X kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks 500 euro ulatuses seoses osakonna lukustamisega
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Viru Vangla, volitatud esindaja Ülo Anijalg
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 24.11.2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1, § 67 lg 4). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Viru Vangla 01.10.2022. a korraldusega nr 1-4/724-1 (digitaalse toimiku leht (dtl) 40) lukustati Viru Vangla II üksuse V7 ja V8 osakonnad alates 01.10.2022 kella 10.00-st kuni asjaolude äralangemiseni. Viru Vangla 17.10.2022. a korraldusega nr 1-4/759-1 (dtl 42) lukustati Viru Vangla II üksuse V7 ja V8 osakonnad osaliselt 17.10.2022 alates kella 08.30-st. Viru Vangla 18.10.2022. a korraldusega nr 1-4/762-1 (dtl 44) lukustati Viru Vangla II üksuse V7 ja V8 osakonnad osaliselt 18.10.2022 alates kella 08.30-st. Viru Vangla 20.10.2022. a korraldusega nr 1-4/768-1 (dtl 46) lukustati Viru Vangla II üksuse V7 ja V8 osakonnad osaliselt 20.10.2022 alates kella 08.30-st. Viru Vangla 13.11.2022. a korraldusega nr 1-4/829-1 (dtl 48) lukustati Viru Vangla II üksuse V7 ja V8 osakonnad osaliselt 13.11.2022 alates kella 08.30-st. Viru Vangla 10.12.2022. a korraldusega nr 1-4/912-1 (dtl 50) lukustati Viru Vangla II üksuse V7 ja V8 osakonnad osaliselt alates 10.12.2022. Viru Vangla 19.12.2022. a korraldusega nr 1-4/927-1 (dtl 54) lukustati Viru Vangla II üksuse V7 ja V8 osakonnad osaliselt 19.12.2022 kella 08.30-st, kusjuures V7 osakonna idapoolsed kambrid lukustati täielikult. Viru Vangla 29.12.2022. a korraldusega nr 1-4/945-1 (dtl 56) lukustati Viru Vangla II üksuse V7 ja V8 osakonnad osaliselt 29.12.2022 alates kella 13.00-st. Viru Vangla 02.01.2023. a korraldusega nr 1-4/4-1 (dtl 38) lukustati Viru Vangla II üksuse V7 ja V8 osakonnad osaliselt 02.01.2023 alates kella 08.30-st. Kõigil juhtudel peeti osakondade osalist või täielikku lukustamist vajalikuks vangla üldise julgeoleku tagamiseks, õigusrikkumiste ärahoidmiseks ja tulenevalt vangla töökorralduslikust vajadusest.
2.X (edaspidi ka kaebaja) esitas 25.01.2023 Viru Vanglale kahjunõude nr 6-16/18-1, milles taotles mittevaralise kahju hüvitist 350 eurot põhjusel, et ajavahemikul 01.10.2022–02.01.2023 lukustati V7 ja V8 osakondi. Kaebaja põhjendas, et vangla tegevuse tõttu ei saanud ta põhjendamatult oma osakonnas liikuda ja suhelda. Lisaks tõi kaebaja välja, et vangla on eksinud haldusakti andmisel haldusmenetluse seaduse §-des 54 ja 56 sätestatu vastu.
3.Viru Vangla jättis 24.03.2023. a otsusega nr 6-16/18-2 (dtl 17-18) X kahju hüvitamise taotluse järgmistel põhjendustel rahuldamata.
3.1.Kambrite lühiajaline sulgemine ühe osakonna piires toimus julgeoleku tagamise eesmärgil ning tegemist oli paratamatu ebameeldivusega vangistusseaduse (VangS) § 4 1 tähenduses. Mitte iga ebamugavus ei too endaga kaasa rahalise hüvitise maksmist. Kinnipeetavate üle järelevalve teostamine (VangS § 66 lg 1) ning seeläbi isikute ja vangla üldise julgeoleku tagamine on kaalukas avalik huvi. Mittetõhusa järelevalve tagajärjed võivad olla rasked nii vanglas paiknevatele isikutele kui ka vangla üldisele turvalisusele. V7 osakonnas viibivad kinnipeetavad, kellest tulenevaid riske on hinnatud sedavõrd suurteks, et nad vajavad tavapärasest tugevamat järelevalvet. Seetõttu on nendes osakondades kehtestatud tavapärasest rangemad tingimused ka järelevalve teostamisele. Kaebaja ei saanud küll osakonna lukustamise ajal päevakavas ettenähtud aegadel helistada ja kaaskinnipeetavatega suhelda, kuid tegemist oli päevas mõnetunnise osakonna lukustamisega ja muul ajal toimusid tegevused vastavalt päevakavas sätestatule. Kuigi justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 51 lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetaval telefoni 2
3-23-802 kasutada vähemalt üks kord nädalas, võimaldab vangla kinnipeetavaile telefoni kasutamist sisuliselt igapäevaselt.
4.X esitas 09.04.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 500 eurot seoses perioodil 01.10.2022–02.01.2023 antud korraldustega kaebaja liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramisega. Kaebaja palus ka tunnistada õigusvastaseks järgnevad Viru Vangla korraldused: 01.10.2022. a korraldus nr 14/724-1, 17.10.2022. a korraldus nr 1-4/759-1, 18.10.2022. a korraldus nr 1-4/762-1, 20.10.2022. a korraldus nr 1-4/768-1, 13.11.2022. a korraldus nr 1-4/829-1, 10.12.2022. a korraldus nr 1-4/912-1, 19.12.2022. a korraldus nr 1-4/927-1, 29.12.2022. a. korraldus nr 14/945-1 ja 02.01.2023. a korraldus nr 1-4/4-1.
5.Tartu Halduskohus jättis 27.09.2023. a määrusega rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel ja andis tähtaja riigilõivu tasumiseks. Nõutud riigilõiv tasuti 04.10.2023.
6.Tartu Halduskohus võttis 13.10.2023. a määrusega kaebuse menetlusse kahju hüvitamise nõudes, s.o Viru Vanglalt kaebaja kasuks 500 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks seoses osakonna lukustamisega perioodil 01.10.2022–02.01.2023.
7.Viru Vangla esitas 08.12.2023 kaebusele vastuse, milles palus jätta kaebuse rahuldamata.
8.Kohus otsustas 30.09.2025. a määrusega vaadata asja läbi kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate seisukohtade esitamiseks ning teavitas menetlusosalisi otsuse avalikult teatavaks tegemise ajast.
9.Kaebaja esitas kohtule 30.09.2025 täiendavad selgitused, milles muu hulgas palus nõuda vanglalt sektori kinni olemise konkreetset põhjendust.
10.1.Viru Vangla 01.10.2022. a, 17.10.2022. a, 18.10.2022. a, 20.10.2022. a, 13.11.2022. a, 10.12.2022. a, 19.12.2022. a, 29.12.2022. a ja 02.01.2023. a korraldused ei sisalda endas nõuetekohaseid põhjendusi ega faktilist alust sellele, miks oli vaja osakond sulgeda. Piisavaks põhjenduseks ei ole üldised viited vangla üldise julgeoleku tagamise, õigusrikkumiste ärahoidmise ja vangla töökorralduslikule vajadusele. Kusjuures vangla töökorralduslik vajadus ei anna alust liikumise ja suhtlemise õiguse piiramiseks VangS § 8 lg 2 mõttes. Kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsusest ei ole arusaadav, milles seisnes oht, millest tulenevalt oleks olnud osakonna lukustamine põhjendatud. Abstraktsest ohust hoolimata pidas vangla võimalikuks avada osakonna pooled 2 tunniks, mis viitab sellele, et tegelikkuses ei ohustanud vangla julgeolekut mitte midagi, vaid vangla korraldas oma töö nii, nagu talle oli mugav. Osakonna lukustamine ei ole erandlik. Vangla peaks korraldama oma töö nii, et kinnipeetava õigusi ei oleks põhjendamatult piiratud. Mõnetunnine osakonna lukustamine ei olnud tähtsusetu, kuivõrd see moodustas poole 4-tunnisest ajast, mil osakond on päevas avatud. See, et V7 osakonnas viibivad kinnipeetavad, kes vajavad tavapärasest tugevamat järelevalvet, ei õigusta nende õiguste piirangut. 4-tunnine vaba aeg on kaebajale väga oluline ja ta planeerib oma tegevusi sel ajal (telefonikõned jne). Vangla aga ei teavita kunagi ette, et osakond jääb lukku, ja kaebajal on seepärast iga kord vaimsed läbielamised. Kaebajale tekkinud moraalne kahju seisneb selles, et ta oli sunnitud kannatama stressi, alandavat ja ebainimlikku kohtlemist, millega kaasnesid vaimsed ja psüühilised kannatused, nördimus, 3
3-23-802 heaolulangus ja eraelu puutumatuse rikkumine. Vangla direktor ei ole võtnud tarvitusele VangS § 139 lg 1 p-s 3 ette nähtud abinõusid vanglaametnike asendamiseks.
11.Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta järgmistel põhjustel rahuldamata.
11.1.Osakondade lukustamise vajadus oli tingitud konkreetsetel päevadel teatud ajavahemikes ametnike ajutisest vähesusest ehk töökorralduslikust vajadusest. Olukorras, kus pole piisavalt ametnikke, et teostada osakondades kinnipeetavate üle järelevalvet, oli osakondade ajutine sulgemine vajalik vangla julgeolekukaalutlustel VangS § 66 lg 1 tähenduses. Tugevdatud järelevalvet vajavate isikute üksuses ei saa pidada põhjendatuks järeleandmiste tegemist julgeolekukaalutluste arvelt ning ametnike vähesuse olukorras osakondade avatuna olemise lubamist. Kuigi osakonna lukustamine võib riivata vabaduspõhiõigust, olid kõik vaidlusalused korraldused ajutised ja lühiajalised, kestes ca paar tundi, ning antud kooskõlas õigusaktides sätestatuga. Seejuures pole kaebaja ühtegi nimetatud korraldustest vaidlustanud. Nähtuvalt kaebaja telefonikõnede väljavõttest ajavahemiku 01.10.2022–02.01.2023 kohta on kaebajale võimaldatud helistamist sisuliselt igapäevaselt ja mitmel juhul mitu korda päevas ehk oluliselt suuremas ulatuses, kui seaduses sätestatu ette näeb (VSkE § 51 lg 2). Osakonna lukustamisega kaasnenud mõjude näol oli tegemist paratamatute ebamugavustega VangS § 41 lg-te 1 ja 2 tähenduses.
KOHTU SEISUKOHT
12.Kaebaja on esitanud Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 25 sätestab igaühe õiguse talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Avalik-õiguslike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise alused ja kord on sätestatud riigivastutuse seaduses (RVastS). Vastavalt RVastS § 7 lg-le 1 võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS § des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Eelnevalt viidatud sätetest tulenevalt kuulub mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu või tegevusetus on leidnud aset avalik-õiguslikus suhtes, tegemist on süülise õigusvastase teo või tegevusetusega, millega rikuti mõnda RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud isiku subjektiivset õigust; õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju; esineb põhjuslik seos õigusvastase teo või tegevusetuse ja isikul tekkinud kahju vahel ning kahju ei olnud võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.
13.Kaebaja palub hüvitada talle väidetavalt tekkinud mittevaralise kahju seoses sellega, et Viru Vangla lukustas perioodil 01.10.2022–02.01.2023 üheksal korral Viru Vangla II üksuse V7 osakonna kambrite uksed ajal, mil need oleksid pidanud olema kaebajale kambrist väljumiseks ja osakonnas liikumiseks avatud. Kaebaja paiknes kuni 27.10.2022 V7 osakonna läänepoolses kambris ja alates 27.10.2022 V7 osakonna idapoolses kambris. Vastavalt sel ajal kehtinud Viru Vangla kodukorra lisas 1.8 kehtestatud päevakavadele olid V7 osakonna läänepoolsed kambrid avatud igapäevaselt kell 09.55–10.55, 13.00–15.00 ja 17.50–18.50 ning V7 osakonna idapoolsed kambrid kell 11.00–12.00, 15.05–17.05 ja 18.55-19.55.
14.Viru Vangla 01.10.2022. a, 17.10.2022. a, 18.10.2022. a, 20.10.2022. a, 13.11.2022. a, 10.12.2022. a, 19.12.2022. a, 29.12.2022. a ja 02.01.2023. a korraldustest (dtl 38–56, vt ka käesoleva otsuse asjaolude p 1) on järeldatav kokkuvõtlikult järgnev: 4
3-23-802 - 01.10.2022 ja 19.12.2022 lukustati kaebaja kamber terveks päevaks; - 17.10.2022, 18.10.2022, 20.10.2022, 13.11.2022, 29.12.2022 ja 02.01.2023 võimaldati kaebajal enda osakonnas vabalt liikuda 2 tunni jooksul (29.12.2022 koos ennelõunase 1 tunniga); - 10.12.2022 võimaldati kaebajal enda osakonnas vabalt liikuda 1,5 tunni jooksul. Helistamised toimusid korralduste järgi järgmiselt: - 01.10.2022 Viru Vangla kodukorra p 13.9.1 kohaselt (s.o eelmisel päeval esitatud avalduste alusel, kusjuures kodukõned toimusid laupäeviti ja 01.10.2022 oli laupäev); - 17.10.2022, 18.10.2022, 20.10.2022, 13.11.2022, 10.12.2022, 19.12.2022, 29.12.2022, 02.01.2023 pärast osakonna avamist vastavalt päevakavale või erandkorras põhjendatud taotluse alusel. Kuigi Viru Vangla 01.10.2022. a 10.12.2022. a korraldusest ei ole võimalik selgelt järeldada, et tegemist oleks olnud üksnes konkreetsel ühel päeval kehtinud piirangutega, on Viru Vangla esindaja kohtule kinnitanud, et kõik lukustamised kestsid konkreetsetel käskkirjades märgitud päevadel ega jätkunud järgmisel päeval (dtl 131).
15.Kõikides vaidlusalustes korraldustes on nende andmise faktiliste alustena märgitud vangla üldise julgeoleku tagamine, õigusrikkumiste ärahoidmine ja vangla töökorralduslik vajadus ning õiguslike alustena on viidatud VangS § 8 lg-le 2 ja VSkE §-le 12.
15.1.VangS § 8 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval lubatud liikuda kinnise vangla territooriumil VSkE-s ja kodukorras sätestatud kohtades ning ajal. Öörahu algusest kuni äratuseni ning muul VSkE-s ja kodukorras sätestatud ajal eraldatakse kinnipeetavad neile ettenähtud kambritesse, mis lukustatakse. VSkE § 8 lg 1 teisest ja kolmandast lausest tuleneb, et kinnipeetav võib väljaspool kambrit oma osakonna piires liikuda kodukorras selleks sätestatud vabal ajal ning oma osakonnas liikumiseks ettenähtud vaba aega peab olema vähemalt neli tundi. VangS § 8 lg 2 näeb ette VangS § 8 lg-st 1 erandite tegemise juhud. VanS § 8 lg 2 kohaselt võib vanglateenistus põhjendatud vajaduse korral kambreid või osakondi lukustada või kinnipeetavaid ajutiselt teistesse ruumidesse paigutada VangS § 8 lg-s 1 ettenähtud ajast erinevalt, kui see on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks. Erandi tegemise otsus tuleb teha kirjalikult. Tulenevalt VangS § 66 lg-st 1 tuleb korraldada kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas.
15.2.VangS § 8 lg-s 2 ette nähtud liikumis- ja suhtlemisvabaduse piirang on vaadeldav VangS § 69 lg 2 p-s 1 sätestatud täiendava julgeolekuabinõu (kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine) ühe alaliigina (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 28.03.2019. a otsus nr 3-17-2672, p 14). Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse preventiivsel või tõkestaval, mitte karistuslikul eesmärgil. Vastavalt VangS § 69 lg 1 teisele lausele võib täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldada raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. Kohtupraktikas on tunnustatud vangla õigust kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid ka isikute suhtes, kes pole ise õigusrikkumist toime pannud, kuid kelle julgeolek on ohustatud (vt nt Riigikohtu 20.04.2011. a otsus nr 3-3-1-94-10, p-d 12-13). Nii nagu iga vanglateenistuse rakendatav täiendav julgeolekuabinõu, peab ka sellisel juhul täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine toimuma vastavuses proportsionaalsuse põhimõttega ning meede peab olema taotletud eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. Kaalutlusõiguse piirid meetme kohaldamise põhjendatud vajaduse hindamisel tulenevad VangS § 66 lg-st 1. Arvestades, et VangS § 8 lg-s 2 sätestatud liikumis- ja 5
3-23-802 suhtlemisvabaduse piirang on suunatud abstraktsele hulgale kinnipeetavatele, peavad selle meetme rakendamist õigustama vahetud ja olulised põhjused.
15.3.VSkE § 12 lg-st 1 tuleneb, et VangS § 8 lg 2 alusel otsuse tegemine on üksuse juhi pädevuses. VSkE § 12 lg 4 kohaselt võib edasilükkamatul juhul teha VangS § 8 lg 2 alusel otsuse kõrgeim kohalviibiv vanglateenistuse ametnik.
16.Vastustaja on kaebusele esitatud vastuses selgitanud, et kõnealustes korraldustes märgitud töökorralduslik vajadus osakondade lukustamiseks seisnes selles, et konkreetsetel päevadel teatud ajavahemikes ei olnud piisavalt ametnikke, et teostada osakondades kinnipeetavate üle järelevalvet. Kuivõrd vangla on vastava põhjenduse kohtule esitanud, ei pea kohus lähtuvalt kaebaja 30.09.2025. a avaldusest vajalikuks vanglalt sellekohaseid täiendavaid põhjendusi paluda.
17.Kohus nõustub vastustajaga, et olukorras, kus vanglas ei ole parajasti piisavalt ametnikke, et teostada osakondades kinnipeetavate üle järelevalvet, on osakondade ajutine sulgemine vajalik vanglas üldise julgeoleku tagamiseks VangS § 66 lg 1 tähenduses. Puudub ka vaidlus, et Viru Vangla V7 osakonna näol, kus kaebaja paiknes, on tegemist tugevdatud järelevalvega osakonnaga, kus viibivatest kinnipeetavatest tulenevaid riske on hinnatud sedavõrd suureks, et nad vajavad tavapärasest tugevamat järelevalvet. Seetõttu on osakonnas järelevalve teostamisele, sh valvurkoosseisule kehtestatud ka tavapärasest rangemad tingimused. Näiteks sätestavad justiitsministri 23.07.2013. a määruse nr 26 „Vanglateenistuse ametnikule esitatavad nõuded, nõuetele vastavuse hindamine ning vangla direktori värbamine ja valik“ § 9 lg 3, § 13 lg 3, § 17 lg 2 ja § 21 lg 2 vanglaametnikele, kes kuuluvad üksusesse, kelle põhiülesanne on korraldada pidevat tugevdatud järelevalvet vajavate kinnipeetavate järelevalvet ja vangistuse täideviimist, kõrgemad kehalise ettevalmistuse nõuded. Justiitsministri 13.06.2006. a määruse nr 20 „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus“ § 142 kohaselt on pidevat tugevdatud järelevalvet vajavate kinnipeetavate järelevalve ja vangistuse täideviimise korraldamise ülesanne Viru Vangla teisel üksusel.
18.Iseenesest on põhjendatud kaebaja väited, et vanglal on kohustus tagada järelevalve teostamiseks piisavalt teenistujaid. Piisaval hulgal valvurite puudumine ei saa üldjuhul anda vanglale õigust piirata kinnipeetavatele õigusaktidest tulenevaid õigusi. Samas võib ette tulla erandlikke olukordi, mis ei sõltu täielikult vanglast, ei ole ettenähtavad ning mille tõttu esineb põhjendatud kahtlus, et piisava järelevalve teostamise võimatuse tõttu võidakse kahjustada vanglas asuvate isikute õigushüvesid. Sellistel juhtudel peab vanglateenistusel olema võimalus võtta täiendavaid meetmeid vanglas julgeoleku tagamiseks.
19.Kohtul puudub alus kahelda, et praeguses asjas vaidluse all olevatel kuupäevadel oli tegemist erandlike olukordadega, mil ametnike mittepiisavus selgus kas konkreetse päeva hommikul või päeva kestel ning osakonna osaliselt või täielikult sulgemine oli vanglas julgeoleku tagamiseks vajalik. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja liikumisõiguse piiramine on otsustatud piirangute kohaldamise päevadel. Seda arvestades on kohtule usutav, et liikumisõiguse piiramine on otsustatud alles pärast seda, kui oli selgunud, et piisava arvuga valvemeeskonna tagamine ei olnud võimalik, ning vanglal esines tugevdatud järelevalvega osakonna lukustamiseks vahetu vajadus. Asjaolu, et Ida-Viru maakonnas Jõhvis asuvas Viru Vanglas on ametnikest puudus, on leidnud kajastamist nii meedias 1 kui ka kohtupraktikas2. Meedias avaldatust nähtub ka see, et ametnike puudus annab eriti tunda talvel, kui töötajad on tihti haiged3.
20.Kaebaja ei ole praeguses asjas viidanud ühelegi sellisele asjaolule, mis annaks alust arvata, et vaidlusalustel kordadel V7 osakonna lukustamine oleks piiranud ebaproportsionaalselt tema õigusi. 1
Vt 12.08.2019 err.ee veebilehel avaldatud artikkel: Õiguskantsler: Viru vangla peaprobleem on ametnike puudus | Eesti | ERR 2 Vt Tartu Halduskohtu 21.05.2020. a otsus asjas nr 3-19-1107, p 22. 3 Vt 13.08.2019 pohjarannik.postimees.ee veebilehel avaldatud artikkel: Õiguskantsler: töötajate nappus Viru vanglas võib ohustada julgeolekut
6
3-23-802 Seevastu on vangla esitanud kohtule tõendid, millest nähtub, et kaebaja on saanud vaidlusalusel perioodil helistada igapäevaselt, välja arvatud 28.–31.10.2022 (mil osakonnad suletud ei olnud), ja mitmel korral päevas (vt dtl 83, 87–115). Vähemalt 7 päeval vaidluse all olevast 9 päevast, mil osakond lukustati, oli kaebajal võimalik oma osakonnas liikuda vähemalt 1,5 või 2 tunni jooksul (vt käesoleva otsuse põhjenduste p 14). Kuigi 01.10.2022. a ja 19.12.2022. a korralduste järgi kaebajal nendel päevadel oma osakonnas vabalt ringi liikumise võimalust ei olnud, on ta teinud nendel päevadel siiski mitmeid telefonikõnesid.
21.Kaebuse rahuldamiseks ei saa anda alust ka kaebaja väited osakonna ootamatust ja ette teatamata lukustamisest, kuivõrd tegemist oli täiendavate julgeolekuabinõudega, mille kohaldamine tuleb vanglal otsustada piiratud teabe olukorras, kiireloomuliselt ning julgeolekuohte arvestades.
22.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vangla vaidlusaluses tegevuses ei ole võimalik tuvastada õigusvastasust, mistõttu ei ole kahju hüvitamise kaebuse rahuldamise eeldused täidetud ning kaebus tuleb jätta rahuldamata.
23.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtule kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1 viimane lause). Kaebuse esitamisel on tasutud riigilõiv 20 eurot. Vastustaja ei ole kohtule väljamõistetavate menetluskulude kohta andmeid esitanud. Lähtudes HKMS § 108 lg-st 1 ja § 109 lg 1 viimasest lausest, jätab kohus nii kaebaja menetluskulud kui ka vastustaja võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
24.Kohus asendab kaebaja taotlusel ja lähtuvalt HKMS § 175 lg-st 3 kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga.
25.Kohus tõlgib kaebaja taotlusel käesoleva otsuse kui edasikaevatava kohtulahendi vene keelde. (allkirjastatud digitaalselt)
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.