Andmekogud ja avalik teave › Avalik teave

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

siinkohal sekkumiseks seadusest tulenev võimalus (antud vastus on edastatud nii kaebajale kui ka Rahandusministeeriumile ja TTJA-le). Lisaks teavitas amet kaebajat, et vastab talle Elektrumi poolt osutatava üldteenuse hinnastamise osas eraldi.

teda lahendama taotlused vajadusel koostöös TTJA-ga, anda elektroonilise side seaduse(ESS) § 98 lõikega 6 analoogiline tõlgendus elektrituruseaduse (ELTS) §-le 90 arve vaidlustamise juhtumil või kohustada seda tegema Konkurentsiametit ja jätta kohaldamata mistahes õigusakt või säte, mis on vastuolus PS §-de 14 ja 15 mõttega ning viiks käesolevas asjas ebaõige lahendini.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

ole vastust saanud oma kirjalikele pöördumistele, vastuseta on ka kaebaja 2. jaanuari pöördumine. Kaebuse põhiesemeks on pärast tehtud täiendusi elektri üldteenuse üle järelevalve puudumine ning pädevate haldusorganite vastastikku üksteisele osutamine. PS §-s 14 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 36 on tagatud õigust heale haldusele. Elektri üldteenuseks nimetatakse väiketarbija õigust osta mõistliku, põhjendatud ja võrdse kohtlemise põhimõtet järgiva hinnaga elektrienergiat võrguettevõtjalt või viimase poolt riigihankega leitud teenuseosutajalt (ELTS § 761 ). Võrdse kohtlemise põhimõte saab siin tähendada vaid mittediskrimineervat hinnakujundust, seejuures ka selle tagamist, et õigusvastaselt kõrgema hinnaga ei sunnitaks üldteenust kasutanud väiketarbijat loobuma nimetatud õigusest. AKI 28.08.24 menetluse lõpetamise otsuse vaidlustamisel põhjendas kaebaja AKI-le esitatud vaides ka oma õiguste rikkumist. AvTS § 46 lg 2 annab täiendava võimaluse pöörduda halduskohtusse teabevaldaja vastu. Nimetatud sättega ei piirata kuidagi õigust pöörduda halduskohtusse AKI vastu, kui haldusmenetluse käigus on rikutud menetluse taotleja õigusi. Sekkumistaotluse esitamisel selgitas kaebaja, et Konkurentsiamet ei ole põhjendanud, mis on teabe kaubanduslik väärtus salajasuse tõttu. Riigikohus on nimetanud: "Teabe salajasus ja selle kaubanduslik väärtus on tihedalt seotud. Teabe ärisaladusena käsitamiseks peab esinema objektiivne äriline põhjus selle salajaseks hoidmiseks. Teisisõnu peaks teave andma mingi konkreetse eelise konkurentide ees, mis info teatavakssaamisega oma väärtuse kaotaks – selles seisnebki andmete kaubanduslik väärtus nende salajasuse tõttu. Selleks tuleks kirjeldada vaidlusaluse teabe ärilist väärtust ettevõtte jaoks ning selle potentsiaalset kasulikkust tema konkurentidele. Näiteks võib selline väärtus olla teabel mingi toote spetsiifilise koostise või tootmisprotsessi kohta." AKI otsuses ei nähtu samuti teabe kaubanduslik väärtus, mis annab Eesti Energiale ärilise eelise. Kuivõrd haldusmenetlus põhjendamata ärisaladuse osas lõpetati väitega, et menetluse taotleja on saanud lõpetamise otsusest teada teabe salajasuse põhjused, siis palub kaebaja osundada otsuse punktile, kus eelnimetatud kaubanduslikku väärtust kirjeldatakse. Ka kaebuses halduskohtule osundas kaebaja, et ei ole saanud AKI-lt vastust oma teabenõudele või täpsustavale küsimusele konkreetse kaubandusliku väärtuse kohta, millega on rikutud kaebaja õigusi. Oma vaides AKI 28.08.24 otsusele taotles kaebaja, et AKI teeks ettekirjutuse Konkurentsiametile saladust nõudva konkreetse kaubandusliku väärtuse avaldamiseks. Kuivõrd käesolevas asjas on vastustajaks ka Konkurentsiamet, saab kohus kohustada Konkurentsiametit ise nimetatud kaubanduslikku väärtust avaldama. Samas on ilmselge, et ärisaladuseks ei saa olla hinnakomponendid „üldteenuse osutamisega seotud põhjendatud kulud“ ja „mõistlik ärikasum“, mis juba sõnastuslikult peaksid olema tarbijale läbipaistvad ning mille avaldamist nõuab otsesõnul ka ELTS § 763 lg 3. Lubadus, et ka kaebaja 9.11.22 teabenõue täidetakse pärast järelevalvemenetluse lõppu, kajastub ka väljavõttes Konkurentsiameti 22.12.23 kirjast. Kirjast selgub, et seoses Konkurentsiameti poolt läbiviidava järelevalvemenetlusega Eesti Energia AS-i marginaalide osas, mida kohaldatakse universaalteenuse ja üldteenuse universaalteenuse hinnaga tarbijatele, teavitab Konkurentsiamet, et analüüsi tulemustest selgus, et Eesti Energia AS-i tegevus universaalteenuse ja üldteenuse müügimarginaalide osas on seadusega kooskõlas. Konkurentsiamet teavitas, et on pöördunud Eesti Energia AS-i poole järelevalvemenetluse tulemustest ja asjassepuutuvast kirjavahetusest ärisaladuse eemaldamiseks ning ootas ettevõtjalt tagasisidet hiljemalt 18.01.2024. Pärast seda väljastatakse kaebajale järelevalvemenetluse tulemused ja asjassepuutuv kirjavahetus, millest on ärisaladus välja jäetud. Vaidluste tekkimisel Eesti Energia AS-ga võib küsitud teabe edastamine viibida. Kaebajale 4. juunil 2024 saadetud järelevalve tulemustes ei nähtu müügimarginaalide kooskõla seadusega. Vastupidiselt jääb Konkurentsiamet eriarvamusele, ent lõpetas menetluse väidetava tarbijate „vabatahtliku” loobumisega üldteenusest. 5

Elektrilevi ja Elektrum on võrdsustatud isikud AvTS § 5 lg 3 ja riigihangete seaduse (RHS) § 1 lg 2 alusel. Elektrilevi on võrguettevõtjana valitsevas seisundis ning Elektrum on omandanud riigihankel eriõiguse Elektrilevi üldteenuse osutamiseks. RHS § 1 lg 2 näeb ette riigihangete andmete väljastamist AvTS kohaselt, seega võrdsustab see säte teabevaldajaga kõik riigihanke korraldajad ja hanke võitjad. Otsustava tähtsusega on kindlaks teha, kas riigihange üldse toimus. Hanke mittetoimumisel näeb ELTS § 761 lg 22 ette uue viivitamatu riigihanke korraldamise. Kaebaja on esitanud küll taotluse kohustada teabevaldajaid avaldama küsitud teave ilma põhjendamatute viideteta ärisaladusele, ent kaebaja pole soovinud saada teavet nende asjaolude kohta, kus kaubal on põhjendatult väärtus saladuse tõttu Ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seadus (EKTÄKS) § 5 lg 2 p 2 alusel ning avaldamist nõudev seadus ei ole erinormiks EKTÄKSi suhtes. Kaebaja soovib ka, et kohus veenduks selles, kas ELTS § 76 1 lg 2 kohane riigihange üldse toimus ning kas Elektrilevi on seetõttu RHS § 1 lg 2 kohane teabeandja. Elektrilevi on ise esitanud registrisse valed andmed ja eksitas nende valeandmetega oma vastuses kohut, et toimus vaid väikehange. Kui kohus peaks jõudma seisukohale, et riigihange ei vastanud RHS reeglitele, tuleks kohtul kohustada Konkurentsiametit tegema Elektrilevile viivitamatu ettekirjutuse viivitamatuks riigihanke korraldamiseks ELTS § 761 lg 22 kohaselt. Konkurentsiamet väidab, et olukorras, kus tal puudub seadusest tulenev võimalus riigihanke osas ettekirjutuse tegemiseks, puudub tal võimalus järelevalve algatamiseks. Selline väide on eksitav. Konkurentsiameti pädevuses on ELTS § 93 lg 6 p 11 alusel järelevalve üldteenuse hinna üle. Kui mingi hinnakomponendi määrab riigihange, annab ELTS § 93 lg 2 teine lause Konkurentsiametile võimaluse teha selles järelevalves koostööd teise järelevalveasutusega, konkreetsel juhul Rahandusministeeriumiga. Nimetatud koostööd on kaebaja Konkurentsiametil oma kaebuses palunudki teha. Konkurentsiamet on teadlik, et Rahandusministeerium eitab riigihanke toimumist RHS-i alusel. Kuigi kaebaja on Konkurentsiametiga nõus selles, et ELTS sätestab RHS-i kohase riigihanke toimumise, on Rahandusministeerium seda eitanud. Kaebaja kaebuse põhiesemeks on pärast tehtud täiendusi elektri üldteenuse üle järelevalve puudumine ning pädevate haldusorganite vastastikku üksteisele osutamine, millega on oluliselt rikutud PS §-s 14 nimetatud haldusorganite kohustust isikute õigusi kaitsta. Kaebaja on veendunud, et seadus näeb ette RHS kohast riigihanget, ent kuna Rahandusministeerium ja ka TTJA on selle kahtluse alla seadnud, soovib kaebaja, et kohus veenduks selles, kas ELTS § 76 1 lg 2 kohane riigihange üldse toimus ning kas Elektrilevi on seetõttu RHS § 1 lg 2 kohane teabeandja. Elektrilevi on ise esitanud registrisse valed andmed ja eksitas nende valeandmetega oma vastuses kohut, et toimus vaid väikehange. Kui kohus peaks jõudma seisukohale, et riigihange ei vastanud RHS reeglitele, tuleks kohtul kohustada Konkurentsiametit tegema Elektrilevile viivitamatu ettekirjutuse viivitamatuks riigihanke korraldamiseks ELTS § 761 lg 22 kohaselt.

kui 100 000, siis ei tohi vastustaja I ise elektrienergiat müüa ning kohustub üldteenuse osutaja leidmiseks korraldama riigihanke. Nii avaldaski vastustaja I 26.10.2023 riigihangete registris hanke „Elektrilevi OÜ teeninduspiirkonnas üldteenuse ja avatud tarne katkemise teenuse osutamine“ teate. Hankelepingu sõlmimise eesmärgiks oli vastustaja I kui jaotusvõrguettevõtja teeninduspiirkonnas muu hulgas üldteenuse osutaja leidmine. Üldteenust osutatakse elektrituruseaduse alusel nendele elektrienergia tarbijatele, kes ei ole ühegi elektrimüüjaga elektrienergia ostuks lepingut sõlminud. ELTS § 1101 lg 1 sätestab, et kui väiketarbija ei ole sõlminud 2013. aasta 1. jaanuariks elektrilepingut ühegi elektrimüüjaga, osutatakse sellest kuupäevast alates talle üldteenust. ELTS § 12 lg 13 kohaselt on väiketarbija kodutarbija, korteriühistu, hooneühistu ja see äritarbija, kelle elektripaigaldis on võrguga ühendatud madalpingel kuni 63-amprise peakaitsme kaudu. Hankemenetluses oli hindamiskriteeriumiks 100% marginaal ehk edukaks pakkumuseks sai hanke tingimuste kohaselt tunnistada kõige madalama marginaaliga pakkumuse. Hanke alusdokumentide hulka kuulunud pakkumuse maksumuse vormil kohustus pakkuja märkima marginaali ühe MWh kohta. Kõnealusel hankel esitas madalaima marginaaliga pakkumuse Elektrum Eesti OÜ (edaspidi vastustaja II), kellega vastustaja I sõlmis 12.12.2023 käsunduslepingu üldteenuse ja avatud tarne katkemise teenuse osutamiseks. Käsundusleping sõlmiti poolte vahel hankemenetluses esitatud vormil pakkumuses esitatud marginaaliga. Lihtsustatult öeldes müüb vastustaja II elektrienergiat vastustaja I klientidele, kes ei ole ühegi elektrimüüjaga elektrilepingut sõlminud. Hankeid korraldades tegutseb vastustaja I RHS alusel võrgustikusektori hankijana. RHS § 5 lõike 3 punkti 2 kohaselt on võrgustikusektori hankija tegutsemisel võrgustikusektoris isik, kellele on õigusakti, haldusakti või halduslepinguga antud eri- või ainuõigus tegutseda võrgustikusektoris, mille tulemusel on selles valdkonnas tegutsemine teistel isikutel oluliselt piiratud. Tulenevalt RHS § 14 lg 1 punktist 2 kohustub võrgustikusektori hankija korraldama teenuste hankimiseks lihthankemenetluse alates 60 000 eurost ning tulenevalt RHS § 15 lõikest 9 riigihanke alates riigihanke rahvusvahelisest piirmäärast. Hanke viitenumbriga 269744 teate punkti 2.1.3 kohaselt on hankelepingu eeldatav maksumus 0 eurot. Hanke tulemusena sõlmitud lepingu alusel vastustaja II vastustajale I tasu ei maksa, tasu on üldteenuse osutajal õigus nõuda isikult, kellele teenust osutatakse. Hankelepingu kohaselt on üldteenuse osutajal õigus ja kohustus esitada teenuse osutamisel teenuse tarbijale arved ja nõuda nende tasumist vastavalt käsundisaaja poolt hankel esitatud edukas pakkumuses esitatud tasule. Kõik üldteenuse kasutajad maksavad üldteenuse eest ühe hinnakirja alusel ehk ühetaolise hinnakujunduse alusel ning üldteenuse klientide suhtes ei kohaldata mittediskrimineerivaid tingimusi. ELTS § 76 3 lg 1 järgi arvutab üldteenuse osutaja üldteenuse korras müüdava elektrienergia kalendrikuu hinna selles kuus üldteenuse korras müüdud elektrienergia tunnipõhiste koguste ning elektribörsil avaldatud tunnipõhiste elektrihindade omavahel kaalutud keskmise hinna alusel. Arvutatavale hinnale lisatakse üldteenuse osutamisega seotud põhjendatud kulud ning mõistlik ärikasum (marginaal). Kokkuvõttes kujuneb üldteenuse hind elektri börsihinnast ja elektrimüüja marginaalist. ELTS § 44 lg 41 sätestab, et kui turuosalise avatud tarne leping on katkenud, loetakse tema avatud tarnijaks kuni uue lepingu sõlmimiseni see võrguettevõtja, kelle võrguga on tema elektripaigaldis ühendatud. Avatud tarne katkemise korral osutab võrguettevõtja teenust ise. Kui võrguettevõtja elektrienergiat ise ei müü, korraldab ta riigihanke, et leida teenuse osutamiseks müüja, eelistamata seejuures sidusettevõtjat. Kuivõrd kaebaja tarbib üldteenust, siis ei ole avatud tarne katkemise teenust asjakohane põhjalikumalt käsitada. Vastustaja I tunnistas üldteenuse osutaja leidmiseks korraldatud hankel edukaks elektrimüüja pakkumuse, mis sisaldas kõige soodsamat üldteenuse hinnamarginaali ehk üldteenuse tasu osa, mis lisatakse elektri börsihinnale. Kuivõrd börsihinnad ja lisanduvad kulud on ajas muutuvad, siis on seda ka üldteenuse hind. Vastavalt üldteenuse osutajaga sõlmitud käsunduslepingu punktile

muudatuse plaanitavat jõustumist. Kui pooled ei saavuta nimetatud tähtaja jooksul kokkulepet fikseeritud tasu muutmiseks, jääb kehtima varem kokkulepitud tasu ja käsundisaajal on õigus leping üles öelda, järgides lepingu punktis 9.3. nimetatud etteteatamisaega. Muudatusettepaneku läbirääkimistesse kaasatakse vastavalt vajadusele ka Konkurentsiamet, kes teostab ELTS § 93 lg 6 punktide 9 ja 11 raames järelevalvet üldteenuse ja avatud tarne katkemise teenuse hinna üle. Kuigi vastustaja I ja vastustaja II võivad põhjendatud juhul üldteenuse hinnamarginaali muuta, siis vastustaja II poolt üldteenuse osutamise algushetkest kuni praeguseni ei ole üldteenuse hinnamarginaali muudetud, mis tähendab, et üldteenuse kasutajate suhtes kohaldatakse hankes esitatud pakkumuses sisaldavat marginaali, millele lisandub elektri börsihind. Lisaks märgib vastustaja I, et kõnealune hange ei ole korraldatud ei riigihanke ega lihthankena, vaid väikehankena, mis nähtub ka riigihangete registri avalikest andmetest (veebilehe vasakus ülanurgas). Väikehanke korraldamisel ei kohustu võrgustiku sektori hankija järgima riigihangete seaduses sätestatud korda. Täpsemini, RHS-s sätestatud korda kohustub võrgustikusektori hankija järgima RHS § 5 lõike 1, § 14 lg 1 punkti 2 ja § 15 lõigete 8 ja 9 alusel teenuse hangete korral üksnes juhul, kui teenuse maksumus algab 60 000 eurost. Kuivõrd tegemist ei ole riigihanke ega ka lihthankega, ei kohaldu kõnealuse hanke läbiviimisele ka RHS. Muu hulgas ei kohaldu käesoleval juhul RHS pakkumuse konfidentsiaalsust puudutavad sätted. AvTS § 5 lg 3 punkti 1 kohaselt võrdsustatakse teabevaldajaga ettevõtja, kes on kaubaturul valitsevas seisundis, omab eri- või ainuõigust või loomulikku monopoli. Sellise ettevõtja kirjeldusele vastab ka vastustaja I ning selline ettevõtja on AvTS § 5 lg 3 punkti 1 kohaselt teabevaldaja üksnes teabe osas, mis puudutab kaupade ja teenuste pakkumise tingimusi, hindu ja nende muudatusi. Eeltoodust tulenevalt kohustub vastustaja I avaldama tema poolt osutatavate võrguteenuste tingimused, hinnad ja nende muudatused. Eelnimetatut on vastustaja I oma avalikult kättesaadaval veebilehel ka teinud. Ka on vastustaja I teinud õigusaktide ja lepinguga lubatu piires teatavaks informatsiooni üldteenuse osutamiseks korraldatud riigihanke ja hanke alusdokumentide kohta. Käesoleval juhul on aga küsimus üldteenuse hinnas ja tingimustes. Vastustaja I ei osuta üldteenust, mistõttu puudub tal avaliku teabe seaduse alusel ka kohustus vastava teenuse pakkumise tingimusi ja hindu teabenõude esitajale avaldada. Kõnealusel juhul osutab üldteenust vastustaja II, kelle poole on vastustaja I kaebajal palunud ka korduvalt pöörduda. Üldteenuse hinna arvutab üldteenuse osutaja, mitte võrguettevõtja. Samuti peab vastustaja I vajalikuks selgitada, et kaebaja ei ole kohustatud elektrienergiat üldteenuse hinnaga tarbima, vaid tal on võimalik elektrileping sõlmida vabalt valitud elektrimüüja juures.

põhjalikumat, koondatud tunnitarbimisi sisaldava teabe avaldamist oma veebilehel. 17.07.2024 esitatud teabenõude osas pole arusaadav, millist teavet kaebaja vastustajalt II ootab.

muutmise seadusega (426 SE). Antud seadus on läbinud Riigikogus kolm lugemist ning selle on välja kuulutanud Vabariigi President 08.03.2022 otsusega nr 75. Kuna Vabariigi Valitsuse seaduse § 61 lg 1 alusel on energeetika ja seda puudutavate õigusaktide eelnõude koostamine Kliimaministeeriumi valitsemisalas, piirdub vastustaja siinkohal vaid hinnanguga, et vastustajale ei ole teada asjaolusid, mis lubaksid arvata, et direktiiv (EL) 2019/944 on siseriiklikusse õigusesse ebakorrektselt üle võetud. Vaideotsuse II punktis 3.2 on Konkurentsiamet seisukohal (kokkuvõtvalt), et Eesti Energia ja Elektrumi üldteenuse hinnakujundus on seadusega kooskõlas. Vastustaja jääb esitatud seisukoha juurde. Kuni ELTS sisaldas § 763 lg-t 11 , pidid elektriettevõtjad (sh kuni 31.05.2024 Eesti Energia ja ajavahemikus 01.06.2024 kuni 30.06.2024 Elektrum (vt https://elektrilevi.ee/et/vorguleping/uldteenus) seda täitma (sh üldteenuse tarbijatele arveid esitama) ning vastustajal ja ka teistel ametiasutustel on absoluutselt võimatu ja välistatud kohustada ettevõtjaid teisiti käituma. Eesti Energia ja Elektrumi tegevuses puuduvad ELTS-i rikkumise tunnused. Konkurentsiamet ei saa ka kohustada Elektrumit, kes on hetkel Elektrilevi teeninduspiirkonnas üldteenuse osutaja, kehtetuks muutunud regulatsiooni alusel. Elektrumi selgituste kohaselt ettevõtja veebilehel kuvatav hind on kaalutud keskmine börsihind, millele lisandub müügimarginaal (põhjendatud kulud + mõistlik ärikasum ELTS mõistes) 7.77 EUR/MWh + käibemaks, nagu Elektrilevi läbi viidud hanke tulemusel sõlmitud leping ette näeb. Elektrum muutis vastavalt ka oma veebilehel üldteenuse hinnastamise osas avaldatud informatsiooni. Vastustaja on seisukohal, et Elektrumile ei saa ette heita vastustaja pöördumise peale tema veebilehel avaldatud informatsiooni täpsustamist. 20.11.2024 otsuse tühistamiseks alused puuduvad. Lisaks selgitab vastustaja, et ei lepi ELTSi järelevalves TTJA-ga kokku. Järelevalvet ELTS-i täitmise üle teevad mõlemad asutused, aga erinevate aspektide osas. Võrguteenuse osutamise, elektrienergia pakkumise või müümise või muul viisil turul kättesaadavaks tegemise üle teostab järelevalvet TTJA tarbijakaitseseadusega sätestatud pädevuse piires (ELTS § 93 lg 4). Konkurentsiamet on oma seadusest tulenevate ülesannete täitmisel sõltumatu (ELTS § 93 lg 3). Vastustaja III on seisukohal, et ta ei ole 20.11.2024 otsuses kaebaja võlgnevuste kohta valeväiteid esitatud. Elektrum on kaebajale 19.09.2024 saatnud kliendinumbri 7762585365 osas väljalülitamishoiatuse, kuna kaebajal oli 19.09.2024 seisuga võlgnevus tasumata elektriarvete eest kogusummas 194,49 eurot. Selle tõendamiseks esitas Elektrum Konkurentsiametile 25.10.2024 vastuses ülevaate kaebaja võlgnevustest ja maksetest. Kaebaja väide, et Elektrumil on õigus esitada väljalülitamistaotlus vaid võrgutasude maksmata jätmise korral, on üldsõnaline ja põhjendamatu. Elektrumi ja Elektrilevi vahel on üldteenuse raames sõlmitud „Võrguteenuse arveldusleping üldteenuse ja avatud tarne katkemise teenuse osutamisel". Vastavalt lepingu tingimustele tasub Elektrum võrguteenuse arvelduse eest Elektrilevile ettemaksu. Müüja osutab poolte vahel sõlmitud käsunduslepingu ja arvelduslepingu alusel võrguettevõtjale võrguteenuste arvete esitamise teenust arvelduslepingu ja selle lisadega kokkulepitud tingimustel ja korras. Müüja esitab üldteenuse osutamisel ja avatud tarne katkemise korral võrguettevõtja eest võrguteenuse arveid kõigile tarbijatele. Tarbija poolse võlgnevuse tekkides esitab Elektrum tellimuse Elektrilevile võrguühenduse katkestamiseks. Elektrilevi katkestab tellimuse saades tarbija võrguühenduse. Võrguettevõtja võib olukorras, kus esineb võlgnevus ja asjakohase teate saatmise järel ei ole võlgnevust likvideeritud, võrguühenduse katkestada (ELTS § 90). Vaatamata kaebaja võlgnevusele ei ole käesoleval hetkel tema tarbimiskohtades võrguühendust katkestatud. Katkestust ei toimu kuni juunikuu arvet puudutavas vaidluses asjaolude selgumiseni ja lahendamiseni. Kuna võrguühendust ei ole katkestatud, on vastustaja seisukohal, et kaebaja õigusi ei ole rikutud talle võrguühenduste katkestamiste hoiatuste edastamisega.

10

KorS § 28 lg 1 alusel teeb Konkurentsiamet turuosalistele ja teistele isikutele ELTS-i, selle alusel kehtestatud õigusakti või tegevusloa tingimuste rikkumise korral, samuti muudel ELTS-is ettenähtud juhtudel kohustuslikke ettekirjutusi rikkumise lõpetamiseks, rikkumise tagajärgede kõrvaldamiseks või rikkumise heastamiseks või muude toimingute tegemiseks. Kuna vastustaja on tuvastanud, et Eesti Energia, Elektrum ja Elektrilevi ei ole ELTS-is sätestatud kohustusi rikkunud, puudub vastustajal järelevalvemenetluse algatamiseks ja KorS § 28 lg 1 alusel ettekirjutuse tegemiseks võimalus ja alus. Vastustaja jääb seisukohale, et kergekäeline järelevalvemenetluse algatamine ilma sisulise vajaduseta on põhjendamatu ja ebaseaduslik. Riiklik järelevalvemenetlus koormab sellele allutatud isikuid, toob kaasa märkimisväärse halduskoormuse ja selle käigus võidakse piirata isikute subjektiivseid õigusi. Varasema menetlusega on tuvastatud, et Eesti Energia, Elektrumi ja Elektrilevi tegevuses puuduvad ELTS-i rikkumise tunnused. Järelevalvemenetlust nagu ka teisi isikuid koormavaid ja isikute õigusi piiravaid õiguslikke menetlusi (väärteomenetlust ja kriminaalmenetlust) alustatakse juhul, kui selleks on olemas ajend ja alus. Järelevalvemenetlus kolmanda isiku tegevuse hindamiseks ei alga automaatselt peale isikult vastavasisulise taotluse saamist. Riiklik järelevalvemenetlus erineb tavapärasest haldusmenetlusest ning riiklikule järelevalvele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid vaid ulatuses, milles KorS või riiklikku järelevalvet reguleerivad eriseadused ei näe ette teisiti. Antud juhul taoline ajend puudub. Ka puuduvad muud alused järelevalvemenetluse läbiviimiseks. Riigikohtu üldtuntud praktika kohaselt (nt otsus asjas nr 3-3-1-44-105 , p 15 ning määrus asjas nr 3-3-1-29-136 , p 17) puudub isikul subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Riigikohus on järgnevalt märkinud, et puudutatud isik (isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda) võib aga nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise küsimuse kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve. Vastustaja III on seda teinud. Vastustaja III ei saa sekkuda küsimustesse, mille osas tal puudub seadusest tulenev pädevus. RHS § 180 alusel on riigihangete valdkonnas pädevaks asutuseks Rahandusministeerium.

lepinguga andnud volituse või pannud kohustuse osutada avalikes huvides sellist teenust, mille toimimise eest vastutab seaduse järgi lõppkokkuvõttes riik või mõni muu avalikõiguslik juriidiline isik. Teenust, mille suhtes eksisteerib avalik huvi või mis teenib üldist heaolu, tuleb pidada küll avalikuks teenuseks, kuid avalikku teenust ei saa võrdsustada avaliku ülesandega (vt ka N. Parrest. Segadus mõistetes seoses avaliku võimu ülesannetega. Juridica, 2014, nr 10, lk 732–739). Universaalteenuse osutamist reguleeris ELTS) § 765 , mille lg-e 1 kohaselt elektrimüüja võib osutada universaalteenust ja lg-ga 3 kohustati Eesti Energia AS-i universaalteenust osutama. Tegemist ei ole seaduse alusel riigile, kohalikule omavalitsusele või muule avalik-õiguslikule juriidilisele isikule pandud ülesandega, vaid ELTS § 765 lg-ga 3 anti seaduse alusel eraõiguslikule juriidilisele isikule kohustus teenust osutada. See tähendab, et universaalteenuse osutamisel võib olla avalik huvi, kuid see ei tähenda automaatselt avaliku ülesande täitmist. Seega isegi juhul, kui kolmas isik oli kaubaturul valitsevas seisundis (mille osas kolmas isik käesolevas menetlusdokumendis seisukohta ei esita), siis arvestades eelviidatud kohtupraktikat ei tähenda see automaatselt seda, et ta on kohustatud avaldama AvTS § 5 lg 3 p 1 kohaselt igasugust teavet oma majandustegevuse kohta, vaid üksnes avalike ülesannete täitmisega seotud teavet. Juhul, kui sätte eesmärk oleks avalikustada kõikide turgu valitsevas seisundis olevate ettevõtjate konkreetse kaubaturu majandustegevust puudutav teave, siis põrkuks see tugevalt turgu valitsevate ettevõtjate õigusega hoida ärisaladused konfidentsiaalsena. See ei saa olla AvTS § 5 lg 3 p 1 sätte eesmärk. Seega on kolmas isik kokkuvõtvalt seisukohal, et universaalteenuse osutamine ei olnud avalik ülesanne, seetõttu ei kohaldu sellega seotud teabe avalikustamisele AvTS regulatsioon. Kolmas isik toob seejuures siiski välja, et isegi, kui kolmas isik on teabevaldajaks AvTS mõttes, ei tähenda see, et kogu teave, mis temalt nõutakse, on avalik. Vastavalt AvTS § 28 lg 1 p-le 26 ja § 5 lg 3 p-le 1 oleks kolmas isik teabevaldajana kohustatud avaldama vaid kaupade ja teenuste pakkumise tingimusi, hindu ja nende muudatusi. Seda on kolmas isik ka teinud, avaldades universaalteenuse müügimarginaali ning kuutasu suuruse. AvTS § 5 lg 3 p-s 1 nimetatud „teenuse pakkumise tingimuste, hindade ja nende muudatuste“ hulka ei kuulu kindlasti hinnakujunduse aluseks olevad andmed ehk kõnealusel juhul Konkurentsiameti otsuses ärisaladusena märgitud teave. Teisisõnu, kolmas isik on Konkurentsiameti otsuses avalikustanud universaalteenuse müügimarginaali kulu, kuid selle täpne kujunemine jaotuslike komponentide lõikes on arusaadavalt ärisaladus. Tegemist on tundliku ettevõttesisese infoga, mille avaldamine võib oluliselt kahjustada ettevõtte positsiooni konkurentsiturul ning anda põhjendamatult eeliseid konkureerivatele teenusepakkujatele. Vastupidine järeldus oleks vastuolus avaliku teabe olemuse ja AvTS eesmärgiga ning kahjustaks oluliselt vabal turul tegutsevaid ettevõtteid (sh turgu valitsevas seisundis olevaid ettevõtjaid). Tegemist on kolmanda isiku ärisaladusega, mille avalikustamiseks puudub õigus Teabe avalikustamise Konkurentsiameti poolt välistab AvTS § 35 lg 1 p 17, mille kohaselt kohustab teabevaldajat tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks teabe, mille avalikustamine võib kahjustada ärisaladust. Ärisaladuse mõiste on defineeritud EKTÄKS § 5 lõikes 2, mille kohaselt on ärisaladus teave, mis vastab järgmistele tingimustele: (i) ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav (valdkonna inimeste jaoks) ja; (ii) sellel teabel on kaubanduslik väärtus salajasuse tõttu ja; (iii) seda teavet seaduslikult valdav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas. Konkurentsiameti otsuses on ärisaladusena märgitud konkreetsed numbrilised ja osaliselt sisulised andmed, mis puudutavad kolmanda isiku universaalteenuse hinnakomponentide ja kulude detailset jaotust (sealhulgas näiteks kasumimarginaal, bilansikulu ja bilansikulu riskipuhver, krediidiriski kulu, kapitalikulu, Nord Pooli kauplemistasu, elektri vahendamise kulu jm). Ärisaladusena märgitud teave on EKTÄKS § 5 lg 2 kohaselt ärisaladus, sest see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega 12

tegelevad (i), teabel on kaubanduslik väärtus isikutele, kes sooviksid tegeleda elektrienergia osutamise kaubaturul (ii) ning kolmas isik on astunud mõistlikke samme, et hoida teavet saladuses (iii). Konkurentsiamet on hinnanud järelevalvemenetluses kolmanda isiku esitatud teabe KonkS § 63 lgs 5 tulenevalt kaitsmist väärivaks ja on ärisaladust sisaldavad dokumendid vastavalt märgistanud. Kõik Konkurentsiameti otsuses ärisaladusena märgitud ja otsusest välja jäetud teave mahub oma olemuselt EKTÄKS § 5 lg-s 2 toodud ärisaladuse mõiste alla ja seetõttu on Konkurentsiamet kohustatud tunnistama kolmanda isiku poolt ärisaladuseks märgitud teabe asutusesiseseks kasutamiseks ega tohi seda tulenevalt AvTS § 35 lg 1 p-st 17 avalikustada kuni vastava tähtaja möödumiseni. Seega ei saa Konkurentsiamet avaldada kolmanda isiku poolt ärisaladuseks märgitud teavet, kuna AvTS ei anna selliseks kohustuseks alust.

KOHTU PÕHJENDUSED

üldteenust pakkuda tuleneb otse seadusest. Tegemist on avaliku teenusega, mida väiketarbijatele pakutakse, kuid mitte tingimata ülesandega, mida on kohustatud täitma riik. Elektrivarustuse puhul saab avalikuks ülesandeks lugeda elektriga varustamist kui elutähtsa teenuse osutamist, mis on Kliimaministeeriumi ja seega riigi otsene ülesanne. Ettevõtjate määratlus, kes nimetatud elutähtsat teenust peavad aitama tagada, on toodud ELST §-s 21 1, kuhu alla kuulub Elektrilevi OÜ. Äriregistrist kättesaadava info kohaselt on Elektrilevi OÜ põhitegevusalaks elektrienergia ülekanne (põhikirja kohaselt jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamine), millele lisanduvad ka elektri- ja sidevõrkude ehitus, elektritööd, muude elektriseadmete remont ja hooldus ning enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus. Elektrilevi OÜ põhitegevusala elektrienergia ülekande ehk jaotusvõrgu kaudu teenuse osutamine vastab ELTS § 8 toodud võrguettevõtja tegevusala määratlusele ehk Elektrilevi OÜd saab pidada võrguettevõtjaks. Kokkuvõtvalt on Elektrilevi OÜ avalikuks ülesandeks võrguteenuse osutamine, kuid mitte otseselt elektrienergia tootmine või müümine, mistõttu pole üldteenuse osutamine Elektrilevile määratud avalik ülesanne. Kuna tegemist pole avaliku ülesandega, pole küsitud teabe puhul tegemist avaliku teabega ja üldteenuse hinda puudutavad küsimused avalik teave AvTS tähenduses. Nimetatut ei väära ka RHS § 1 lg 2, mis sätestab, et juurdepääs riigihangete andmetele ning nende andmete väljastamine ja avalikustamine toimub avaliku teabe seaduses sätestatud korras, kui riigihangete seaduses ei ole sätestatud teisiti. RHS § 1 lg 2 kohaselt tuleb lähtuda AvTS-st otsustamaks, keda ja millistel tingimustel lugeda teabevaldajaks. Kui eraõiguslik juriidiline isik ei täida taotletud teabe suhtes avalikku ülesannet, ei ole tegu teabevaldajaga. Pealegi on hankedokumendid riigihangete registrist kättesaadavad, Elektrilevi on kohtule arusaadavalt vastanud kaebaja 17.07.2024 esitatud teabenõudele vähemalt kolmel korral (19.07.2024, 26.07.2024 ja 15.08.2024 e-kirja teel) ja selgitanud veelkord hanke teostamist käesoleva kaebuse menetlemise ajal. Kokkuvõtvalt jätab kohus rahuldamata kaebuse nõuetes kohustada Elektrilevi OÜd ja Elektrum Eesti OÜd väljastama 17.07.2024 X. Xi poolt esitatud teabenõudes küsitud teavet.

04 2022 otsus asjas nr 3-20-1265, p 28; Tallinna Ringkonnakohtu 28. 01.2022 otsus asjas nr 3-19-2186, p 20). AvTS § 38 lg 4 kohaselt võib asutuse juht otsustada asutuseväliste isikute juurdepääsu võimaldamise asutusesiseseks tunnistatud teabele, kui see ei kahjusta riigi või omavalitsusüksuse huve. Seega on tegemist kaalutlusotsusega, mida tuleb igal juhul põhjendada, olenemata sellest, kas säte selleks eraldi kohustab või mitte. Kohus möönab, et Konkurentsiameti 04.06.2025 vastuskirjas puuduvad kaalutlused, millest saaks järeldada, et Konkurentsiamet on tegelikult kaalunud teabenõudes küsitud teabe väljastamist. Konkurentsiamet tõi vaid välja, et vastuseks teabenõudele edastame järelevalvemenetluse tulemused Eesti Energia AS-i marginaalide osas, mida kohaldatakse universaalteenuse ja üldteenuse universaalteenuse hinnaga tarbijatele, ja asjassepuutuva kirjavahetuse, millest on ärisaladus välja jäetud. Miks, millistel kaalutlustele tuginedes ja kelle otsusega on kaebaja juurdepääsu nõutud kirjavahetusele piiratud, vastusest ei selgu. Samas on kohtumenetluses kolmas isik selgitanud, et ärisaladusena on märgitud konkreetsed numbrilised ja osaliselt sisulised andmed, mis puudutavad kolmanda isiku universaalteenuse hinnakomponentide ja kulude detailset jaotust (seal hulgas näiteks kasumimarginaal, bilansikulu ja bilansikulu riskipuhver, krediidiriski kulu, kapitalikulu, Nord Pooli kauplemistasu, elektri vahendamise kulu jm). Kolmanda isiku seisukohast on tegemist teabega, mis ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad (i), teabel on kaubanduslik väärtus isikutele, kes sooviksid tegeleda elektrienergia osutamise kaubaturul (ii) ning kolmas isik on astunud mõistlikke samme, et hoida teavet saladuses (iii). Kolmas isik on Konkurentsiameti otsuses avalikustanud universaalteenuse müügimarginaali kulu, kuid selle täpne kujunemine jaotuslike komponentide lõikes on ärisaladus. Tegemist on tundliku ettevõttesisese infoga, mille avaldamine võib oluliselt kahjustada ettevõtte positsiooni konkurentsiturul ning anda põhjendamatult eeliseid konkureerivatele teenusepakkujatele. Kohus nõustub eeltooduga. Kokkuvõtvalt, kuigi Konkurentsiameti teabenõude täitmisel on tehtud vigu, ei ole teabenõude korduval läbivaatamisel võimalik Konkurentsiametil väljastada kohtu hinnangul teistsugust teavet. Lisaks tuleb arvestada, et universaalteenuse osutamine ei olnud avalik ülesanne, seetõttu ei kohaldu sellega seotud teabe avalikustamisele AvTS regulatsioon, mistõttu oleks küsitav vastava info avaldamine Konkurentsiameti poolt ka juhul, kui seda poleks märgitud ärisaladuseks, sest tegemist poleks avaliku teabega nii või teisiti. Nimetatud teabenõudega seondub sisuliselt ka kaebaja 19.09.2024 Konkurentsiametile esitatud kaebus, milles ei nõustu kaebaja jätkuvalt üldteenuse osutamisega universaalteenuse hinnaga (ELTS § 76 3 lg 1l muutus kehtetuks ELTS-is 01.07.2024 jõustunud muudatustega – seadusest kaotati universaalteenuse regulatsioon tervikuna), kus kaebaja on soovinud järelevalve algatamist Eesti Energia AS suhtes ning 14.11.2024 tehtud vaideotsus nr. 7-18/2024-005, millega on jäetud uus vaidemenetlus algatamata. Eesti Energia AS suhtes viidi läbi järelevalvemenetlus, mille tulemused on kaebajale teabenõude korras avalikustatud. Kokkuvõtvalt jätab kohus kaebuse nõuetes kohustada Konkurentsiametit kaebaja poolt 09.11.2022 esitatud teabenõudele vastama, tühistada 14.11.2024 vaideotsus nr. 7-18/2024-005 ja kohustada Konkurentsiametit kaebaja 19.09.2024 esitatud kaebust uuesti läbi vaatama rahuldamata.

sidusettevõtjat. RHS § 180 alusel on riigihangete valdkonnas pädevaks asutuseks Rahandusministeerium, mistõttu puudub Konkurentsiametil siinkohal sekkumiseks seadusest tulenev võimalus. ELTS § 99 lg 1 kohaselt turuosalise tegevuse või tegevusetuse peale, mis on vastuolus ELTS või selle alusel kehtestatud õigusaktiga, võib teine turuosaline esitada kirjaliku kaebuse Konkurentsiametile, mille Konkurentsiamet lahendab üldjuhul 30 päevaga. ELTS § 76 1 lg 2 sätestab, et võrguettevõtja osutab üldteenust ise või kui ta ise elektrienergiat ei müü, korraldab ta teenuse osutamiseks müüja leidmiseks riigihanke, eelistamata seejuures sidusettevõtjat. RHS § 180 kohaselt on Rahandusministeeriumi ülesanneteks muu hulgas riiklikku ja haldusjärelevalve teostamine RHS ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle ning viia läbi väärtegude kohtuvälist menetlust seaduses sätestatud korras ja ulatuses ja nõustada RHS rakendamise küsimustes. Kohtu hinnangul on Konkurentsiameti pädevuses kaebuse lahendamisel kontrollida, kas võrguettevõtja osutab üldteenust ise või kui ta elektrimüügiga ise ei tegele, kas võrguettevõtja on teostanud riigihanke leidmaks teenuse osutamiseks müüja. Konkurentsiamet ei kontrolli, kas riigihange, millega teenuse osutamiseks müüja leiti, vastab riigihangete seaduses toodud nõuetele. RHSi nõuetele vastavuse kontroll on Rahandusministeeriumil. Antud juhul on hange teostatud, millele viitab ka kaebaja oma kaebuses. Konkurentsiametil pole kaebuse lahendamisel pädevust kontrollida, kas hange vastab RHSis toodud nõuetele. Elektrilevi OÜ poolt teostatud hanke vastavuse kontroll RHSis toodud nõuetele väljub kaebuse eseme piiridest. Konkurentsiamet nii või teisiti hanke vastavust RHSis toodud nõuetele ei hinda. Riigihanke terminile vastab ka väikehange, ehk Elektrilevi poolt korraldatud väikehanke vastavuse kontroll kuulub pigem Rahandusministeeriumi pädevusse. Kokkuvõtvalt jätab kohus kaebuse nõudes tühistada Konkurentsiameti 14.11.2024 vaideotsus nr. 7-18/2024-006 ja kohustada Konkurentsiametit uuesti läbi vaatama kaebaja 10.07.2024 esitatud kaebus rahuldamata, sest Konkurentsiametil puudub pädevus kontrollida, kas väikehange vastab RHS nõuetele või mitte

(allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee kohtunik

17

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.