Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Kaire Pikamäe, Einar Vene 30. oktoober 2025, Tartu 3-24-2185
Haldusasi
X.X.-i kaebus Elva Vallavalitsuse 16. aprilli 2024. a korralduse nr 160 ja 25. juuni 2024. a korralduse nr 309 (vaideotsus) tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 31. märtsi 2025. a määrus X.X.-i määruskaebus Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja / kaebaja – X.X.
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31. märtsi 2025. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X.X.-ile kuulub kinnistu asukohaga XXX . Kinnistu asub Liivaku paisjärve kaldal, mille omanik on XXX . Kaebaja soovis paigaldada enda kinnistul asuva elamu keskkonnasõbralikuks ja säästlikuks kütmiseks Liivaku paisjärve põhja maasoojussüsteemi kontuuri (torustiku).
2.X.X. esitas Keskkonnaametile veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu taotluse, mille alusel Keskkonnaamet registreeris 4. jaanuar 2024 kaebaja soovitud tegevuse, s.o maasoojussüsteemi veekogusse paigaldamise. Veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringul on kõrvaltingimusena märgitud: „Kui kavandatav tegevus toimub võõral maatükil, siis peab registreeringu taotleja saama nõusoleku maaomanikult (Elva Vallavalitsus).“.
3.X.X. esitas Elva vallale taotluse Liivaku paisjärve maasoojussüsteemi paigaldamiseks vajaliku nõusoleku saamiseks.
4.Elva Vallavalitsus otsustas 16. aprilli 2024. a korraldusega nr 160 „Loa mitteandmine vallavara koormamiseks“ mitte lubada kaebajal ehitada vallale kuuluvasse Liivaku paisjärve tehnorajatist,- maasoojussüsteemi.
5.X.X. esitas 16. aprilli 2024. a korralduse nr 160 vaidlustamiseks vaide, mis jäeti 25. juuni 2024. a korraldusega nr 309 rahuldamata.
6.X.X. esitas 25. juulil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada korraldused nr 160 ja 309. Kaebaja hinnangul on korraldus nr 160 haldusakt, mis ei ole õiguspärane. Korraldus on põhjendamata ja rikuti uurimispõhimõtet. Vaideotsusega puudusi ei kõrvaldatud. Korraldus nr 160 on korralduses endas märgitu kohaselt antud kohaliku omavalitsuse korralduse (KOKS) § 30 lg 1 p 2 ja Elva vallavara valitsemise korra § 23 lg 1 alusel. KOKS § 30 lg 1 p 2 sätestab, et valla- või linnavalitsus lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või valla või linna põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele. Elva vallavara valitsemise korra § 23 lg 1 sätestab, et vallavara koormamise otsustab vallavalitsus, kui koormamine tuleneb seadusest või koormatakse kinnisasja tehnorajatise talumiseks. Antud juhul on tegemist olukorraga, kus haldusorgan reguleerib korraldusega isiku õigusi puudutavat üksikjuhtumit. Tegemist on haldusaktiga, mille andmine on vastustaja enda õigusaktis ette nähtud.
7.Tartu Halduskohus tagastas 31. märtsi 2025. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu järgmiste põhjendustega.
7.1.Praeguses asjas on vaidluse all, kas XXX Liivaku paisjärve omanikuna keeldus õiguspäraselt kaebajale nõusoleku andmisest antud veekogusse maasoojussüsteemi paigaldamiseks. Veeseaduse (VeeS) § 196 lg 2 p 7 kohaselt on maasoojussüsteemi veekogusse paigaldamine veekeskkonnariskiga tegevus ja see tuleb registreerida. VeeS § 196 lg 1 kohaselt annab veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimine õiguse sama §-i lg-s 2 nimetatud üheks või mitmeks tegevuseks, s.o antud juhul maasoojussüsteemi veekogusse paigaldamiseks. Küll aga on registreeringu üheks kõrvaltingimuseks, et kui tegevus toimub võõral maatükil, siis peab registreeringu taotleja saama nõusoleku maaomanikult.
7.2.Tegemist on eraõigusliku vaidlusega. Kaebaja poolt Liivaku paisjärve maasoojussüsteemi paigaldamine riivaks Elva valla kui selle veekogu omaniku omandiõigust. Omand on asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 järgi isiku täielik õiguslik võim asja üle ning omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Omaniku õigused võivad AÕS § 68 lg 2 järgi olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Kinnisomandi kitsendused on AÕS § 140 järgi seadusjärgsed või need seatakse kohtulahendi või tehinguga.
7.3.Olukorras, kus üks isik on kohustatud oma kinnisasjal kitsenduse talumiseks nõusoleku andma, saab maakohus selle nõusoleku tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 184 lg 1 esimese lause alusel asendada. Vaatamata sellele, et Liivaku paisjärv ei ole eraomandis, vaid kuulub kohalikule omavalitsusele, on tegemist oma olemuselt siiski tsiviilõigusliku vaidlusega ning taoline nõue tuleb lahendada maakohtus. Praegusel juhul ei ole põhjendatud eraõigusliku regulatsiooni asendamine avalik-õiguslikuga ning kaebajal tuleb oma õigusi kaitsta tsiviilkohtumenetluses maakohtus.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.X.X. esitas määruskaebuse, milles palub halduskohtu määrus tühistada ja saata kaebus halduskohtule menetluse võtmise otsustamiseks järgmistel põhjendustel.
7.1.Korralduse nr 160 peale esitatud kaebuse lahendamine on halduskohtu pädevuses. XXX ei ole korraldusega nr 160 otsustanud ainult mitte anda nõusolekut paisjärve torustiku paigaldamiseks ehk oma kinnisasja koormamiseks. XXX keelas kaebajal ka ehitamise. Kui vastustaja lahendas korraldusega nr 160 ehitusõiguse ja nõusoleku andmise korraga, siis tulnuks see ka korrektselt vormistada. Paisjärve koormamiseks nõusoleku andmisele eelnev haldusmenetlus peab igal juhul alluma halduskohtulikule kontrollile. 2
7.2.Riigikohtu praktikas on selgitatud, et kui tsiviilõigusliku tahteavalduse kujunemist reguleerivad avaliku õiguse normid, on tegemist avalik-õigusliku menetluse ja selle raames haldusakti andmisega (RKKKo 1-22-3155/132, p 49; RKHKo, 3-3-1-72-13, p 12).
7.3.Korraldus nr 160 ei ole selge ega üheselt mõistetav. Kui nõustuda halduskohtu määrusega, toob see kaasa olukorra, kus kaebajal ei ole võimalik ehitada maasoojussüsteemi enam isegi mitte sel juhul, kui vastustaja nõusolek paisjärve koormamiseks asendatakse maakohtu otsusega. Ehitusõiguse välistamine korraldusega nr 160 on vaieldamatult ebaseaduslik, kuna vastustaja ei ole seda küsimust lahus nõusoleku andmisest üldse käsitlenud. Seetõttu on jäetud teostamata kõik haldusakti seaduslikkuseks vajalikud sammud.
9.XXX nõustus määruskaebusele esitatud vastuses halduskohtu seisukohtadega, et kaebuses tõstatud küsimused tuleb lahendada tsiviilkohtumenetluse raames. Vallavalitsuse nõusolek on vajalik asjaõigusseaduse (AÕS) § 158 lg 1 ja lg 3 kohaselt, kuna X.X. soovib tehnovõrku või -rajatist rajada Elva vallale kuuluvasse järve (valla omand). Vallavalitsus keeldus nõusoleku andmisest ehk X.X.-iga kokkuleppe sõlmimisest AÕS § 158 lg 3 esimese lause kohaselt.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
11.Veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringust nähtuvalt on kaebaja eesmärgiks maasoojussüsteemi paigaldamine Elva vallale kuuluvasse Liivaku paisjärve. Keskkonnaamet seadis registreeringu kõrvaltingimusena, et kavandatava tegevuse võõral maatükil toimumise korral peab taotleja saama nõusoleku maaomanikult (Elva Vallavalitsus). Kaebaja esitas Elva Vallavalitsusele taotluse nõusoleku saamiseks ja Elva Vallavalitsus lahendas taotluse korraldusega nr 160 „Loa mitteandmine vallavara koormamiseks“, millega korraldas mitte lubada kaebajal ehitada vallale kuuluvasse Liivaku paisjärve tehnorajatist,-maasoojussüsteemi.
12.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et nõusoleku saamine võõral maal tegutsemiseks on oma olemuselt eraõiguslik. Halduskohtul ei ole pädevust lahendada kaebaja ja valla vahelist eraõiguslikku vaidlust ega tühistada kinnisasja omaniku otsustust, millega kinnisasja omanik ei ole andnud nõusolekut enda kinnisasjale kaebaja taotletud tegevuseks.
13.Ringkonnakohtu hinnangul on Elva Vallavalitsuse korraldusest nr 160 mõistetav, et XXX Liivaku paisjärve omanikuna on lahendanud Liivaku paisjärve planeeritava tegevusega seotud nõusoleku saamise küsimust. Korraldus on sisustatud selgitustega, miks vald ei pea enda vara koormamist kaebaja soovitud maasoojussüsteemi talumiseks põhjendatuks. Kuigi korralduses on viidatud ehitamisele, nähtub korralduse tervikpildist, et vald on keeldunud nõusoleku andmisest oma kinnisasja koormamiseks. Vastuses määruskaebusele on XXX samuti selgitanud, et X.X. soovib tehnovõrku või -rajatist rajada Elva vallale kuuluvasse järve (valla omand) ning vallavalitsus keeldus nõusoleku andmisest.
14.Kaebaja viide Riigikohtu lahenditele (RKKKo 1-22-3155/132, p 49 ja RKHKo 33-1-72-13, p 12) ei ole praegusel juhul asjakohased. Riigikohus on eelmärgitud asjades märkinud, et kui tsiviilõigusliku tahteavalduse kujunemist reguleerivad avaliku õiguse normid, siis on tegemist avalik-õigusliku menetlusega ja selle raames haldusakti andmisega. Eeltoodud lahendites ei ole käsitlenud aga olukorda, mis puudutab nõusoleku saamist valla omandisse kuuluva kinnisasja koormamiseks kaebaja 3
soovitud viisil. Vaidlustatud korralduses märgitu kohaselt on küll keeldumine tehtud KOKS § 30 lg 1 p 2 ja Elva vallavara valitsemise korra § 23 lg 1 alusel, kuid ainult see ei anna alust lugeda asja lahendamist halduskohtu pädevusse. Eelmärgitud normid annavad vallavara koormamise otsustusõiguse vallavalitsusele, kui vallavara koormamine tuleneb seadusest või koormatakse kinnisasja tehnorajatise talumiseks. Ringkonnakohus leiab, et vaadata tuleb aga asja olemust, kas on põhjendatud eraõigusliku regulatsiooni asendamine avalik-õiguslikuga. Põhiseaduse § 32 sätestab, et omand on puutumatu ja võrselt kaitstud. AÕS § 68 lg 1 järgi isiku täielik õiguslik võim asja üle ning omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. AÕS § 158 lg 3 kohaselt reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või rajatise asukoht, tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab servituudi sisu, vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus. Servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et oma olemuselt on kinnisasja koormamiseks nõusolekust keeldumine tsiviilõiguslik vaidlus ning taoline nõue tuleb lahendada maakohtus.
15.Eeltoodust lähtudes jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31. märtsi 2025. a määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.