X.X.-i (X.X.) kaebus Tartu Vangla 5. augusti 2025. a otsuse nr 67/2-25/2441-2 tühistamiseks ja kohustava ettekirjutuse tegemiseks asja uueks otsustamiseks ning Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks (lühiajalisele väljasõidule mittelubamine)
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada asja menetlus tühistamis- ja kohustamisnõude osas.
2.Ülejäänud osas kaebus tagastada.
3.Jätta kaebaja taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused
Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X.X.-i (edaspidi ka kaebaja) esitas Tartu Vanglale 3. juulil 2025 (dateeritud 1. juulil 2025, registreeriti 4. juulil 2025 numbriga 6-7/2-25/2441-1) taotluse lühiajalise väljasõidu võimaldamiseks 7.‒10. augustini 2025. Tartu Vangla keeldus 5. augusti 2025. a otsusega nr 67/2-25/2441-2 kaebajale lühiajalise väljasõidu loa andmisest.
2.Tartu Halduskohtusse saabus 15. augustil 2025 X.X.-i võõrkeelne kaebus Tartu Vangla vastu (tõlge saabus kohtusse 27. august 2025). Kaebaja palub tuvastada vangla tegevuse õigusvastasuse, mõista välja rahalise hüvitise 10 000 eurot, tühistada Tartu Vangla 5. augusti 2025. a otsuse nr 6-7/2-25/2441-2 ning teha asjas uue otsuse või tagastada asi vanglale uuesti otsustamiseks. Kaebaja esitas taotlused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning riigi õigusabi ja tõlkeabi saamiseks.
3.Tartu Halduskohus jättis 1. septembri 2025. a määrusega kaebuse käiguta, andes kaebajale kaebuse puuduste kõrvaldamiseks tähtaja viis päeva määruse kättesaamisest arvates. Kaebajal tuli kaebuse puuduste kõrvaldamiseks täiendada esitatud kahju- ja tuvastamisnõuet. Seoses esitatud tühistamis- ja kohustamisnõuetega selgitas kohus, et vaidlusalune Tartu Vangla 5. augusti 2025. a otsus nr 6-7/2-25/2441-2 on täielikult ammendunud ning kaebuses esitatud tühistamis- ja kohustamisnõuded on muutunud menetluslikult lubamatuteks nõueteks õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu. Seda põhjusel, et kaebaja taotles 4. juulil 2025 registreeritud taotluses nr 6-7/2-25/2441-1 lühiajalise väljasõidu võimaldamist perioodil
3-25-2696 7.–10. august 2025, kuid need kuupäevad on möödas. Eeltoodust tulenevalt selgitas kohus kaebajale võimalust minna tühistamis- ja kohustamisnõuetelt üle tuvastamisnõudele. Sama määrusega jättis kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata ning riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
4.Kaebaja esitas 13. septembril 2025 kohtule kaebuse puuduste kõrvaldamise avalduse, milles selgitab, et vaidluse esemeks on vanglast väljasõidu õigusest ilmajäämine. Kaebaja palub tuvastada vangla tegevuse õigusvastasus ja hüvitada väljasõidust keeldumisega tekitatud kahju. Kaebaja selgitab, et kahju tekkis alates sellest, kui ta vahi alla võeti 9. ja 14. augustil 2009. Kaebaja märgib, et kohtu äranägemisel minna üle tuvastamisele ning põhjendatud huvi on 10 000 eurot.
KOHTU SEISUKOHT
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
6.Kohus tõlgendab HKMS § 2 lõike 4 alusel esitatud kaebust ning lähtub selle lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kaebaja ei ole kohtu 1. septembri 2025. a määruses toodud tõlgendusele kaebuse nõuete osas vastu vaielnud. Seega mõistab kohus, et kaebaja nõuab Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemist ning mittevaralise kahju hüvitamist seoses lühiajalistele väljasõitudele mittelubamisega alates 2009. aastast. Kuna hüvitamiskaebuse raames hindab kohus ka vangla tegevuse õiguspärasust, siis ei ole eraldiseisva tuvastamisnõude esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kohus loeb tuvastamisnõude hüvitamisnõudega hõlmatuks. Lisaks mõistab kohus, et kaebaja soovib ühtlasi kaebuses esitatud tühistamis- ja kohustamisnõudelt üle minna tuvastamisnõudele.
7.Kohus võtab esmalt seisukoha hüvitamiskaebuse lubatavuse osas (I), seejärel annab hinnangu jätkutuvastusnõudele ülemineku võimalikkuse osas (II) ning viimasena võtab seisukoha kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse kohta (III). I
8.Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lõike 1 punkt 3 ette olukorra, kus kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Tulenevalt HKMS § 43 lõike 1 punktist 3 ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Kaebuse korduvus eeldab esitatud kaebuste samasust ehk vaidluse esemete kattuvust. HKMS § 41 lõike 1 kohaselt määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue ja kaebuse alus.
9.Praegusel juhul ilmneb kohtute infosüsteemist, et kaebaja esitas 31. juulil 2025 Tartu Halduskohtule Tartu Vangla vastu kaebuse, milles muu hulgas taotles mittevaralise kahju hüvitamist seoses sellega, et kaebaja on jäetud alates 2009. aastast ilma lühiajalistest väljasõitudest. Kaebus on registreeritud haldusasjana 3-25-2528.
3-25-2696 Ka praeguses asjas on kaebaja taotlenud mittevaralise kahju hüvitamist seonduvalt sellega, et alates 2009. aastast on vangla õigusvastaselt keeldunud teda lubamast lühiajalistele väljasõitudele. Seega on nii praeguses haldusasjas kui ka haldusasjas nr 3-25-2528 kaebuste nõuded ning ka kaebuse alusena välja toodud elulised asjaolud samad. Vaatamata sellele, et kohus ei ole haldusasjas nr 3-25-2528 kaebuse menetlusse võtmise kohta määrust teinud, on kaebus HKMS § 121 lõike 1 punkti 3 tähenduses siiski kohtu menetluses. Käesolevas kohtuasjas esitatud hilisem kaebus on korduv. Kui kaebaja soovib kaitsta kohtus oma õigusi seoses sellega, et alates 2009. aastast ei võimaldata kaebajale lühiajalisi väljasõite, siis tuleb kaebajal seda teha haldusasja nr 3-25-2528 raames.
10.Eeltoodust tulenevalt tuleb X.X.-i kaebus hüvitamisnõudes tagastada HKMS § 121 lõike 1 punkti 3 alusel, kuna kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samadel alustel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. II
11.Tulenevalt 1. septembri 2025. a määruses toodud tõlgendusest on kaebaja esitanud kaebuse Tartu Vangla 5. augusti 2025. a otsuse 6-7/2-25/2441-2 tühistamiseks ning Tartu Vanglale ettekirjutuse tegemiseks vaadata vaidlusaluse otsuse aluseks olev taotlus lühiajalise väljasõidu võimaldamiseks uuesti läbi.
12.Kohus selgitas viidatud määruses, et mainitud nõuded ei ole kaebaja eesmärgi saavutamiseks sobivad, kuivõrd taotletud toimingu sooritamise aeg on möödunud. Tartu Vangla 5. augusti 2025. a otsus 6-7/2-25/2441-2, millega keelduti kaebajale lühiajaliseks väljasõiduks loa andmisest, on muutunud kehtetuks vastavalt haldusmenetluse seaduse § 61 lõikele 2, mille kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Isegi, kui kohus rahuldaks kaebaja tühistamis- ja kohustamisnõuded, ei saavutaks kaebaja oma eesmärki, sest kohus kohustaks vastustajat läbi vaatama taotlust, milles taotletud kuupäevade möödumise tõttu ei saaks kaebaja isegi taotluse rahuldamise korral lühiajalisele väljasõidule minna. Samale seisukohale on asutud ka kohtupraktikas (nt Tartu Ringkonnakohtu 22. juuni 2017. a otsus haldusasjas nr 3-16-2127, p-d 24, 26).
13.Riigikohus on selgitanud, et sellisel juhul tuleb lähtuda analoogiast HKMS § 152 lõike 1 punktiga 4 ja lõikega 2 (vt Riigikohtu 13. novembri 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-44-14, p 12 ja
4.detsembri 2017. a otsus asjas nr 3-15-873, p 34). HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.
14.Et Tartu Vangla 5. augusti 2025. a otsus nr 6-7/2-25/2441-2 on täielikult ammendunud ning esitatud tühistamis- ja kohustamisnõuded on muutunud menetluslikult lubamatuteks nõueteks õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu, siis leiab kohus, et menetluse jätkamine tühistamis- ja kohustamisnõudes ei ole võimalik.
3-25-2696
15.Kaebaja 13. septembri 2025. a pöördumisest tulenevalt võib mõista, et kaebaja soovib praeguses olukorras tühistamis- ja kohustamisnõudelt üle minna tuvastamisnõudele (avalduse punkt 13). Kaebaja märkis, et põhjendatud huvi on 10 000 euro suurune kahjuhüvitis.
16.Kohus saab aru, et kaebaja soovib tuvastamisnõudele üle minna selleks, et vanglalt mõistetaks kaebaja kasuks välja kahjuhüvitis.
17.Kohus ei pea põhjendatuks antud asjas tuvastamisnõudele üle minna. Kohtule ei ilmne, et tuvastamiskaebusele üleminek võiks kaebajate õiguste kaitseks praegu vajalik olla. Tuvastamiskaebusele üleminek ei ole põhjendatud kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Nagu kohus käesoleva määruse punktis 9 märkis, siis kaebaja on juba haldusasjas nr 3-25-2528 esitanud kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks selle eest, et kaebaja on jäetud alates 2009. aastast ilma lühiajalistest väljasõitudest. Viidatud haldusasjas ei ole kohus kaebaja kaebust tagastanud. Asjas 3-25-2528 esitatud hüvitamiskaebuse menetlemiseks ei ole vajalik eraldiseisvas menetluses tuvastada Tartu Vangla tegevuse õigusvastasust, kuna kohus peab antud hüvitamisnõude menetluse raames hindama ka vangla tegevuse õiguspärasust lühiajaliste väljasõitude keelamisel alates 2009. aastast. Lisaks ei nähtu kohtule, et kaebajal oleks käesoleva haldusasja lahendamise raames tekkinud menetluskulusid, mida kaebuse põhjendatuse korral saaks kaebaja kasuks välja mõista.
18.Tuginedes eeltoodule ei pea kohus tuvastamisnõudele üleminekut vastavalt HKMS § 152 lõikele 2 vajalikuks. Kohus lõpetab tühistamis- ja kohustamisnõude osas haldusasja menetluse HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel. Vastavalt HKMS 43 lõike 1 punktile 2 ei ole menetluse lõpetamise korral sama nõudega samal alusel halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. III
19.Kaebuse osalise tagastamise ning menetluse osalise lõpetamise tõttu puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.