X.Xi kaebus Nõmme Linnaosa Valitsuse 26. augusti 2025. a otsuse tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X.X Vastustaja Tallinna linn, esindaja Tõnu Polma
Asja läbivaatamise vorm
Avalikul kohtuistungil 7. jaanuaril 2026
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata.
Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
3.Asendada otsuse avaldamise korral X.Xi, Y.Yi, A.Ai, B.Bi, C.C, D.Di ja E.Ei nimed tähemärgiga. Jätta avaldamata aadressid XXX ja XXX.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 13. veebruaril 2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ringkonnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).
1.X.X esitas 14. augustil 2025 Nõmme Linnaosa Valitsusele toimetulekutoetuse taotluse (digitoimiku leht (dtl) 67). Taotluse järgi on tema elukoha-aadressiks XXX, Tallinn. Eluasemekuludeks on üür 225 eurot ja elekter. Avaldusele oli lisatud kaebaja enda ja tema ema Y.Yi 2025. a juuli pangakontode väljavõtted ning XXX, tarbimiskoha Elektrilevi võrguteenuse ja Alexela elektrienergia arved. Toetuse palus kaebaja kanda Y.Yi pangakontole.
3-25-3150
2.Nõmme Linnaosa Valitsus jättis 26. augusti 2025. a otsusega menetluses nr 25280058246 kaebajale toimetulekutoetuse määramata. Otsuses on selgitatud, et selle põhjendused on esitatud 26. augusti 2025. a teatises nr 5.-2.4/7568-178 (dtl 70).
3.Teatises selgitab vastustaja, et lõpetab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 22 lg 2 alusel kaebajale toimetulekutoetuse määramise. Kaebaja ei ole vaatamata linna korduvatele päringutele esitanud tõeseid ja täielikke andmeid, mis on vajalikud toetuse andmiseks oluliste asjaolude väljaselgitamiseks (SÜS § 19 lg 1 p 3, § 21 lg 1 p-d 1 ja 2).
3.1.Vastustaja palus kaebajal esitada oma väidetava eluaseme XXX kasutamiseks sõlmitud kaasomanike kasutuskorra kokkuleppe. Kaebaja vastas 18. augustil 2025, et kasutuskord on esitatud sissekirjutust tehes. Lepingud lähevad automaatselt edasi, ka kõik kasutuskorda puudutav. Kaebaja leiab, et seega pole linnal alust seda temalt küsida.
3.2.Kaebaja kinnitas, et tema ja A.Ai 1. augustil 2016 sõlmitud üürileping kehtib. Kinnistusraamatu andmete järgi ei ole A.A enam XXX omanik. Vastustaja palus kaebajal täpsustada, kes on A.Ai õigusjärglane, st kes on praegu kaebaja üürileandja. Kaebaja vastas
18.augustil 2025, et küsimus pole asjakohane, sest vana leping kehtib ja läheb automaatselt edasi.
3.3.Vastustaja palus kaebajalt teavet, milline on tema sugulusside XXX kaasomanike C.C ja B.Biga. Kaebaja vastas, et C.Cst ei tea ta midagi. B.B on kaebaja õetütar.
3.4.Kaebaja väitis 6. augustil 2025, et tal pole võimalik dokumente digiallkirjastada. Juunis 2025 esitas ta aga kohtule digiallkirjastatud kaebused Nõmme Linnaosa Valitsuse toimetulekutoetuse otsuste peale. Kaebaja selgitas 18. augustil 2025, et pole ise digiallkirja andnud ega peagi seda tegema. Kaebaja tõdes: „Jah, seda on tehtud, kuid ma ei tea, mida, kuidas, kas õige asi on allkirjastatud. Allkirjastamine on see, kui saadakse aru, mida tehakse, ja kuidas, mis toimub. See et keegi tegi üks kord heast tahtest midagi, millest ma aru ei saa, ei tähenda, et on võimalus seda teha. Iga tegevuse juures on kõige olulisem, et täpselt aru saada.“
3.5.Kuna A.A pole enam XXX kaasomanik, on oluline välja selgitada, kes on tema õigusjärglane. Vastasel juhul ei saa vastustaja kontrollida sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 132 lg 5 ja § 133 lg 8 järgimist. Ka on oluline tuvastada, kuidas on XXX hoone kasutuskorra kokkuleppes reguleeritud kaasomanike õigused ja kohustused ning hoone kasutamise tingimused. Kaebaja väidab, et kasutuskorra kokkulepe on esitatud sissekirjutuse tegemisel. Selgusetuks jääb, millal, kuidas ja kellele see esitati. Nõmme Linnaosa Valitsusele pole kokkulepet esitatud. Kaebaja ei teavitanud vastustajat üürileandja vahetumisest (SÜS § 21 lg 1 p 2).
3.6.Kui kaebaja ei allkirjasta enda esitatavaid dokumente ise, ei ole tegemist tema enda tahteavaldustega. Sel viisil oma õiguste ja kohustuste täitmine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138).
4.X.X esitas 24. septembril 2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Nõmme Linnaosa Valitsuse 26. augusti 2025. a otsuse tühistamiseks. Kaebuse järgi ei maksa vastustaja kaebajale juba mitu kuud seadustes ettenähtud toetusi elementaarsete vajaduste katmiseks, et kaebaja saaks tasuda igapäevakulud, tervisekulud, eluasemekulud ja elatise. Tasumist vajavad nii jooksvad kulud kui ka eelmise aasta suvest saati tasumata jäänud kulud. Kaebaja märgib, et ei tea, kuidas asju aetakse. Senistest kohtu poole pöördumistest pole tal kasu olnud.
Vastustaja esitas vastuse, milles palus kaebuse rahuldamata jätta.
5.1.Kaebaja on eelnevate aastate vältel taotlenud iga kuu toimetulekutoetust ja XXX eluasemekulude hüvitamist. Taotluste menetluse käigus on selgunud, et kaebaja on esitanud
2(6)
3-25-3150 järjepidevalt valeandmeid. Tegelikult ei ela ta alaliselt sellel aadressil. Lisaks tuvastati, et toimetulekutoetuse saamise õigust mõjutavad andmed on muutunud, kuid kaebaja ei teavitanud sellest linna (vt haldusasi nr 3-25-1383, milles kaebaja taotles Nõmme Linnaosa Valitsuse 2025. a aprilli ja mai toimetulekutoetuse otsuste tühistamist).
5.2.Kaebaja on varem esitanud vastustajale XXX kasutamise õigusliku alusena 1. augustil 2016 A.Aiga sõlmitud üürilepingu (ühetoaline korter üldpinnaga 31 m2, üür 225 eurot kuus). Kinnistusraamatu väljavõttest selgub, et alates üürilepingu sõlmimisest 2016. -a-l on XXX kaasomanikud korduvalt vahetunud. Alates 23. septembrist 2024 on kinnisasja kaasomanikud C.C ja B.B. Kinnistusraamatust nähtub, et kaasomanikud on sõlminud kasutuskorra kokkuleppe. Kaebaja ei ole seda Nõmme Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale esitanud. Kokkulepe on vajalik selleks, et selgitada välja, millised on XXX kinnisasja kasutamise tingimused ja kord.
5.3.Kaebaja ei teavitanud linna sellest, et A.A ei ole enam XXX omanik. Vastustaja soovis välja selgitada, kes on üürilepingus A.Ai õigusjärglane ja kaebaja üürileandja, samuti seda, kuidas on kasutuskorra kokkuleppe järgi määratud kinnisasja kasutamine. Oluline oli ka välja selgitada, kas kaebajat ja teisi XXX aadressile registreeritud isikuid võib siduda ühine kodune majapidamine. Kaebaja kinnitas ka ise, et Y.Yil ja D.Dil on XXX aadressil lihtsalt sissekirjutus. Seejuures on vastustaja eelnevate menetluste käigus tuvastanud, et kõnealusel aadressil ei ela tegelikult alaliselt keegi: hoone on ohtlik ja elamiskõlbmatu, puudub vee saamise võimalus. Tõendid selle kohta esitas vastustaja haldusasjas nr 3-25-1383.
5.4.Kaebajalt küsitud andmed on toimetulekutoetuse määramisel olulised. SHS § 132 lg 5 kohaselt ei loeta eluruumi kasutamise õiguslikuks aluseks lepingut, mis on sõlmitud SHS § 131 lg-s 7 (sh esimese ja teise astme alanejad ja ülenejad sugulased; muud isikud, keda seob ühine kodune majapidamine) või lg-s 8 (kuni 24-aastane õpilane, üliõpilane) nimetatud isikute vahel. Lisaks sätestab SHS § 133 lg 8, et üüri ei võeta toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse, kui üürijaks ja üürnikuks on omavahel abielus või registreeritud kooselus olevad isikud või esimese ja teise astme alanejad ja ülenejad sugulased.
5.5.Vaatamata korduvatele päringutele ei ole kaebaja esitatud andmete põhjal võimalik teha kindlaks, kes on XXX üürileandja, kellele makstakse üüri (st kas tegemist võib olla sugulaste vahelise üürisuhtega). Kaebaja kinnitab, et ta ei tea XXX kinnistu omanikke ega suhtle nendega. Jääb selgusetuks, kuidas toimub korteri üürimine ja kellele üüri maksmine. On alust arvata, et kaebaja varjab teadlikult tõeseid ja täielikke andmeid, kuna nende ilmsikstulek võib anda aluse jätta toimetulekutoetus määramata või eluasemekulud toetuse määramisel arvestamata.
5.6.Kaebaja selgitus, et ta ei ole ise dokumente digiallkirjastanud ega nendest aru saanud, viitab sellele, et tema ID-d ja PIN-koode on kasutanud keegi teine. Sel viisil oma õiguste teostamine ja kohustuste täitmine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Seadusevastasel viisil pahauskselt esitatud dokumente ja andmeid ei saa lugeda tõeseks ega õiguspäraseks.
5.7.Kaebaja ei ole täitnud SÜS § 21 lg 1 p-st 1 tulenevaid kohustusi: ta ei esitanud menetluses tõeseid ja täielikke andmeid ning dokumente. Ta ei teavitanud linna viivitamata üürileandja muutumisest (SÜS § 21 lg 1 p 2). SÜS § 19 lg 1 p 3 kohaselt lõpeb õigus hüvitisele, kui isik rikub pahauskselt SÜS § 21 lg-s 1 sätestatud põhikohustust. SÜS § 22 lg 2 sätestab, et kui isik rikub kohustust, mille rikkumine on hüvitise saamise õiguse lõppemise aluseks, otsustab hüvitise andja hüvitise andmise lõpetada.
5.8.Lisaks eeltoodule tuleb toetuse määramisel järgida SÜS-is sätestatud üldisi põhimõtteid. SÜS § 5 lg 2 kohaselt peab hüvitise taotlemisel isik aitama igakülgselt kaasa eesmärgipärasele ja efektiivsele menetlusele ning asjaolude muutumise korral hüvitise kohandamisele. Lähtuvalt SÜS § 10 lg-st 1 on sotsiaalkaitse korraldatud tervikliku süsteemina, mis põhineb 3(6)
3-25-3150 omavastutusel, koostööl, isiku vajadusest ja avalikust huvist lähtuval hüvitiste sihitatud andmisel, õiguskindlusel ja võrdsel kohtlemisel ning avalike vahendite säästlikul ja otstarbekal kasutamisel. Kaebaja ei ole aidanud kaasa eesmärgipärasele ja efektiivsele menetlusele. Kaebaja ei ole teinud koostööd tõeste ja täielike andmete väljaselgitamisel. Ebapiisavate andmete alusel ei oleks toimetulekutoetuse määramine ja maksmine õiguspärane.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Vastustaja tugines vaidlustatud otsust tehes SÜS § 19 lg 1 p-le 3. Vastustaja leiab, et kaebaja rikkus pahauskselt kohustust esitada kõik teadaolevad tõesed ja täielikud andmed ning dokumendid, mis on vajalikud hüvitise saamise õiguse või muu hüvitise andmiseks olulise asjaolu väljaselgitamiseks (SÜS § 21 lg 1 p 1). Kaebaja rikkus vastustaja hinnangul pahauskselt ka kohustust teavitada hüvitise andjat viivitamata hüvitise saamise õigust ja hüvitise andmist mõjutavatest asjaoludest ja nende muutumisest (SÜS § 21 lg 1 p 2).
7.Vastustaja palus kaebajalt andmeid 23. juuli 2025. kirjas (dtl 38). Vastustaja tegi kinnistusraamatu andmete põhjal (dtl 102) kindlaks, et kaebaja varem esitatud 1. augustil 2016 sõlmitud üürilepingus (dtl 98) üürileandjaks märgitud A.A ei ole XXX kinnisasja omanik. Kinnisasja omanikud on C.C ja B.B. Vastustaja palus kaebajal esitada kehtiv üürileping, mis annab talle õiguse XXX hoonet kasutada. Vastustaja palus kaebajal selgitada oma sugulussidet C.C ja B.Biga. Vastustaja palus selgitada, kelle arvele kantakse üür. Vastustaja palus kaebajal esitada kinnistusraamatu andmetel kaasomanike vahel sõlmitud kasutuskorra kokkuleppe. Vastustaja palus selgitust selle kohta, kuidas on elamu kasutamine jagatud kaebaja ning sinna samuti sisse kirjutatud Y.Yi ja D.Di vahel. Vastustaja palus kaebajalt vastust digiallkirjastatuna. Vastustaja selgitas, et kui kaebaja nimetatud tähtajaks tõesed ja täielikke andmed ja dokumente ei esita, lõppeb tema õigus saada toimetulekutoetust.
8.Kaebaja vastas 6. augusti 2025. a kirjaga (dtl 40). Kaebaja väitis, et kaasomanike kasutuskorra kokkulepe on varem saadetud. Kaebaja väitis, et saadab selle uuesti. Kaebaja väitis, et A.Aiga sõlmitud üürileping kehtib. Vastuseks küsimusele sugulussidemete kohta elamu omanikega vastas kaebaja, et lähisugulased nad ei ole. Kaebaja märkis, et tema õelaps ei pea teda ülal pidama ega temaga suhtlema. Kaebaja selgitas, et maksis üüri viimati jaanuaris 2025. Edaspidi on üür kuni juulikuuni maksmata jäänud. Y.Yi ja D.Di kohta selgitas kaebaja, et neil on üksnes sissekirjutus. Kaebajaga nad koos ei ela ja ta ei tea neist midagi. Kaebaja leidis, et see on Eestis tavapärane näiteks seoses valimistega, kooli- või lasteaiakohtadega. Kaebaja palus selgitada vastustaja küsimuste õiguslikku alust. Kaebaja leidis, et linn on teda põhjendamatult häirinud. Kaebaja selgitas, et kui on tarvis, et ta midagi allkirjastab, teeb ta seda vastustaja juures, sest tal endal pole selleks võimalust.
Vastustaja palus 11. augusti 2025. a kirjas (dtl 42) asjaolusid täpsustada.
9.1.Vastustaja selgitas, et tal ei ole Näituse tn 4a kasutuskorra kokkulepet ja palus selle esitada. Vastustaja palus täpsustada, kes on praegu kaebaja üürileandja. Vastustaja palus selgitada, kas C.C ja B.B on kaebaja õelapsed või on tal nendega muu sugulusside. Vastustaja palus selgitada, kuidas on üürileandja reageerinud sellele, et kaebaja ei ole juba kuus kuud üüri maksnud.
9.2.Vastustaja selgitas, et toimetulekutoetuse arvestamine ja maksmine toimub eelkõige SÜS-i, SHS-i ja Tallinna Linnavolikogu 7. oktoobri 2021. a määruse nr 26 „Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord“ alusel. Vastustaja küsib kaebajalt andmeid eesmärgiga selgitada välja, kas toimetulekutoetuse taotlus on kooskõlas kehtivate õigusnormidega ning toetuse arvestamise, määramise ja maksmise tingimustega.
4(6)
3-25-3150
9.3.Vastustaja leidis, et kaebaja väide, et tal pole võimalust dokumente allkirjastada, ei saa olla tõene, kuna juunis 2025 on kaebaja esitanud kohtule digiallkirjastatud kaebused Nõmme Linnaosa Valitsuse toimetulekutoetuse otsuste peale. Vastustaja palus uue vastuse digiallkirjastada, et kaebaja isikut oleks võimalik tuvastada.
9.4.Vastustaja märkis taas, et kui kaebaja kirjas nimetatud tähtajaks tõesed ja täielikke andmeid ning dokumente ei esita, lõppeb tema õigus saada toimetulekutoetust.
10.Kaebaja vastas 18. augusti 2025. a kirjaga (dtl 45).
10.1.Kaebaja väitis, et kasutuskorra kokkulepe on esitatud sissekirjutuse tegemisel. Kaebaja väitis, et lepingud lähevad automaatselt edasi, sh kõik kasutuskorda puudutav. Kaebajal on kehtiv üürileping. Vastustaja küsimus A.Ai õigusjärglase kohta on asjakohatu ja eksitav. Vastustajal pole põhjust kaebajalt selle kohta küsida ja kaebajat häirida.
10.2.Kaebaja selgitas, et C.C ta ei tunne ning tegu pole tema sugulasega. B.B on kaebaja õetütar. Üüri maksmata jätmise kohta vastas kaebaja, et üürileandja teab üldist seisu ja ootab kohtuvaidluse tulemusi. Kaebaja märkis, et üürileandja on vale ja segadust tekitav sõna, kuna tegu on kaasatulnud üürilepinguga.
10.3.Vastuseks vastustaja selgitustele andmete küsimise aluse kohta märkis kaebaja, et ta ei ole võimeline kõiki viidatud õigusakte läbi töötama ja neist aru saama. Kaebaja palus vastustajal esitada arusaadavalt kogu arutluskäigu ja selgitused.
10.4.Kaebaja jäi kindlaks väitele, et tal ei ole digiallkirja andmise võimalust. Kaebaja pole esitatud dokumente ise digiallkirjastanud ega pea seda tegema. Kaebaja palus selgitada toimetulekutoetuse õiguse lõppemise õiguslikku alust.
11.Kohus leiab, et kaebaja jättis vastustajale pahatahtlikult esitamata täielikud ja tõesed andmed, mis olid vajalikud, et otsustada toimetulekutoetuse määramine.
11.1.Kaebaja vastustest linnale saab järeldada, et üürileping läks üle XXX eluruumi uuele omanikule (vt võlaõigusseaduse § 291 lg 1). Kinnistusraamatu põhjal oli vastustajal teada, et XXX kaasomanikud on C.C ja B.B. Kaebaja vastuste põhjal sai vastustaja teada ka seda, et C.C ei ole kaebaja sugulane ja et B.B on kaebaja õetütar.
11.2.Kaebaja antud info põhjal polnud vastustajal siiski võimalik aru saada, kes on kaebaja üürileandjaks. Kinnistusraamatu järgi on kaasomanikud sõlminud kasutuskorra kokkuleppe, mis võiks anda infot selle kohta, kumb kaasomanikest on õigustatud kasutama XXX ruumi, mis on kaebaja väidetavaks alaliseks elukohaks (vt SHS § 133 lg-st 71).
11.3.Taotleja üürileandja teadmine on vastustaja jaoks toimetulekutoetuse menetluses oluline ka muudel põhjustel kui lepingupoolte sugulussidemete selgitamine (vt SHS § 133 lg 8). See on vajalik selle selgitamiseks, kas taotleja esitatud andmed on õiged ja kas taotleja elab alaliselt taotluses nimetatud eluruumis. Kaebaja selgitas istungil, et elamu omanikuvahetus oli tingitud sellest, et vastustaja ametnikud helistasid üürileandjale ja nõudsid kaebaja kohta infot (istungi salvestis, kaebaja sõnavõtt 00:23:51; vt ka kaebaja vahetult pärast istungit esitatud avaldus, dtl 143).
11.4.XXX eelmine kaasomanik E.E on vastustajale avaldanud, et kaebaja sõlmitud üürileping oli fiktiivne (vt Tallinna Halduskohtu 14. novembri 2025. a otsus asjas nr 3-251383, p 12 alap. c). Seega küsis vastustaja kaebajalt andmeid üürileandja ja kasutuskorra kokkuleppe kohta põhjendatult. Kohus leiab, et kaebaja ei soovinud avaldada vastustajale täielikku ja täpset infot oma üürileandja kohta, et takistada linnal esitatud andmete kontrollimist. Kaebaja keeldumist andmete esitamisest on põhjust pidada pahatahtlikuks.
5(6)
3-25-3150
12.Kohus selgitab, vastuseks kaebaja 7. jaanuari 2025. a avaldustele, et vastustaja ei ole jätnud praeguses asjas vaidlustatud otsusega kaebaja toimetulekutoetuse taotlust rahuldamata või eluasemekulusid arvestamata põhjusel, et üürileping oleks sõlmitud SHS § 132 lg-s 5, § 133 lg-s 8 ning § 131 lg 7 p-des 1 ja 2 nimetatud isikute vahel. Vastustaja on jätnud toetuse määramata, kuna kaebaja pole esitanud toetuse määramiseks vajalikke andmeid. Seega pole see, kas üüri saab arvestada juhul, kui üürileandjaks on kaebaja õetütar B.B, praeguse kohtuasja lahendamisel oluline. Samuti ei ole asjakohane kaebaja taotlus jätta nimetatud normid praeguse asja lahendamisel kohaldamata: vastustaja ei olegi vaidlustatud otsust teinud nende normide põhjal.
13.Eeltoodu põhjal on vastustaja otsus õiguspärane. Kaebus tuleb jätta rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja pole taotlenud menetluskulude väljamõistmist kaebajalt. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.
14.Avaldatavas otsuses tuleb X.Xi, Y.Yi, A.Ai, B.Bi, C.C, D.Di ja E.Ei nimed nende eraelu kaitseks asendada tähemärgiga. Avaldamata tuleb jätta aadressid XXX ja XXX (HKMS § 175 lg 3).
15.Kaebaja palus 13. jaanuaril 2026 esitatud avalduses kohtuistungi helisalvestist andmekandjal, mida oleks võimalik kasutada ilma internetita. Kohus saab eeldatavasti väljastada salvestise kaebajale mälupulgal. Kohus annab kaebaja teada, kui see on korraldatud ja kaebaja saab salvestise kohtu kantseleist kätte.
Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.