Dozerland OÜ kaebus Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 20.11.2024 otsusele nr 42 „Arvamuse andmine Pitsalu V uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse kohta“
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – Dozerland OÜ, vandeadvokaat Martin Lepp
lepinguline
esindaja
Vastustaja – Põhja-Pärnumaa vald Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 24.11.2025. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Dozerland OÜ esitas 04.06.2024 Keskkonnaametile taotluse Pitsalu V uuringuruumis (edaspidi uuringuruum) geoloogilise uuringu (edaspidi uuring) läbiviimiseks. Uuringu eesmärgiks on selgitada Dozerland OÜ valitud alal maavarana kasutatavate setete esinemist, nende levikut, kvaliteeti ja mahtu ning kaevandamistingimusi detailsusega, mis võimaldaksid maavara varu kinnitada aktiivse tarbevaru kategoorias, et hiljem taotleda kinnitatud maavaravaru alale maavara kaevandamise keskkonnaluba.
2.Uuringuruum asub Põhja-Pärnumaa vallas, mistõttu edastati taotlus 26.06.2024 kohalikule omavalitsusele arvamuse andmiseks. Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 20.11.2024 otsusega nr 42 „Arvamuse andmine Pitsalu V uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse kohta“ (edaspidi 20.11.2024 otsus) nõustuti loa andmisega tingimuslikult (punkt 1) ning loeti uuringuloa taotluse juurde lisatud Liiva kinnistu omaniku allkirjastatud nõusolek seotuks üksnes geoloogilise uuringu läbiviimisega ja mitte käsitleda seda tulevikus uuritaval alal kaevandustegevusele antud nõusolekuks (punkt 2).
3.Tallinna Halduskohtule saabus 19.12.2024 Dozerland OÜ (edaspidi kaebaja) kaebus, kus vaidlustatakse otsuse punkti 2.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebaja seisukoht
4.1.Kaebajal on põhjendatud huvi 20.11.2024 otsuse punkti 2 vaidlustamiseks, kuna see välistab juba ette siduvalt kaebajale tulevikus kaevandamisloa väljastamise – sellega otsustati ette, et vastustaja seisukohalt kaevandamisloa taotlemiseks vajalikku nõusolekut ei eksisteeri. Kui otsuse punkt 2 jääb jõusse, on see edaspidi asjassepuutuvatele isikutele järgimiseks kohustuslik.
4.2.Otsuse punkt 2 ei seondu uuringuloa andmise menetlusega ning kaevandamisloa menetluses saab vastustaja seisukoha esitada tulevikus. Seda kinnitab ka vastustaja istungi protokoll, kus märgitakse, et geoloogilise uuringuloa kontekstis ei ole Liiva kinnistu omaniku nõusolek üldse oluline. Seega on otsuse punkt 2 ennatlik ja õigusvastane. Vastustajale ei olnud otsuse vastuvõtmisel teada, milline on Liiva kinnistu omaniku nõusolek tulevikus, kui kaebaja kaevandamisloa taotluse esitab.
4.3.Isegi, kui vastustajal oli õigus otsuse tegemiseks, siis selle aluseks olevad kaalutlused ja põhjendused on arusaamatud ning ebapiisavad. Otsuses viidatakse nõusoleku vormistuslikele puudustele, kuid kust nõuded vormistusele tulevad, on arusaamatu. Ka ei nähtu, et kaebaja 11.09.2024 kirjas toodud selgitusi oleks arvestatud. Ka ei selgu otsusest, kas vastustaja püüdis suhelda kinnistuomanikuga otse või üksnes anonüümse lähisugulase kaudu.
4.4.Rikutud on ärakuulamisõigust, kuna kaebajale ei antud võimalust olla ära kuulatud.
4.5.Liiva kinnistu omaniku nõusolekul on selgelt väljendatud, et nõustutakse kaevandamisega tema kinnistust 50m kaugusel. Liiva kinnistu omanik sai nõusoleku allkirjastamisel selle sisust täpselt aru ning pole kahtlust, et nõusolekul on tema allkiri (seda polegi eitatud).
5.Vastustaja seisukoht
5.1.20.11.2024 otsuse punkti 2 lisamise tingis asjaolu, et dokumendil ei ole allkirjastaja nime, sel puudub kuupäev ja lisaks ei ole sellel juttu ka Lauri-Topi kinnistust, vaid lihtsalt kinnistust, ilma nimeta. Punkt lisati taotlejale teadmiseks. 19.11.2024 tegi Liiva kinnistu omanik pöördumise Põhja-Pärnumaa Vallavolikogule, milles kinnitab, et ei ole kaevandamiseks LauriTopi kinnistul nõusolekut andnud. Vaidlustatud punkti Keskkonnaamet uuringuloa andmise otsusesse nr 42 ei lisanud ning vastustaja kooskõlastas Keskkonnaameti otsuse eelnõu 14.01.2025 kirjaga.
5.2.Punkti 2 lisamine on vajalik, et mh kaitsta Liiva kinnistu omaniku huve ja ennetada võimalikke vaidlusi tulevikus ning see ei riivanud kaebaja õigusi, kuna ei keelanud ega piiranud
2 (5)
uuringu läbiviimist. Punkt oli vajalik ja proportsionaalne, kuna see lahendas selgelt tekkinud olukorra ilma, et oleks mõjutanud kaebaja majandustegevust.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Vaatamata kohtu selgitusele 22.08.2025 määruses, siis pärast vastustaja 22.09.2025 kaebuse vastusega tutvumist on kohus siiski seisukohal, et kohalikul omavalitsusel oli õigus juhtida tähelepanu, et Liiva kinnistu omanik on neile teada andnud, et ei ole andnud nõusolekut kaevandamiseks ning et olemasolev nõusolek loetakse antuks üksnes uuringuloa taotluse menetluses1.
7.Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 27 lg 7 kohaselt saadab uuringuloa andja 2 temale esitatud taotluse arvamuse saamiseks taotletava uuringuruumi kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse saamisest alates. Vaidlust ei ole, et kaebaja lisas uuringuloa taotlusele3 Liiva kinnistu omaniku nõusoleku4, et tõendada geoloogilise uuringu kooskõlastamist5.
8.Ehkki kohus võttis kaebuse menetlusse nii tühistamis- kui ka tuvastamisnõudes, siis tühistamisnõudes tuleb kaebus jätta rahuldamata, kuna 20.11.2024 otsuse punkt 2 ei ole oma olemuselt haldusakt. Kohtu hinnangul on 20.11.2024 otsuse punkt 2 oma olemuselt teabe või selgitustoiming (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 106), millel puudub iseseisev regulatiivne sisu. Tegemist on vastustaja teavitusega nii kaebajale kui ka uuringuloa andjale, et uuringuloa taotlusega koos olnud Liiva kinnistu omaniku nõusolek kaevandamiseks on tagasi võetud.
9.Ka tuvastamisnõudes tuleb kaebus jätta rahuldamata, kuna vaidlustatud 20.11.2024 otsuse punkt 2 ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi ning see ei ole ka õigusvastane. Seejuures märgib kohus, et ehkki kehtivast õigusest ei tulene vastustajale konkreetset õiguslikku alust toimingu tegemiseks, siis seaduse reservatsiooni põhimõttest (põhiseaduse § 3 lg 1 esimene lause, HMS § 3 lg 1) tulenevalt ei pea seaduses sätestatud õiguslikku alust olema igasugusel toimingul. Seaduses sätestatud õiguslik alus peab toimingul olema siis, kui sellega piiratakse isiku õigusi või vabadusi (HMS § 107 lg 1 teine lause). Kohtu hinnangul ei takista 20.11.2024 otsuse punkt 2 kaebaja õigust ettevõtlusega tegeleda. Õige on ka vastustaja osutus, et uuringuloa saamine ei anna õigustatud ootust kaevandamisloa saamiseks. Lisaks märgib kohus, et on ilmselge, et kui kaebaja oleks selle nõusoleku esitanud kaevandamisloa menetluses, siis oleks vastustaja hinnang sellele olnud samasugune otsuse punktis 2 toodule. Nagu kaebaja õigesti oma kaebuse punktis 2.3.2 märgib, et puudub teadmine, milline seisukoht võib Liiva kinnistu omanikul olla kaevandamisloa taotluse esitamise ajal (nt on kaebaja pöördunud Liiva kinnistu omaniku nõusolekuga seoses kohtusse), kuid see ei väära asjaolu, et Liiva kinnistu omanik edastas 19.11.2024 vastustajale kirja, milles märgib: „Mina /.../ Liiva kinnistu omanik ei ole andnud nõusolekut kaevandamiseks Lauri Topi kinnistul.“.6 Kui asjaolud muutuvad, siis saabki kaebaja need tõendid taotlusele lisada, et MaaPS § 50 lg-s 10 sätestatud nõusolekut tõendada.
10.Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 37 lg 2 punkt 6 lubab toimingu peale tuvastamiskaebuse esitamist. Tuvastamiskaebuse esitamise õigus on aga isikul halduskohtus vaid juhul, kui kaebuse esitamine on vajalik isiku õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1) ning kaebeõigus ei ole muude normidega täiendavalt piiratud (nt HKMS § 45 lg-d 2 ja 3). Kohtu hinnangul ei riku 20.11.2024 otsuse punkt 2 kaebaja õigusi, kuna sellest ei tulene käske ega 1
Vaidlustatud otsus on kättesaadav digitaalse kohtutoimiku lehekülgedel (edaspidi dtl) 48–52. Keskkonnaamet (MaaPS § 26). 3 Dtl 12–33. 4 Dtl 27. 5 Kaebuse lisa 1, dtl 23. 6 Dtl 94. 2
3 (5)
keelde ning see ei riiva otseselt ka kaebaja ettevõtlusvabadust. Sel põhjusel ei olnud vajalik ka kaebajat ära kuulata (HMS § 40 lg 2), ehkki vaidlust ei ole, et kaebaja seisukoha vastustajale esitas7.
11.Kaebajal säilis vabadus otsustada oma majandustegevuse üle samas mahus nagu enne 20.11.2024 otsuse punkti 2 tegemist ning punkt 2 ei takistanud kaebajale uuringuloa andmist. Seisukohta, et 20.11.2024 otsuse punkt 2 kaebaja õigusi ei piira, ei muuda ka asjaolu, et kaebaja muutis kaevandamisloa taotluses kaevandamise piire. Kui kaebaja leidis, et Liiva kinnistu maaomaniku nõusolek on kehtiv ning vastustaja sedastus väär, siis oleks tal olnud õigus esitada Keskkonnaametile kaevandamisloa taotlus soovitud kujul. Vaidlustatud otsuse punkt 2 seda ei takistanud. Samuti ei takista vaidlustatud otsuse punkt 2 uuesti Liiva kinnistu nõusoleku küsimist ning seda korda siis uuringu tulemusel tuvastatud maavara kaevandamiseks. Sel põhjusel ei nõustu kohus ka kaebajaga, et vastustaja otsustus välistab juba ette siduvalt tulevikus kaebajale kaevandamisloa väljastamise.
12.Isegi kui vastustaja oleks 20.11.2024 otsuse punkti 2 jätnud otsusest välja, siis ei oleks see kuidagi muutnud olukorda, et Liiva kinnistu omanik on selgelt väljendanud, et tema nõusolek kaevandamisele ei laiene. Seejuures märgib kohus, et arvestades uuringuruumi tegelikku asukohta ning Liiva kinnistu omaniku nõusoleku lehel olevat kaardimaterjali, siis need ei ühti ning visuaalselt ei ole uuringualana tähistatud Liiva kinnistu naaberkinnistuks olevat Lauri-Topi kinnistut8. Kuna kohaliku omavalitsuse ülesanne on nii uuringuloa- kui ka hilisemalt kaevandamisloa menetluses tagada ka kohalike elanike huvide kaitse, siis ei saa vastustaja 20.11.2024 otsuse punkti 2 pidada meelevaldseks, ebaproportsionaalseks või õigusvastaseks. Seejuures märgib kohus ka seda, et kohtupraktikas on mööndud, et teatud juhtudel võib uuringuloa andmisest keelduda kaevandamisega seotud põhjendustel, kui juba uuringuloa menetluses on ilmselge, et kaevandamisloa andmine konkreetses uuringuruumis on välistatud (Tallinna Ringkonnakohtu 14.04.2022 otsuse nr 3-20-2094 punkt 17).
13.Kohus jääb enda varem väljendatud seisukoha juurde, et kohalik omavalitsus ei saa otsustada Keskkonnaameti eest, kas ja kuidas käsitada uuringuloa taotluse menetluses esitatud nõusolekut kaevandamiseks, kuid ühestki õigusaktist ei tulene kohalikule omavalitsusele ka keeldu selgitada oma positsiooni kaevandamisloa taotluse menetluses, kui neile on saanud teatavaks, et maaomanik on nõusoleku tagasi võtnud ning kaevandamisloa taotluse esitamiseks MaaPS § 50 lg-s 10 sätestatud maaomaniku nõusolek puudub.
14.Kohtu hinnangul on hea halduse põhimõtte ning HMS § 5 lg-s 2 sätestatud menetlusökonoomia põhimõttega kooskõlas, et kui kohalikule omavalitsusele saab haldusmenetluses teatavaks mõni asjaolu, mis isiku lõppeesmärgi saavutamist võib takistada (nt praegusel juhul asjaolu, et maaomanik on kaevandamiseks antud nõusoleku tagasi võtnud), et sellisel juhul sellest isikut ka teavitatakse. Ka on selline lähenemine kooskõlas HMS §-s 36 sätestatud selgitamiskohustusega, kuna uuringuloa taotlusest nähtub üheselt, et kaebaja soov on kaevandada ning teha seda Liiva kinnistul asuvast elamust lähemal kui 100 meetrit. Kuna maaomaniku nõusolek on kaevandamisloa taotluses kohustuslik, siis sellise nõusoleku tagasivõtmine on asjaolu, millega kaebajal tuleb arvestada.
15.Kuigi kohus möönab, et vastustaja oleks võinud jätta ka 20.11.2024 otsuses punkti 2 sõnastamata või sõnastada selle muul viisil, siis see ei muuda kuidagi 20.11.2024 arvamuse andmise ajal eksisteerinud faktilist olukorda.
16.Eelnevast tulenevalt jääb kaebus rahuldamata. 7 8
Dtl 45–46 Vrdl dtl 27 ja 32
4 (5)
Menetluskulud
17.Kaebaja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 2420 eurot, sh kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv. Vastustaja ei ole esitanud kuludokumente kulude väljamõistmiseks. Kuna kaebus jääb tervikuna rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.