Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg 1, § 121 lg 4, § 252 lg 7). Sekretäril saata määrus menetlusosalistele.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Saarde Vallavalitsus pöördus 30.07.2024 kirjaga nr 4-11/912 Kliimaministeeriumi (KLIM) kui riigivara valitseja poole seoses Tallinn-Lelle-Pärnu-Mõisaküla 175,56-176,45 km kinnistul (katastritunnus 30601:004:0036) asuva kuuri ja sauna seisukorraga. Vald soovis, et ministeerium tagaks hoone ohutuse naaberkinnistule ja teistele isikutele, sh kaaluks ohtlikuks muutunud hoone lammutamist.
2.KLIM avaldas, et ministeeriumil on kavas teha Saarde vallale ettepanek võtta KilingiNõmme raudteejaama katastriüksus 30601:004:0036 ja ka ülejäänud raudteetamm munitsipaalomandisse. Saarde vald oli valmis nimetatud kinnistu munitsipaalomandisse
3-25-2973 võtmise küsimusega edasi minema üksnes tingimusel, et katastriüksusel olevad hooned on eelnevalt likvideeritud.
3.Saarde Vallavalitsuse 22.08.2025 korralduse nr 2-3/331 p-ga 1 andis vald ehitusloa Tallinn-Lelle-Pärnu-Mõisaküla 175,56-176,45 km kinnistul (katastritunnus 30601:004:0036) asuva kuuri ja sauna lammutamiseks.
4.Tallinna Halduskohtule saabus 08.09.2025 Y.H kaebus Saarde Vallavalitsuse 22.08.2025 korralduse nr 2-3/331 tühistamiseks osas, millega anti ehitusluba TallinnLellePärnu-Mõisaküla 175,56-176,45 km kinnistul (katastritunnus 30601:004:0036) asuva sauna lammutamiseks. Y.H esitas 10.09.2025 kohtule esialgse õiguskaitse taotluse vaidlusaluse ehitusloa täitmise peatamiseks kuni käesolevas haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Taotlust põhjendatakse kokkuvõtlikult järgmiselt. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on vajalik, kuivõrd osutub tehtava kohtuotsuse täitmine sauna lammutamise korral tulevikus võimatuks. Kaebuse esitaja on olnud eluaegne sauna kasutaja ja valdaja, mistõttu rikutakse sauna ebaseadusliku lammutamisega kaebaja õigusi. Vaidlusaluse sauna näol on tegemist ehitisega, mis on algusest peale teenindanud KilingiNõmmes XXX asuva hoone elanikke ning elanikke, kes elasid hoones, mis asus endise raudtee ülesõidu vahetus läheduses. Teadaolevalt on saunahoone ehitatud eelnevalt nimetatud hoonete elanike poolt. XXX majas puudub endiselt vee- ja kanalisatsioonisüsteem ning kinnistul puudub ka kaev, mistõttu on naaberkinnistul asuvad ehitised vee saamiseks ja pesemiseks, sealhulgas pesu pesemiseks, hädavajalikud. Kaebuse esitajal on keskmine liikumispuue ja töövõime täielik puudumine. Sauna põhjendamatu lammutamisega kaasnev pesemisvõimaluse kadumine on sügavalt inimväärikust alandav ning on tekitanud lisastressi, mis süvendab terviseprobleeme. Vaidlusaluses korralduses on märgitud, et kaebuse esitajale on pakutud mitmeid erinevaid võimalusi, kuid milliseid võimalusi on silmas peetud, pole täpsustatud. Valla poolt on pakutud üksnes teenust pesemiskohta (linnasauna) transportimiseks, kuid kordagi pole osatud vastata sellele, kuidas on võimalik pesu pesta, kuna linnas sellist teenust ei pakuta. Sauna transportimine aga kaebuse esitajale ei sobi, kuna saunas käimine sõltub kaebaja tervislikust seisust ja mingid kindlad kokkulepitud ajad ei sobi. Kaebuse esitaja poolt pakutud varianti, et XXX majja tuuakse veesüsteem (liitumispunkt asub maja lähedal), pidas vallavalitsus ebatõenäoliseks. Korralduses viidatud visuaalsed probleemid oleks võimalik kõrvaldada pisiremondiga. Kokkuvõtlikult ei ole saun amortiseerunud määral, mis eeldaks selle lammutamist ning sellel on üksnes sellises vanuses hoonele iseloomulikud kulumise jäljed. Kaebajale jääb ebaselgeks korralduse järeldus, et avalik huvi kaalub selgelt üles üksikisiku huvid hoonete säilitamise vastu. Ametnike käitumine seoses sauna lammutamisega on olnud arvestatavas ulatuses pahauskne ja toime on pandud ka otsesed rikkumised (kaebuse esitaja menetlusse õigeaegne kaasamata jätmine, valeandmete esitamine).
5.Tallinna Halduskohtu 10.09.2025 kohtunõudega kohustati Saarde valda esitama seisukoht kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusele hiljemalt 17.09.2025. Samaks tähtajaks oli õigus esitada enda seisukoht KLIM-il.
6.Saarde vald palub oma 17.09.2025 vastuses Y.H esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata jätta. Oma seisukohta põhjendab Saarde vald järgmiselt.
2(5)
3-25-2973 Kuivõrd puudub kaebajal kaebeõigus ning esineb HKMS § 121 lg 2 p 1 või p 2 1 järgi alus kaebuse tagastamiseks või HKMS § 151 lg 2 p 1 järgi alus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks, oleks kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine põhjendamatu.
Kaebajal puudub kaebeõigus, kuna vaidlusalune haldusakt ei riku tema õigusi, kuivõrd kaebajal puudub õigus nõuda ehitusloa esemeks oleva sauna säilitamist. Vastustajale teadaolevalt puudub kaebajal õiguslik alus sauna vallata ja kasutada. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi asjaolu või tõendit sauna valdamise ja kasutamise õigusliku aluse kohta, millest tulenevalt saaks sauna lammutamine üldse tema õigusi rikkuda. Asja õigusliku aluseta kasutamine ei ole kaebaja subjektiivne õigus, mille kaitseks saaks isik kohtusse pöörduda. Kaebaja väide, et saun on algusest peale teenindanud Kilingi-Nõmmes XXX asuva hoone (XXX) elanikke ning elanikke, kes elasid hoones, mis asus endise raudtee ülesõidu vahetus läheduses, on tõendamata. Kaebaja toob ise välja, et tema kasutab XXX asuvat hoonet üürilepingu alusel ja ka selles lepingus ei ole kirjas, et tal oleks mingisugune õigus sauna kasutada. Käesoleval juhul esineb ülekaalukas avalik huvi haldusakti kehtima jäämiseks. Vastustaja on seisukohal, et korralduse andmisel ei ole eksitud ning see on kehtiv ja õiguspärane. Alust ehitusloa väljastamiseks keeldumiseks ei esinenud (ehitusseadustiku (EhS) § 44). Õigusaktidega kooskõlas mitteolevas ja ohtlikus seisukorras ning visuaalselt keskkonda reostavate hoonete lammutamiseks juba kohtumenetluse ajal esineb antud juhul ka ülekaalukas avalik huvi. Vastustaja on käinud hoonete seisukorraga korduvalt kohapeal tutvumas. Hoonete seisukord nähtub mh lammutusprojektist (vt Saarde valla vastuse lisa 1, seletuskirja lk-d 6-9). Vaidlusaluses korralduses on kirjeldatud, et vajunud saunahoonel on visuaalsel vaatlusel näha, et hoone katusel on harjakivid osaliselt puudu ja alla kukkunud, millest saab järeldada, et on oht ka teiste kivide allakukkumiseks. See aga võib tähendada ohtu inimeste elule ja tervisele. Amortiseerunud hooned asuvad vahetult mööda endist Tallinn-Lelle-Pärnu-Mõisaküla-Riia raudteetrassi kulgeva avaliku matkaraja ääres, mistõttu on need nii visuaalselt keskkonda reostavad kui ka potentsiaalselt ohtlikud mh matkarada kasutavatele inimestele. Vastustajat on ka näiteks informeeritud olukorrast, kus kõrvalasuvale kinnistule on saunahoone küljest kukkunud lagunevaid osi. Hoone on ohtlik ka kaebajale endale. Vastustaja hinnangul puudub alus ja põhjendus hoonete lammutamist kohtumenetluse tõttu edasi lükata, eriti arvestades, et hoopis lammutamise edasi lükkamine võib kaasa tuua rasked tagajärjed. Need hooned ei ole avalikus kasutuses ja nende säilitamiseks puudub avalik huvi. KLIM on teinud toimingud ja kandnud kulud lammutamise ettevalmistamiseks ega kavatse hooneid rekonstrueerida. Vastustaja samuti ei asu kinnistul asuvaid amortiseerunud hooneid (sh sauna) taastama. See oleks mh avaliku raha kasutuse vaatest põhjendamatu ja ebaotstarbekas. Samuti ei pea vastustaja võimalikuks nende säilitamist korralduses toodud põhjendustel. Kaebajal on vajadusel olemas alternatiivsed seaduspärased võimalused saunas käimiseks/pesemiseks, seega hoonete lammutamine ei too kaebajale kaasa pöördumatuid tagajärgi. Kaebajat on lammutamisest ette teavitatud ja kaebajal on vajadusel võimalik temale kuuluvad esemed saunast ära viia. Kaebajale on korduvalt selgitanud, et talle on võimalik vajadusel pakkuda pesemisvõimalust kas kohalikus Kilingi-Nõmme linnasaunas (haldajaks MTÜ Saarde Saunaklubi) või Saarde valla spordihoonete duširuumide kasutamist. Lisaks on pakutud vajadusel ka transpordi korraldamist (nt koduhooldusteenuse raames). Kaebaja ei ole välja toonud, et need lahendused oleks mingitel objektiivsetel põhjustel välistatud. Vastustaja ei ole kaebajale lubanud ega saanudki lubada, et vaidlusalust sauna ei lammutata. Kaebajal on seega võimalik vajadusel kasutada kohaliku omavalitsuse poolt pakutavaid seaduslikke
3(5)
3-25-2973 lahendusi nagu teistelgi isikutel ning tal ei ole mingit vajadust teisele isikule kuuluval kinnistul asuvat ohtlikku hoonet õigusliku aluseta kasutada.
7.KLIM leiab enda 17.09.2025 vastuses samuti, et käesolevas asjas esialgse õiguskaitse kohaldamiseks vajadust ei ole. Seda järgnevatel põhjustel. Kaebaja ei ole halduskohtule esitatud kaebuses ega üheski selle lisas esitanud tõendeid selle kohta, et tal on omandi- või võlaõiguslikust suhtest tulenev ehitusloa esemeks olevate hoonete kasutusõigus, mistõttu võiks ehitusloa andmine hoonete lammutamiseks tema õigusi või huve riivata. EhS ei näe ette populaarkaebuse esitamise õigust avalikes huvides st teisele isikule kuuluval kinnistul hoonete ehitamiseks või lammutamiseks ehitusloa väljastamise menetluses. Seega saab kaebuse esitamise eelduseks olla üksnes kaebaja õiguste ja vabaduste riive. Teisele isikule kuuluva asja õigusliku aluseta kasutamine ei ole subjektiivne õigus, mida saaks kohtumenetluses kaitsta. Eeltoodust lähtuvalt on KLIM seisukohal, et kaebus tuleks selle esitajale tagastada kaebeõiguse puudumise tõttu, millega langeb ära ka vajadus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kaebuse tagastamine
8.HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Tulenevalt HKMS § 44 lg-st 1 võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Muul eesmärgil, sh teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul (HKMS § 44 lg 2). Kaitstavate õigustena tuleb mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi – põhiõigusi ja -vabadusi, seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi (Riigikohtu 20.12.2001 määrus nr 33-1-8-01, p 22).
9.Kohus leiab, et käesolevas asjas on ilmselge, et kaebajal puudub selline subjektiivne õigus, mille kaitseks kaebusega kohtusse pöörduda.
10.Kohus nõustub Saarde valla ning KLIM-i poolt tooduga, et kaebaja ei ole halduskohtule esitatud kaebuses ega üheski selle lisas esitanud tõendeid selle kohta, et tal on omandi- või võlaõiguslikust suhtest tulenev ehitusloa esemeks olevate hoonete kasutusõigus, mistõttu võiks ehitusloa andmine hoonete lammutamiseks tema õigusi või huve riivata. Seejuures on kaebaja ka ise kaebuses sedastanud, et kasutab käesoleval ajal XXX hoonet üürilepingu alusel, millises pole samuti reguleeritud, kas ja millisel alusel saab kasutada vaidlusaluseid hooneid Tallinn-Lelle-Pärnu-Mõisaküla 175,56-176,45 km kinnistul. Kohus ei nõustu kaebaja järeldusega, et kui teenindavaid ehitisi pole lepingus eraldi kirjalikult märgitud, on pigem loomulik ja aktsepteeritav, et neid võib kasutada, mitte vastupidi. Tegemist on faktiliselt teisele isikule kuuluvate hoonetega ning kuigi kaebaja on kirjeldanud, et on eluaegne sauna kasutaja ja valdaja, siis ei anna sellised väited alust kaebeõiguse sedastamiseks. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et kaebaja on hooneid käesoleva ajani omavoliliselt kasutanud, ei anna talle subjektiivset õigust, mille kaitseks kohtusse pöörduda. Sellises olukorras ei saa öelda, et kaebaja õigusi oleks rikutud või riivatud.
11.Kaebaja mure seoses XXX eluhoones puuduva veesüsteemi ja seega pesemisvõimaluse puudumisega on mõistetav. Kuivõrd ei ole kaebaja aga kuidagi tõendanud, et tal esineb õiguslik alus vaidlusaluste hoonete kasutamiseks, ei saa sellise tegevuse jätkamist kuidagi heaks kiita. Kaebajal ei saa olla õiguspärast ootust kasutada teise isiku omandisse kuuluvaid hooneid. Lisaks on vald vähemalt vastuses kaebaja esialgse õiguskaitse
4(5)
3-25-2973 taotlusele kirjeldanud, milliseid alternatiivseid pesemisvõimalusi on võimalik kaebajale pakkuda.
12.Asjakohatu on ka kaebaja väide, et riik (või mistahes hoone omanik) peab ise välja selgitama, kas, kes ja millistel tingimustel tema hooneid omavoliliselt kasutab, veelenam omavolilist valdajat ehitistega seonduvast tegevusest teavitama. Eelnevast ning kaebeõiguse ilmselgest puudumisest tulenevalt ei ole kohtu hinnangul ka vajalik analüüsida toimunud menetluse õiguspärasust.
13.Kuigi kohus leiab, et kaebajal puudub käesoleval juhul üleüldse subjektiivselt kaitstav õigus, ei nõustu kohus siiski ka kaebaja seletusega, et hooned vajavad üksnes pisiremonti. Kohus nõustub esitatud tõendite pinnalt valla seisukohaga, et amortiseerunud hooned võivad kujutada ohtu nii kaebajale kui ka teistele hoonete kasutajatele, samuti naaberkinnistu elanikele. Kuivõrd ei plaani hoone rekonstrueerimist selle tänane omanik riik ega ka tulevikus Saarde vald, halveneks hoonete seisukord tulevikus veelgi. Seega oleks hoonete säilitamine ka igati ebaturvaline. Teiselt on üksnes kinnistu omaniku otsustada, kuidas ta enda kinnistul asuvate hoonetega toimetab.
14.Eeltoodust lähtuvalt kuulub Y.H kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastamisele läbivaatamatult.
15.Kohus selgitab, et kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).
16.Kaebaja on tasunud kokku riigilõivu 40 eurot. HKMS § 104 lg 5 punkti 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Käesoleval juhul tagastab kohus kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, mistõttu riigilõiv tagastamisele ei kuulu. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
17.Kaebaja on esitanud kaebuses esialgse õiguskaitse taotluse vaidlusaluse haldusakti täitmise peatamiseks kuni käesolevas asjas tehtud lõpplahendi jõustumiseni (HKMS § 251 lg 1 p 1). HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.
18.Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise aluseks saab üldjuhul olla vaid kaebuse ilmne perspektiivitus (HKMSK, § 249 komm BI5a). Kuivõrd kohus tagastab kaebuse läbivaatamatult, tuleb kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus kaebuse perspektiivituse tõttu rahuldamata jätta (HKMS § 249 lg 3 ls 1).
19.Kohus märgib siiski järgmist. Kohtu hinnangul ei kuuluks kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamisele ka juhul, kui kaebeõiguse esinemist jaatada. Kohus nõustub vastustajaga, et amortiseerunud hoone lammutamine on ka avalikes huvides, kuivõrd vastasel juhul võib varisemisohtlik hoone põhjustada kõrvalistele isikutele tõsiseid tagajärgi, kui sealt eraldub ehitise tükke. Tegemist ei ole pelgalt hüpoteetilise väitega. Nii nähtub lammutusprojekti seletuskirjast, et hooned on osaliselt rüüstatud, täidetud prügiga ja kokku varisenud (vt vastustaja 17.09.2025 menetlusdokumendi lisa 1).
20.Eelnevast tulenevalt jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.