetatud tarbimiskoha võrgu- ja elektrienergia kulud toimetulekutoetuse määramisel arvesse võtmata. Lisaks selgus, et Xxx hoone võib olla elamiseks ohtlik. Selles asuvad ruumid ei ole kooskõlas määruse nr 85 nõuetega.
7.5.Kaebaja on esitanud Nõmme LOV sotsiaalhoolekande osakonnale Xxx ruumi kasutamise õigusliku alusena 1. augustil 2016 D. D.i ja kaebaja vahel sõlmitud üürilepingu. Selle järgi on tegu ühetoalise korteriga üldpinnaga 31 m2. Üüritasuks on 225 eurot kuus. Lepingu tähtaeg on 31. detsember 2018. Xxx on kaebaja elukoha aadressina kantud rahvastikuregistrisse alates 13. maist 2024.
7.6.Kaebaja abivajaduse hindamiseks, elamistingimuste ja eluasemekulude toetuse taotlusega seotud asjaolude väljaselgitamiseks on Nõmme LOV sotsiaalhoolekande osakond teinud mh järgnevad kodukülastused ja toimingud.
7.6.1.1. märtsil 2024 tegi vastustaja aadressil Xxx etteteatamata kodukülastuse. Kaebajat kohal polnud. Värav oli kinni, maja trepp oli puhastamata ja lumine. Naabermajast Yyy väljunud nooruki väitel ei ela Xxx majas keegi. Kodukülastuse ajal helistati kaebajale, kuid temaga ei õnnestunud ühendust saada, kuna tema telefon oli välja lülitatud.
7.6.2.13. märtsil 2024 tegi vastustaja Xxx ruumides kaebajaga eelnevalt kokkulepitud kodukülastuse. Maja on välisel vaatlusel elamiskõlbmatu: aknad katki, ukse ees asuv trepp katki ja sisse vajunud. Kaebaja elab väidetavalt teisel korrusel. Tuba oli kuhjatud asju täis, et ruumis oli raske liikuda. Üks toanurk oli eraldatud papiga, mille taha jäi magamisase. Toas oli palju elektriradiaatoreid, mis olid ühendatud erinevate pikendusjuhtmetega. Lagi oli katkine ja parandatud vineerijupiga. Akna ette olid paigaldatud penoplastist plaadid, sest kaebaja väitel pidi akendest palju külma puhuma. Pesemisvõimalusi polnud, kuid kaebaja sõnul on olemas veega tualett. Esikus olid pusas lahtised elektrijuhtmed, mis rippusid laes. Kaebaja väitis, et vahel ööbib siin, vahel sõprade ja tuttavate juures. Kui kodukülastuse tegijad soovisid teha ruumist fotosid, muutus kaebaja agressiivseks. Fotode tegemine ei õnnestunud. Kaebajale selgitati, et ruum ei ole elamiskõlblik ja on ohtlik. Kaebajal soovitati otsida uus üüripind. LOV-i töötajad pakkusid kaebajale selleks ka abi.
7.6.3.3. juulil 2024 tegi vastustaja aadressil Xxx etteteatamata kodukülastuse. Värav oli laudadega kinni löödud ja laudade peal olid telliskivid. Hoone territooriumile ega hoonesse ei olnud võimalik siseneda. Kodukülastuse tegijad kohtasid Xxx naabrit, kelle väitel pole majas 14 aastat keegi elanud. Kodukülastuse tegijad võtsid ühendust A. A.iga, kes oli tol hetkel Xxx kaasomanik. A. A. kinnitas, et üürileping on fiktiivne. A. A. tõdes, et kaebaja on sotsiaalselt probleemne inimene, kellega tal on sugulussidemed. Kaebaja elab uue naise juures. Xxx maja kasutab ta oma asjade hoidmiseks. Vahel harva magab kaebaja Xxx-2 ruumis, kui tal on vaja Tallinnas asju ajada.
7.6.4.16. detsembril 2024 andis kaebaja LOV ruumides kirjaliku kinnituse, et viibib Xxx hoones 19. detsembril 2024 ajavahemikul 13.00–17.00. Sel päeval kell 14.00 tulid LOV töötajad kodukülastusele. Xxx aadressil kedagi ei olnud. Hoone seisukord fikseeriti kohapeal fotodega. Maja on väliselt räämas ja lagunev, aknad katkised. Esimese korruse akendel on suured ämblikuvõrgud aknalaudadel ja akende küljes. 3(8)
3-25-1383 Välistrepp on mädanenud, trepilauad katkised. Tegemist on laguneva, mahajäetud hoonega, kus inimtegevust ei toimu. Kohapeal olles helistati kaebajale. Kaebaja väitis, et lubas olla kohapeal 20. detsembril. Lepiti kokku, et kaebaja võtab sotsiaalhoolekande osakonnaga ühendust ja teatab millal ta uue aasta alguses kohal on.
7.6.5.2. jaanuaril 2025 helistas kaebaja LOV-i. Kõne vältel mõtles ja arutles kaebaja pikalt, millisel ajal ta Xxx viibimist saab lubada. Kaebaja väitis, et planeerib oma elu ühe päeva kaupa. Lõpuks kinnitas kaebaja, et viibib Xxx 7. jaanuaril 2025 kell 13.00–
7.6.6.7. jaanuaril 2025 kell 15.30 tegid LOV töötajad kodukülastuse. Maja ukse ees olev trepp oli ohtlikult lagunenud. Ruum, kus kaebaja väidetavalt alaliselt elab asus teisel korrusel. Kraanikaussi ja väikesele elektripliidile olid kuhjatud pesemata ja kuivanud toidu-jäätmetega sööginõud. Toas põles üks lamp ja kaks jõulukolmnurka, mis olid asetatud lauale kuhjatud esemete otsa ja ühendatud pikendusjuhtmetega. Aknad oli kinni kaetud suurte plaatidega, mis omakorda olid kaetud linade või riietega. Kaebaja väitel väldib ta nii õuest tulevat müra ja liigset valgust.
7.6.7.Ruumis oli lagunenud siibriga ja pragusid täis ahi. Ahju peale olid ladustatud jalatsid ja muud esemed. Vastu ahju oli suur puidust tala. Vastu ahju olid põrandale ladustatud erinevad asju täis kuhjatud pappkastid. Kaebaja väitis et küttis ahju viimati umbes kümme päeva tagasi. Ta oskab ahjusid parandada ja plaanib selle töö lähiajal ette võtta, et ahju oleks võimalik kasutada. Ahju potikivide vahel ja siibri juures olid suured praod. Tegemist võib olla äärmiselt tuleohtliku küttekehaga. Kaebajat informeeriti, et LOV töötajad võtavad ühendust Xxx hoone omanikuga ja teavitavad ohtlikust kütte-koldest Päästeametit.
7.6.8.Ahjust fotode tegemise ajal kaebaja ärritus ja püüdis LOV töötajaid füüsiliselt takistada. Ta keelas LOV töötajatel korteriomanikuga ühendust võtta. Enda väitel ei tea ta, kes on korteri omanik. Küll aga kinnitas ta, et arvelduskonto, kuhu ta ema kannab korteri eest üüriraha, ei ole muutunud.
7.6.9.Ahju taga oli riidega eraldatud magamisase ehk madrats. Ase oli täis kuhjatud erinevaid riideesemeid. Diivanile oli vajunud katkine põrandalamp.
7.6.10.Kaebaja kinnitas, et töövõimetoetus laekub tema ema pangakontole. Ta ei vaja raha, ei tea ülekannetest midagi, selle kõigega tegeleb tema ema. Tema elu on väga kiire, kuna ta on väga sotsiaalne ja tal on palju sõpru. Ta käib erinevates mediteerimise laagrites, kus suhtleb ainult heade inimestega. Talle meeldib loodus, ta ööbib telgis. Ta väitis, et hoiab lapsi, kui seda vaja on, kuid ei täpsustanud, kelle lapsi ja mis vanuses. Ta jalutab niisama ringi, hoiab koeri, käib emaga arsti juures ja poes. Enamasti liigub ta öösiti ja ärkab kella 14.00 ajal päeval. Xxx viibib ta ainult siis, kui tahab üksi olla. Ta ei täpsustanud, mitu päeva ta korteris viibib ega osanud vastata, kas see on tema alaline elukoht.
7.7.Xxx aadressile pole sõlmitud jäätmeveolepingut. Alalises elukohas tekkib alati jäätmeid. Jäätmeveolepingu puudumine kinnitab seda, et kaebaja korteris tegelikult ei ela. AS Tallinna Vesi kinnitas LOV-ile, et neil pole sellele aadressile sõlmitud ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuse lepingut. Hoone peaks saama vett Zzz kaudu, kuid neil on samuti teenuseleping lõpetatud. Kaebaja on LOV-ile väitnud, et Xxx hoones on veega tualett. See väide ei vasta tõele. Kui hoones siiski on veega tualett, on tõenäoliselt tegemist ebaseadusliku vee- ja kanalisatsiooni ühendusega ja tarbimisega. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuse lepingu puudumine kinnitab, et teenuse järele pole vajadust, kuna keegi hoones alaliselt ei ela.
4(8)
3-25-1383
7.8.Eeltoodud asjaolud kogumis viitavad sellele, et kaebaja ei ela alaliselt aadressil Xxx. Seega pole SHS § 133 lg 71 järgi alust arvestada toimetulekutoetuse arvutamisel korteriga seotud eluasemekulusid.
7.9.Lisaks on oluline jälgida, et eluruum oleks ohutu ja kooskõlas kehtivate nõuetega (vt ka ehitusseadustiku § 8, määruse nr 85 § 1 lg 2, § 3 lg 3, § 4 lg 1, § 5 lg 2). Xxx elukohana kasutamine võib olla ohtlik kaebaja elule ja tervisele.
7.10.Sotsiaalkaitse põhineb terviklikul süsteemil, mille aluseks on inimese omavastutus, koostöö, inimese vajadused ja avalikud huvid (sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 10 lg 1). Nõuetele mittevastava ruumi kasutamise eest pole eluasemetoetuse määramine ja maksmine õigus- ega eesmärgipärane. Ka poleks see kooskõlas avalike vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise põhimõttega. Kui ruumis ei ole tagatud ohutu ja tervislik elukeskkond, ei ole võimalik seal tagada elamiseks ja toimetulekuks vajalikke esmavajadusi (vt SHS § 131 lg 1). LOV on pakkunud kaebajale abi ohutu ja sobiva elukoha leidmisel, kuid kaebaja ei ole selle vastu huvi tundnud.
7.11.Kaebaja ei ole esitanud kuludokumente üüri tasumise kohta (vt SHS § 132 lg 4 p 2, § 133 lg 5). Üüri tasumist ei nähtu ka taotlusele lisatud pangakontode väljavõtetelt. Kaebaja on küll esitanud võrguteenuse ja elektrienergia arved, kuid olukorras, kus on tuvastatud, et kaebaja ei ela alaliselt aadressil Xxx, ei võta vastustaja neid kulusid toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse.
7.12.Kaebaja taotles ka sidekulude arvestamist tema kulude hulka ja nende hüvitamist. Sidekulud ei kuulu SHS § 133 lõikes 5 nimetatud eluasemekulude hulka. Ka ei ole kaebaja esitanud oma sidekulude kohta asjakohaseid tõendeid (arve vmt).
7.13.Kaebaja palub kaebuses ka juhendit toimetulekutoetuse arvestamise ja maksmise korra kohta. Vastustaja selgitab, et toimetulekutoetuse arvestamine ja maksmine toimub kehtivate õigusaktide alusel, milleks on eelkõige SÜS, SHS ning Tallinna Linnavolikogu 7. oktoobri 2021. a määrus nr 26 „Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord“. Teavet leiab ka Tallinna linna kodulehelt: https://www.tallinn.ee/et/teenused/toimetulekutoetus.
7.14.Kinnistusraamatust nähtub, et alates üürilepingu sõlmimisest 2016. a-l on Xxx kinnisasja kaasomanikud korduvalt vahetunud. Alates 23. septembrist 2024 on kinnistusraamatu andmete kohaselt kinnistu kaasomanikud C. C. ja E. E.. Kuna kaebajaga üürilepingu sõlminud D. D. ei ole enam Xxx kaasomanik, on oluline välja selgitada, kes on tema õigusjärglane üürilepingus. See on vajalik selleks, et kontrollida SHS § 132 lg 5, § 131 lg-te 7 ja 8 ning § 133 lg 8 nõuete täitmist.
7.15.Kaebaja on esitanud LOV-ile enda ja oma ema F. F,i arvelduskontode väljavõtted. Kaebaja pangakontol ei ole esitatud perioodi jooksul toimunud ühtegi tehingut. Kõikide tehingute tõendina on seega esitatud F. F.i arvelduskonto väljavõte. Pole võimalik üheselt aru saada, millised F. F.i pangakontol tehtud tehingud on seotud kaebajaga ja millised F. F.iga.
7.16.Rahvastikuregistri andmetel on aadress Xxx märgitud ka F. F.i ja B. B.i elukohaks. Samas on LOV tuvastanud, et kõnealusel aadressil tegelikult alaliselt keegi ei ela, hoone on ohtlik ja elamiskõlbmatu. Kaebaja on LOV-ile teatanud, et neil inimestel on lihtsalt Xxx sissekirjutus. Seega on nii kaebaja, tema ema kui ka B. B. esitanud rahvastikuregistrile teadvalt valeandmeid. F. F. elab tegelikult Sauel. Seda tõendab ka tema elukoha-aadress kontoväljavõtetel, samuti ostude eest tasumine Sauel asuvas kaupluses. Nii kaebaja kui ka teised nimetatud isikud on Xxx oma elukohaks registreerinud üksnes selleks, et saada Tallinna linnalt hüvesid.
8.Kaebaja esitas 11. novembril 2025 praeguse kohtuasja ning kohtuasjade nr 3-25-3150 ja 3-25-3289 numbreid kandva avalduse. Kaebaja märkis, et on küsinud e-kirjas selgitusi 5(8)
3-25-1383 määruses mainitud normide kohta: viimane redaktsioon, kohaldamine, seaduse ülimuslikkuse suhted, selgitused. Küsimusele ei ole vastatud. Kaebaja küsib, milline on võimalus teada saada, millal vastatakse.
KOHTU PÕHJENDUSED
Vastuseks kaebaja 11. novembri 2025. a avaldusele selgitab kohus järgmist.
9.1.Kohtuasi nr 3-25-3289 ei puuduta kaebajat. Tegu on haldusasjaga, kus on teised menetlusosalised.
9.2.Kaebaja on avalduses märgitud küsimuse esitanud praeguses kohtuasjas 9. juunil 2025 saadetud e-kirjas (digitoimiku lehed (dtl) 22 ja 23). Kaebaja andis selles e-kirjas teada, et sai arvutis avatud kohtu 15. mai 2025. a määruse, millega kohus jättis tema aprillikuu toimetulekutoetuse otsuse peale esitatud kaebuse käiguta. Kohus selgitas määruses, et kaebajal tuleb kaebus allkirjastada.
9.3.E-kirjas märkis kaebaja: „Avatud sain, kuid aru ei saa. Kuid §-ide õigeid, kehtivaid redaktsioone ma pole võimeline leidma. ja nende rakendusnormidest ei tea midagi. Et korrektselt vastata Kuidas ma saan §-dele vasted, normid? Seega palun saatke nende määruses olevate §-ide taga olevad hetkel kehtivad sõnastused ja nende kohta käivad kehtivad selgitused, rakendusnormid, teiste seaustega võrreldes alluvus ja ülimuslikkuse (esmakohaldamise?) reeglid ja veel mis ma peaks teadma. Mul ei ole veel võimalust olnud aru saada, kas ma saan kohtumäärusest aru.“
9.4.Kohus vastas kaebajale 10. juuni 2025. a kirjaga (dtl 22). Kohus selgitas kaebajale mh järgmist: „Kohus on Teile selgitanud, et Teil ei ole vaja kohtumenetluses esitada õiguslikke seisukohti, vaid faktilised asjaolud, s.t miks leiate, et Tallinna Nõmme Linnaosa Valitsuse otsus ei ole õige. Kui olete allkirjastatud kaebuse kohtusse toonud, saab kohus Teie kaebuse menetlusse võtta.“
9.5.Seega pole kohus jätnud kaebaja küsimusele vastamata ja on andnud talle vajalikud selgitused.
10.SHS § 133 lg 1 järgi on toimetulekutoetuse arvutamise aluseks inimese eelmise kuu netosissetulek, millest arvatakse mh maha jooksval kuul tasumisele kuuluvad elamiskulud. Sama paragrahvi lg 71 näeb ette, et eluasemekulusid võetakse toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse üksnes selle eluaseme korral, kus toimetulekutoetuse taotleja alaliselt elab. Nimetatud säte jõustus 1. juulil 2022.
11.Vastustaja tugineb sellele, et kaebaja ei ela alaliselt Xxx-2 ruumis. Seega lähtus vastustaja kaebaja eluasemekulusid kõrvale jättes peamiselt SHS § 133 lg-st 7 1. Vaidlustatud otsustes pole aga viidet nimetatud normile. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 2 järgi peab otsuse õiguslik alus olema haldusakti põhjendustes ära näidatud. Inimene ei pea selleks kohtu poole pöörduma, et teada saada, milliste normide alusel teda puudutav otsus tehti.
12.Otsuste põhjendustes on selgelt esile toodud eluasemekulude arvestamata jätmise faktiline alus: kodukülastuste põhjal jõudis linn järeldusele, et kaebaja ei ela alaliselt Xxx hoones. Vastustaja esitatud tõendite põhjal loeb kohus vastustaja väite tõendatuks (HKMS § 61 lg 1). a) 1. märtsil 2024 etteteatamiseta tehtud kodukülastuse kohta koostatud akt: dtl 101. Aktis on mh märgitud: aed on kinni pandud. Suurema maja treppide peal on lumi, trepp puhastamata. Väiksem maja laguneb. Naaber kõrvalmajast väitis, et Xxx-2 majas keegi ei ela.
6(8)
3-25-1383 b) 13. märtsil 2024 kaebajaga eelnevalt kokku lepitud kodukülastuse kohta koostatud akt: dtl 102. Aktis on mh märgitud, et majas on väga külm. Katus on katki, akna ees on penoplast. Tuba on asju nii täis, et seal on raske liikuda. Pusas elektrijuhtmed ripuvad esiku laest alla. X. X. ise väidab, et ööbib vahel Xxx-2 ruumis, vahel sõprade juures. Korteris pesemisvõimalust pole, kuid kaebaja sõnul on olemas veega tualett. Ametnikud pakkusid kaebajale abi uue ohutu ja elamiskõlbuliku elamispinna otsimisel. c) 3. juulil 2024 etteteatamiseta tehtud kodukülastuse kohta koostatud akt koos fotodega väravast: dtl-d 103–105. Varem lahti olnud värav oli laudadega seestpoolt kinni naelutatud, laudade peale olid asetatud tellised. Üürnik ei saaks majja siseneda ilma üle ligi kahe meetri kõrguse aia ronimata. Xxx naaber väitis, et majas pole keegi elanud viimased 14 aastat. Ametnikud võtsid ühendust üürileandja, kaebaja sugulase A. A.iga, kes väitis, et üürileping on fiktiivne. Kaebaja elab mujal koos oma elukaaslasega. Xxx hoonet kasutab oma asjade hoidmiseks ja vahel harva peatumiseks. Maja kaasomanike vahel on pooleli vaidlus. A. A. lubas fiktiivse üürilepingu kaebajaga lõpetada ja linna sellest teavitada. Kinnistusraamatu andmetel oli A. A. Xxx kaasomanikuks kuni 23 septembrini 2025 (väljavõte dtl 122–126). d) 19. detsembril 2024 kaebajaga kokku lepitud ajal (vt kaebaja kinnitus dtl 106) tehtud kodukülastuse fotod: dtl 107–113. Kaebajat kohal ei olnud, ametnikud majja sisse ei pääsenud. Fotod näitavad, et maja on kehvas seisukorras. Mitu akent on purunenud. Ukseesine trepp on lagunenud. e) 7. jaanuaril 2025 kaebajaga kokkulepitud ajal tehtud kodukülastuse akt ja külastuse ajal tehtud fotod: dtl 114–117). Trepp maja ukse ees oli ohtlikult lagunenud. Kaebaja väidetava eluruumi aknad olid kaetud suurte plaatidega. Toas oli lagunenud siibriga ja pragusid täis ahi, mille peale olid ladustatud jalanõud jm esemed. Ahju vastas põrandal oli hulgaliselt esemeid, sh tuleohtlikust materjalist. Kaebaja väitis, et küttis ahju viimati kümme päeva tagasi. Ametnike hinnangul on tegu amortiseerunud küttekoldega, mille kütmine on äärmiselt tuleohtlik. Kaebaja ei olnud nõus sellega, et ametnikud võtavad ühendust korteri omanikuga. Talle oli üllatuseks, et korteril on uus omanik. Kaebaja sõnul ei ole arvelduskonto number, kuhu tema ema üüriraha kannab, muutunud. Kaebaja selgitas akti järgi, et viibib Xxx korteris ainult siis, kui tahab üksi olla. Ta ei täpsustanud, kui sageli see nii on, ega osanud vastata küsimusele, kas tegu on ta alalise elukohaga. f) Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS-i kinnituse järgi (dtl 118) ei ole Xxx kinnisasjale sõlmitud jäätmeveolepingut. AS Tallinna Vesi kinnitusel (dtl 120) ei ole aadressile Xxx sõlmitud teenuselepingut. AS ei osuta sellel kinnisasjal ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust. Kinnisasi peaks saama vett Zzz kaudu, kuid sellel kinnisasjal on teenuseleping samuti lõpetatud.
13.Kuna Xxx-2 ei ole kaebaja alaliseks elukohaks, jättis vastustaja vaidlustatud otsustes põhjendatult selle elamispinnaga seotud üüri- ja kommunaalkulusid kaebajale toimetulekutoetuse määramisel arvestamata. Eeltoodu põhjal ei ole vaja selgitada seda, kas eluasemega seotud kulud oli alust jätta arvestamata ka põhjusel, et eluruum on ohtlik või ei vasta eluruumidele esitatavatele nõuetele.
14.Otsuste põhjendamispuudus – eluasemekulude arvestamata jätmise õigusliku aluse märkimata jätmine – ei too praegusel juhul kaasa otsuste tühistamist (vt HMS § 7(8)
3-25-1383 58 ja riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 2). Põhjendamispuudusest hoolimata on selge, millisest normist vastustaja lähtus. Rikkumine lõppotsuse õiguspärasust ei mõjuta.
11.juunil 2025 maikuu kohta tehtud otsuse peale esitatud kaebuses leidis kaebaja, et toimetulekutoetuse määramisel tulnuks arvestada ka sidekuludega 35 eurot ja 89 senti. Vastustaja leidis põhjendatult, et kõnealust kulu ei saanud arvestada. Tegu ei ole kuluga, mis tuleks SHS § 133 lg 1 järgi toimetulekutoetuse määramisel inimese netosissetulekutest maha arvata.
16.Vastustaja arvutused mõlema kuu kohta on õiged. Lähtudes sellest ja eeltoodud põhjendustest tuleb kaebus rahuldamata jätta. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist kaebajalt. Poolte võimalikud kulud jäävad seega nende endi kanda.
17.Kohus märgib, et jättes haldusakti nõuetekohaselt põhjendamata, riskib vastustaja sellega, et tal tuleb juhul, kui inimene pöördub otsuse peale kohtusse, kanda tema menetluskulud. Seda isegi siis, kui kaebus jääb lõppastmes rahuldamata (HKMS § 108 lg 61). Praegusel juhul pole kaebaja siiski taotlenud menetluskulude väljamõistmist vastustajalt.
18.Avaldatavas otsuses tuleb kaebaja, A. A.i, B. B.i, C. C., D. D., E. E.i ja F. F.i nimed nende inimeste eraelu kaitseks asendada tähemärgiga. Avaldamata tuleb jätta aadressid Xxx, Zzz ja Yyy (HKMS § 175 lg 3).
Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.