Asendada avaldatavas kohtumääruses kaebaja nimi ja aadress XXX tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib kaebuse tagastamist puudutavas osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 235 lg 1). Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav (HKMS § 235 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Saarde Vallavalitsus pöördus 30. juulil 2024. a-l kirjaga nr 4-11/912 Kliimaministeeriumi kui riigivara valitseja poole seoses Tallinn-Lelle-Pärnu-Mõisaküla 175,56–176,45 km kinnistul (katastritunnus 30601:004:0036) asuva kuuri ja sauna
3-25-2973 seisukorraga. Vald soovis, et ministeerium tagaks hoone ohutuse naaberkinnistule ja teistele isikutele, sh kaaluks ohtlikuks muutunud hoone lammutamist.
2.Kliimaministeerium avaldas, et ministeeriumil on kavas teha Saarde vallale ettepanek võtta Kilingi-Nõmme raudteejaama katastriüksus 30601:004:0036 ja ka ülejäänud raudteetamm munitsipaalomandisse. Saarde vald oli valmis nimetatud kinnistu munitsipaalomandisse võtmise küsimusega edasi minema üksnes tingimusel, et katastriüksusel olevad hooned likvideeritakse.
3.Saarde Vallavalitsus andis 22. augusti 2025. a korralduse nr 2-3/331 p-ga 1 ehitusloa Tallinn-Lelle-Pärnu-Mõisaküla 175,56–176,45 km kinnistul asuva kuuri ja sauna lammutamiseks.
4.Y.H esitas 8. septembril 2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Saarde Vallavalitsuse
22.augusti 2025. a korralduse nr 2-3/331 tühistamiseks osas, millega anti ehitusluba kinnistul asuva sauna lammutamiseks. Y.H esitas 10. septembril 2025 kohtule esialgse õiguskaitse taotluse vaidlusaluse ehitusloa täitmise peatamiseks kuni haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Taotlust põhjendati kokkuvõtlikult järgmiselt.
4.1.Kaebaja on sauna kasutaja ja valdaja ning see teenindab elanikke. XXX majas puudub vee- ja kanalisatsioonisüsteem ning kinnistul puudub ka kaev. Naaberkinnistul asuvad ehitised on hädavajalikud vee saamiseks ja pesemiseks, sh pesu pesemiseks. Kaebajal on keskmine liikumispuue ja tal puudub töövõime. Vald on pakkunud üksnes teenust linnasauna transportimiseks, kuid pole vastanud, kuidas on võimalik pesu pesta. Sauna transportimine ei sobi kaebajale.
4.2.Saun pole amortiseerunud määral, mis eeldaks selle lammutamist.
Saarde vald taotles vastuses esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist.
5.1.Kaebajal puudub kaebeõigus. Kaebajal puudub õiguslik alus sauna vallata ja kasutada. Asja õigusliku aluseta kasutamine ei ole kaebaja subjektiivne õigus, mille kaitseks ta saaks kohtusse pöörduda. Alust ehitusloa väljastamiseks keeldumiseks ei esinenud (ehitusseadustiku (EhS) § 44). Õigusaktidega kooskõlas mitteolevate ja ohtlikus seisukorras ning visuaalselt keskkonda reostavate hoonete lammutamiseks juba kohtumenetluse ajal esineb praegusel juhul ka ülekaalukas avalik huvi. Vastustaja on käinud hoonete seisukorraga korduvalt kohapeal tutvumas. Hoonete seisukord nähtub muu hulgas lammutusprojektist (vt Saarde valla vastuse lisa 1, seletuskirja lk-d 6–9). Vaidlusaluses korralduses on kirjeldatud, et vajunud saunahoonel on visuaalsel vaatlusel näha, et hoone katusel on harjakivid osaliselt puudu ja alla kukkunud, millest saab järeldada, et on ka teiste kivide allakukkumise oht. Amortiseerunud hooned asuvad vahetult mööda endist Tallinn-Lelle-Pärnu-Mõisaküla-Riia raudteetrassi kulgeva avaliku matkaraja ääres. See aga võib tähendada ohtu teiste hulgas matkarada kasutavate inimeste elule ja tervisele. Hoone on ohtlik ka kaebajale endale.
5.2.Kaebajal on olemas alternatiivsed võimalused pesemiseks.
Kliimaministeerium taotles vastuses esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist.
7.Tallinna Halduskohus tagastas 19. septembri 2025. a määrusega Y.H kaebuse ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
7.1.Kaebajal puudub kaebeõigus ja kaebus tuleb tagastada (HKMS § 121 lg 2 p 1). 2(4)
3-25-2973
7.2.Kaebaja mure seoses XXX eluhoones puuduva veesüsteemi ja seega pesemisvõimaluse puudumisega on mõistetav. Kaebaja pole tõendanud, et ta valdab vaidlusalust hoonet õiguslikul alusel. Kaebajal ei ole õigust kasutada teise isiku omandisse kuuluvaid hooneid.
7.3.Vald kirjeldas, milliseid alternatiivseid pesemisvõimalusi on võimalik kaebajale pakkuda. Asjakohatu on kaebaja väide, et riik peab ise välja selgitama, kas, kes ja millistel tingimustel riigi hooneid omavoliliselt kasutab.
7.4.Tõenditest järeldub, et amortiseerunud hooned kujutavad ohtu nii kaebajale kui ka teistele hoonete kasutajatele, samuti naaberkinnistu elanikele. Riik ei plaani hoonet rekonstrueerida.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu 19. septembri 2025. a määruse tühistamist ja esialgse õiguskaitse kohaldamist.
8.1.Saun lammutati 30. septembril 2025. Vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele on Saarde vallal kohustus osutada kaebajale toimetulekuks vajalikku sotsiaalabi. Kohtul tuleb tuvastada, kas vastustaja hindas kaebaja elukeskkonna tingimusi ning kaebaja toimetulekut.
8.2.Saarde Vallavalitsuse korraldus kahjustab kaebaja elukeskkonda ja usaldust vastustaja tegevuse suhtes.
8.3.Osaliselt ei vasta tõele lammutusprojekti seletuskirjas märgitu, et hooned on rüüstatud, täidetud prügiga ja kokku varisenud. Kõik lammutusprojektis olevad fotod lammutamisele minevatest hoonetest on võetud 1. juuni 2025. a väikehanke dokumendist. Lammutusprojektis pole viidatud fotode algallikale. Asjaolud viitavad sellele, et lammutusprojekti koostajad pole ise üldse hooneid vahetult kohapeal vaatamas käinud.
9.Saarde vald taotleb vastuses määruskaebuse rahuldamata jätmist. Kaebaja esitab määrusekaebuses samu nõudeid ja tugineb samadele põhjendustele, mille esitas halduskohtule ning tema täiendavad seisukohad on põhjendamatud ja vastuolulised. Kaebaja väited ei anna alust jõuda halduskohtust erinevale lõppjäreldusele.
10.Kliimaministeerium leiab 22. oktoobri 2025. a vastuses, et halduskohtu
19.septembri 2025. a määrus on seaduslik ja põhjendatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Kaebajale tuleb tagastada määruskaebuse lisad 1–7 (dtl 288–380), sest need dokumendid on haldusasja toimikus olemas. Küll aga võtab ringkonnakohus HKMS § 62 lg 2 alusel Y.H määruskaebuse õigemaks lahendamiseks asja juurde määruskaebuse lisad nr 8–10 (dtl 392–420).
12.Määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses esitatud põhjendustega neid üksikasjalikult kordamata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). 3(4)
3-25-2973
13.Kaebuses esitatud asjaolude alusel ei saa järeldada, et kaebaja kaitseks kaebusega enda omandiõigust või õigust jätkata vaidlusaluse sauna kasutamist õiguslikul alusel. Esitatud pole asjaolusid, mille kohaselt oleks kaebaja sauna aluse kinnistu omanik. Samuti pole kaebaja väitnud, et ta kasutaks sauna õiguslikul alusel (nt lepinguline suhe).
14.Kaebusest ja sellele lisatud dokumentidest järeldub, et tema peamine mure seisneb selles, et tal puudub võimalus pesta ennast ja pesu mujal kui vaidlusaluses saunas. Need väited aga ei seondu kaebaja omandiõigusega, vaid isiku õigusega saada puuduse korral avaliku võimu kandjalt abi. Kaebajale vajaliku sotsiaalhoolekande teenuse saamiseks tuleb tal esmalt asjaomase sooviga pöörduda kohaliku omavalitsuse üksuse poole, kellega koostöös on võimalik leida kaebajale kõige sobivam lahendus. Kui kohaliku omavalitsuse üksus jätab kaebajale vajaliku sotsiaalhoolekande teenuse pakkumata, on kaebajal võimalik esitada vajaduse korral kohaliku omavalitsuse üksuse peale kaebus halduskohtusse. Abi andmine aga ei eelda kohaliku omavalitsuse üksuse keeldumistriigile ehitusloa andmisest riigi kinnistul asuva ohtliku ehitise lammutamiseks. See tegevus ei seondu praegusel juhul kaebaja õigustega.
15.Vaidlust ei ole, et Tallinn-Lelle-Pärnu-Mõisaküla 175,56˗176,45 km katastriüksusel asunud hooned on 30. septembri 2025 seisuga lammutatud. Seetõttu on kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus ära langenud.
16.Halduskohus on kaebajale selgitanud, et kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Olukorras, kus kaebajal puudub kaebeõigus, ei ole uuesti kohtusse pöördumise võimalusele viitamine eesmärgipärane, kuna see võib eksitada kaebajat ja tekitada talle asjatuid lisakulusid. Kohtu selgitus ei muuda määruse resolutsiooni siiski ebaseaduslikuks.
17.Eeltoodust tulenevalt jääb kaebaja määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.