lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-25-4240/3

Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 14.11.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-25-4240/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
14.11.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1766
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
MKS § 136Täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramistMKS § 1361 lg 1, 2MKS § 8 lg 1Seadusliku esindaja ja vara valitseja kohustusedMKS § 96 lg 1, 6VastutusotsusHKMS § 264 lg 4Loa andmise otsustamineMKS § 120 lg 1TagatisMKS § 130 lg 1Maksuhalduri täitetoimingudMKS § 40 lg 1Seadusliku esindaja, vara valitseja, tegeliku juhi ja maksuesindaja vastutus

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

14. november 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-4240

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

Menetlusosalised

Haldustoiminguks loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Ruth Marton Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – X. X

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba esitada taotlus Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kanda käsutuskeeldu nähtavaks tegev keelumärge X. X (isikukood xxxxxxxxxxx) ja Y. Y ( isikukood xxxxxxxxxxx) ühisomandis oleva 1⁄2 elamumaa kaasomandi asukohas XXX, XX, XX (registriosa number xxxxxxxx) käsutamise keelamiseks X. Xle kuuluva ühisomandi osa ulatuses.
2.Edastada määrus Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel saata määrus X. Xle. Määrusele võivad Maksu-ja Tolliamet ning isik, kelle õigusi määrus puudutab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

KOHTU PÕHJENDUSED

2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 järgi annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus otsustab loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses ( lg 4). 1 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 30.07.20263-26-2175/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 29.07.20263-26-2291/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 21.07.20263-25-2793/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20263-26-111/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20263-26-2099/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 10.07.20263-26-1726/6Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
MKS § 98Maksusumma määramise aegumistähtaeg
HKMS § 264
MKS § 136
3.MKS § 1361 lg 1 kohaselt, kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle

sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muuhulgas õigus taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse või muusse vararegistrisse puudutatud isiku nõusolekuta (MKS § 130 lg 1 p 1).

4.MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav vastutusotsus oleks õiguspärane. Võimaliku vastutusotsuse sisuline kohtulik kontroll on mõeldav pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.
5.MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.
6.Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.
7.MKS § 40 lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, teeb maksuhaldur vastutusotsuse (MKS § 96 lg 1). Vastutusotsuse tegemise eeldusi on käsitletud kohtupraktikas, sh Riigikohtu üldkogu määruses haldusasjas nr 3-3-1-15-12, millest kohus ka allpool juhindub.
8.Maksuhaldur on algatanud X. X vastutuskohustuse tuvastamise menetluse kohtule esitatud taotlusega, st maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust (MKS § 136 1 lg 1). Kohtupraktikas on tunnustatud, et vastutusmenetlus võib alata ka halduskohtule loa taotluse esitamisega. Vastutusmenetluse raames kuulatakse juhatuse liikmed ära ning selgitatakse välja nende täpne roll maksukohustuse tekkimises ja maksuvõla tasumata jätmises (Riigikohtu 02.06.2017 määruse nr 3-31-17-17 p 12).
9.Seisuga 11.11.2025 on XXX maksuvõlg koos intressiga 55 333,40 eurot, sh põhivõlg summas 40 985,40 eurot (lisa 2 dtl 19-20). Põhivõlast X. X juhatuse liikme ajal kujunenud võla moodustab perioodi 05.2023-01.2024 käibemaks summas 40 210,40 eurot ja erijuhtude tulumaks kogusummas 775 eurot, mis on määratud 16.04.2025 maksuotsusega nr 12.2-3/063477-67 (lisa 3 dtl 21-37, maksuotsuse lahutamatuks lisaks on kontrollakt, lisa 4 dtl 38-73) ning sellelt arvestatud intress on seisuga 11.11.2025 14 348 eurot, kokku 55 333,40 eurot.

Äriregistri andmebaasi kohaselt oli perioodil 26.01.2023-16.10.2024 XXX ainukeseks juhatuse liikmeks X. X. Seega arvestatakse temalt võimaliku sissenõutava maksuvõla suuruseks kogu ülal viidatud maksuvõlg (vt ka dtl 38-73 kontrollakt).

10.Taotluse järgi algatas maksuhaldur kohtule esitatud taotlusega XXX endise juhatuse liikme X. X suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse, mille võimalik tulemus on vastutusotsuse koostamine MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 alusel summas 55 333,40 eurot (sh intress). Maksuhaldur on välja toonud, et maksuvõlg on tekkinud maksustamisperioodil, mil X. X oli XXX ainus juhatuse liige. Ta oli XXX seadusliku esindajana vastutav äriühingu MKS-st ning maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et X. X, olles XXX ainus seaduslik esindaja maksuvõla tekkimise perioodil, korraldas teadlikult äriühingu majandustegevust viisil, mille tulemusel jäid XXX-l tasumata maksukohustused. Vastustaja on asjakohaselt välja toonud, et XXX seadusliku esindajana kontrollis ja korraldas X. X äriühingu majandustegevust. Kohus nõustub siinkohal maksuhalduri väidetega neid kordamata. Lisaks kinnitab maksuhalduri kahtlusi asjaolu, et äriregistri andmetel võõrandas X. X 30.09.2024 XXX osaluse XXX-le (xxxxxxxx) ning alates 16.10.2024 on XXX juhatuse liige F. F (isikukood xxxxxxxxxxx), kes on samas ka XXX juhatuse liige. Äriühingu võõrandamine ja juhatuse liikme vahetus viitab sellele, et X. Xl ei ole kavatsustki äriühingu juhatuse liikmena enda kohustust täita. Seega maksukohustuse täitmata jätmine võib olla tingitud juhatuse liikme ülesannete nõuetekohasest täitmata jätmisest (MKS § 8 lg 1). Rikkumine seisnes juhatuse liikmena XXX poolt käibedeklaratsioonide esitamata jätmises (deklareerimata on maksustatavat käivet 202 404,58 eurot ja tasumisele kuuluvat käibemaksu 40 210,40), KMD-d sh KMD INF B osa esitamata jätmises (seega ei ole X. X deklareerinud ka maksustatava käibe tarbeks tehtud kuludelt arvestatud käibemaksu sisendkäibemaksuna (kontrollakti punkt 2.1.2.2.1), lisaks on X. X teinud kontrollitaval perioodil ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, mis tuleb tõenäoliselt maksustada tulumaksuga. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et X. X on tahtlikult rikkunud MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustusi, mistõttu vastutab XXX maksukohustuse täitmise eest. X. X on tahtlikult jätnud tagamata MKS-st ja maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmise. Arvestades eelnevat ning taotluses välja toodud asjaolusid, ei ole vastutusotsuse tegemine välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või kohustuse määramine.
11.MTA analüüsitud asjaoludest tuleneb, et puudutatud isiku sissetulek on ebapiisav vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks, mistõttu esineb tulevikus tõenäoliselt vajadus vastutusotsuse sundtäitmiseks. Kohus nõustub taotleja hinnanguga, et vastutusotsuse täitmine võib X. X tegevuse tulemusel osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sellele viitab X. X käitumine XXX juhtimisel ja majandustegevuse korraldamisel, mille tulemusel jäid ettevõtte maksukohustused täitmata. Eeltoodu iseloomustab X. X suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. Sellises olukorras esineb alus arvata, et isikul puudub soov täita vastavat kohustust ka isiklikult vastutusmenetluse tulemusena. Kohus nõustub siinkohal taotlejaga ka selles, et eeltoodust võib järeldada, et esineb oht, et isik hakkab ennast varatuks muutma ning seeläbi võimaliku maksukohustuse tasumisest kõrvale hoiduma. See viitab kaudselt sellele, et sundtäitmine võib tulevikus osutuda oluliselt raskemaks või ka võimatuks. Kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks. Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist vastutusotsusega.
12.Taotluses on ära näidatud, et XXX maksuvõlga ei ole õnnestunud XXX-lt sisse nõuda. Maksuhaldur on välja toonud, et on XXX suhtes teinud arestitoiminguid kokku 40 985,40 euro

ulatuses. MTA arestis äriühingu arvelduskontod 27.05.2025 (taotluse lisa 5.1-5.7 dtl 74-87). Äriühing ei oma registervara, mille arvelt oleks võimalik maksuhalduri nõuet rahuldada.

13.Taotlusest ning sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemise. Samuti vastutab X. X taotluses märgitud andmete kohaselt XXX maksuvõla eest, kuna isik oli ettevõtte juhatuse liige perioodil, mil maksuvõlg tekkis. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (MKS § 98). XXX õigusvõime ei ole lõppenud.
14.Taotluses (selle täpsustuses) on üheselt ja arusaadavalt märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud X. X suhtes, kui ta esitab tagatise väärtusega 62 686,60 eurot (sh kohtutäituri tasu) MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt. Kui X. X soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 55 333,40 eurot.
15.Arvestades taotleja põhjendusi ja maksumenetluse ning võimaliku kohtumenetluse pikkust, nõustub kohus taotlejaga, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist. Ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Taotlus on selles toodud asjaoludel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus nõustub maksuhalduriga, et nõue tuleb tagada ka täitekulude osas ning peab maksuhalduri märgitud täitekulude suurust põhjendatuks.
16.Kohus nõustub MTA täitmist tagava toimingu valikuga ja selle suhtes esitatud põhjendustega neid kordamata. Kohus peab täitetoimingu valikut põhjendatuks arvestades nõude suurust. Vastav täitetoiming ei riiva puudutatud isiku õigusi ebaproportsionaalselt ega ole ka kinnistu ühisomanike huve ülemäära kahjustav. Lisaks märgib kohus, et Riigikohus on varem korduvalt leidnud, et MKS § 1361 lg 1 võimaldab maksuhalduril esitada ka selline taotlus, mille kohaselt seatakse keelumärge kinnisasjale nii, et kinnisasja käsutamine keelatakse üksnes maksukohustuslasel (Riigikohtu üldkogu määrused asjades nr 3-3-1-15-12, p 46 ja 3-3-1-82-12, p 49). Seejuures võib keelumärkel olla mõju mittevõlgnikust isiku õigusele ühisomandit käsutada, kuid sellist piirangut on kohtupraktikas loetud ajutiseks ning menetlusosaliste õigustatud huve arvestades mõistlikuks. Tsiviilkolleegium on selgitanud, et "ühisomandi korral ei ole selle osad kindlaks määratud ning abikaasad saavad ühisomandisse kuuluvat kinnisasja valitseda ja käsutada vaid tervikuna ühise tahte väljendamise kaudu. Seetõttu takistab ühe abikaasa kahjuks kinnistusraamatusse kantud keelumärge abikaasadel kinnisasja tervikuna käsutamist, kuna ühel abikaasadest ei ole selle käsutamise õigust". Praeguses asjas ei saaks teine ühisomanik ka ilma keelumärke seadmiseta kinnisasja üksinda käsutada, kuna selleks on vaja puudutatud isiku nõusolekut. Sellest tulenevalt ei ole keelumärke seadmine ühe ühisomaniku suhtes teise ühisomaniku omandiõiguse ebaproportsionaalne piirang (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus asjas nr 3-2-1-62-16, p 17). (Riigikohtu 12.01.2018 määrus nr 3-17-1141).
17.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et taotlus on selles toodud asjaoludel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 09.07.20263-26-2025/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 09.07.20263-26-1284/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium