H.F ja S.M kaebus kohustada Rae valda lubama neil tutvuda järelevalvemenetluse toimikuga
Menetlusosalised
Kaebajad H.F ja S.M, esindaja vandeadvokaat Aldo Vassar Vastustaja Rae vald, esindaja Eve Kislov Kolmandad isikud S.V ja V.U
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus. Kohustada Rae valda otsustama uuesti H.F ja S.M taotluse üle tutvuda järelevalvemenetluse nr 2-4.4/5-1 toimikuga. Järelevalvemenetlus puudutab Rae vallas Rae külas YYY kinnisasjale (katastritunnus yyyyyyyyyy) püstitatud rajatist.
2.Mõista Rae vallalt H.F (isikukood aaaaaaaaaaa) ja S.M (isikukood bbbbbbbbbbb) kasuks välja menetluskulud 2340 eurot.
3.Asendada avaldatavas otsuses kaebajate ja kolmandate isikute nimed tähemärkidega. Jätta avaldamata kaebajate isikukoodid. Jätta avaldamata aadressid XXX ja YYY ning katastritunnus yyyyyyyyyy.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 8. detsembril 2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ringkonnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).
1.H.F ja S.M on Rae külas XXX asuva kinnistu omanikud. 17. aprillil 2025 esitasid nad Rae vallale taotluse teha ehitusjärelevalvet naaberkinnistul YYY toimunud ehitustegevuse üle. Kaebajad leiavad, et naabrite püstitatud rajatis (viis ühele alusele kinnitatud seitsmemeetrist lipumasti) põhjustab nende kinnistule müra leviku, varjab vaadet ja valgust. Rae vald algatas järelevalvemenetluse.
2.Kaebajad pöördusid valla poole sooviga tutvuda järelevalvemenetluse toimikuga. Valla järelevalvespetsialist keeldus sellest 1. juuli 2025. a kirjaga. Vald leiab, et tegu on asutusesiseseks kasutamiseks määratud teabega (avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p 2), mida ei tohi kaebajatele väljastada.
3.31. juulil 2025 esitasid H.F ja S.M Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palusid kohustada Rae valda lubama neil tutvuda järelevalvemenetluse toimikuga.
3.1.Naabrid tahavad tekitada häiringuid nende kinnistule. Rae vald on kinnitanud, et algatas järelevalvemenetluse. Kaebajad on palunud korduvalt infot menetluse käigu kohta. Vald on andnud telefoni teel erinevaid lubadusi, mida pole täitnud. Täpsemat infot pole kaebajad saanud. Seepärast soovivad nad tutvuda haldusmenetluse toimikuga.
3.2.Kaebajad leiavad, et nad on järelevalvemenetluses menetlusosalisteks haldusmenetluse seaduse (HMS) § 11 lg 1 p-de 1 ja 3 tähenduses. Riiklik järelevalve on haldusmenetluse alaliik, millele kohalduvad HMS sätted (vt ka korrakaitseseaduse (KorS) § 1 lg 2). Kaebajad esitasid vastustajale taotluse ehitusjärelevalve tegemiseks. Ebaseaduslik ehitustegevus YYY kinnistul mõjutab neid vahetult, rikkudes nende õigusi. Järelevalvemenetluses tehtavad otsused ja toimingud puudutavad nende õigusi. Neil kui menetlusosalistel ei või keelata toimikuga tutvumist AvTS § 35 lg 1 p-i 2 alusel (vt Tallinna Ringkonnakohtu 22. augusti 2017. a määrus asjas nr 3-17-1206, p 14). Neil on õigus toimikuga tutvuda tulenevalt HMS § 37 lg-test 1–3.
3.3.Puudutatud isikul on õigus nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise küsimuse kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 13. oktoobri 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-44-10, p 15; 22. oktoobri 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-4214, p 12; 23. märtsi 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-85-15, p 13; 14. märtsi 2022. a otsus nr 3-19509, p 20).
3.4.Ehitusseadustiku (EhS) tähenduses on kolmandateks isikuteks üldjuhul naaberkinnisasjade omanikud (vt EhS § 2 lg 4 ja HMS § 11 lg 1 p 3 ning § 40 lg 3). Ebaseaduslik ehitis on plagu, mis varjab kaebajate jaoks vaadet ja valgust, on ohtlik ning tekitab müra. Ilmselgelt rikub naabri õigusvastane tegevus kaebajate õigusi. Seega saavad nad nõuda, et vastustaja otsustaks järelevalvemenetluse algatamise ja järelevalvemeetme rakendamise üle kaalutlusvigadeta. Kaebajatel on kaebeõigus menetluses tehtava lõppotsuse vaidlustamiseks. Kaebajatel on ka õigus nõuda, et järelevalvemenetlust viidaks läbi kaalutlusvigadeta. Selliseks veaks võib olla ka vastustaja lubamatu passiivsus järelevalvemenetluses. Seega on nad menetlusosalised HMS tähenduses. Kaebajatel peab olema võimalik tutvuda toimikuga, et kontrollida, kas vastustaja on menetluses kõik korrektselt teinud ja vältinud kaalutlusvigu.
3.5.Riikliku järelevalve läbiviimise käigus tegeletakse eelkõige avalikule korrale tekkida võiva või tekkinud ohuga. KorS § 5 lõigete 1 ja 2 kohaselt on oht olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset korrarikkumine. Korrarikkumine on avaliku korra kaitsealas oleva õigusnormi või isiku subjektiivse õiguse rikkumine või õigushüve kahjustamine. Seega on 2(7)
3-25-2533 ehitusõiguse kontekstis tegu korrarikkumisega, kui rikutakse EhS-st tulenevaid nõudeid või eiratakse EhS-s sätestatud keelde.
3.6.Riigil ja kohalikul omavalitsusel (KOV) on kohustus tagada isikute põhiõiguste ja vabaduste kaitse. See kohustus hõlmab ka tõhusat ehitusjärelevalvet. KOV kontrollib ehitamise vastavust planeeringutele ja avalik-õiguslikele kitsendustele, samuti kolmandate isikute õiguste kaitse nõudele.
3.7.Kaebajatel on ilmselgelt puutumus kõnealuse ehitisega nii ehitamise käigus kui ka pärast seda, kui ehitis on püstitatud. Tegemist on kestva rikkumisega. Lisaks tuleb arvestada, et KOV algatas praegusel juhul järelevalvemenetluse nimelt kaebajate kaebuse põhjal.
3.8.Vastustaja ei ole kaalunud kaebajatele nende soovitud info andmist AvTS § 38 lg 4 alusel. Tegemist on kaalutlusveaga. Olenemata AvTS § 35 lõike 1 imperatiivsest sõnastusest, ei saa piirata juurdepääsu mistahes dokumentidele, millel on väiksemgi kokkupuude kaitstava teabega. Teabevaldajal on ka juhul, kui tegemist on AvTS § 35 lõike 1 loetelus nimetatud teabega, kohustus juurdepääsupiirangu seadmise vajadust igal üksikjuhul eraldi hinnata. See, kas teabevaldaja on piirangu alust kohaldanud korrektselt, on kohtulikult kontrollitav (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 11. aprilli 2025. a otsus asjas nr 5-25-3, p 18).
3.9.Asutusesiseseks tunnistatud teabele juurdepääsu võimaldamine asutusevälistele isikutele saab toimuda üksnes teabevaldaja igakordse kaalutlusotsuse alusel (Riigikohus asjas nr 5-253, p 22). Vastustaja on kaalutlusõigust vääralt teostanud. Vastustaja on jätnud hindamata ja kaalumata, kas kaebajatel oleks õigus tutvuda toimikuga AvTS § 38 lg 4 alusel olukorras, kus vastustaja jääb seisukohale, et kaebajaid ei saa käsitleda menetlusosalistena. Seega on vastustaja tegevus õigusvastane isegi juhul, kui kaebajad ei ole menetlusosalised.
Rae vald esitas vastuse, milles palus jätta kaebuse rahuldamata.
4.1.Vald on endiselt seisukohal, et kaebajad ei ole järelevalvemenetluses menetlusosalisteks HMS § 11 lg 1 p-i 3 tähenduses. Tegu ei ole haldusmenetlusega vaid järelevalvemenetlusega KorS-i tähenduses. KorS § 1 lg 2 on sätestatud, et selles seaduses sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse HMS-i sätteid, arvestades KorS-is sätestatud erisusi.
4.2.Järelevalvemenetluse eripära arvestades ei saa kaebajate 17. aprilli 2025. a pöördumist lugeda taotluseks HMS tähenduses. Pigem on tegu pöördumisega, mis andis vallale ajendi järelevalvemenetlust alustada. Sellele tuleb kohaldada märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse sätteid.
4.3.KorS § 2 lg 4 sätestab, et riiklik järelevalve on korrakaitseorgani tegevus eesmärgiga ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine. KorS § 6 lg 1 ja § 15 lg 1 panevad paika selle, kes on riikliku järelevalvemenetluse menetlusosalised: korrakaitseorgan ja avaliku korra eest vastutav isik. Ülejäänud isikute õigus osaleda järelevalvemenetluses on sätestatud KorS §-s 14. Eelkõige saavad nad osaleda kodanikualgatuse korras KorS-is sätestatud osalusvorme kasutades.
4.4.Haldusorganil on ülesanne kontrollida, kas järelevalvemenetluse algatamiseks on alust. Selline eelkontroll toimub väljaspool järelevalvemenetlust. Ajendi ja aluse olemasolul võib haldusorgan järelevalvemenetluse algatada. Seejuures on vallal ulatuslik kaalutlusruum. Seadusega võib seda piirata, kuid praegusel juhul seda tehtud pole.
4.5.Valla järelevalvepädevus tuleneb ehitusseadustiku (EhS) § 130 lg-test 1 ja 2 ning KorS § 6 lg-st 1. Need normid näevad Rae Vallavalitsusele kui järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Riigikohus on korduvalt leidnud, et isikul pole subjektiivset õigust nõuda
3(7)
3-25-2533 järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui järelevalvet sätestavad õigusnormid näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemenetluse rakendamiseks.
4.6.Vastustaja algatas 22. aprillil 2025 järelevalvemenetluse EhS § 130 lg 2 alusel. Menetluses kontrollib vald EhS § 12 lg-tes 1 ja 2 ning § 35 lg-tes 1, 2 ja 3 kehtestatud nõuete täitmist. Kolmandate isikute paigaldatud infotahvel on tänini eemaldamata. Alustatud järelevalvemenetlus lõpeb ettekirjutusega. Lähtuvalt AvTS § 28 lg 1 p-st 14 tuleb riikliku järelevalve käigus tehtud ettekirjutused ning otsused avalikustada nende jõustumisest alates.
4.7.Ehitamise puhul on tegemist vältava tegevusega. Praegusel juhul on rajatised püstitatud juba 11. aprillil 2025. Vastustaja ei kontrolli ehitamisele kui vältavale tegevusele kehtestatud nõuete järgimist, millest võiksid tekkida õigused kolmandatele isikutele. Täidetud ei ole HMS § 11 lg 1 p-s 3 nimetatud „õiguste või kohustuste puudutamise“ kriteerium.
4.8.YYY kinnisasjale püsitatud rajatisele ei ole EhS-is kehtestatud konkreetseid nõudeid. See, et naaberkinnistu omanikke häirivad lipumastid ei tähenda, et mastid nende õigusi piiraks. Naabrite subjektiivsed õigused on kaitstud EhS § 12 lg 3 alusel, mis sätestab, et ehitamisel tuleb arvestada ehitamisest mõjutatud isikute õigusi ning rakendada abinõusid nende õiguste ülemäärase kahjustamise vastu. Ehitamine ehk rajatise püstitamine oli lõpule viidud juba märgukirja esitamise ajaks. Seega ei saanud ei ole kaebajatel kaitstavaid õigushüvesid. KOV ei saa kontrollida juba püstitatud rajatiste kasutusele võtmise järgset ohutust. Kui rajatis on juba kasutusele võetud, teeb järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA, vt EhS § 130 lg 3 p-le 2). Vastustajal pole selleks pädevust.
4.9.Kaebajad on korduvalt püüdnud mõjutada riikliku järelevalvemenetluse läbiviimist. Viimane katse on ka kohtule 24. oktoobril 2025 esitatud avaldus.
4.10.Otsuse puhul anda informatsiooni kaebajatele AvTS § 38 lg 4 alusel, on tegemist haldusmenetlusega HMS mõttes. See saab algatada kaebajate esitatud vormikohase taotluse alusel vastavalt AvTS §-s 14 sätestatud nõuetele. Sellist taotlust kaebajad esitanud ei ole. Kui õigusakti ehk AvTS § 7 kohaselt on haldusakti andmise ehk AvTS § 38 lg 4 alusel otsuse tegemise eelduseks isiku taotlus, on haldusorgani enda initsiatiivil menetluse algatamine keelatud. Kaebajatele on juba keeldutud AvTS § 38 lg 1 alusel juurdepääsu võimaldamisest küsitud teabele. AvtS § 38 lg 4 on erand juurdepääsupiiranguga teabega tutvumise võimaldamise üldreeglist. Seda eelkõige seetõttu, et menetlust läbiviiv ametnik on oma otsustes sõltumatu.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.KOV-i tehtav ehitusjärelevalve menetlus on riikliku järelevalve menetlus KorS § 2 lg 4 tähenduses. Tegevuse eesmärgiks on ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine. Järelevalvemenetlus on haldusmenetlus HMS § 2 lg 1 tähenduses, kuid HMS-i sätteid tuleb kohaldada KorS-is sätestatud erisusi arvestades (KorS § 1 lg 2).
6.Vastustaja algatas kaebajate taotluse aluse järelevalvemenetluse (digitoimiku leht (dtl) 58). Kaebusele 18. septembril 2025 esitatud vastuses selgitas Rae vald, et alustatud järelevalvemenetlus lõpeb ettekirjutuse tegemisega. Kolmandad isikud on püstitanud infotahvli, mis on üle 4 m2 pindalaga ja üle 2,5 m kõrge. Sellise ehitise püstitamiseks tuleb esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt (EhS lisa 1 „Tabel ehitusteatise, ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslikkuse kohta“).
7.31. oktoobril 2025 esitatud seisukohas on vastustaja leidnud, et kuna kõnealune ehitis on juba ehitatud ja kasutusele võetud, teeb selle üle järelevalvet hoopis TTJA ning vallal pole selleks pädevust (EhS § 130 lg 3 p 2). Kohus järeldab eeltoodust, et vald võib olla muutnud 4(7)
3-25-2533 meelt ettekirjutuse tegemise vajaduse osas. Vald pole kohtule tänaseni teada andnud, et oleks juba septembris kavandatud ettekirjutuse praeguseks teinud.
8.Kohus selgitab, et ehitise valmimise kui juriidilise fakti fikseerib kasutusluba või kasutusteatis (vt EhS § 47 lg 2; Riigikohtu halduskolleegiumi 30. oktoobri 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-63-10, p 19). EhS lisa 2 „Tabel kasutusteatise, ehitusprojekti ja kasutusloa kohustuslikkuse kohta“ järgi on vastustaja nimetatud mõõtmetega infotahvli kasutusele võtmiseks vaja esitada kasutusteatis (vt ka EhS § 47 lg 4). Kui kolmandad isikud ei ole rajatisele, mille jaoks on EhS lisa 2 järgi nõutav kasutusteatis, sellist teatist esitanud, ei saa seda lugeda kasutusele võetuks. Järelevalvepädevus rajatise jaoks nõutavate lubade-teatiste olemasolu ning rajatise nõuetele vastavuse ja ohutuse üle lasub selles olukorras jätkuvalt KOV-il (EhS § 130 lg 2 p-d 2–4).
9.Kaebajad ei ole KOV-i järelevalvemenetluses menetlusosalisteks HMS § 11 lg 1 p-ide 1 ja 3 tähenduses.
9.1.Järelevalvemenetlust taotlenud isikute, samuti võimalikust ohtlikust või ebaseaduslikust ehitisest mõjutatud isikute õiguste maht järelevalvemenetluses on piiratud. KorS-i alusel toimuva järelevalvemenetluse esmane funktsioon ei ole isikute subjektiivsete õiguste ja vabaduste kaitse (vt KorS § 4 lg 2). Üldjuhul tuleb lähtuda eeldusest, et oma isiklike õiguste ja vabaduste kaitsmiseks saab iga isik kasutada seadustega tema käsutusse antud õiguskaitsevahendeid. Oma õiguste kaitsmine on igaühe enese ülesanne. Eelkõige on selliseks vahendiks PS § 15 lg-ga 1 igaühele tagatud õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtu poole. Kaebajatel on võimalik end kaitsta naabrite vastu esitatavate tsiviilõiguslike nõuete abil.
9.2.Järelevalvemenetlus pakub subsidiaarset kaitset olukorras, kus isikutel pole võimalik ise tõhusalt oma õigusi kaitsta, samuti olukorras, kus üksikisiku õiguste riive on nii tugev, et muutub oluliseks ka avalike huvide seisukohalt. Sellisteks juhtumiteks on vaja ette näha erandid isikute õiguste kaitsmiseks riikliku järelevalve meetmetega (vt KorS eelnõu 49 SE (Riigikogu XI koosseis) seletuskiri, lk-d 20 ja 21).
9.3.Praegusel juhul ei ole tegemist sellise erandliku olukorraga. Kaebajatel on võimalik oma õigusi kaitsta ka järelevalveorgani sekkumiseta. Kaebajatel on siiski õigus nõuda, et vald otsustaks järelevalvemenetluse algatamise ja järelevalvemeetmete võtmise üle kaalutlusvigadeta. Seda põhjusel, et EhS-i normid, mis nõuavad ehitusprojekti ja -teatise ning kasutusteatise esitamist, samuti seda, et ehitis vastaks sellele esitatavatele nõuetele ja oleks ohutu, kaitsevad lisaks avalikele huvidele ka kaebajate õigushüvesid: eeskätt nende eraelu puutumatust ja omandiõigust (vt Riigikohtu otsus asjas nr otsus nr 3-19-509, p 20 ja seal viidatud lahendid). Selle nõudeõiguse kaitseks on neil õigus ka kohtu poole pöörduda. Kui vald teeb otsuse lõpetada järelevalvemenetlus ilma kolmandatele isikutele ettekirjutust tegemata, saavad kaebajad ka selle otsuse õiguspärasuse kontrollimiseks kohtusse pöörduda.
9.4.Eeltoodud nõudeõiguste teostamine ei eelda, et kaebajad oleksid järelevalvemenetlusse kaasatud menetlusosalistena HMS § 11 lg 1 p-i 3 alusel. Kaebajad ei ole puudutatud isikuteks selle sätte tähenduses, kuna järelevalvemenetlus ei toimu nende õiguste kaitse eesmärgil. Samuti ei ole nad menetlusosalisteks HMS § 11 lg 1 p-i 1 alusel, kuna järelevalvemenetlus algab haldusorgani initsiatiivil, mitte korrarikkumisele tähelepanu juhtinud isiku avalduse alusel. Avalduse alusel peab KOV üksnes otsustama ehitusjärelevalve algatamise põhjendatuse üle.
5(7)
3-25-2533
9.5.Menetlusosalisteks HMS § 11 lg 1 tähenduses on praegusel juhul üksnes kolmandad isikud (viidatud sätte p 2). See, et kaebajate sõnul on teiste KOV-ide praktikas ehitusjärelevalvemenetluse tulemustest huvitatud naabreid ka menetlusse kaasatud, eeltoodud järeldust ei muuda. Haldusorganil on HMS § 11 lg 2 alusel kaalutlusruum kaasata menetlusse ka isikuid, kelle huve (mitte õigusi või kohustusi) haldusakt või toiming võib puudutada. Tegu pole siiski normiga, mis annaks isikule õiguse nõuda enda kaasamist menetlusse. Huvitatud isikute kaasamine ja neile arvamuse avaldamiseks võimaluse andmine teenib eeskätt eesmärki aidata haldusorganil koguda lisateavet konkreetse ohukahtluse korral (vt Riigikohtu 28. septembri 2023. a otsus asjas nr 3-21-979, p 29).
10.Kaebajad viitavad Tallinna Ringkonnakohtu 22. augusti 2017. a otsusele asjas nr 3-171206. Selles lahendis leidis ringkonnakohus, et KorS-i alusel toimuvas järelevalvemenetluses on võimaliku ettekirjutuse objektiks oleva kinnistu kaasomanikud menetlusosalised HMS § 11 lg 1 p-i 2 tähenduses, kuna tulevane ettekirjutus võib mõjutada nende õigusi (otsuse p 14). Ringkonnakohus selgitas, et menetlusosalise õigus saada teavet ja haldusorgani kohustused selles menetluses ei tulene mitte AvTS-st, vaid HMS-st ja järelevalve tegemise kohta käivatest seadustest. Seega käsitles ringkonnakohtu otsus teistsugust olukorda, kui praegune juhtum. Praegusel juhul ei kaalu vald ettekirjutuse tegemist kaebajate kinnisasja kohta.
11.Kaebajad pöördusid valla poole, paludes infot järelevalvemenetluse seisu kohta ja juurdepääsu järelevalvemenetluse toimikule. Samas leidsid kaebajad ka, et neil on õigus olla HMS § 11 lg 1 p-i 3 alusel menetlusosalistena menetlusse kaasatud. Menetleja keeldus infot andmast (S. Asu kiri, dtl 17–21)). Menetleja selgitas, et järelevalvemenetluse toimiku andmeid ei tohi avaldada AvTS § 35 lg 1 p-i 2 alusel. Selle järgi tuleb tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks riikliku järelevalve käigus kogutud teave, kuni selle menetluse kohta tehtud otsuse jõustumiseni.
12.Kaebajad on siiski põhjendatult viidanud AvTS §-ile 38, mis sätestab erandliku juurdepääsuõiguse üksnes asutusesiseseks tunnistatud teabele. Asutuse juht võib otsustada asutusevälistele isikutele juurdepääsu andmise, kui see ei kahjusta KOV-i huve (§ 38 lg 4).
13.Kaebajatel on põhjendatud vajadus saada teavet järelevalvemenetluse käigu kohta. Järelevalvemenetluses kontrollitakse selliste EhS normide järgimist, mis kaitsevad ka nende õigushüvesid. Kaebajatel on võimalik pöörduda maakohtusse hagiga naabri vastu, kuid selle vajalikkuse ja otstarbekuse üle otsustamiseks on neil asjakohane selgitada esmalt välja, kas vald plaanib teha kolmandatele isikutele ettekirjutuse. Samuti on kaebajatel oluline teada, millel järelevalvemenetlus lõpeb kas ettekirjutuse tegemisega või otsusega see tegemata jätta. Nagu märgitud, on kaebajatel sellise otsuse peale kaebeõigus. Seetõttu on õiguskindluse seisukohalt oluline otsus neile tõhusalt teatavaks teha ka olukorras, kus nad ei ole menetlusosalisteks.
14.Kohus märgib, et kaebajad ei pidanud esitama eraldi taotlust nimelt AvTS § 38 lg 4 kohaldamiseks. Asutuse pöörduv isik ei pea nimetama oma avalduses ära norme, millest haldusorgan peab avalduse lahendamisel lähtuma. S. Asu kirjast nähtuvalt viitasid kaebajad 28. aprilli 2025. a pöördumises sellele, et teabe taotleja põhjendatud vajaduse korral pole välistatud ka sellise teabe avaldamine, millele haldusorgan on AvTS § 35 lg 1 alusel kohustatud juurdepääsupiirangu seadma. Seega viitasid kaebajad oma avalduses selgelt põhjendatud huvile saada teavet ka olukorras, kus nende soovitud teabele on õigustatult seatud juurdepääsupiirang.
6(7)
3-25-2533
15.Avalduse saada juurdepääs asutusesiseseks teabeks määratud teabele peab lahendama asutuse juht. Asutuse juht peab seejuures selgitama, kas juurdepääsu andmine võib kahjustada valla huve. Asja materjalidest nähtuvalt pole vastustaja pädev ametiisik sellist otsust langetanud. Kaebajate pöördumistele on vastanud üksnes valla järelevalvespetsialist. Seega pole vastustaja kaebajate avaldust õiguspäraselt lahendanud.
16.Kohustamisnõude rahuldamisel võib kohus kohustada vastustajat toimingut tegema või otsustama toimingu tegemise uuesti (HKMS § 41 lg 3). Praegusel juhul tuleb vastustajal kaebajate avalduse lahendamine uuesti otsustada, arvestades praeguses kohtuotsuses antud selgitusi ja juhiseid. Kohus märgib, et teabenõue tuleb vastustajal täita viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul praeguse otsuse jõustumisest arvates (AvTS § 18 lg 1).
17.Vastustajal tuleb arvestada sellega, et eeskätt on kaebajatel huvi saada infot järelevalvemenetluse eeldatava kestuse ja kavandatavate järelevalvemeetmete kohta. Selle info saamiseks ei pea tingimata andma kaebajatele juurdepääsu kogu haldusmenetluse toimikule, kui vastustaja leiab, et see kahjustaks KOV-i huvi järelevalvemenetlus tõhusalt läbi viia. Kui vastustaja leiab, et kaebajatele järelevalvemenetluse kohta ka piiratud ulatuses info andmine on KOV-i huvidega vastuolus, tuleb seda kaebajatele esitatavas vastuses põhjendada.
18.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebajad taotlesid menetluskulude 4158 eurot ja 66 senti väljamõistmist. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS 109 lg 6). Arvestades asja väikest mahtu on taotletud menetluskulud praegusel juhul ilmselgelt ülemäärased. Lisaks sisaldab nõutud summa ka aega, mis kaebaja esindajal kulus ringkonnakohtule edutuks jäänud määruskaebuse esitamisele (arve nr 251032, dtl 102). Arve nr 250769 (dtl 96) hõlmab spetsifikatsiooni järgi ka kaebuse koostamise ja kohtusse pöördumise eelset suhtlust vallaga („Rae vallale vastuse koostamine“; „Ekirjavahetus Rae vallaga“). Neid kulusid kohtumenetluses teiselt poolelt välja mõista ei saa, kuna tegu ei ole ei ole halduskohtumenetluse kuludega HKMS § 101 ja § 103 lg 1 p-i 1 tähenduses.
19.Eeltoodu põhjal mõistab kohus vastustajalt kaebajate kasuks välja õigusabikulud 2300 eurot, millele lisandub kaebajate tasutud riigilõiv 40 eurot. Kokku tuleb vastustajal kaebajatele tasuda menetluskulud 2340 eurot.
20.Avaldatavas otsuses tuleb kaebajate ja kolmandate isikute nimed asendada tähemärkidega. Avaldamata tuleb jätta kaebajate isikukoodid ning aadressid XXX ja YYY; samuti katastritunnus yyyyyyyyyy (HKMS § 175 lg 3). Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.