F.C kaebus Tallinna Vangla 06.11.2024 käskkirja nr 51/24/2066 tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks kohustamiseks
Menetlustoiming
Kaebuse muutmise menetluse lõpetamine
vastuvõtmisest
keeldumine,
RESOLUTSIOON
1.Keelduda F.C kaebuse muutmise vastuvõtmisest.
2.Lõpetada F.C kaebuse menetlus.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 49 lg 6, § 155 lg 5, § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA SENINE MENETLUS
1.Tallinna Vangla keeldus 06.11.2024 käskkirjaga nr 5-1/24/2066 kinnipeetava F.C ümberpaigutamisest avavanglasse.
2.F.C esitas 24.11.2024 Tallinna Vanglale vaide 06.11.2024 käskkirja tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks. Vaie registreeriti Tallinna Vanglas 26.11.2024 nr-ga 5-15/24/290-1.
3.Tallinna Halduskohtusse saabus 16.01.2025 F.C kaebus Tallinna Vangla 06.11.2024 käskkirja nr 5-1/24/2066 tühistamiseks ja Tallinna Vangla kohustamiseks teha uus otsus. Kaebaja viitas, et esitas Tallinna Vanglale vaide, kuid vangla ei olnud seda seni lahendanud.
4.Kohus esitas Tallinna Vanglale 17.01.2025 kohtunõude, milles palus selgitada, kas kaebaja on 06.11.2024 käskkirja vaidlustamisel läbinud kohtueelse menetluse ja kaebaja esitatud vaie on lahendatud või millal seda kavatsetakse teha. Ühtlasi tuli vanglal esitada kõik asjaga seonduvad menetlusdokumendid.
5.Tallinna Vangla edastas kohtule 17.01.2025 F.C vaidega seonduvad menetlusdokumendid, millest nähtus, et kohtueelne menetlus on läbitud ning Tallinna Vangla on 13.01.2025
3-25-123
vaideotsusega nr 1-8/1-25/290-2 F.C 24.11.2024 vaide rahuldanud ja vangla 06.11.2024 käskkirja kehtetuks tunnistatud. Vaideotsuse kohaselt tuleb Tallinna Vangla III üksusel F.C avavanglasse paigutamise osas langetada uus otsus.
6.Tallinna Halduskohtusse saabus 19.01.2025 F.C teade, milles kaebaja toob välja, et kuigi tema vaie rahuldati, siis ei oma see mingisugust mõtet, sest uue otsuse tegemisel lähtutakse ikka täitmisplaani § 17 lg 2 p 4 nõudest. Kaebaja palub kaebuse menetlusse võtta, võimaldades seda osaliselt muuta ning jätkata põhiküsimusega, milleks on täitmisplaani § 17 lg 2 p 4. Kaebaja leiab, et kõnealune säte ei vasta Eesti Vabariigi põhiseadusele ega ole kooskõlas haldusmenetluse seadusega ja kriminaalmenetluse seadustikuga. Vaide rahuldamine ei võtnud ära ametnike kasutatavat täitmisplaani § 17 lg 2 p 4 nõuet, mille osas on vaidlus. Kaebaja leiab, et seega on kaebus põhjendatud ning kohtueelne menetlus läbitud.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kaebuse muutmise vastuvõtmisest keeldumine
7.HKMS § 49 lg 1 sätestab, et kaebaja võib kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav.
8.Kohus saab aru, et kaebaja on 19.01.2025 kohtule esitatud teatega soovinud kaebuse nõuet muuta, paludes kaebuse menetlusse võtta täitmisplaani § 17 lg 2 p 4 õigusvastasuse tuvastamise nõudes. HKMS § 37 lg 2 p 6 kohaselt võib tuvastamiskaebusega nõuda haldusakti tühisuse, haldusakti või toimingu õigusvastasuse või muu avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemist. Täitmisplaan on kehtestatud justiitsministri määrusega, seega on tegemist õigustloova aktiga, mitte haldusaktiga või halduse toiminguga, mille tühisuse või õigusvastasuse kindlakstegemist saaks halduskohtumenetluses tuvastamiskaebusega nõuda. Kohus saab jätta kaebuse (st HKMS § 37 lg-s 2 sätestatud nõude) läbivaatamisel õigustloova akti kohaldamata selle vastuolu tõttu põhiseadusega, kuid õigustloovat akti ei saa halduskohtus iseseisvalt vaidlustada, st sellise vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses (HKMS § 4 lg 1, § 158 lg 4). Kaebuse muutmine ei ole selliselt seega lubatav ning kohus keeldub kaebuse muutmise vastuvõtmisest.
9.Kaebuse muutmine ei oleks lubatav ka juhul, kui sisustada kaebaja 19.01.2025 avaldust soovina esitada uue nõudena kohustamis- või keelamiskaebuse (s.o vangla kohustamiseks F.C ümberpaigutamiseks avavanglasse või vangla keelamiseks jätta rahuldamata F.C taotlus avanglasse ümberpaigutamiseks). Kohustamisnõude esitamise eeldusena peab vangla olema keeldunud F.C avavanglasse paigutamisest (HKMS § 46 lg 2). Praegusel juhul ei ole see eeldus täidetud (06.11.2024 käskkiri on kehtetuks tunnistatud) ning vangla ei ole ka tegevusetu ega viivituses, arvestades, et küsimuse uuesti otsustamise kohustus tekkis 13.01.2025 vaideotsusega. Keelamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel (HKMS § 45 lg 1). Viidatud eeldused ei ole kohtu hinnangul täidetud. Puudub alus eeldada, et vangla teeb kaebaja ümberpaigutamise 2(4)
3-25-123
küsimuses õigusvastase otsustuse ning kaebajal on võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta ümberpaigutamise küsimust lahendava haldusakti vaidlustamise kaudu (seejuures on võimalik taotleda kohtult esialgset õiguskaitset – HKMS § 249).
10.Kohus selgitab, et kui kaebaja leiab, et täitmisplaani § 17 lg 2 p 4 on põhiseadusega vastuolus, saab ta taotleda halduskohtult normi põhiseaduspärasuse kontrollimist tema õigusi riivava haldusakti või toimingu vaidlustamiseks kohtule esitatava kaebuse raames. Käesoleval juhul ongi kaebaja esialgselt sellise kaebuse esitanud, kuid kuivõrd Tallinna Vangla on kaebaja kaebuse kohtueelses menetluses rahuldanud, siis on kaebaja õiguskaitsevajadus ära langenud ning kaebuse menetlemise jätkamiseks puudub alus. Kaebajal on võimalik pöörduda uuesti vastava kaebusega kohtusse, kui tema suhtes tehakse uus avavanglasse ümberpaigutamisest keelduv otsus ja selle vaidlustamisel on läbitud kohtueelne menetlus. Kaebuse menetluse lõpetamine
11.HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kõnealuse sätte eesmärgiks on vältida vaidluse jätkumist, kui kaebaja õiguskaitsevajadus on ära langenud.1
12.Tallinna Vangla on 13.01.2025 vaideotsusega F.C 24.11.2024 vaide rahuldanud ja vangla 06.11.2024 käskkirja kehtetuks tunnistanud. Vaideotsuse kohaselt tuleb Tallinna Vangla III üksusel F.C avavanglasse paigutamise osas langetada uus otsus. Ka kaebaja on 19.01.2025 kohtule edastatud teates seda möönnud. Seega on kaebaja 16.01.2025 kohtule esitatud kaebuse nõue rahuldatud. Kaebaja õiguskaitsevajadus on ära langenud ja kaebuse eesmärk saavutatud.
13.HKMS § 152 lg 2 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust sama paragrahvi lõike 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Seejuures võetakse arvesse HKMS § 45 lg-s 2 sätestatud eeldust, mille kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Ka hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kohus leiab, et isegi juhul, kui tõlgendada kaebaja 19.01.2025 esitatud teadet taotlusena jätkata menetlust haldusakti (Tallinna Vangla 06.11.2024 käskkirja) õigusvastasuse tuvastamise nõudes, siis ei ole antud juhul täidetud tingimust, mille kohaselt peab menetluse jätkamine olema vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Kaebaja on põhjendanud oma õiguskaitsevajadust eeldusega, et ka järgnev Tallinna Vangla otsus avavanglasse paigutamise osas on tema suhtes keelduv. Kohus leiab, et kaebaja prognoos Tallinna Vangla tehtava uue otsuse kohta kaebaja avavanglasse paigutamisest keeldumise osas on ennatlik. Kaebaja on 16.01.2025 kaebuses märkinud, et kriminaalasi, mille tõttu on täitmisplaani § 17 lg 2 p 4 alusel keeldutud kaebaja avavanglasse paigutamisest, võidakse lõpetada. Uue otsuse tegemise ajaks võivad asjaolud olla muutunud, samuti võidakse asjaolusid ümber hinnata, mistõttu puudub alus eeldada, et Tallinna Vangla igal juhul keelduva otsuse teeb. Juhul, kui kaebaja suhtes tehakse uus avavanglasse paigutamisest keelduv otsus, on kaebajal võimalik oma õiguste kaitseks
Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Koostanud K. Merusk ja I. Pilving. Kirjastus Juura 2013. Lk 509
3(4)
3-25-123
kasutada tõhusamaid õiguskaitsevahendeid, s.o nõuda avavanglasse paigutamisest keelduva otsuse tühistamist. Lähtuvalt eeltoodust ei ole kaebaja õiguste kaitse seisukohalt kaebuse menetluse jätkamiseks alust. Pelgalt objektiivse õiguspärasuse kontrollimiseks ei ole haldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõue lubatav2.
14.Kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 ja lg 3 alusel. Menetluse lõpetamise korral ei saa kaebaja sama nõuet samal alusel kohtule uuesti esitada (HKMS § 43 lg 1 p 2).
15.Kuna kaebaja ei ole tasunud kaebuselt nõutavat riigilõivu, ei tõusetu küsimust riigilõivu tagastamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee kohtunik
Riigikohtu halduskolleegiumi 23.12.2024 otsus nr 3-21-1862, p 11.
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.