F.C (F.C) kaebus Tallinna Vangla 06.11.2024 käskkirja nr 5-1/24/2066 tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 03.02.2025 määrus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – F.C Vastustaja – Tallinna Vangla
Menetluse alus ringkonnakohtus
F.C määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse F.C määruskaebus Tallinna Halduskohtu 03.02.2025 määruse haldusasjas nr 3-25-123 punktide 1 ja 2 peale.
2.Jätta F.C määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 03.02.2025 määruse haldusasjas nr 3-25-123 punktid 1 ja 2 muutmata.
3.Määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada kaebaja nimi initsiaalidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
1.Tallinna Vangla keeldus 06.11.2024 käskkirjaga nr 5-1/24/2066 kinnipeetava F.C ümberpaigutamisest avavanglasse. F.C esitas 24.11.2024 Tallinna Vanglale vaide 06.11.2024 käskkirja tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks. Vaie registreeriti Tallinna Vanglas 26.11.2024 numbriga 5-15/24/290-1.
2.Tallinna Halduskohtusse laekus 16.01.2025 F.C kaebus Tallinna Vangla 06.11.2024 käskkirja nr 5-1/24/2066 tühistamiseks ja Tallinna Vangla kohustamiseks teha uus otsus. Kaebaja viitas, et esitas Tallinna Vanglale vaide, kuid vangla ei olnud seda seni lahendanud.
3-25-123
3.Tallinna Halduskohus esitas Tallinna Vanglale 17.01.2025 kohtunõude, milles palus selgitada, kas kaebaja on 06.11.2024 käskkirja vaidlustamisel läbinud kohtueelse menetluse ja kaebaja esitatud vaie on lahendatud või millal seda kavatsetakse teha. Ühtlasi tuli vanglal esitada kõik asjaga seonduvad menetlusdokumendid.
4.Tallinna Vangla edastas kohtule 17.01.2025 F.C vaidega seonduvad menetlusdokumendid, millest nähtus, et kohtueelne menetlus on läbitud ning Tallinna Vangla on 13.01.2025 vaideotsusega nr 1-8/1-25/290-2 F.C 24.11.2024 vaide rahuldanud ja vangla 06.11.2024 käskkirja kehtetuks tunnistanud. Vaideotsuse kohaselt tuleb Tallinna Vangla III üksusel langetada F.C avavanglasse paigutamise osas uus otsus.
5.Tallinna Halduskohtusse saabus 19.01.2025 F.C teade, milles kaebaja toob välja, et kuigi tema vaie rahuldati, ei ole sellel mingisugust mõtet, sest uue otsuse tegemisel lähtutakse ikka täitmisplaani § 17 lg 2 p 4 nõudest, mille kohaselt ei või avavanglasse või avavanglaosakonda ümberpaigutatav kinnipeetav olla kahtlustatav või süüdistatav kriminaalmenetluses. Kaebaja palus kaebuse menetlusse võtta, võimaldada seda osaliselt muuta ning jätkata vaidlust põhiküsimuses, milleks on täitmisplaani § 17 lg 2 p 4 õiguspärasus. Kaebaja leidis, et kõnealune säte ei vasta Eesti Vabariigi põhiseadusele (PS) ega ole kooskõlas haldusmenetluse seaduse (HMS) ja kriminaalmenetluse seadustikuga (KrMS). Vaide rahuldamine ei võtnud ära ametnike rakendatavat täitmisplaani § 17 lg 2 p 4 nõuet, mille osas on vaidlus. Seega oli kaebus põhjendatud ning kohtueelne menetlus läbitud.
6.Tallinna Halduskohus lõpetas 03.02.2025 määrusega haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 ja lg 3 alusel, sest kaebaja õiguskaitsevajadus on ära langenud ja kaebaja on saavutanud oma kaebuse eesmärgi. Kohus keeldus kaebuse muutmise vastuvõtmisest täitmisplaani § 17 lg 2 p 4 õigusvastasuse tuvastamise nõudes. HKMS § 37 lg 2 p 6 kohaselt võib tuvastamiskaebusega nõuda haldusakti tühisuse, haldusakti või toimingu õigusvastasuse või muu avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemist. Täitmisplaan on kehtestatud justiitsministri määrusega, seega on tegemist õigustloova aktiga, mitte haldusaktiga või halduse toiminguga, mille tühisuse või õigusvastasuse kindlakstegemist saaks halduskohtumenetluses tuvastamiskaebusega nõuda. Kohus saab jätta kaebuse (st HKMS § 37 lg-s 2 sätestatud nõude) läbivaatamisel õigustloova akti kohaldamata selle vastuolu tõttu põhiseadusega, kuid õigustloovat akti ei saa halduskohtus iseseisvalt vaidlustada, st sellise vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses (HKMS § 4 lg 1, § 158 lg 4). Kaebuse soovitud viisil muutmine ei ole seega lubatav ning kohus keeldus kaebuse muutmise vastuvõtmisest. Kui sisustada kaebaja avaldus sooviga esitada kohustamis- või keelamiskaebus, siis ka see ei oleks lubatav. Kohustamisnõude eeldusena ei ole vangla keeldunud kaebaja avavanglasse paigutamisest (käskkiri on kehtetuks tunnistatud) ega ole ka tegevusetu ega viivituses. Keelamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel (HKMS § 45 lg 1). Viidatud eeldused ei olnud halduskohtu hinnangul täidetud. Puudus alus eeldada, et vangla teeb kaebaja ümberpaigutamise küsimuses õigusvastase otsustuse. Kaebajal on võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta ümberpaigutamise küsimust lahendava haldusakti vaidlustamise kaudu (seejuures on võimalik taotleda kohtult esialgset õiguskaitset – HKMS § 249).
2(6)
3-25-123 Kohus selgitas, et kui kaebaja leiab, et täitmisplaani § 17 lg 2 p 4 on põhiseadusega vastuolus, saab ta taotleda halduskohtult normi põhiseaduspärasuse kontrollimist tema õigusi riivava haldusakti või toimingu vaidlustamiseks kohtule esitatava kaebuse raames. Käesoleval juhul ongi kaebaja esialgu sellise kaebuse esitanud, kuid kuivõrd Tallinna Vangla on kaebaja nõude kohtueelses menetluses 13.01.2025 vaideotsusega rahuldanud ja vangla 06.11.2024 käskkirja kehtetuks tunnistanud, siis on kaebaja õiguskaitsevajadus ära langenud ning kaebuse menetlemise jätkamiseks puudub alus. Kaebajal on võimalik pöörduda uuesti kaebusega kohtusse, kui tema suhtes tehakse uus avavanglasse ümberpaigutamisest keelduv otsus ja selle vaidlustamisel on läbitud kohtueelne menetlus. HKMS § 152 lg 2 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust sama paragrahvi lõike 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Seejuures võetakse arvesse HKMS § 45 lg-s 2 sätestatud eeldust, mille kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Ka hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Isegi juhul, kui tõlgendada kaebaja 19.01.2025 esitatud teadet taotlusena jätkata menetlust haldusakti (Tallinna Vangla 06.11.2024 käskkirja) õigusvastasuse tuvastamise nõudes, ei ole antud juhul täidetud tingimus, mille kohaselt peab menetluse jätkamine olema vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Pelgalt objektiivse õiguspärasuse kontrollimiseks ei ole haldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõue lubatav (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 23.12.2024 otsus haldusasjas nr 3-21-1862, p 11).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.Kaebaja palub 19.02.2025 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ning võtta vastu kaebuse muutmine ja saata asi halduskohtule lahendamiseks. Kaebaja vaide rahuldamisel kehtetuks tunnistatud käskkirja osas ei ole tehtud uut otsust ning kontaktisik RS ja III üksuse juht KK on kaebajale suuliselt selgitanud, et vastus on negatiivne, kuna kaebaja ei vasta täitmisplaani § 17 lg 2 p 4 nõudele. Kohus on ekslikult märkinud, et ei ole täidetud kohustamisnõude eeldus, milleks on vangla keeldumine tema ümberpaigutamisest avavanglasse. Uus otsus on tehtud suuliselt, seetõttu peab kohus jätkama kaebuse menetlemist kaebaja õiguste kaitseks. Õiguskaitsevajadus on põhjendatud sellega, et kaebaja vaide rahuldamine oli aja venitamine vangla poolt, sest kaebaja vaiet ei rahuldatud kaebaja poolt välja toodud alustel. Käskkiri nr 5-1/24/2066 on õigusvastane põhjusel, et täitmisplaani § 17 lg 2 p 4 on vastuolus PS, KrMS ja HMS-ga. Kaebaja selgitus, et tema kriminaalasi võidakse lõpetada, on ennatlik prognoos, kuid täitmisplaani § 17 lg 2 p-st 4 lähtumine on vangla kohustus. Kohus oleks pidanud andma võimaluse kaebuses esinevad puudused kõrvaldada. Kohtul on kohustus aidata lahendada kaebaja taotlus oluliste asjaolude väljaselgitamisega, mitte aga lähtuda pelgalt vangla esitatud vaideotsusest. Vaideotsuses nr 1-8/1-25/290-2 määratud uue otsuse langetamise tähtaeg on ületatud, mis kinnitab kaebuse menetlemise vajalikkust ja põhjendatust, kirjalikku keeldumise otsust ei ole kaebajale tähtaegselt kätte toimetatud. Kaebaja ei nõustu kohtumääruse punktis 14 esitatuga, et menetluse lõpetamisel ei saa kaebaja sama nõuet uuesti esitada. Väljatoodud punkt määruses vastandub ülejäänud määruses esitatuga ja on eksitav, kuna punktis 10 selgitab kohus midagi muud, mis tekitab olukorra, et kohus on lihtmenetluses teinud vastuolulise määruse ning ei ole süvenenud sisuliselt õiguskaitse vajadusse. Kaebus oli tühistamiskaebus, mitte tuvastamiskaebus, tühistamiskaebus eeldab õigusvastasuse tuvastamist. Kohus ei arvestanud teates esitatud 3(6)
3-25-123 seisukohtadega, kus kaebaja tõi välja, et vanglal on kohustus järgida täitmisplaanist tulenevat nõuet, mis on vastuolus põhiseadusega ja seda toetab Riigikohtu lahend nr 5-23-35/15, millega tunnistati täitmisplaani § 17 lg 2 p 5 põhiseadusevastaseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 155 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
9.Halduskohus tugines HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel menetluse lõpetamisel õiguskirjanduses väljendatud seisukohale, et antud sätet tuleb tõlgendada pigem laialt ning sätte eesmärgiks on vältida vaidluse jätkumist, kui kaebaja õiguskaitsevajadus on ära langenud.1 Sama kinnitab kohtupraktika.2
10.Kaebuse eesmärk on saavutatud vangla vaideotsusega nr 1-8/1-25/290-2, millega tunnistati kehtetuks käskkiri nr 5-1/24/2066. Tühistamismenetluse (edasine) läbiviimine on välistatud haldusakti algusest peale kehtetuks tunnistamisel, samuti muudel juhtudel, kui edasiulatuvale kehtetuks tunnistamisele lisaks on haldusakti regulatsioon täielikult ammendunud. Sõltuvalt sellest, kas kaebajal on niisuguses olukorras põhjendatud huvi varem kehtinud haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemise vastu või mitte, jätkab kohus jätkutuvastuskaebuse menetlemist (HKMS § 152 lg 2) või lõpetab menetluse (samas lg 1 p 4).3 Halduskohus leidis õigesti, et kaebaja soovis 19.01.2025 kaebuse muutmise avalduses sisuliselt abstraktse normikontrolli tegemist (sõnastuses „jätkata siiski põhiküsimusega, milleks on täitmisplaani paragrahv 17 lg 2 p 4 nõue“ ning „täitmisplaani paragrahv17l g 2 p 4 ei vasta PS ega ka ole kooskõlas HMS ja KRMS“). Abstraktseks normikontrolliks puudub halduskohtul HKMS § 5 lg-st 1 tulenev seaduslik volitus. Halduskohtul on kohustus jätta asja lahendamisel kohaldamata asjasse puutuv seadus või muu õigustloov akt, kui see on vastuolus põhiseadusega, ning edastada kohtuotsus Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetluseks, mis võib päädida normi kehtetuks tunnistamisega (HKMS § 158 lg 4, põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 9 ja § 15 lg 1 p 2), kuid sellist nõuet ei saa kaebaja esitada ega halduskohus menetleda eraldiseisvalt, vaid see eeldab konkreetset vaidlust. Ka Riigikohus on selgitanud, et halduskohus ei vaata läbi õigustloovate aktide peale esitatud kaebusi, sest selleks on ette nähtud teistsugune menetluskord 4, seetõttu ei ole lubatav kaebus muutmise nõue täitmisplaani § 17 lg 2 p 4 põhiseaduspärasuse kontrolliks.
11.Halduskohus analüüsis vaidlustatud määruses ka kaebaja avalduse võimalikke alternatiivseid tõlgendusi ja jõudis kokkuvõttes õigele järeldusele, et puudub alus lubada kaebuse muutmist jätkamaks kaebuse menetlust nii kohustamis- või keelamiskaebusena kui ka jätkutuvastuskaebusena. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ja täiendab neid alljärgnevalt. 1
Siigur, K., HKMS § 152 komm. B.V – Merusk, K., Pilving, I. (toim). Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne, Tln 2013, lk 509. 2 23.12.2024 määrus haldusasjas nr 3-21-1862, p 9. 3 Merusk, K., Pilving, I., HKMS § 5 komm. C.I.c.bb. – Merusk, K., Pilving, I. (toim). Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne, Tln 2013, lk 53. 4 25.10.2017 määrus haldusasjas nr 3-17-749, p 9.
4(6)
3-25-123
12.Halduskohus leidis 03.02.2025 määruse tegemise seisuga õigesti, et puudus alus kohustamiskaebuse esitamiseks, kuna vastustaja ei olnud keeldunud kaebaja taotluse rahuldamisest (keelduv otsus oli vaideotsusega kehtetuks tunnistatud) ja vastustajat ei saanud pärast 13.01.2025 vaideotsuse tegemist pidada tegevusetuks ega viivituses olevaks. Seega ei olnud kaebuse taoline muutmine HKMS § 49 lg-ga 1 kooskõlas. Samuti puudus alus keelamiskaebuse esitamiseks, kuna polnud alust eeldada, et vastustaja teeks kaebaja taotluse uuel läbivaatamisel õigusvastase otsuse, muutuda võisid faktilised asjaolud ja sellest sõltumata olnuks võimalikku uut negatiivset otsust olnud võimalik tõhusalt vaidlustada tühistamiskaebusega, taotledes vajadusel koos sellega esialgset õiguskaitset. Seega ei olnud kaebuse nõude muutmine keelamisnõudeks HKMS § 45 lg-st 1 ja § 49 lg-st 1 tulenevalt lubatav.
13.Vastuseks määruskaebuse väitele, et vastustaja oli teinud uue otsuse kaebaja taotluse kohta suuliselt, millest võib järeldada, et kaebaja ise mõistis oma kaebuse muutmise avaldust soovina muuta tühistamiskaebuse alust, märgib ringkonnakohus järgmist. Täitmisplaani § 174 lg 5 kohaselt toimetatakse kinnipeetava ümberpaigutamisel sama kinnise vangla avavanglaosakonda otsus kinnipeetavale allkirja vastu kätte. Järelikult peab ka ümberpaigutamisest keeldumise otsus olema kirjalikult vormistatud ning mis tahes vanglaametnike suuliselt esitatud arvamusi ei saanud käsitada kaebaja taotluse lahendamiseks tehtud otsusena. VangS § 11 lg 5 näeb ette kohustusliku kohtueelse menetluse, mis tuleb läbida nii taotluse rahuldamata jätmise kui lahendamata jätmise korral. Seega isegi kui mõista vanglaametnike suuliselt kaebajale esitatud arvamust taotluse lahendamisest keeldumisena, tulnuks kaebajal enne halduskohtu poole pöördumist taotleda HMS § 72 lg 1 p 3 ja VangS § 11 lg 41 alusel vaidemenetluse korras ettekirjutuse tegemist talle vastamiseks või HMS § 72 lg 3 p 1 ja VangS § 11 lg 41 alusel vaidlustada vaidemenetluses haldusorgani viivitus. Kohustuslikku kohtueelset menetlust läbimata ei ole kaebuse esitamine võimalik ka kaebuse muutmise korras.
14.Ringkonnakohus nõustub ka halduskohtu järeldusega, et isegi kui mõista kaebaja 19.01.2025 avaldust taotlusena kohtumenetluse jätkamiseks jätkutuvastuskaebusena HKMS § 152 lg 2 alusel, ei olnud menetluse jätkamine põhjendatud. Täpsustada tuleb halduskohtu määruse p-s 13 esitatud põhjendust, et HKMS § 152 lg 2 alusel menetluse jätkamisel tuleb arvesse võtta HKMS § 45 lg-s 2 sätestatud eeldust, mille kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Nagu Riigikohus on selgitanud, ei ole kohus, kes otsustab kaebuse muutmise lubatavuse üle HKMS § 152 lg 2 alusel, seotud tuvastamiskaebuse esitamise piirangutega, mis on sätestatud HKMS § 45 lg-s 2; küll aga peab tuvastamiskaebuse menetlemine olema kaebaja õiguste kaitseks vajalik. 5 Seega üksnes asjaolu, et kaebaja õiguste kaitseks oleks tõhusam tulevase võimaliku keelduva haldusakti vaidlustamine, ei välistaks kaebuse menetluse jätkamist esmase haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks. Halduskohus märkis aga põhjendatult, et jätkutuvastamiskaebuse menetlemist ei olnud alust pidada kaebaja õiguste kaitseks vajalikuks, kuna kaebaja prognoos Tallinna Vangla tehtava uue otsuse kohta kaebaja avavanglasse paigutamisest keeldumise osas oli ennatlik. Uue otsuse tegemisel võinuksid asjaolud või hinnang neile olla muutunud, nt kriminaalmenetluse lõpetamise tõttu.
15.Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus halduskohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks ka sõltumata hinnangust, kas kaebuse menetluse jätkamine jätkutuvastuskaebusena oli 5
28.10.2020 määruse haldusasjas nr 3-20-580, p 12.
5(6)
3-25-123 määruse tegemise ajal kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Esiteks, Riigikohus on selgitanud, et õigusvastasuse tuvastamise nõudele üleminek HKMS § 152 lg 2 alusel teenib ressursside otstarbeka kasutamise eesmärki olukorras, kus kohus ja menetlusosalised on kohtuasja menetluse käigus olulise osa vaidluse lahendamiseks vajalikust tööst ära teinud. 6 Praegusel juhul lõpetas halduskohus asja menetluse HKMS § 152 lg 3 alusel ilma kaebust menetlusse võtmata, mistõttu ei saa kaebuse menetluse jätkamist põhjendada menetlusökonoomia. Teiseks ei ole kohtu hinnangul jätkutuvastuskaebust lubava HKMS § 152 lg 2 eesmärgiga kooskõlas sellise tuvastamiskaebuse menetlemine, mis sisuliselt seisneb õiguse üldakti seadus- või põhiseaduspärasuse tuvastamises ehk abstraktses normikontrollis. Kuigi kohus ei ole HKMS § 152 lg 2 kohaldamisel seotud § 45 lg-s 2 sätestatud tuvastamisekaebuse esitamise piirangutega, tuleb jätkutuvastamiskaebuse puhul ometi lähtuda halduskohtu volitustest. Olukorras, kus kaebaja õiguste kaitseks ei oma sisulist tähtsust hinnang vastustaja haldusakti, sh selle põhjenduste, vaid üksnes selle aluseks oleva positiivse õiguse normi õiguspärasusele, ei oleks jätkutuvastuskaebuse menetlemine kooskõlas seaduse mõttega. Kaebaja võib taotleda põhiseadusega vastuolus oleva normi kohaldamata jätmist juhul, kui tema suhtes on täitmisplaani § 17 lg 2 p 4 alusel tehtud toiminguid või antud haldusakte, mis puudutavad konkreetselt tema õigusi või kohustusi. Abstraktseks normikontrolliks on kaebajal võimalik pöörduda avaldusega näiteks õiguskantsleri poole (õiguskantsleri seaduse § 15).
16.Kolmandaks ei ole halduskohtu määruse tühistamine põhjendatud ka tulenevalt muutunud asjaoludest. Kohtute infosüsteemi vahendusel on kohtule nähtav, et kaebaja praegune vanglas arvel oleku staatus on „kriminaalhooldusel“, st tegemist ei ole enam kinnipeetavaga. Järelikult puudub vastustajal ka alus teha kaebaja suhtes mis tahes otsust seoses tema taotlusega avavanglasse paigutamiseks. Selles valguses ei saa kaebuse menetluse jätkumine isegi teoreetiliselt olla kaebaja õiguste kaitseks vajalik.
17.Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 03.02.2025 määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/
6
samas
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.