Maksuõigus › Maksuotsused

3-23-560 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-23-560 380,56 eurot, kuid kinnistu müüdi 350 000 euroga. Kaebaja ei ole pidanud ennast kodu ehitamisel ettevõtjaks. Kõiki eluruume on ta kasutanud enda koduna ja vastupidised tõendid puuduvad. Kaebaja on kasutanud kümne aasta jooksul kolmel korral seadusandja poolt antud õigust eluaseme võõrandamiseks maksuvabalt. Pidevalt kasvavate ehitushindade juures on ehitamine tekitanud sundolukorra võtta laenu ehituse lõpetamiseks (hüpoteegid), et mitte jätta ehitust pooleli. See omakorda on tekitanud sunni kinnisasja maha müümiseks, kuna pole soovi elada laenukoorma ja stressi all. Maksusumma oleks pidanud tuvastama hindamise teel. MTA kaalutlus hindamist mitte läbi viia ei vasta kohtupraktikale. Hindamine oli vajalik, et kontrollida, kui suured olid ehituskulud maksusumma määramisel. Kaebaja täitis kaasaaitamiskohustuse ja esitas kõik säilinud ehitusdokumendid, ehitustööde ja kulude hinnapakkumise Astrifer OÜ-lt, kes tegi ehitustöid Vanasilla kinnistul ja oli teadlik ehitise seisukorrast ostmise hetkel. Lisaks oli kaebaja nõus andma suulisi selgitusi Vanasilla tn 68 ehituskulude kohta. MTA ei vaidlusta, et alla 2000 euro ruutmeetri eest ei ole võimalik maja valmis ehitada. Samas on maksuotsuses välja toodud, et kaebaja ehitas maja lõpuni ja sisustas luksuslikult (maja müüdi koos sisustusega) 627,19 euroga ruutmeeter. Kinnistu aadressil Saarma tn 3 ei kuulunud kaebajale, vaid Xle, kes ostis selle 08.03.2016. Kaebaja elas perekondlikel põhjustel majas koos emaga alates 2016. a sügisest kuni maja võõrandamiseni 07.03.2018. Kaebaja esindas ema, kuna ema ei tundnud ennast kindlalt. Kõik tõendid viitavad, et Saarma tn 3 kinnistut kasutati koduna ja Xl oli õigus maksuvabastusele tulumaksuseaduse tulumaksuseaduse (TuMS) § 15 lg 5 p-s 1 sätestatud alustel. MTA väide, et kaebaja kasutas ema variisikuna oma ettevõtluses, on eluvõõras, kuna kaebaja abistas ema enda teadmiste ja vahenditega. Ema tervislik seisund halvenes ja ema andis asjaajamise volitused kaebajale. Emal diagnoositi 2018. a-l Alzheimeri tõbi. Arvetelt on näha iga kuu vee, kanalisatsiooni ja elektri tarbimine, mis viitab elamu kasutamisele. Saarma tn 3 maja müüdi koos elamiseks vajaliku sisustusega, tellitud oli ajakirjandus, naaber ja kaebaja lähedased kinnitasid maja kasutamist elukohana. Kui MTA loeb kaebaja tegevuse Saarma tn 3 maja valmisehitamisel ettevõtluseks, tuleb ettevõtlustulust lubada maha arvata kõik ettevõtlusega seotud kulud. MTA-l oli võimalik vaatluse või ehitusekspertiisiga tuvastada, et Astrifer OÜ hinnapakkumises märgitud tööd olid reaalselt teostatud. MTA jätab tähelepanuta, et Vanasilla ja Saarma eluasemete ostmiseks ja valmisehitamiseks on võetud laenu. Asjaolu, et maksumaksjal ei olnud maksustatavat tulu, ei tähenda, et tal ei olnud raha maja ehitamiseks. Pangakonto väljavõtetest nähtub, et aastate jooksul on pangakontolt välja võetud sularaha kokku sadades tuhandetes eurodes. MTA ei uurinud, milliseid töid kaebaja ehitusobjektil tegi ja piirdus maksuotsuses spekulatsiooniga, et kaebaja võis osa töid ise teha. Kaebajal puudub ehituse eriharidus ja ta ei saanud teha mitte ühtegi eritööd, vaid ainult abitöid. MTA ei rahuldanud kaebaja taotlusi tõendite kogumiseks. Kui dokumendid on puudulikud, siis oleks saanud ehituskulusid tuvastada vaatluse või ehitusekspertiisiga, Valeri Hi või kaebaja küsitlemisega. Kaebaja on andnud Cle laenu Seljaku tn kinnistu ostuks ja valmisehitamiseks ning ei ole tehingutest tulu saanud. Kui väita, et kaebaja sai maakleritasu, siis maakleritasu tavaline määr on 2˗5%. Seljaku tn 29 kinnistu müügihind oli 345 000 eurot. Seega võiks maksimaalne maakleritasu olla 17 250 eurot, mitte 45 589,55 eurot või 98 462,81 eurot. MTA käsitlus intressist läheb vastuollu ka üldise elukogemusega. MTA vastuväited on otsitud. Näiteks, et laenuarvestus on käsikirjas koostatud. Tegemist oli laenuarvestuse tabeliga, mida maksumaksjal ei olnud, kuid C leidis selle üles ja edastas kaebajale. Tõenditega on vastuolus MTA väide, et kaebajal puudus raha sularahas laenu andmiseks. Kaebaja on esitanud pangakonto väljavõtte 21.05.2016˗21.05.2018 kohta, millest nähtub, et ta on pangakontolt välja võtnud 225 130 eurot. Kaebaja on selgitanud, et tal puudus usaldus pankade vastu ja ta 3(13)

3-23-560 on eelistanud sularaha hoida. C on tunnistanud võlga kaebaja ees ja MTA väited laenu puudumise kohta on otsitud ja vastuolus kogutud tõenditega.

3-23-560 Maksumenetluses on kogutud tõendeid, mis kinnitavad, et X elas ka 2016. a sügisest kuni 07.03.2018 endiselt Laagris Veskitammi 15, sest tema pangakonto andmetest nähtub, et ta on tasunud Veskitammi tn 15 kommunaalkulude eest. X abikaasa selgituse kohaselt tasus Veskitammi tn 15 kommunaalkulude eest abikaasadest see, kumma kontol parasjagu raha oli ja omavahelisi kulutusi ei tasaarvestatud. Samuti tegi X ajavahemikul 2016 sügis kuni 07.03.2018 igapäevaseid kulutusi Laagri piirkonnas ning tema elukoht oli nii enne kui ka pärast Saarma tn 3 kinnistu elukohana registreerimist Veskitammi tn 15. Seega püüdis kaebaja vaid jätta muljet, et Saarma tn 3 kinnistu oli X elukoht ja talle laienes TuMS § 15 lg 5 p-s 1 sätestatud maksuvabastus. Tegelikult oli Saarma tn 3 kinnistu faktiline omanik ja ka kinnisasja võõrandamisel kasu saaja kaebaja. Elamus mööbli olemasolu ei näita kinnisasja elukohana kasutamist. Samuti ei tõenda Saarma tn 3 tegeliku elukohana kasutamist kommunaalarved ja fotod. Maksumenetluses selgus, et raha, mida X kasutas Saarma tn 3 kinnistu soetamiseks, pärines Mooni tn 40a kinnisasja müügist. Saarma tn 3 kinnisasja müügist saadud raha jäi täies ulatuses kaebaja käsutusse. Kvaliteet Kinnisvara OÜ majandusaasta aruanded ega pearaamatu andmed ei võimalda tuvastada, et X on äriühingule 2015. a-l laenu andnud ning äriühing on saadud laenud tasaarvestanud Saarma tn 3 ehituskuludega. Maksuotsuse p-s 3.6 on ka selgitatud, et kinnisvaratehingute puhul laieneb dokumentide kirjaliku vormistamise ja säilitamise kohustus ka füüsilistele isikutele (TuMS § 36 lg 2). Kaebaja on 21.01.2021 maksuhaldurile kinnitanud, et ta tegi Qle ja Cle laenu andmiseks ülekandeid üksnes pangakonto kaudu. 20.05.2021 seletuses väidab kaebaja, et võis anda laenu ka sularahas. Kontrolliaktile eriarvamust esitades aga esitas kaebaja uue versiooni, et andis kindlasti Cle laenu ka sularahas. Kaebaja, Q ja C vahelises 12.04.2018 laenulepingus on märgitud laenusummaks 127 000 eurot ja nimetatud summas laenu andmine on kaebaja pangakontolt ka tuvastatav. Ei ole usutav, et selle sama laenulepingu lisas (mis väidetavalt ei olnud säilinud) on laenusumma juba märkimisväärselt suurem, sisaldades ka väidetavalt sularahas antud täiendavaid laenusummasid. Seljaku tn kinnistu tehingutest teenitud tulu oli kaebaja ettevõtlustulu. Asjaolu, et kaebaja on teinud aktiivselt tööd Seljaku tn kinnistu müümiseks, viitab sellele, et Seljaku kinnistu tehingutes osalemisest saadud kasu 98 462,81 eurot võib sisaldada nii tasu maaklertegevuse eest, laenu intresse või ka muud tulu. Maksuhalduril ei olnud menetluse käigus võimalik määratleda, mida summa täpselt sisaldas, mistõttu ei määratle maksuhaldur täpsemalt tulu liiki. Kuivõrd TuMS § 12 lg 1 kohaselt maksustatakse tulumaksuga residendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu, sealhulgas ettevõtlustulu (TuMS § 14), ei olegi täpsem tulu liigi määratlemine vajalik.

3-23-560 erinevusega, et kinnistu omanikuks vormistati näilikult kaebaja ema X. Järeldust, et kinnistute ostmine, parendamine ja müük oli kaebaja ettevõtlus, kinnitab asjaolu, et 2018. ja 2019. a-l puudus kaebajal mis tahes muu deklareeritud tulu. Kaebaja seisukohad säästudest elamisest ei ole sedavõrd pikka aega arvestades veenvad. Ka ei ole põhjust arvata, et kui müüdav kinnistu oli möbleeritud, oli see eelnevalt kasutuses kaebaja eluasemena. Kinnistu võidi möbleerida selle väärtuse suurendamiseks ja ka mulje loomiseks, et seda on eluasemena kasutatud. Niisamuti on fotod erinevatest kinnistu sisustuselementidest (mis ei ole n-ö maaklerifotod, vaid nt pilt töötavast telerist või maasturist garaaži sisenemas) pigem kunstlikud tõendid, veenmaks vastustajat selles, et kaebaja elas antud aadressil. Seejuures on piltidelt nähtuv sisustus askeetlik ja iseloomulik pigem vastvalminud müügis olevale kinnisvaraobjektile kui kellegi kodule. Kui kinnistute võõrandamine on kaebaja ettevõtlus ja saadud kasu on kaebaja ettevõtlustulu, ei saa sellise tulu suhtes rakendada TuMS § 15 lg-s 5 sätestatud maksuvabastusi. Sel juhul ei ole asjaolu, kas kaebaja võis mõnda objekti lühiajaliselt isegi oma peamise peatuskohana kasutada, määrava tähtsusega. Asjaoludest tuleneb, et nii kaebaja kui tema ema X on kogu vaidlusaluse aja pidanud oma tegelikuks elukohaks Veskitammi tn 15-9/10. Nimetatud aadressi on kaebaja pärast kinnistute kasumiga müüki kohe uuesti rahvastikuregistris oma elukohana registreerinud. Vanasilla 68 kinnistul asuva elamu lühiajaline kasutamine elukohana, mille võimalikkust on maksuhaldur jaatanud, ei anna õigust tulumaksuvabastusele, kuna TuMS § 15 lg 5 p 1 rakendamisel tuleb lähtuda TsÜS §-s 14 sätestatud elukoha mõistest. Vanasilla kinnistu ei olnud kaebaja alaline ega peamine elukoht. Vaidlust ei ole, et juba 20 päeva pärast Vanasilla kinnistu elukohana registreerimist pani kaebaja üles kinnistu müügikuulutuse. Asjaolu, et L.M tegeles ettevõtlusega ka läbi oma äriühingu Kvaliteet Kinnisvara OÜ, ei välista tema ettevõtlustegevust füüsilise isikuna. Selles asjas on ettevõtlustuluna maksustatud vara võõrandamisest saadud kasu. Kasu vara võõrandamisest on selle vara soetamismaksumuse ja müügihinna vahe (TuMS § 37 lg 1), kusjuures soetamismaksumus hõlmab kõik maksumaksja poolt vara omandamiseks ning selle parendamiseks ja täiendamiseks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulusid (TuMS § 38 lg 1). Maksustatavast kasust saab maha arvata vara võõrandamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud (TuMS § 37 lg 1). Maksuhaldur soovis tasumisele kuuluva maksusumma määramiseks läbi viia hindamise, milleks kohustas kaebajat 01.07.2022 korraldusega esitama korralduses loetletud dokumendid ja vastama korralduses esitatud küsimustele. Kaebaja esitatud dokumendid ei olnud piisavad hindamise läbiviimiseks ning hindamise teel maksusumma määramine ei olnud sel põhjusel võimalik. Arvestades ehitustööde teostamise aega Vanasilla ja Saarma kinnistutel (2016˗2018), ei oleks praegu tehtava vaatlusega võimalik tuvastada, milline oli konkreetse kinnistu seisund enne ostu, edasimüümise ajal ning kui suuri kulutusi on kaebaja kandnud seoses ehitamisega antud kinnistutel. Sel põhjusel ei võimaldaks ka ehitusekspertiis tuvastada just konkreetselt kaebaja poolt kantud ehituskulusid. Maksuhaldur on juba eriarvamusele vastates põhjendanud, miks ei näita Astrifer OÜ koostatud ehituseelarve kaebaja ehituskulusid ning miks ei ole võimalik ehitusmaksumuse tuvastamiseks läbi viia ehitusekspertiisi (vt maksuotsuse p 3.9 alapunktid 3-5, lk 15). Seega väidab kaebaja eksitavalt, justkui ei oleks maksuhaldur Astrifer OÜ poolt koostatud hinnapakkumise arvestamata jätmist põhjendanud ning taotlust ehitusekspertiisi läbiviimiseks läbi vaadanud. Kui kaebaja oleks kulutanud objektidele Astrifer OÜ ehituseelarves näidatud summad, oleks ta võõrandanud kinnistud kahjumiga. Selline tegevus ei ole usutav. Kuna osasid ehitustöid kinnistutel teostas kaebaja (ja on selgusetu, mis mahus täpselt) ning nende kohta ei ole kuludokumente, ei ole võimalik teha tulust mahaarvamisi. Saarma ja 6(13)

3-23-560 Vanasilla kinnistute brutokasumi võrdlus ei ole AS Merko Ehitus Eesti kinnisvaraarenduse ärikasumi marginaaliga asjakohane. Saarma 3 tegeliku elukohana kasutamist ei tõenda kommunaalarved ja fotod. X elamine Saarma kinnistul maksumenetluse käigus ei ole tõendatud. Rahvastikuregistri andmetel oli X elukohaks 22 aasta jooksul enne Saarma kinnistule väidetavat elama asumist Veskitammi tn 15-9/10, mis on tema elukohana registreeritud ka pärast Saarma kinnistu võõrandamist (vt maksuotsuse p 3.2, lk 9˗10). Maksumenetluses kogutud tõendid kinnitavad, et X elas ka 2016. a sügisest kuni 07.03.2018 endiselt Laagris Veskitammi 15, sest tema pangakonto andmetest nähtub, et ta on tasunud Veskitammi 15 kommunaalkulude eest. Samuti tegi X ajavahemikul 2016. a sügis kuni 07.03.2018 igapäevaseid kulutusi Laagri piirkonnas. Kaebaja püüdis vaid jätta muljet sellest, et Saarma 3 kinnistu oli X elukoht ja talle laienes TuMS § 15 lg 5 p-s 1 sätestatud maksuvabastus. Maksuhaldur on esitanud maksuotsuses piisavad põhjendused selle kohta, et X oli näilikult vormistatud Saarma kinnistu omanikuks, varjamaks kaebaja ettevõtlustegevust (vt maksuotsuse p 2.2.1.2. lk 5, kontrolliakti p 1.2.2, lk 5˗15). Äriühingud sõlmivad lepingud kirjalikult, et mitte võtta põhjendamatuid riske ja täita RPS nõudeid. Maksumenetluses on tuvastatud, et Kvaliteet Kinnisvara OÜ majandusaasta aruanded ega ka pearaamatu andmed ei võimalda tuvastada, et X on äriühingule 2015. a-l laenu andnud ning äriühing on saadud laenud tasaarvestanud Saarma 3 ehituskuludega. Seejuures on maksuotsuse p-s 3.6 selgitatud, et kinnisvaratehingute puhul laieneb dokumentide kirjaliku vormistamise ja säilitamise kohustus ka füüsilistele isikutele (TuMS § 36 lg 2). Tõendatud ei ole, et kaebaja või X on Saarma 3 kinnistuga seoses tasunud laenuintresse. Kaebaja poolt esitatud filtreeritud pangakonto väljavõte tõendab üksnes, et Kvaliteet Kinnisvara OÜ on tasunud Bigbank AS-le intressi. Seljaku kinnistuga (mille omanik oli Q ja kellele kaebaja tegi oma kontolt 11.04.2018 Seljaku kinnistu soetamiseks ülekande summas 127 000 eurot) seoses tuleb märkida, et kuivõrd TuMS § 12 lg 1 kohaselt maksustatakse tulumaksuga residendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu, sealhulgas ettevõtlustulu (TuMS § 14), ei olegi täpsem tulu liigi määratlemine vajalik. Kaebaja on 21.01.2021 maksuhaldurile kinnitanud, et ta tegi Qle ja Cle laenu andmiseks ülekandeid üksnes pangakonto kaudu. 20.05.2021 seletuses väidab kaebaja, et võis anda laenu ka sularahas. Kontrolliaktile eriarvamust esitades aga esitab kaebaja uue versiooni, et andis kindlasti Cle laenu ka sularahas. Kaebaja, Q ja C vahelises 12.04.2018 laenulepingus on märgitud laenusummaks 127 000 eurot ja nimetatud summas laenu andmine on kaebaja pangakontolt ka tuvastatav. Kaebaja pangakonto väljavõttelt nähtuvad arveldamised Cga olid seotud Seljaku kinnisasja ja 12.04.2018 laenutehinguga. Arveldused olid ainult pangaülekandega. Kaebaja selgitused laenu andmise ja tagasimaksmise kohta on olnud ajas muutuvad. Suures summas sularahas laenu andmisel on maksumaksja tõendamiskoormus suurem ning väidetavate lepingupoolte kinnitus ei ole piisavalt usaldusväärne tõend, kui muud tuvastatud asjaolud selle kahtluse alla seavad. Kuna kaebaja selgitused laenu andmise ja tagasimaksmise kohta on olnud ajas muutuvad ning pärast kontrolliaktiga tutvumist on kaebaja esitanud maksuhaldurile uue versiooni laenu andmisest ning laenuarvestuse tabeli ja laenulepingu lisa, mida varasemalt maksumenetluses ei esitatud, on maksuhaldur õigesti lugenud kaebaja selgitused ja pärast kontrolliaktiga tutvumist esitatud dokumendid ebausaldusväärseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 7(13)

3-23-560

3-23-560 tõendid (kaebuse p 3.2). Kui kaebaja ei oleks kinnistut kasutanud elukohana, ei oleks ta vajanud väljakolimiseks kolme nädalat. Reaalne põhjus, miks kaebaja müüs enda elukohad 10 aasta jooksul kolmel korral, on see, et pidevalt kasvavate ehitushindadega ehitamine tekitas sundolukorra võtta ehituse lõpetamiseks laenu. Endale kodu ehitav inimene ei mõtle kodult tulu saamisele. Halduskohus ei ole põhjendanud, miks oleks kaebaja pidanud tegelema kinnisvaraarendusega füüsilise isikuna, kui majanduslikult ja õiguslikult oleks talle olnud kasumlikum tegeleda ettevõtlusega juriidilise isikuna. Kaebaja on tõendanud, et ta ei ole kodu ehitamiselt ja müügilt tulu saanud. Astrifer OÜ ehitushindade kalkulatsiooni järgi 2018. a ehitushindasid arvestades maksis Vanasilla 68 kinnistu hoone, luksuslik interjöör ja tehnika kokku 404 380,56 eurot. Astrifer hinnapakkumine Saarma tn 3 kinnistule, arvestades 2016. a ehitushindasid, sisaldab sisustust, tehnikat jms. Maja ehitusmaksumus koos kinnistuga oli 694 664, 65 eurot, mis teeb ehitushinnaks 2089,34 eurot ruutmeeter. Arvestades maha ehitushinda mittekuuluva krundihinna 148 000 eurot, sisustuse, mööbli ja kardinad, oleks ehitushinnaks ligi 1500 eurot ruutmeeter. Kaebaja on põhistanud, et maksuhalduri seisukoht, et pooleliolev maja on võimalik valmis ehitada ning luksusliku interjööri ja moodsa tehnikaga sisustada 251 euroga ruutmeetri eest, ei ole usutav. Kaebajal ei ole säilinud kõiki algdokumente, kuna nende säilitamise kohustus tal puudub. Maksuhaldur võib tuvastada tasumisele kuuluva maksusumma määramise aluseks olevad asjaolud hindamise teel. MTA 01.07.2022 korraldus dokumentide ja teabe esitamiseks ei ole haldusakt, millega alustati hindamismenetlust. Kaebaja palus hindamismenetluses läbi viia ehitusekspertiisi, et ehitusmaksumust hindaks ehitusvaldkonda tundev spetsialist. Vastustaja ei vaadanud taotlust läbi, rikkudes uurimispõhimõtet. Kui hindamist pole alustatudki, ei saa kuidagi määrata, kas maksukohustuslane on hindamisele kaasa aidanud või mitte. Kaebaja esitas kõik dokumendid, mis tal olid ja vastas kõikidele küsimustele. Kaebaja taotles ehitusekspertiisi läbiviimist ka kaebuses ja istungil. Kohtuotsusest ei selgu, kuidas jõudis kohus järeldusele, et praegu tehtava vaatlusega ei ole võimalik tuvastada, milline oli konkreetse kinnistu seisund enne ostu, edasimüümise ajal ning kui suuri kulutusi on kaebaja kandnud seoses ehitamisega. Ehitusekspert saab olemasolevaid dokumente ja statistikat kasutades eelneva tuvastada. Kahtluse korral, et luksusliku maja valmisehitamise kulud koos krundi ostmisega ei võinud olla 2089,34 eurot ruutmeeter, oleks saanud küsitleda Astrifer OÜ juhatuse liiget H. Selgitusi oleks saanud küsida ka kaebajalt ning ehitusekspertiisiga oli võimalik tuvastada, kas hinnapakkumise kulu real teostatud tööd on tehtud, materjal paigaldatud ja milline oli selle maksumus ehituse ajal. Kaebaja ei ole kaebuses esile toonud asjaolusid Kvaliteet Kinnisvara OÜ ja X vaheliste laenutehingute kohta. Samas on kohus seda laenutehingut analüüsinud. Kaebajale jääb kohtu argumentatsioon talle ette heidetava tegevusega ebaselgeks. Kontrollitoimikus on olemas maksekorraldused, mis tõendavad laenu andmist ja tasaarvestust. Maksumenetluses esitatud tõenditest ei nähtu, et X oleks sügis 2016 kuni 07.03.2018 elanud Laagris. Maksumenetluses esitatud X pangakonto väljavõte tõendab, et nimetatud perioodil on enamus tema oste (57 korda) tehtud Tallinnas: kokku käis ta poes 71 korda ja sellest vaid 14 korda Laagris Saue vallas, kus elas tema tütar. X oli ja on Laagri korteri (ühis)omanik ja peaaegu kahe aasta jooksul tasus ta ainult viiel korral Laagri korteri eest, samas Saarma tn 3 elamise eest tasus ta iga kuu. Saarma tn 3 kinnistut elukohana kasutamist kinnitab ka X tütre Z. R selgitus, et: „ema kolis koos L. Mga eraldi elama millalgi 2016. a-l, mille põhjuseks oli isa ja ema pidev tülitsemine“. Kui kohus loeb kaebaja Saarma tn 3 faktiliseks omanikuks (millega kaebaja ei nõustu), ei oma X elukoht tähendust ja tuleb tuvastada, kas kaebaja 9(13)

3-23-560 kasutas Saarma tn 3 maja elukohana. Isikut ei saa lugeda faktiliseks omanikuks, andmata talle samas seadusest tulenevat õigust maksuvabastusele (TuMS § 15 lg 5 p 1). Halduskohtu arvates ei pea maksuamet põhjendama tulu liiki, vaid võib maksuotsuse tegemisel ainsa argumendina esitada „muu tulu“. Selline maksuotsus ei ole selge ja üheselt mõistetav, tulu liik peab olema tuvastatav. Kui vastustaja leidis, et kaebaja sai maakleritasu, siis selle tavaline määr on 2˗5%. Seljaku 29 kinnistu müügihind oli 345 000 eurot. Seega võiks maksimaalne maakleritasu olla 17 250 eurot. Kui vastustaja väidab, et laenult summas 144 126,74 eurot on tasutud intressi 98 462,81 eurot, teeb see laenuintressi aastaseks suuruseks 68%. Kuna laenu kasutati maja ehitamiseks, siis 68% intressiga ei ole võimalik maja valmis ehitada, ilma et omanik ei jää võlgu. Lisaks on selline intressimäär heade kommetega vastuolus. Leides, et sularahas laenu andmine ei ole piisavalt tõendatud, on kohus jätnud täielikult tähelepanuta kaebuse p-s 3.8 toodud argumendid.

10(13)

3-23-560

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-23-560 ema osales erinevates laenu- ja võõrandamistehingutes vaid näilikult. Kontrolliakti p 1.2.2 ning maksuotsuse p-de 2.2.1.1 ja 2.2.1.2 põhjendused on ammendavad ega vaja kordamist. Maksuhalduri järeldusi kinnitab ka asjaolu, et sarnast skeemi kasutas kaebaja juba Mooni tn kinnistute ostu-müügi puhul (vanemate kaasamine tehingutesse), kuid kuna nendelt tehingutelt on maksu määramine aegunud, ei ole maksuhaldur nendega süvitsi tegelenud.

3-23-560 maksumenetluses antud seletusi, et lepingu lisa ei ole säilinud, ja vastuolulisi ütlusi laenu suuruse ja andmise asjaolude kohta. TuMS § 12 lg-s 1 toodud tulude loetelu ei ole ammendav ning ei eelda alati tulu liigi määratlemist. Oluline on see, et kaebaja on saanud tulumaksuga maksustatavat tulu.

(allkirjastatud digitaalselt)

13(13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.