Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Janar Jäätma, Villem Lapimaa ja Veiko Vaske
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. oktoober 2025, Tallinn
Haldusasja number
3-23-867
Haldusasi
M.M-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti e-residendi digitaalse isikutunnistuse taotluse andmisest keeldumise otsuse tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 12. veebruari 2024. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja M.M , esindaja v.adv Marek Herm Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad Triin Randoja ja Verner Ant
Menetluse alus ringkonnakohtus
M.M-i apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 1. detsembril 2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva ( lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist ( lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse ( lg 6).
3-23-867
2(6)
3-23-867 digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest. Nende asjaolude teatavaks saamine on ITDS § 207 lõigetest 4 ja 5 tulenevalt välistatud; 2) PPA on e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmist põhjendanud, kuid põhjendusi ei avaldata kaebajale.
3(6)
3-23-867 hüvelist iseloomu ja arvesse võetud (kaebaja eest varjatud) teavet, on vastustaja lõppjäreldus õige; 8) kaebaja ei ela Eestis. Viibides füüsiliselt väljaspool Eestit, peabki välismaalane arvestama sellega, et tema äritegevuse korraldamine on keerukam ning võib nõuda vaatamata digitaalsetele lahendustele kohapeal viibimist; 9) äriühingul on ka teine juhatuse liige. Osaühingut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige. PPA otsus ei riku kaebaja ettevõtlusvabadust, kuivõrd e-residendi digi-ID ei ole välismaalase jaoks Eestis ettevõtlusega tegelemise eelduseks. E-residentsus teeb küll asjaajamise mugavamaks, aga samas on äritegevusega seotud asjaajamist võimalik korraldada ka muul moel. Äritegevust on võimalik juhtida esindajate kaudu või ise Eestis viibides. Seega ei ole kaebaja õigust ettevõtlusele põhiõigusena rikutud, sh silmas pidades teise juhatuse liikme olemasolu. Arvestades kohtu hinnatud õiendi sisu, ei ole kaebajal tekkinud õigustatud ootust e--residentsuse jätkumisele ega ka sellele, et e-residentsuse saamiseks tehtud kulutused hüvitataks, sest vastustaja otsus on õiguspärane; 10) kaebaja saab siinses asjas kaitsta ainult enda subjektiivseid õiguseid. Seega ei oma asjas tähtsust, kas on kaalutud Y OÜ õiguseid või huve; samuti võimalikku avalikku huvi, et äriühing nimelt kaebaja juhtimisel oma tegevust edukalt Eestis jätkaks.
Vastustaja taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist.
3-23-867 tutvuda asjassepuutuvate dokumentide või toimikuga. ITDS § 207 lg 3 p-de 3 ja 4 kohaselt võib haldusmenetluse toimikuga tutvumist piirata siis, kui see võiks ohustada mh riigi julgeolekut või avaliku korra kaitset. ITDS § 207 lg-st 32 tulenevalt saab samadel alustel juurdepääsu piirata ka välisriigilt või rahvusvaheliselt organisatsioonilt saadud andmetele. Seega näevad ITDS § 207 lg-d 3–32 ette selge erandi HMS § 37 lg-s 1 sätestatud õigusest tutvuda asjas tähtsust omavate dokumentidega või haldusmenetluse toimikuga (vt ka HMS § 37 lg 2). Viidatud erand laieneb ka tutvumisele menetluse tulemusel tehtava otsusega. ITDS ei näe ette erisusi kehtetuks tunnistamise otsuse vormile ja sisule, mistõttu tuleb selles osas lähtuda HMS §-des 54–57 sätestatust. Seevastu tuleneb ITDS § 207 lg-st 4, et menetlusosalisele ei tule edastada mitte kehtetuks tunnistamise otsust, vaid teade e-residendi digitaalse isikutunnistuse kehtetuks tunnistamise kohta, mis peab vastama kindlatele nõuetele (s.o teade peab sisaldama HMS § 55 lg-s 4 märgitud andmeid otsuse kohta ja HMS § 57 lg 1 kohast vaidlustamisviidet ning kajastama ITDS § 206 lg-s 2 või 3 nimetatud õiguslikku alust). Eeltoodu ei välista isikule otsuse tervikuna teatavakstegemist, kuid seda eeldusel, et puudub vajadus ITDS § 207 lg 3 alusel piirata tema juurdepääsu asjassepuutuvatele dokumentidele. Asjaomase eelnõu seletuskirjast ei nähtu, et ITDS § 207 lg 5 eesmärk olnuks vähendada menetleja halduskoormust, vaid viidatud on hoopis sellele, et vaideotsuse vormistamise erisus on vajalik selleks, et tagada ITDS § 207 lg-s 3 sätestatud juurdepääsupiirangu toimimine (vt Riigikogu XII koosseisu 699 SE seletuskiri, lk 9–10). (Tallinna Ringkonnakohtu 31. jaanuari 2025. a otsus asjas nr 3-23-26, p 11)
3-23-867
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.