lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-25-3310/2

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 17.10.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-25-3310/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
17.10.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1515
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
RVastS § 9 lg 1Mittevaralise kahju hüvitamineHKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 2Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedHKMS § 37 lg 2KaebusHKMS § 62 lg 2Tõendite esitamise õigeaegsus ning tõendite asjakohasus ja lubatavusRÕS § 6 lg 1Riigi õigusabi saama õigustatud isikRÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-25-3310/4Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium08.01.2026

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
3-26-799/5Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja27.03.20263-25-2840/5Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja20.02.2026

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-3310

Määruse kuupäev

17. oktoober 2025

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

X.X.-i (X.X.) kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks (vanglateenistujate suitsetamine ja kambri aknast avanev vaade vanglateenistujate suitsetamisalale)

RESOLUTSIOON

1.Võtta haldusasjast nr 3-25-2835 asja materjalide juurde Tartu Vangla 27. augusti 2025. a otsus nr 1-9/2-25/385-2.
2.Tagastada kaebus asjas nr 3-25-3310.
3.Jätta kaebaja taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
4.Jätta kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
5.Asendada määruse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 2‒4 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kätte-toimetamisest arvates. Muud selgitused

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1.X.X. (edaspidi kaebaja) esitas 10. oktoobril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja selgitab, et viibib alates 2024. aasta suvest S-hoones ning tema aknast avanevat vaadet rikub suitsetajatele tehtud varjualune, kus käivad suitsetamas Tartu Vangla ametnikud, meditsiinitöötajad, sotsiaaltöötajad, õpetajad jne. Kaebaja jaoks on inimväärikust alandav, et teatud isikud on seadusest kõrgemal ning neile on tagatud privileegid, mida enamusel vanglas viibivatel isikutel ei ole. Lisaks alandab inimväärikust asjaolu, et suitsetamisala on ehitatud täpselt S-hoone akende alla ja aknast välja vaadates näeb ta põhiliselt vaid suitsu kimuvaid isikuid. Kaebaja taotleb mittevaralise kahju summas 2500 eurot hüvitamist. Kaebuses on esitatud ka taotlused riigilõivust vabastamiseks ning riigi õigusabi andmiseks. Kaebaja vajab riigi õigusabi, kuna tal puuduvad enda esindamiseks vajalikud teadmised ja haridus. Kaebajal ei ole kogemusi menetlustes osalemiseks. I
2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punkti 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

3-25-3310

3.Kaebaja nõuab HKMS § 37 lõike 2 punkti 4 alusel vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses asjaoluga, et tema aknast avaneb vaade Tartu Vangla ametnike ja töötajate suitsetamisalale, mistõttu näeb ta aknast põhiliselt vaid suitsetavaid isikuid ning et Tartu Vangla ametnikud ja töötajad saavad vanglas endiselt suitsetada, samas kui tema ei saa. Kaebusest nähtub, et kaebaja taotleb väärikuse alandamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist.
4.Kohus leiab, et kaebaja kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lõike 2 punkti 2 1 alusel, mis näeb ette, et kohus võib tagastada kaebuse, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu hinnangul on eelnimetatud sättes toodud eeldused praegusel juhul täidetud. Kaebaja samasuguse kaebuse on kohus samal alusel tagastanud ka varem (vt haldusasi nr 3-25-2835).
5.Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22).
6.Kohtu hinnangul ei saa vanglale etteheidetavaid tegevusi pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks. Õigusaktidest ei tulene, milline vaade peab kinnipeetava kambri aknast avanema. Asjaolu, et kaebaja kambri aknast võib avaneda vaade suitsetamisalale ja/või suitsetavatele isikutele, ei saa kaebaja õigusi intensiivselt riivata. Ka asjaolud, et kaebaja mainitud suitsetamisalal käivad väidetavalt suitsetamas vangla ametnikud ja kaebajale suitsetamist ei võimaldata, ei riiva kaebaja õigusi intensiivselt. Õigust suitsetada ei näe põhiseadus ette iseseisva põhiõigusena, vaid see on kaetud üldise vabadusõigusega. Suitsetamise mittevõimaldamisega piiratakse küll kinnipeetava üldist vabadusõigust (õigust vabale eneseteostamisele), kuid vabadusõiguse kontekstis ei ole suitsetamise näol tegemist sellise hüve ja väärtusega, mida peaks tingimata saama vanglakaristuse kandmise ajal teostada. Ka kohtupraktikas on sedastatud, et suitsetamise keeld vanglas ei põhjusta kinnipeetavatele nii intensiivseid kannatusi ja ebameeldivusi, et võiks rääkida põhiseaduse § 18 esimesest lausest tuleneva õiguse olla inimväärikalt koheldud riivest (Riigikohtu 17. detsembri 2019. a otsus asjas nr 5-19-40, p 61).
7.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõike 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lõikest 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohus selgitab, et mittevaralise kahju hüvitamise nõue kuulub eeltoodud sätetest tulenevalt rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati avalik-õiguslikus suhtes, tegemist on süülise õigusvastase teoga, millega rikuti mõnda RVastS § 9 lõikes 1 sätestatud isiku subjektiivset õigust, õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju, esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei olnud võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.

3-25-3310

8.Kohus on tulenevalt kaebuse asjaoludest seisukohal, et kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Suitsetamine on vangla territooriumil keelatud kõikidel isikutel (Tartu Vangla kodukorra punkt 2.3). Tartu Vangla 27. augusti 2025. a otsuse nr 1-9/2-25/385-2 kohaselt ei ole kaebaja kirjeldatud suitsetamisala Tartu Vangla territooriumil (võtta viidatud Tartu Vangla otsus HKMS § 62 lõike 2 alusel haldusasjast nr 3-25-2835 praeguse asja juurde). Seega asjaolu, et vanglaametnikel on võimalik suitsetada väljaspool vangla territooriumi, ei tähenda, et selline õigus peab olema tagatud ka kinnipeetavale. Vanglaametnike ja kinnipeetavate puhul ei ole tegemist võrreldavate gruppidega, sest vanglas viibivad kinnipeetavad on allutatud spetsiaalsele kinnipidamisrežiimile, mida vanglaametnike suhtes ei kohaldata. Seega ei ole tegemist ka põhiseaduse §-s 12 sätestatud võrdsusõiguse rikkumisega. Samuti ei ole õigusaktidega reguleeritud, milline vaade peab kinnipeetava kambri aknast avanema. Seega, isegi juhul, kui kambri aknast võib avaneda vaade suitsetamisalale ja/või suitsetavatele isikutele, ei saa seda käsitada vangla õigusvastase tegevusena.
9.Täiendavalt märgib kohus, et avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on aga Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lõige 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika).
10.Vanglal on kohustus tagada kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute inimväärikust austav kohtlemine (vangistusseaduse § 41 lõige 1). Kohtu hinnangul ei saa jaatada kaebajale rahaliselt hüvitatava mittevaralise kahju tekkimist. Nii Eesti kui ka rahvusvahelises kohtupraktikas tunnustatakse põhimõtet, et isiku väärkohtlemine kujutab endast väärikust alandavat kohtlemist, kui see ületab teatava raskusastme. Selle määratlemisel, mida käsitleda inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustena, saab kasutada Eesti kohtupraktika kõrval Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on väärikuse alandamiseks peetud näiteks järgmisi olukordi: täielik sotsiaalne isolatsioon, erivajaduste ignoreerimine, arstiabi andmata jätmine, millega kaasnevad rasked vigastused või surm, põhjendamatu jõu kasutamine, sundtoitlustamine ilma meditsiinilise vajaduseta, ülerahvastatus kambris, alasti kinnipeetava läbiotsimine vastassoost vanglaametniku juuresolekul, paigutamine kolmeks kuuks pimedasse väiksesse kambrisse ilma jalutamisvõimaluseta, halvad sanitaartingimused kogumis. See, et kaebaja ei saa suitsetada ja võib aknast näha vangla ametnikke või töötajaid suitsetamas, ei ole kohtu hinnangul taoliste olukordadega võrreldav ega saanud isegi sellisel juhul, kus vangla tegevust tuleks pidada õigusvastaseks, kaebaja väärikust alandada määral, et see õigustaks tema kasuks kahjuhüvitise väljamõistmist.
11.Eeltoodud põhjustel tuleb kaebus selle esitajale HKMS § 121 lõike 2 punkti 2 1 alusel tagastada, kuivõrd toimiku materjalide pinnalt ei saa pidada esitatud kaebust edukaks. Samuti tuleb kaebusega kaitstavate õiguste riivet pidada väheintensiivseks. II
12.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata. III

3-25-3310

13.Kaebaja esitas kaebuses ka riigi õigusabi taotluse. Kaebaja põhjendab, et ta ei suuda ennast ise esindada, kuna tal puuduvad selleks vajalikud teadmised ja haridus. Kohtule arusaadavalt taotleb kaebaja riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lõike 3 punkt 5).
14.RÕS § 6 lõike 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Samuti ei anta RÕS § 7 lõike 1 punkti 5 kohaselt riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kui esinevad RÕS § 7 lõikes 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist.
15.Kuna kohus on eelpool asunud seisukohale, et kaebus tuleb tagastada, kuna kaebuse eduväljavaated on vähesed, siis on kaebaja võimalus praeguses asjas oma õigusi kaitsta ilmselt vähene. Lisaks ei saa kaebaja poolt kohtule esitatud kaebuse pinnalt asuda seisukohale, et ta ei oleks võimeline oma õigusi iseseisvalt halduskohtus kaitsma. Käesolevas asjas on kaebaja esitanud iseseisvalt halduskohtule kaebuse. Kaebaja koostatud kaebus on kohtule arusaadav, sellest nähtub tema tahe ja soovitud eesmärk. Kaebaja on suutnud end piisavalt arusaadavalt väljendada. Eelnevaga on kohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lõiked 4 ja 5).
16.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et riigi õigusabi andmine esindamiseks halduskohtumenetluses ei ole vajalik ega põhjendatud ning kohus jätab X.X.-i riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lõike 1 punktide 1 ja 5 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium