X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 08.02.2023 otsuse nr ERESID-189457-1 ja 21.03.2023 vaideotsuse nr 15.3-24/2-4 tühistamiseks ja kaebaja e-residendi digitaalse isikutunnistuse taotluse rahuldamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X, volitatud esindaja Marek Herm Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindajad TR ja VA
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 01.11.2023 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 01.11.2023 määruse resolutsiooni punkti 2 peale haldusasjas nr 3-23-867.
Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 01.11.2023 määruse haldusasjas nr 3-23-867 resolutsiooni punkt 2 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 88 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas 24.11.2022 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) taotluse e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljastamiseks. Isikul oli nimetatud isikutunnistus alates 09.01.2018.
PPA teavitas Xt, et jättis 08.02.2023 otsusega nr ERESID-189457-1 taotluse rahuldamata, kuna dokumendi väljastamine ei ole kooskõlas isikut tõendavate dokumentide seaduse (ITDS) § 205 lg-s 2 nimetatud eesmärgiga (ISTD § 206 lg 3 p 2).
3.X esitas PPA 08.02.2023 otsuse peale vaide, mille PPA jättis 21.03.2023 vaideotsusega nr 15.3-24/2-4 rahuldamata. PPA selgitas vaideotsuses, et on otsuse nr ERESID-189457-1 kuulutanud asutusesiseseks kasutamiseks ITDS § 207 lg 3 p 4 alusel. E-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise teates märgitakse ITDS § 206 lg-st 2 või 3 tulenev
3-23-867 õiguslik alus ja otsuse peale esitatud vaide lahendamisel ei märgita vaideotsuses neid asjaolusid ega tõendeid, millele vaidlustatav haldusakt tugineb. Tulenevalt ITDS § 207 lg-st 3 on PPA-l kohustus kaitsta asjakohast teavet ning seda mitte avalikustada ei menetluse käigus ega ka pärast otsuse jõustumist.
4.X esitas 20.04.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 08.02.2023 otsuse nr ERESID189457-1 ja 21.03.2023 vaideotsuse nr 15.3-24/2-4 tühistamiseks ja kaebaja e-residendi digitaalse isikutunnistuse taotluse rahuldamiseks.
5.Tallinna Halduskohus võttis 20.04.2023 määrusega kaebuse menetlusse.
6.PPA esitas 22.05.2023 vastuse kaebusele koos 08.02.2023 otsuse nr ERESID-189457 põhjendustega ulatuses, milles põhjenduste esitamine kaebajale on võimalik kahjustamata avalikke huve. Nende põhjenduste kohaselt on PPA enda valdusesse saanud info, mis PPA hinnangul välistab isiku Eesti e-residendina jätkamise. E-residentsuse peamine eesmärk on Eesti majanduse arendamine. PPA-le teadaolev info võib viidata ohule, et isiku kavatsused oma äritegevuses ei pruugi olla kõige ausamad ja Eesti riigile seega kasulikud. PPA ei väida, et isik paneb toime kuritegusid, kuid peab antud taotluse puhul tõenäoliseks, et isiku tegevuses on asjaolusid, mis viitavad, et selle käigus võib järjekordselt kannatada saada Eesti riigi maine. Seadusandja on ITDS seletuskirjas selgitanud, et isiku ohtlikkus võib tuleneda tema kavandatava tegevuse kohta teada olevatest andmetest või varasematest süütegudest ning e-residendi digitaalse isikutunnistuse keeldumiseks piisab sellest, kui on välja selgitatud asjaolud, mille põhjal on tuvastatav piisav tõenäosus, et lähitulevikus võib isik ohustada avalikku korda või riigi julgeolekut. Seega on PPA-l õigus keelduda e-residentsuse andmisest vähemagi kahtluse korral. PPA on seisukohal, et kaebaja ei pruugi tema tegevust ja ärimudelit silmas pidades ühelgi viisil soodustada Eesti majanduse arengut ega suurendada Eesti majandusruumi ning seega ei ole eresidendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmine kooskõlas ITDS-is toodud eesmärkidega.
7.Ühtlasi esitas PPA 22.05.2023 halduskohtule tõendi koos täiendava põhjendusega (tõendi esitamise taotlus ja selle lisa, KIS-is dokument nr 6S) ning taotles piirata kaebaja ja tema esindaja õigust nende dokumentidega tutvuda. PPA esitas juurdepääsu piiramise põhjendused ulatuses, mida võib kaebajale avalikustada, eelnimetatud vastuses kaebusele. PPA selgitas, et sarnaselt välismaalaste seaduses sätestatud viisamenetluse eripäraga on ka e-residentsuse menetluses kogu teave, mille põhjal PPA oma otsuse teeb, asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teave. Tulenevalt ITDS § 207 lg-st 3 on PPA-l kohustus kaitsta asjakohast teavet ning seda mitte avalikustada. Seadusandja tahe on olnud, et isik ei saaks mingil viisil välja uurida tema eresidentsuse taotluse rahuldamisest keeldumise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise põhjuse. Seega ei ole taotlejale ja e-residendile ette nähtud võimalust tutvuda asjakohaste põhjenduste ja dokumentidega ka kohtumenetluse käigus. Seaduseelnõu seletuskirja kohaselt on teabe varjamise põhjuseks asjaolu, et e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisel kogutakse ja analüüsitakse andmeid, mille teatavaks saamine välisriigi isikutele võib ohustada avalikku korda; täieliku dokumentidele juurdepääsu piirangu sätestamine on õigustatud, arvestades regulatsiooni lähtealust, e-residentsuse kui instituudi uudsusest tulenevat teatavat ebakindlust ja välismaalaste seaduses välismaalastega seotud erimenetluste läbiviimise eesmärgi kohta öeldut. Kuigi alates 15.03.2019 kehtiva ITDS § 202 lg 3 sõnastuse põhjal näib, et teabe avaldamise piirang ei ole enam absoluutne, nähtub isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu (778 SE) seletuskirjast, et absoluutse piirangu lubatavus on kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 23 lg-ga 1 ning uus (alates 15.03.2019 kehtiv) sõnastus on üksnes sätte täiendus tulenevalt üldmääruse tekstist. E-residendi menetlustes isikuandmete töötlemise viisi ja meetodi avalikustamine ohustab avalikku korda. PPA esitatud dokumendid sisaldavad teavet PPA meetodite ja taktika kohta. Vajadus teabe mitteavaldamiseks ei ole kohtumenetluses ära langenud. Vajadus kaitsta avalikku korda ja ühiskondlikku turvalisust välismaalase poolt Eesti Vabariigi teenuste kasutamisest tingitud võimaliku ohu eest kaalub üles 2(7)
3-23-867 kaebaja õiguse saada üksikasjalikku teavet põhjuste kohta, miks keelduti temale e-residendi digitaalset isikutunnistust välja andmast.
8.Tallinna Halduskohus tunnistas 21.06.2023 määrusega kohtumenetluse kinniseks PPA 22.05.2023 tõendi esitamise taotluse ja selle lisa ning nendega seotud menetlustoimingute osas (resolutsiooni p 1) ja otsustas mitte anda kaebajale ja tema esindajale luba nimetatud dokumentidega tutvumiseks ja neist ärakirjade saamiseks kuni dokumentide varjamise osas eelistungi toimumiseni ja selle järel taotluse uuesti läbivaatamiseni (resolutsiooni p 2). Halduskohus eemaldas kaebaja ja tema esindaja nimetatud dokumentide varjamise arutamiseks korraldavalt eelistungilt (resolutsiooni p 3). Halduskohtu 21.06.2023 määrus jõustus 12.07.2023.
9.Tallinna Halduskohtu eelistung toimus 04.09.2023.
10.PPA esitas 25.09.2023 halduskohtule täiendavad põhjendused dokumentide varjamise vajaduse kohta. Iga e-residendi digitaalse isikutunnistuse taotleja läbib taustakontrolli, mille raames PPA kogub andmeid erinevatest allikatest, töötleb ning analüüsib kogutud teavet, kasutades kindlaid meetodeid. E-residendi usaldusväärsust kontrollitakse ka dokumendi kehtivusaja jooksul. PPA 22.05.2023 esitatud dokumendid sisaldavad nii e-residentsuse menetluste kui ka muud liiki PPA menetluste meetodeid ja taktikat. Nende meetodite ja taktika teatavaks saamine kaebajale, tema esindajale ja nende kaudu teistele e-residentidele ning eresidentsust tulevikus taotlevatele isikutele võib raskendada e-residentide tegevuse üle järelevalve tegemist ja e-residendiks taotlejatele tausta kontrollimist. Tagajärjeks võib olla digitaalse isikutunnistuse väärkasutuse juhtumite kasv, sh kuritegelikel ja avalikku korda ning riigi julgeolekut ohustavatel eesmärkidel. E-residendil on Eesti riigist füüsiliselt eemal asudes ligipääs kõigile era- ja avalikele e-teenustele. PPA-l on kohustus maandada e-residentsusega kaasnevaid riske avalikule korrale ja riigi julgeolekule ja ennetada e-residendi staatuse väärkasutamist.
11.PPA esitas 25.09.2023 ühtlasi täiendavad selgitused seoses dokumentide varjamisega, millega võib PPA hinnangul tutvuda üksnes kohus.
12.Tallinna Halduskohus kuulutas 01.11.2023 määrusega haldusasja menetluse osaliselt kinniseks PPA 22.05.2023 dokumendi (tõendi esitamise taotlus ja selle lisa; KISis dokument nr 6S), 04.09.2023 kohtuistungi helisalvestise ja protokolli (KIS-is dokumendid nr 9 a 10) ja PPA 25.09.2023 täiendavate selgituste (keeldumise alus ja menetlusosalise eemaldamine; KIS-is dokument nr 16S) osas (resolutsiooni p 1) ning keelas kaebajal ja tema esindajal nimetatud dokumentidega tutvuda ja saada neist ärakirju (resolutsiooni p 2). E-residendi digitaalse isikutunnistuse omamine ei ole eriliselt kaalukas õigushüve (võrreldes nt põhiõigustega kaitstud õigushüvedega), mistõttu ei pea isikutunnistuse kehtivuse peatamist või kehtetuks tunnistamist põhistavale teabele juurdepääsu piiramiseks esinema n-ö kvalifitseeritud ega vahetut ohtu avalikule korrale. Siiski ei saa järeldada, et e-residendi digitaalse isikutunnistuse omamine ei ole üldse välismaalase õigus, sest ITDS § 205 lg 1 ja § 206 tingimustele vastaval välismaalasel on õigus vastavat dokumenti omada. Kaebajal tuleb taluda, et riigi poolt välismaalastele antavate privileegide korral võib olla keeldumine väiksema põhjendamiskohustusega ja kohtulik kontroll piiratum. Juurdepääsu piiramist kohtumenetluses ei õigusta ainuüksi eriseadustes sätestatud alused haldusakti põhjenduste avaldamisele haldusmenetluses, vaid kohus peab igal konkreetsel juhul kaaluma, kas huvi saladuse hoidmise vastu on kaalukam kaebaja huvist toimikuga tutvuda. Kuigi ITDS § 207 lg 3 ei ole automaatselt aluseks kaebaja õiguste piiramiseks kohtumenetluses, toetab see siiski juurdepääsupiirangu kohaldamist. E-residendi menetluste taktika ja meetodite avalikustamine lihtsustaks isikutel oma taustaandmete varjamist või variidentiteedi loomist, mis nõrgestab riigi võimet kuritegude vastases võitluses. Selline menetlustaktika on e-residentsuse menetlustes olulise tähtsusega, mistõttu on põhjendatud PPA vajadus hoida teavet avalikkuse eest 3(7)
3-23-867 varjatuna (vt ka AvTS § 35 lg 1 p 51). Lisaks esineb kaalukas vajadus avaliku korra kaitsmiseks tagada PPA-le võimalus teha e-residentsuse programmi üle tõhusat järelevalvet. Seega tuleb vaidlusaluse teabe saladuses hoidmist pidada kaalukamaks kaebaja huvist asja materjalidega tutvuda. Kaebaja õiguste kaitseks on piisav, et dokumentidega tutvub kohus, kes peab kontrollima haldusakti seaduslikkust. Kaebaja eest seni varjatud teabe avaldamine kaebajale seab ohtu PPA meetodid ja taktika, sh annab liigset infot, millised allikad ja teabe kogumise viisid on PPA käsutuses ning võib võimaldada tulevikus e-residentsusest huvitatud isikutel nende vaates kahjulikku teavet Eesti Vabariigi eest varjata; samuti seab see ohtu avaliku huvi, mis on seotud teabe sisuga, muutes mh keerukamaks kui mitte võimatuks teabe sisust nähtuva avaliku huvi kaitse. Tulenevalt teabe sisust ei ole kohtul võimalik avaldada kaebajale isegi mitte üldistatuna valdkonda, mida teave puudutab, või millise avaliku korra kaitsmise eesmärgiga on teave seotud. Kohus ei saa sellist teavet avaldada rohkem, kui seda on avaldatud kaebajale PPA menetlusdokumentides. Teabe varjamise ajend ei ole praeguseks ammendunud, st teabe avaldamisel võib avalik huvi, mille kaitseks teavet varjatakse, ka tulevikus ohtu sattuda. Kaebaja huvi e-residentsuse vastu ei kaalu praegusel juhul üles avalikku huvi, mille kaitseks teavet varjatakse. Kaebajal võib olla soov kasutada lihtsamalt Eestis erinevaid digitaalseid teenuseid, kuid tegemist ei ole tema põhiõiguse ega muu olulise huviga. Kokkuvõttes tuleb varjata kaebaja eest nii algset tõendit ennast kui ka selle kohta antud põhjalikumaid selgitusi vastustaja menetlusdokumentides ning istungi protokolli ja helisalvestist, mis võimaldaks kaebajal varjatava teabe sisuga tutvuda. Varjatavat teavet ei ole võimalik tutvustada ka kaebaja advokaadist esindajale. Arvestades teabe sisu, ei ole kaebaja esindajal võimalik oma kliendilt lisateavet küsida ja andmeid koguda ning seisukohti koostada viisil, mis aitaks kaitsta teabe sisu. Advokaat võib sealjuures avaldada teavet ka tahtmatult kliendile esitatavate küsimuste kaudu.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
13.X palub 17.11.2023 määruskaebuses tühistada halduskohtu 01.11.2023 määrus ja teha uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata. PPA keeldus e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest ITDS § 206 lg 3 p 2 alusel. Küsimus on selles, mida on silmas peetud ITDS § 205 lg-s 2 sisalduva määratlemata õigusmõistete „Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri areng“ all. Vähemalt tuleks sisustada määratlemata õigusmõiste „Eesti majanduse areng“ ja tuvastada selle valguses, mida tähendab PPA väide, et kaebaja „kavatsused äritegevuses ei pruugi olla kõige ausamad“. Sedavõrd üldistatud ja haldusorgani poolt sisustamata kriteeriumitest lähtuvalt õiguste piiramine ei saa olla PS-ga kooskõlas (sh §-s 10 sisalduva õigusselguse põhimõttega) ning menetlus ei tohiks jõudagi sellisesse staadiumisse, kus otsustatakse menetluse kinniseks kuulutamise üle ning piiratakse õigust dokumentidega tutvuda. Ei nähtu, et haldusorgan ja kohus oleks üldse sisustanud neid norme, milles sätestatud tingimusi on kaebaja rikkunud või täitmata jätnud. PPA kohtumenetluses esitatud põhjenduste alusel võib järeldada, et kaebaja äritegevus ja ärimudel ei ole soositud. Kuna kaebaja tegevusala ja tema juhitav äriühing on vastustajale teada, ei kujuta kaebaja ette, milline peaks olema täpsemalt tegevus, mis „soodustaks Eesti majanduse arengut ja suurendaks Eesti majandusruumi“. Kaebajal oli e-residendi digitaalne isikutunnistus ja seda ei tunnistatud kehtetuks selle kehtimise ajal (vt ITDS § 206 lg 4). Kohus pidanuks tõendi avaldama vähemalt osaliselt. On arusaamatu, kuidas kaebaja väidetav ärimudel ja äritegevus saab olla selline, mida ta ise ei tea ja mida peab seetõttu tema eest varjama. Tegemist võiks eelduslikult olla kaebajat ennast või temaga seotud ühingut puudutavate faktiteadmistega, mida ei peaks varjama. Isikule tuleks need faktid avaldada, et ta teaks, mida temalt oodatakse ning et ta saaks oma käitumist parandada või vajaduse korral valefaktid ümber lükata. Kaebaja soovib demokraatlikus riigis kehtiva õiguse ja korra järgimist. On arusaamatu, miks on vaja keelata lahendust, mis muudab äritegevuse
4(7)
3-23-867 lihtsamaks ja on kasulik ka riigile. Märgatavalt proportsionaalsem oleks nt piirata üksnes võimalust dokumente allkirjastada, kuid võimaldada ligipääsu infole.
14.PPA palub jätta määruskaebus rahuldamata. ITDS § 205 lg-st 2 tulenevalt on e-residendi staatuses isikul digitaalne dokument, millega tal on võimalik kasutada Eesti e-teenuseid ja mis muudab asjaajamise välismaalase jaoks kiiremaks, mugavamaks ja odavamaks. Seega on eresidendi staatus sisuliselt Eesti riigi poolt välismaalasele pakutav mugavusteenus. Vastutasuks sellise teenuse eest soovib Eesti riik näha isiku panust Eesti majandusse, teadusesse, haridusse või kultuuri. Kuna kaebaja ei ole äriregistri andmete kohaselt oma juhitava äriühingu tegelik kasusaaja, ei ole kaebaja ettevõtja ega kuulu Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabaduse kaitsealasse. Samuti ei ole kaebaja väitnud, et ta saab olla oma juhitava äriühingu juhatuse liige üksnes e-residendi digitaalset isikutunnistust omades. Seega ei ole riivatud ka tema õigust vabale eneseteostusele (PS § 19) ega õigust valida vabalt tegevusala, elukutset ja töökohta (PS § 29). Kaebaja oli kõnealuse äriühingu juhatuse liige enne e-residendi digitaalse isikutunnistuse saamist ja on seda ka praegu. Seejuures saab äriühingu käibe põhjal järeldada, et äriühingu majandustegevus ei ole selle tõttu kannatanud, et kaebajal ei ole enam digitaalset isikutunnistust. Kuna e-residendi digitaalne isikutunnistus on eelkõige mugavat asjaajamist võimaldav vahend, on PPA huvi kaitsta oma taktikat ja meetodeid selgelt kaalukam kaebaja huvist haldusasja toimikuga tutvuda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Toimikule juurdepääsu piiramist puudutavas osas on määruskaebuse esitamine seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 88 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik. Kuna seaduse kohaselt ei saa esitada määruskaebust menetluse kinniseks kuulutamise peale ja ka määruskaebuse väidetest nähtuvalt soovib kaebaja halduskohtu määruse tühistamist üksnes osas, milles halduskohus keelas kaebajal ja tema esindajal tutvuda toimikuga, tõlgendab ringkonnakohus, et kaebaja taotleb halduskohtu 01.11.2023 määruse resolutsiooni p 2 tühistamist.
16.Menetlusosalisel on õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju (HKMS § 27 lg 1 p 1 ja § 88 lg 1). Seda õigust võib piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel, sh riigi julgeoleku ja avaliku korra tagamiseks, eelkõige asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks (HKMS § 79 lg 1 p 1). Tutvumisõiguse piiramine tähendab piirangut menetlusosalise põhiõigusele olla oma kohtuasja arutamise juures (PS § 24 lg 2) ja see on lubatud vaid tingimusel, et huvi saladuse hoidmise vastu on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga (HKMS § 88 lg 2). Riigikohus on rõhutanud, et kohus peab hindama sisulist vajadust hoida saladust, mitte üksnes formaalselt väljaspool halduskohtumenetlust dokumendi suhtes kehtivat juurdepääsupiirangut (Riigikohtu 09.06.2017 otsus nr 3-3-1-8-17, p 19).
17.Vaidlustatud otsusega keelduti kaebajale e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljastamisest. E-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise menetlust reguleerib ITDS. ITDS § 207 lg 4 kohaselt märgitakse eresidendi isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise teates haldusmenetluse seaduse § 55 lg-s 4 ja § 57 lg-s 1 sätestatud rekvisiidid ning ITDS § 206 lg-st 2 või 3 tulenev alus. Seega ei avalikustata ITDS-st tulenevalt e-residendi isikutunnistuse taotlejale keeldumise ega e-residendile isikutunnistuse kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise põhjendusi. Sarnaselt ei märgita asjaolusid ega tõendeid, millele 5(7)
3-23-867 vaidlustatav haldusakt tugineb, e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise otsuse peale esitatud vaide lahendamisel vaideotsuses (ITDS § 207 lg 5).
18.Halduskohtu 01.11.2023 määruse resolutsiooni p-s 1 nimetatud PPA 22.05.2023 dokument ja PPA 25.09.2023 täiendav selgitus on kokkuvõttes tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks AvTS § 35 lg 1 p-de 51, 12 ja 19 ning ITDS § 207 lg 3 p 4 alusel. AvTS § 35 lg 1 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks: teabe uurimisasutuse tegevuse meetodite ja taktika kohta, kui selle avalikuks tulek võib raskendada süütegude avastamist või soodustada nende toimepanemist (p 51); teabe, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust (p 12); seaduses sätestatud muu teabe (p 19). ITDS § 207 lg 3 p 4 järgi võib menetlusosalise või muu isiku õigust tutvuda e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise menetluse käigus ning pärast otsuse jõustumist asjassepuutuvate dokumentide või toimikuga piirata, kui see võib ohustada avaliku korra kaitset.
19.Halduskohus on määruses ekslikult osutanud ITDS § 207 lg-le 3 kuni 14.03.2019 kehtinud sõnastuses. Alates 15.03.2019 kehtiv ITDS § 207 lg 3 ei sätesta absoluutset keeldu tutvustada menetlusosalistele e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise põhjusi. Tutvumisõiguse piiramine on lubatud ITDS § 207 lg-s 3 nimetatud alustel ja lg-s 31 nimetatud ulatuses. PPA peab kohtule esitatud taotluses viitama nii kaebaja juurdepääsu piiramise võimalikule õiguslikule alusele kui ka seostama viited konkreetse juhtumi faktiliste asjaoludega. Ekslikust viitest hoolimata selgitas seega halduskohus siiski õigesti, et juurdepääsu piiramist kohtumenetluses ei õigusta ainuüksi eriseadustes sätestatud alused haldusakti põhjenduste avaldamisele haldusmenetluses ja kohtul tuleb HKMS § 79 lg 1 p 1 ja § 88 lg 2 alusel igal konkreetsel juhul kaaluda, kas huvi saladuse hoidmise vastu on kaalukam kaebaja huvist toimikuga tutvuda. Seejuures tuleb hinnata sisulist vajadust hoida saladust, mitte üksnes formaalselt väljaspool halduskohtumenetlust dokumendi suhtes kehtivaid juurdepääsupiiranguid (nt Riigikohtu 09.06.2017 otsus nr 3-3-1-8-17, p 19; 15.05.2014 määrus nr 3-3-1-36-14, p-d 6 ja 8). Juurdepääsupiirangu alused haldusmenetluses peegeldavad siiski avalikku huvi saladuse hoidmise vastu, mida kohus peab oma kaalutlusotsuse tegemisel väärtustama ja arvesse võtma (vt Tallinna Ringkonnakohtu 20.10.2022 määrus nr 3-22-1582, p 9).
20.Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on õiguspäraselt piiranud kaebaja ja tema esindaja juurdepääsu PPA 22.05.2023 ja 25.09.2023 dokumentidele ning 04.09.2023 kohtuistungi protokollile ja helisalvestisele. Eelnimetatud dokumendid sisaldavad teavet PPA meetodite ja taktika kohta, mida kogutakse e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise menetluses. Sellise teabe avalikustamine võib ohustada avaliku korra kaitset, sest võib võimaldada eresidentsusest huvitatud isikutel saada teada, millised allikad ja teabe kogumise viisid on PPA käsutuses ning sellest tulenevalt endaga seotud andmeid varjata või moonutada. See võib raskendada e-residentide taotlejate tausta kontrollimist ja nende tegevuse üle järelevalve tegemist, mis võib omakorda digitaalse isikutunnistuse väärkasutuse kaudu ohustada avalikku korda ja riigi julgeolekut. Halduskohus selgitas õigesti, et tulenevalt teabe sisust ei ole praegusel juhul avaliku huvi kaitseks võimalik avaldada kaebajale teavet rohkem, kui PPA on kaebajale kohtumenetluse käigus avaldanud. Vastasel juhul muutub teabe sisust nähtuva avaliku huvi kaitse keerukamaks või lausa võimatuks. Samuti ei ole võimalik seda teavet avaldada kaebaja advokaadile. Ühtlasi ei ole eelneva tõttu võimalik avaldada kaebajale selle kohtuistungi protokolli ja helisalvestist, kus arutati PPA dokumentides sisalduva teabe varjamise vajalikkust.
21.Kaebajale edastatud PPA teates on välja toodud vaidlustatud otsuse õiguslik alus. Teate kohaselt tehti otsus ITDS § 206 lg 3 p 2 alusel, mille kohaselt võib e-residendi digitaalse 6(7)
3-23-867 isikutunnistuse väljaandmisest keelduda, kui dokumendi väljaandmine ei ole kooskõlas ITDS § 205 lg-s 2 nimetatud eesmärgiga, s.o soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut, luues võimaluse kasutada e-teenuseid Eesti digitaalse dokumendiga. PPA on kohtumenetluses esitanud vaidlustatud otsuse põhjendused ulatuses, millele on kaebajale juurdepääs võimaldatud. Samuti on PPA esitanud piiratud ulatuses vaidlustatud otsuse ja teabe varjamise vajalikkuse põhjendused 22.05.2023 ja 25.09.2023 vastustes. Eelnimetatud dokumentides on mh selgitatud, et PPA on enda valdusesse saanud info, mis PPA hinnangul välistab isiku Eesti e-residendina jätkamise ja mis võib viidata ohule, et isiku kavatsused oma äritegevuses ei pruugi olla kõige ausamad ja Eesti riigile seega kasulikud. PPA on ka selgitanud, et peab tõenäoliseks kaebaja tegevuse kaudu Eesti riigi maine kahjustumist. PPA on seejuures märkinud, milles seisnevad võimalikud e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise riskid Eesti riigile. Teades vaidlustatud otsuse õiguslikku alust ja piiratud ulatuses põhjendusi, on kaebajal võimalik esitada nende asjaolude ja kaalutluste kohta oma seisukohad ja tõendid. Kuigi see piirab kaebaja võimalust esitada sisulisi vastuväiteid vaidlustatud otsusele, on tema õiguste kaitseks piisav, et dokumentidega tutvub kohus, kes peab kontrollima vaidlustatud haldusakti seaduslikkust kõigist asja lahendamisel olulistest materiaalõiguslikest, menetluslikest ja tõendamisse puutuvatest aspektidest lähtudes (vt HKMS § 158). Seejuures peab kohus kontrollima, kas PPA tuginemine otsuses nimetatud õiguslikule alusele oli praegusel juhul põhjendatud ning ega kaebaja õigusi ei ole digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumisega ebaproportsionaalselt riivatud.
22.Kokkuvõttes nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et arvestades kaalul olevaid hüvesid, on riigi huvi teabe saladuses hoidmiseks praegusel juhul kaalukam kui kaebaja ja tema esindaja õigus tutvuda toimikuga. E-residendi digitaalse isikutunnistuse omamine ei ole kuigivõrd kaalukas õigushüve. Nagu vastustaja on märkinud, saab kaebaja jätkata sama äriühingu juhatuse liikmena tegutsemist ka ilma digitaalse isikutunnistuseta. Samas esineb kaalukas vajadus, et PPA saaks avaliku korra kaitsmiseks teha e-residentsust soovivate ja omavate isikute üle tõhusat järelevalvet (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 22.12.2022 määrus nr 3-22-950; 13.07.2023 määrus nr 3-23-26).
23.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 01.11.2023 määruse resolutsiooni p 2 muutmata.
24.Kaebaja on taotlenud määruskaebuses selle menetlemisega seotud kulude vastustaja kanda jätmist. Kuna kohus otsustab menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ja praegune määrus ei lõpeta haldusasja menetlust, ei jaota ringkonnakohus menetluskulusid. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.